Täna Riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutelul esinenud vandeadvokaat Leon Glikman nentis, et kahjuks leidub liiga palju neid juhtumeid, kus korralikud inimesed jäävad seaduste hammasrataste vahele ning suurimaks probleemiks on kohtueelne inkvisitsiooniline menetlus.

„Vaatamata Eesti väiksusele ja sellele, et Euroopa Inimõiguste Kohus võtab menetlusse väga väikese osa asju, on ilmne, et Eesti suhtes on korduvalt tuvastanud põhiõiguste rikkumisi. Siinkohal on just küsimus selles, et osa seadustest ei ole Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile vastavad,“ rääkis Glikman.

Glikman rõhutas, et Eesti õigussüsteemi suurimaks õnnetuseks on inkvisitsiooniline kohtueelne uurimine. „Õiguslikult vildakale inkvisitsioonilisele kohtueelsele menetlusele järgnev kohtumenetlus loob üksnes võistleva menetluse illusiooni. Mulle on täiesti arusaamatu, miks võeti inkvisitsiooniline uurimine üle Nõukogude ajast.“

„Kindlasti pean ülimalt oluliseks, et seadusandja kehtestaks kohtueelse menetluse tähtajad. Praegu võidakse ükskõik millist kriminaalasja menetleda ükskõik kui kaua, inimest ruineeritakse rängalt ja tema saatus jääb kauaks ebakindlaks,“ lisas Glikman. „Samuti vajame vahistust reguleerivate seaduste muudatusi ning seadusemuudatust, mis võimaldaks kohtul ilmselgelt põhjendamatu kriminaalasja lõpetada.“

Vandeadvokaat Leon Glikman viitas veel Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonile ning märkis, et Eestis jälitustegevust sätestavad normid on sellega olulises vastuolus.