Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson märgib, et pärast tänast Riigikohtu otsust on küll õiguslikud küsimused lahendatud, kuid sisulised küsimused jäävad siiski õhku. 

„Jääb üles küsimus, kuidas vältida Eestile üle jõu käivaid kohustusi. Sellistele majanduslikele riskidele juhtis tähelepanu ka Riigikohus kui andis Riigikogu enamusele õiguse võtta Eesti riigile finantskohustusi,” selgitas Simson, “Riigikohtu otsuses nenditi, et sellega kitseneb Riigikogu võimalus teha tulevikus uusi poliitilisi valikuid, sest juba tehtud valikud on vähendanud riigi varalisi ressursse. Riigikogu koosseis, kes võtab vastu seaduse, millest tulenevad riigile pikemaajalised varalised kohustused, ei piira sellega mitte üksnes iseenda võimalusi teostada finantspädevust sama aasta riigieelarve piires, vaid kitsendab ka järgmiste Riigikogu koosseisude eelarvepoliitilisi valikuid.”

Simsoni sõnul räägiti siiani kogu aeg ESM-i kui eeliskreeditori staatusest, kuid nüüd tundub, et sellest siiski loobutakse kaasamaks rohkem erainvestoreid. „Investori ülesanne on otsida projekte, kust teenida tulu, riigi ülesanne seista aga oma rahva heaolu eest.“

„Eestil tuleb ESM-i maksta reaalses rahas ligikaudu 150 miljonit eurot, millele lisandub kordades suurem kohustus vastutada võlglasriikide edasiste laenude eest. Sissenõutavad aktsiad mahus 1.1532 miljardit eurot on kohustus, mille meie vastu pöördumist ei saa sajaprotsendiliselt välistada,“ rõhutas Simson.

“Endiselt puudub valitsusel võime prognoosida kui kalliks võib Eestile kogu võlakriis maksma minna, ning kokkulepitud reegleid laiendatakse töö käigus, nagu on juba juhtunud Kreekaga,“ rääkis Simson, „iga garantii võib pöörduda käendaja kohustuseks, kuid siiani pole leitud vastust küsimusele, kust leitakse raha halvima stsenaariumi korral.“

„Soovides olla kaastundlik eurotsooni riik loovutab Eesti riik ESM-iga liitudes tüki oma iseseisvast eelarvepoliitikast,“ lõpetas Simson.

Tagasiside