Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogus Keskerakonna fraktsiooni algatatud arutelul „Euroopa võlakriis ja selle mõju Eestile“ esinenud majandusekspert Indrek Neivelt märkis, et võlakriisi ohjamiseks peavad riigid käituma senisest tunduvalt operatiivsemalt.

„Tuletan ka meelde, et märtsikuistel  Riigikogu valimistel teadsid kriisist tegelikult kõik, kuid sellest ei rääkinud praktiliselt keegi,“ märkis Neivelt.

„Otsustajad on seda kriisi kogu aeg alahinnanud. Kogu aeg on tehtud midagi, mida on liiga vähe, ja kõike on tehtud liiga hilja,“ rääkis Neivelt, „on alahinnatud turu käitumist ja võib öelda, et kui need trendid jätkuvad, siis varsti on probleemid ka Prantsusmaa ja Saksamaaga.“

Neivelti sõnul peame esiteks leidma lahenduse küsimusele, kuidas ülelaenanud riigid oma võlgadega hakkama saavad; teiseks kergendab inflatsioon laenu teenindamist ning kolmandaks on kõneldud võimu tsentraliseerimisest.

„Kui me nüüd väga lihtsustatult asja kokku võtame, siis tegelikult vaieldakse selle üle, kas ja kui palju kärpida ning kui palju raha juurde trükkida. Me ei oska täna ennustada, missugune stsenaarium on kriisist väljumiseks. Samuti ei oska me arvata, kui kaua see kriis kestab, aga lõpptulemust on lihtsam ennustada,“ sõnas Neivelt. „Täna peaks selgem olema, et Euroopa elatustase lähiaastatel ei tõuse, vaid kipub langema, samuti kipub säästude ostujõud vähenema ning poliitiliselt liigub rohkem otsustusõigust keskusesse. Küsimus on peamiselt protsesside kiiruses ning selles, kui palju võimu tsentraliseeritakse.“


Neivelt lisas, et liikmesriigid peavad küsima, kas ollakse nõus ühtse maksupoliitika ja ühtse eelarvega. „Ühes vist on kõik ühel meelel: ees ootavad meid väga heitlikud ja ettearvamatud aastad. Just sellepärast tuleb säilitada oma paindlikkus ja reservid, peame olema kohanemisvõimelised.“

„Tuletan ka meelde, et märtsikuistel  Riigikogu valimistel teadsid kriisist tegelikult kõik, kuid sellest ei rääkinud praktiliselt keegi,“ märkis Neivelt.

 

Tagasiside