Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Keskerakonna ettepanekul viiakse tänavu 1. aprillil läbi juba teine erakorraline pensionitõus. Koos mulluse 1. juuli tõusuga kerkib kesmine riiklik vanaduspension aasta jooksul 2460 kroonilt 3136 kroonile ehk 676 krooni võrra kuus.

Keskerakonna ühe võimul oldud aastaga on pension seega tõusnud 27,5%. Võrreldes eelnenud aastatega on see tõus ligi kaks korda suurem.

Rääkimata Mart Laari valitsuse aastaist, kui pensioni reaalne ostujõud kohati isegi langes, tõusis ka Juhan Partsi ajal 2003. aastal keskmine (44 aastase staazhiga) pension vaid 236 krooni ja 2004. aastal 230 krooni võrra. Kasvutempo kahekordistus aga pärast valitsusvahetust 2005. aastal kui pension kerkis 438 krooni võrra. Tänavu 1. aprillil on kasv 393 krooni.

„Pensionitõusu taga ei saa kindlasti näha ainult Keskerakonda ja meie koalitsioonipartnereid,“ rõhutas sotsiaalminister Jaak Aab tema haldusalas toimuvat läbimurret kommenteerides.

„Kiire pensionitõusu taga on kindlasti tunda pensionäre toetavate organisatsioonide mõju. Ja liialdamata võib ka öelda, et erinevalt Riigikogus ikka veel kohatavast erakondlikust kemplusest pensionite tõstmise üle, valitseb rahva seas ses asjas väga tugev konsensus,“ nentis Aab.

„Elu on edasi läinud, ka hinnad on tõusnud ja Eestil pole tegelikult muud valikut kui lisaks noortele ja edukatele aidata kaasaegse maailma tasemele lähemale ka terve Eesti arengusse juba oma panuse andnud põlvkonnad,“ lisas Aab.

Sotsiaalminister nentis, et lisaks poliitilisele otsusele on pensionitõusule kaas aidanud ka sotsiaalmaksu hea laekumine. Veel aasta algul prognoosisis tema ministeerium keskmiseks pensioniks 1. aprillist 3008 krooni, kuid tegelikult tõusevad pensionid 3136 kroonile. „Mul on siiralt heameel, et paremast maksedistsipliinist ja maksumaksjate kasvanud teadlikkusest võrsunud viljad jõuavad pensionitõusu näol lõpuks ka kõigi nende arvele, kelleta poleks Eesti riiki ega rahvast.“

Toomas Raag
KE infojuht
50 99 592

Tagasiside