Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna rahandusminister Jürgen Ligile arupärimise Eesti riigi majandusliku seisundi ja jätkusuutlikkuse kohta.

Muuhulgas soovivad Keskerakonna fraktsiooni liikmed selgitust, miks pole Eesti valitsus rakendanud toiduainetele käibemaksu soodustusi,  mida kasutavad kõik Euroopa riigid peale Eesti ja Taani  ning millistel kaalutlustel on valitsus tõstnud elektri- (nii kodu- kui äritarbijale) ja mootorikütuse aktsiisi (ka  erimärgistatud kütuse oma)  kordades kõrgemale kui seda lubab Euroopa Liidu alammäär?

„Olukorras, kus maailma majanduse taastumine on alanud, tammub Eesti ikka veel majanduslanguses,“ ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Marika Tuus. „Oleme Euroopa viie rikkaima riigi asemel jõudnud maailma majanduskukkujate esinelikusse koos Läti, Leedu ja Armeeniaga, samas kui ligi sajas riigis majandus juba kasvab. Valede arvestuste ja eelarveaukude lappimiseks on tänane valitsus tõstnud pidevalt kaudseid makse, mis mõjutab just madala sissetulekuga inimesi.“

Tuus ütles, et kui varem tõi valitsus aktsiiside tõstmise põhjuseks Euroopa Liidu nõuded, siis täna võime öelda, et nii elektri- kui ka kütuseaktsiisid on meil Euroopa Liidu miinimumnõuetest kordades kõrgemad.

Seoses sellega soovib Keskerakonna fraktsioon rahandusministrilt vastuseid järgnevatele küsimustele:

1)      Miks ei taha valitsus tunnistada, et globaalne majandus- ja finantskriis lihtsalt võimendas meie juba aasta varem alanud sisekriisi ja valitsemise tasakaalustamatust?

2)      Miks on olnud Majandusministeeriumi prognoosid viimastel aastatel kantud populistlikust võltsoptimismist, erinedes oluliselt erakondade, pankade, majandusekspertide jt. hoopis täpsematest majandusprognoosidest?

3)      Miks ületab Eestis elektriaktsiis (nii kodu- kui äritarbijale) ja mootorikütuse       aktsiis (ka  erimärgistatud kütuse oma)  kordades Euroopa Liidu alammäärasid?

4)      Miks on Reformierakonna juhitud valitsus läinud kaupade ja teenuste käibemaksu erisuste kaotamiste teed, samas kui Euroopa riigid valdavalt hoiavad nendest võimaldatud soodustustest kinni, parandades nii elanike elujärge?

5)      Reformierakond on alati toonitanud madalate maksude tähtsust ja tulnud ka vastavate lubaduste toel võimule. Samas olete valitsuses olles toiminud just vastupidi ja makse pidevalt tõstnud. Kui 2008 a. oli maksukoormus meil 32,2 % SKP-st, siis tänavu kerkib see 37%-ni. Miks olete valitsuse juhtparteina toiminud vastupidiselt oma lubadustele ja tõstnud pidevalt inimeste maksukoormust, olles hulga maksutõusude algatajateks?

6)      Kui suur on täna Eestis absoluutne vaesuspiir ning ostukorvi maksumus?

7)      Miks Eesti ei võiks tagasi minema ettevõtete tulu maksustamisele, mis kehtib ka teistes Euroopa riikides? Miks peate normaalseks, et ettevõtted kasumi tekkimise pealt makse ei maksa, vaid maksustatakse kasumi jaotamist?  Miks pooldate seda, et välisettevõtted maksavad Eestis teenitud kasumilt makse hoopis välismaal? Kui palju on Eesti riigil jäänud kasumi maksustamisest loobumisega raha saamata?

8)      Millistest vahenditest kavatsete heastada II pensionisamba võla? Teatavasti võtavad 6%-lised maksed alates 2014. aastast riigieelarvest miljardeid. Kui palju täpselt selleks 2014. ja 2015. aastal raha kulub ja kas saate täna kinnitada, et see lubadus ka täidetakse?

9)      Miks ei taha Eesti valitsus rakendada toiduainetele käibemaksu soodustusi, mida kasutavad kõik Euroopa riigid peale Eesti ja Taani? Oktoobris langetas toiduainete käibemaksu ka Soome. Euroopa Liidu keskmine tase on 6-9% meie 20% kõrval.

10)  Kuidas jõudis 01. veebruari Päevalehte Teie tsitaat, et lähiajal on kavas taas kütuseaktsiisi tõsta ja ministeeriumi koostatud riigieelarve prognoosis on suure hulga muudatuste ja maksutõusudega juba arvestatud? Räägitud on nii erimärgistusega kütuse soodustuse kui ka eluasemelaenu intresside tulumaksutagastuse soodustuse kaotamisest. Miks te oma väljaöeldud seisukohad hiljem tagasi võtsite?

Tagasiside