Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Täna jätkab Riigikogu arutelu Keskerakonna fraktsiooni töökohtade loomise seaduse eelnõu üle, mis nelja meetme abil ergutab töökohtade loomet alates keerukaid tooteid eksportivast sektorist kuni sotsiaalsete töökohtadeni.

„Valitsuse poolt välja pakutud senised meetmed tööpuuduse leevendamiseks on liiga vähesed ja puudatavad vähem inimesi, kui ainuüksi need, kes kustutatakse sanktsioonidega töötute nimekirjast,“ ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. „Keskerakonna töökohtade loomise seadus annab suurusjärgu võrra suurema võimaluse luua kiiresti töökohti ja aidata inimestel olla aktiivne, mitte olla passiivne abivajaja veel järgnevatel aastatel.“

Simson ütles, et  Eurostati andmete kohaselt oli möödunud aastal kõigist Euroopa Liidu riikidest just Eesti kõige kiirema töötuse kasvuga riik.

„Ametlik töötute statistika on küll vähenemas, kuid sellele aitab paljuski kaasa sanktsioonidega nimekirjast kustutatute arv,“ märkis Simson.

Töökohtade loomise eelnõu tagab Eesti Arengufondile iga-aastaselt riigieelarve mahust sõltuva summa, mille abil saab Arengufond toetada ettevõtjaid, kes loovad kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid ja ekspordile suunatud töökohti.

Teiseks, pakub eelnõu sotsiaalmaksu soodustust aasta jooksul neile tööandjatele, kes värbavad enam kui kuus kuud töötuna arvel olnud inimese. Sotsiaalmaksu selliste töölevõetute eest tasuks tööandja asemel riik.

„Teatud elanikkonnagruppide töölevõtmisel saavad tööandjad sotsiaalmaksu soodustusi Belgias, Hispaanias, Prantsusmaal, Ungaris, Portugalis, Poolas, Rootsis ja Slovakkias,“ põhjendas Simson. “Eestis on ametlike töötute seas üle 40 000 inimese otsinud tööd üle 9 kuu ja kaotanud õiguse töötutoetusele, see ülisuur number näitab, et senised pikaajalise töötuse ennetamiseks võetud meetmed on selgelt ebapiisavad.“

Kolmandaks, eelnõu lõpetab olukorra, kus avaliku töö eest raha saades kaotab töötu toimetulekutoetuse raha. Töökohtade loomise seaduse eelnõu jätab avaliku töö eest saadavad tulud toimetulekutoetuse arvestamisel välja. Lisaks laiendatakse eelnõuga töötu õigust osaleda avalikus töös senilubatust suuremas mahus. Kui seni võis avalikku tööd teha kuni 50 tundi kuus, siis nüüd tõstetakse lubatav piir 80 tunnini kuus. „Avalikus töös suuremas mahus osalemine võimaldaks töötul teenida enam lisaraha ning jätab talle samas piisavalt vaba aega töö otsimiseks,“ selgitas Simson.

Neljandaks, kõrge tööpuuduse ajal paneb eelnõu ka riigile kohustuse luua sotsiaalseid töökohti vajalikes sektorites. „Kõrge tööpuudus jääb Eestisse tänase valitsuse prognooside kohaselt veel aastateks, see tähendab, et me vajame kõiki töökohti, et saada üle olukorrast, mis sunnib inimesi välismaale minema ning hoiaks alles ka pikaaaegsete töötute töötahte,“ rõhutas Simson.

Tagasiside