Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Kalev Kallo sõnul otsustas riik Eesti Energia ja OÜ Eleringi lahutamise asemel OÜ Elering Eesti Energia käest osta sel põhjusel, et sellisel viisil oleks võimalik riigieelarvet kunstlikult ilustada ja eurokõlbulikumaks teha. 

„Sisuliselt otsustati läbi viia eelarvepettus,“ märkis Kallo.  „Küsimus on nimelt selles, et kui maksta Eesti Energiale raha Eleringi omandamise eest, siis loetakse seda finantseerimistehinguks ja see ei kasvata riigieelarve kulusid.  Kui aga Eesti Energiasse sellisel viisil pumbatud raha maksta riigile välja dividendidena, siis suurendab see riigi tulusid ja parandab eelarvet.“ 

25. novembril 2009. aastal otsustas valitsus eraldada põhivõrguettevõtja OÜ Eleringi Eesti Energiast ning detsembris 2009. aastal sõlmisid Eesti Energia ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eleringi osa müügilepingu.  27. jaanuaril 2010. aastal viidi müügileping lõpule ja sellest hetkest ei kuulu OÜ Elering enam Eesti Energia kontserni.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium omandas Eleringi 2,7 miljardi krooni eest.

„Andmaks riigile võimalust Elering omandada, muudeti riigi eraõigluslikes juriidilistes isikutes osalemise seadust,“ märkis Kallo. „Seal nähti ette varasemalt puudunud võimalus, et riik võib omandada riigi osalusega äriühingult sellise äriühingu aktsiaid või osa, kus riik ise aktsionäriks või osanikuks ei ole.“

Tulenevalt eeltoodust esitas Keskerakonna fraktsioon peaminister Andrus Ansipile järgnevad küsimused:

1. Kui palju täiendavat raha plaanib riik Eesti Energiast välja võtta täiendavate dividendide ning muid skeeme kasutades, s.t. Eesti Energiale varasid müües, teenuseid osutades jms?

2. Kas sellisel viisil Eesti Energiasse raha pumpamine ja selle siis väljaimemine ei kurna ettevõtet ära ega sega ettevõtte edasist tegevust?  Kas olukord, kus Eesti Energia on sunnitud ära müüma kasumliku tütarfirma, kuid loovutama ka ostuga teenitud raha, ei ole ettevõtte majandusseisu halvendav tehing? 

3. Kui Eesti Energia ülalkirjeldatud viisil ära kurnata, kas siis valitsusel on plaan börsile viia sisuliselt varadest tühjaks imetud ja maksejõuetuse eelsesse olukorda viidud energiafirma?  Kas lisaks eelarvepettusele plaanib valitsus investoritelt raha välja kavaldavat börsipettust?  Või on eesmärgiks Eesti Energia odav mahamüümine, kui nii, siis millist seost näete siin energiaturu avamisega? Kas valitsus plaanib ka Eesti Energia aktsiaemissiooniga saadava raha koheselt riigieelarvesse võtta, jättes energiafirma saatuse hooleks?

4. Kas valitsus on seisukohal, et selline OÜ Eleringi ja Eesti Energia abil tehtav riigieelarve pettus jääb Euroopa Liidu ametivõimude poolt märkamata?  Kas valitsus ei arva, et selline pettus mitte ei soodusta euro tulekut, vaid võib Eesti, kui selliste skeemitamistega usaldust kaotava riigi eurokõlbulikkuse hoopis kahtluse alla seada?  Kas pettuse teel saadud pilet eurotsooni on ikka jätkusuutlik?  Kas valitsus annab endale aru, et sellisel juhul ei jää petturi maine all kannatama mitte ainult valitsuse liikmed, vaid süütult kogu Eesti riik?

5. Kas valitsus ei peaks selliste eelarvepettuste asemel tegelema sisuliste teemadega meie majanduse korrastamiseks ja kriisist välja aitamiseks?  Kui valitsus tegeleks sisulise majanduspoliitikaga, siis ei oleks meil üle 100 000 töötu, meile laekuksid eelarvetulud ja me saaksime euro ausalt, ilma pettuseta.  Kas see ei oleks parem alternatiiv?

Tagasiside