Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon algatas täna riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatusettepanekud, mille eesmärgiks on tagada suuremale osale tänastest töötajatest tulevikus parem pension ja väärtustada tööd.

Eelnõus esitatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (edaspidi RPKS) muudatused puudutavad pensionikindlustuse  aastakoefitsiendi  arvestamise metoodikat.

„Seaduse muutmise eesmärgiks on pensionikindlustuse aastakoefitsiendi arvutamise metoodika muutmisega tagada suuremale osale tänastest töötajatest tulevikus adekvaatne pension ja väärtustada tööd,” ütles Riigikogu keskfraktsiooni esimees Vilja Savisaar.

Käesoleval ajal arvutatakse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmine suurus, mis annab aastakoefitsiendi 1,0, aritmeetilise keskmisena. Sel puhul liidetakse pensionikindlustatute isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osade suurused ning jagatakse pensionikindlustatute  pensionikindlustusstaaži kogusummaga antud kalendriaastal.

„Viimaste aastate isikustatud sotsiaalmaksu andmed näitavad, et ligikaudu 70% töötajatest on keskmine aastakoefitsient alla 1,” ütles Savisaar. „Selle põhjuseks on nii madalate palkade suur osakaal ja  suured palgaerinevused (väljavenitatud palgajaotus) kui II pensionisambaga liitumine, kuna II sambaga liitunud isikute aastakoefitsient on 20% võrra madalam.”

Savisaare sõnul näitavad nende andmete põhjal tehtud arvutused, et selleks ajaks kui uued pensionisätted saavutavad täieliku mõju – s.o. peale 1999. aastat tööturule sisenenud inimeste jõudmisel pensionikka – võib madalate palkade tõttu ca 10 protsendil tekkida küll õigus vanaduspensionile, ent väikese aastakoefitsientide summa tõttu jääb saadava pensioni suurus miinimumtasemele. „See tähendab rahvapensioni määras pensioni saajate osakaalu olulist tõusu,” lisas Savisaar.

Pension ei jää madalaks mitte ainult kogu tööperioodi jooksul madalat palka saajatel vaid ka  lühema perioodi jooksul miinimumpalgaga töötajatel. Kui 2005.aastal oli keskmine sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa 7208 krooni, mis andis aastakoefitsiendiks 1,0, siis alampalk andis aastakoefitsiendiks 0,373. See tähendab, et alampalgaga töötaja peab töötama peaaegu 3 aastat, et saada aastakoefitsienti 1.

Käesolevas eelnõus tehakse ettepanek sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa keskmise suuruse arvutamisel lähtuda aritmeetilise keskmise asemel mediaankeskmisest. Sel juhul on 50% inimestest aastakoefitsient 1,0 või suurem ning 50% alla selle. Alampalgaga töötajate aastakoefitsient ei langeks sel juhul alla 0,6-0,7. 2005.aastal, kui mediaankeskmine oli 4250 krooni, oleks sellega võrreldes alampalgaga töötaja aastakoefitsient olnud 0,633.

Tagasiside