Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon plaanib alanud nädalal algatada seadusemuudatuse, mis lükkaks edasi kerge kütteõli aktsiisitõusu. Tänase seisuga on odavamat kerget kütteõli majapidamiste küttesüsteemides lubatud kasutada käimasoleva kütteperioodi lõpuni, ehk 1. maini 2015. Samas on näiteks Eesti Linnade Liit teinud ettepaneku lükata erimärgistatud vedelkütuse aktsiisitõus aastasse 2018.

„Majapidamisi, kes kasutavad küttena kergkütteõli, ootab tuleva aasta mais ees koguni 38 protsendiline hinnatõus. Taolisi eramaju on Statistikaameti 2012. aasta andmetel 1075. Liites siia juurde veel ka paarsada õlikütet kasutavat kortermaja ja 182 omavalitsushoonet üle Eesti, saame märkimisväärse hulga inimesi, kelle kodukulusid uus seadusmuudatus märgatavalt tõstab. Ränk hinnatõus, mille leevendusmehhanismid on senimaani ebaselged, on paljude perede jaoks ebaõiglane ja sageli ka ülejõu käiv,“ sõnas Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.

Maksumuudatust suvel parlamendis läbi surudes sõnas valitsus, et kergkütteõli keelustamine kompenseeritakse riigipoolsete toetuste näol. Rahandusministeeriumi hinnangul kulub eramaja küttesüsteemide väljavahetamiseks 2000-8000 eurot. Samas on öeldud, et kütusesüsteemide uuendamise toetuse maksimaalseks määraks on kuni 40 protsenti abikõlbulikest kulutustest. Suurimaks võimalikuks toetusmahuks on määratud 4000 eurot.

„See tähendab, et toetuse taotlejad peavad endiselt katma vähemalt 60 protsenti kuludest enda taskust, mis tähendab tuhandeid eurosid. Muidugi, pole ka garantiid, et küttesüsteemi vahetus prognoositud 8000 euro piiresse jääb. Nii omavalitsused kui eramajapidamised on pandud ääretult keerulise valiku ette. Kas leida raha ja vahetada küttesüsteemid enne järgmist perioodi või hakata kütte eest maksma üle kolmandiku enam. Mõlemad variandid nõuavad väljaminekuid, mis ületavad keskmist sissetulekut kordades.“

„Toasooja lisamaksustamist on Rahandusministeerium selgitanud sooviga karistada raiskavaid kütmisviise. Samas ei ole katelde väljavahetamise toetusskeem piisav. Kredexi sõnul on neil küttesüsteemide vahetuseks järgmisel aastal kokku ette nähtud 1,8 miljonit eurot. Majandusministeeriumi enda määruses on aga öeldud, et süsteemide vahetuse koguteotuse suurus peaks olema 4,4 miljonit eurot. Seni kuni riik ei leia piisavalt vahendeid isegi osaliseks lisakulude kompenseerimiseks, ei ole õige aeg ka kergitada maksude lisamise näol seniseid küttekulusid 38 protsenti,“ lõpetas Kadri Simson.

Lisainfo:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja

Tagasiside