Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna peaminister Andrus Ansipile arupärimise, milles soovitakse teada, kuidas kavatseb valitsus täita 19.detsembril avalikustatud Riigikogu Estonia erikomisjoni ja sellele lisatud eriarvamuses toodud ettepanekuid.

“Pole saladus, et poliitilise kultuuri madal tase ja jõuline poliitilise vastutuse hägustumine on Eesti pannud sageli olukorda, kus on kohane meelde tuletada, et tegemist on parlamentaarse riigiga,” ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp. “Seejuures ka seda, et Vabariigi Valitsus on täitevvõimu teostamise instrument, kes peaks järgima seadusandja õiguspäraseid otsuseid ja soovitusi ning lähtuma oma tegevuses sellest, et viia lõpuni need otsused ja protsessid, mis nõuavad selge poliitilise vastutuse võtmist.”

Arupärijate hinnangul on üheks selliseks protsessiks kahtlemata ka Estonia parvlaevaga seonduv – nii sõjatehnika vedude ja selle tagajärgede kui ka laevahuku enda põhjuste uurimisse suurema selguse ja läbipaistvuse toomine.

Erikomisjoni raport teeb valitsusele ettepaneku osaleda kõigis Estonia uurimistes, st. olla neisse kaasatud. Arupärijad küsivad, mida on valitsus selleks teinud või kavatseb teha? Milliste ülesannetega ja eesmärgipüsitusega ning kes personaalselt on selliseks tööks saanud valitsuse volitused? Kuidas kavatseb valitsus nimetatud ettepanekut täita?

Arupärijad soovivad teada, kuidas kavatseb valitsus realiseerida erikomisjoni ettepanekut jätkata ka päästetud ja siis kaotatud inimeste otsimist? Mida on Eesti Vabariik seni teinud, et sellesse küsimusse selgust tuua? Kelle poole, millal ja millises vormis on pöördutud? Millal ja kuidas kavatsetakse kadunud isikute otsimistööd intensiivistada?

Arupärijad küsivad, kuidas ja millal kavatseb valitsus selgitada välja parvlaeva Estonia merekõlbulikkust tõendavate sertifikaatide vastavuse ostu-müügi lepingutele ja tegelikkusele ning meresõidu ohutust tagava Eesti ametkonna järelvalve otsustele? Kes vastutab nendes esinevate vastuolude eest?

Kuidas kavatseb Eesti Vabariigi Valitsus aidata kaasa parvlaevaõnnetuse ohvrite omakseid ühendavate organisatsioonide tegevuse rahastamisele, mis on suunatud suurõnnetustega seotud kohtuasjade ajamisele ja õigusabi ostmisele erinevates rahvusvahelistes kohtuinstantsides?

Mis on valitsust seni takistanud Rootsile esitamast järelpärimist, et saada vastus küsimusele, kes olid need isikud, kes aitasid kaasa sõjatehnika salakaubavedudele Rootsi vähemalt kahel kuupäeval, s.o. 14. ja 20.septembril 1994.a.?

Millega põhjendate senist seisukohta, et Eesti ei vaja suuremat selgust, täielikumat ülevaadet ega paremakvaliteedilist tõendusmaterjali (dokumente, filmilintide jms.), mis väidetavalt on kogu aeg olnud muuhulgas ka Eesti käsutuses, kuid seejuures olete olnud nii veendunud, et uut Estonia laevahukuga seonduvat uurimist vaja ei ole?

Kas ja millise hinnangu annate laevahuku ning selle uurimiseaegsete valitsuste tegevusele seonduvalt parvlaeva temaatikaga? Millise hinnangu annate olukorrale, Eesti Vabariigi parlamendis on isik, kes on 13. detsembril 2006 teatanud, et tema valitsuse liikmena on sõjatehnikavedudest olnud teadlik ning et “See väide ei vasta tõele, et Eesti juhid, kes on siin (s.t. komisjonis) käinud tunnistusi andmas, et nad ei teadnud mitte midagi. See väide ei vasta tõele.”? Olgu öeldud, et Eesti juhtidest käisid Riigikogu komisjoni ees küsimustele vastamas teiste hulgas ka endised peaministrid Mart Laar ja Andres Tarand.

Lisainfo:
KE fraktsiooni liige
Evelyn Sepp
51 06 205

Toomas Raag
KE infojuht
50 99 592

Tagasiside