Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tunnustab sotsiaalministeeriumi tegevust, kes koostöös puuetega inimeste organisatsioonidega on viimastel aastatel pööranud rohkem tähelepanu puuetega inimestele suunatud aktiivsetele meetmetele.

„2007. aasta riigieelarve eelnõus on erinevatele puuetega inimestele mõeldud meetmetele ja tegevustele planeeritud üle 60 miljoni krooni rohkem kui mullu,” ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Ain Seppik.

„Rehabilitatsiooniteenus on väga hästi vastu võetud ning nõudlus selle järgi on suur,” märkis Seppik. „Tuleval aastal on puuetega inimeste rehabilitatsioon meie oluline prioriteet. Kui 2005. aastal oli selleks kokku planeeritud 14 miljonit, siis 2007. aasta riigieelarves üle 86 miljoni krooni. Mitmekordselt tõusevad puudega lastele mõeldud rehabilitatsiooniteenuseks mõeldud vahendid.”

Seppiku sõnul võimaldab vahendite suurendamine puudega inimestele pakkuda rohkem rehabilitatsiooniteenuseid – näiteks psühholoogi, füsioterapeudi või massaaži teenuseid. „Need omakorda aitavad kaasa puudega inimeste arengule ja toetavad iseseisvat toimetulekut,” selgitas Seppik.

Esmakordselt toetatakse riigi poolt sügava ja raske puudega lapse hoidu. 2007. aasta riigieelarves oleme selleks planeerinud üle 11 miljoni krooni, mis võimaldab puudega laste vanematele täiendava hooldamise ja järelevalve võimalust vähemalt viie päeva jooksul aastas. Lapsevanemad, kes hooldavad puudega last, saavad endale lubada puhkust. „Tulevikus tahame pikendada teenust vähemalt kahe nädalani,” ütles Seppik. „Hea algatus on tehtud, järgmistel aastatel tuleb riigipoolseid puudega lapse lapsehoiuteenuseks mõeldud vahendeid suurendada.”

Eelarvega suurendatakse puuetega inimeste tööhõive parandamise vahendeid, et toetada nende iseseisvat toimetulekut. Selleks, et paraneks puuetega inimeste elatustase, toetatakse riigieelarves mitut erinevat meedet nagu töökoha kohandamine, tasuta tehniliste abivahendite võimaldamine ning tugiisiku teenus.

Puuetega inimeste kodadele on viimasel ajal eraldatud vahendeid investeeringuteks, hoonete ja ruumide renoveerimiseks nii Tallinnas kui mujal Eestis.

„Seoses riigieelarve menetlemisega Riigikogus on tõstatunud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste suurendamise küsimus,” ütles Seppik. „Edaspidi tuleb puuetega inimeste toetust tingimata tõsta. Kogu toetuste süsteem vajab põhjalikke uuendusi, iga puudega inimese puudest tingitud lisavajadust tuleb konkreetsemalt hinnata.”