Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Jaanuari lõpus avalikustas valitsus määruse eelnõu, millega kehtestatakse omavalitsustele eraldatav hariduskulude toetus, sh õpetajate palgaraha. Määruse eelnõu on aga tekitanud üksjagu arusaamatust ning pahameelt. Antud Vabariigi Valitsuse eelnõu näeb nimelt ette kümnete omavalitsuste gümnaasiumiõpetajate tööjõukulu vähenemist.

„Aaviksoo lubas õpetajatele palgatõusu, kuid kuidas peaks see vähenenud palgafondi puhul võimalik olema? Et hariduskulude toetuse kujunemisest selgemat ülevaadet saada, oleme rahandusminister Jürgen Ligile esitanud kirjaliku küsimuse, kus soovime, et ministeerium avaldaks, miks vähendati teatud omavalitsuste gümnaasiumiõpetajate palgafondi ning kuidas saab nii palku tõsta,“ sõnas Riigikogu Keskfraktsiooni aseesimees Mailis Reps.

Reps lisas: „Minister pole siiani selgitanud, et mitu õpilast peab olema klassis, et õpetajatele oleks garanteeritud täiskoormus ja sellele vastav palk. Praegu näib, et tänane gümnaasiumiõpetaja, kes seisab 21 õpilasega klassi ees, töötab ministeeriumi arvestustes vaid kolmveerand koormusega.“

Koolivõrgu korrastamise nime all viiakse läbi gümnaasiumide massiline sulgemine. Eelmisest aastast alates ei luba haridus- ja teadusminister Aaviksoo põhikooli ja gümnaasiumi õpetajaid ühtsest eelarvest rahastada, vaid õpetajate palgad tuleb hoida rangelt lahus. Koolijuhtidel on mure, et see viib kiiresti hariduse kvaliteedi alla. Tähelepanuta on jäänud tõsiasi, et gümnaasiumis on väga palju erinevaid aineõpetajaid, kelle jaoks riik täna ei eralda piisavalt raha. Vastupidi, 2014. aasta hariduseraldis gümnaasiumitele räägib ministri selgest eesmärgist munitsipaalgümnaasiumid sulgeda ning jätta alles vaid riigigümnaasiumid. Vaatamata IRLi lubadusest tekitada Eestisse palju tõmbekeskuseid, suletakse lähiajal suur osa Eesti gümnaasiumidest.

Tagasiside