Peaminister peab selgitama Lääne-Euroopast erinevat maksusüsteemi
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise maksusüsteemi kohta, et saada selgitusi Lääne-Euroopas laialdaselt kasutuses olev astmelise tulumaksu vältimise põhjustest Eestis.
„Taasiseseisvunud Eesti võttis 1992.a. vastu julgeid otsuseid vaba ning euroopaliku maksusüsteemi loomiseks,“ ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. „PricewaterhouseCoopersi maksuosakonna juht Villi Tõntson on öelnud, et iseseisvuse esimese 15 aasta jooksul oli meie eesmärgiks olla „tiiger“, ent viimaste aastatega on energia otsa saanud.“
Simsoni sõnul ei ole Eesti arenenud agressiivse majanduskasvuga „tiigrist“ stabiilseks heaoluühiskonnaks.
„Otse vastupidi, 15,5% tööpuudust ja -14,1% „majanduskasvu“ ei ole kindlasti heaoluühiskonna tunnusteks,“ märkis Simson. „Lisaks paistab Eesti silma sotsiaalkulutuste madala taseme ning lahendamata sotsiaalprobleemidega.“
Seoses sellega on Keskerakonna fraktsioonil peaministrile järgmised küsimused:
1) 2007. aastal moodustasid tarbimismaksud kolmandiku, tulumaks neljandiku ning sotsiaalkindlustusmaksed samuti kolmandiku kogutuludest. 2008. aastast, mil toimus tarbimise kokkutõmbumine, vähenes oluliselt tarbimismaksude osakaal ja vastavalt suurenes sotsiaalkindlustusmaksete osatähtsus. Järsud muutused eelarvetulude laekumistes annavad tunnistust erinevate maksutulude tasakaalustamatusest, mis on Eesti maksusüsteemi üheks tõsiseks probleemiks. Kuivõrd on Valitsus arutanud Eesti maksusüsteemis esinevaid puudujääke? Milliseid puudujääke maksusüsteemis on Valitsusel plaanis lähiajal lahendada?
2) 2000. aastal loobus Eesti traditsioonilisest ettevõtte kasumimaksust. Kuidas on mõjutanud see Eestis tegutsevaid ettevõtteid ning millises ulatuses on riigil jäänud tulu saamata?
3) Kuidas on praegune maksukoormuse jaotus kooskõlas euroopaliku maksupoliitikaga?
4) Rahvusvaheline Valuutafond on selle aasta jaanuarikuises raportis soovitanud Eestil suurendada üksikisiku tulumaksu progressiivsust. Milliseid vahendeid kasutades on plaanis Valitsusel Rahvusvahelise Valuutafondi soovitust rakendada?
5) Üksikisikutulumaksu progressiivsust on võimalik suurendada kasutades astmelist tulumaksu süsteemi. Kas Valitsus on arutanud astmelise tulumaksu kehtestamist? Milliseid uuringutel põhinevad Valitsuse väited, et Lääne- Euroopas laialdaselt kasutuses olev astmeline tulumaks ei sobi Eestisse?
