Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise, milles peaminister peab selgitama otsetoetuste vähendamise mõju maaelule.

„Maaelu toetamine tähendab ka töökohtade säilimist ning tuhandete uute töötute lisandumise ennetamist, mistõttu pole õige vastandada maaelule teisi Eesti ühiskonna sihtrühmi nagu valitsuse avalikule retoorikale omane,“ ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Arvo Sarapuu. „Reformierakonnale on ikka meeldinud rääkida Eesti jõudmisest viie Euroopa rikkama riigi hulka. Eesmärk on igati hea, aga kahjuks näitavad teie valitsuse teod vastupidist suundumust.“

Sarapuu sõnul kaotab Eesti riik oma konkurentsivõimet pea igas eluvaldkonnas. „Pikki aastaid on räägitud, et Eesti on allhankemajandus ning meie enda majandusvõimekusest tekkiv lisandväärtus on liiga madal,“ märkis Sarapuu. „Pole kahtlust, et maaelu võiks olla meie riigi strateegiline ekspordiallikas. Kahjuks näitavad allolevad tendentsid, et teie juhitud valitsuses puudub meie maaelu kaitsev strateegiline plaan. Maaelu konkurentsivõimet tuleb hinnata meie naaberriikide kontekstis.“

Sarapuu ütles, et üks oluline instrument Euroopa Liidus on see, et igal riigil on mingis ulatuses võimalik maksta täiendavaid otsetoetusi.

Kokku anti 2009. aastal täiendavaid otsetoetusi ca 445 miljoni krooni eest. 2008. aasta eelarves oli täiendavateks otsetoetusteks algselt vahendeid 779,827 miljonit krooni. 2009. a maksimaalne võimalik täiendavate otsetoetuste summa (mida meil EL-iga liitumislepingu kohaselt oli õigus maksta) oli 779,3 miljonit krooni. Eelarve koostamise ajal vähendati seda summat aga 30% ning täiendavateks otsetoetusteks jäi 545,4 miljonit. Esimese negatiivse lisaeelarvega vähenes täiendavate otsetoetuste summa 100 miljonit. Summa jäi paika 445,46 miljoni krooni peale. 2010. aastal oleks Eestil õigus maksta top-up’i ca 790 miljonit krooni. 2010. a riigieelarves on selleks ette nähtud aga 540 miljonit krooni.

Seoses sellega soovib Keskerakonna fraktsioon peaministrilt vastuseid järgnevatele küsimustele:

1. Palun tooge Teie juhitud valitsuse poolt kinnitatud meetmed, mis annavad Eesti põllumajandustootjale konkurentsieeliseid võrreldes põhjanaabritega. Palun tooge võrdlevaid näiteid.

2. Kuidas on mõjutanud täiendavate otsetoetuste vähendamine tööpuudust maal?

3. Palun andke ülevaade mitmed ettevõtted on sattunud täiendavate otsetoetuste vähendamise tõttu finantsraskustesse? Kui palju võib seetõttu kaduda maapiirkondades töökohti?

4. Kui palju on suutnud teie valitsuse majanduspoliitika tekitada maapiirkondades töökohti juurde? Palun tooge näiteid maakondade lõikes.

5. Eesti põllumajandustootjale on toetusskeemid nõrgemad võrreldes meie naabritega. Sellises ebavõrdses olukorras saab konkurentsis püsida ainult veelgi suurema panustatava tööenergiaga – seda kõike aga oma pere ja lähedaste arvelt. Milliseid regionaalpoliitilisi samme on teie juhitud valitsus teinud, et tasandada Eesti regionaalset ebavõrdsust ning paranda maaelanike elukvaliteeti?

Tagasiside