Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

 Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Jaak Aab ütles, et Haigekassa nõukogus esimese lugemise läbinud järgmise aasta eelarve valmistab pettumuse nii patsientidele, meditsiinitöötajatele kui ka haiglatele, sest haigekassa eelarve on tehtud kehvema maksulaekumise prognoosiga kui riigieelarve.

„Haigekassal on raha olemas, et eelmistel aastatel kärbitud eelarve saaks lisa, kuid haigekassasse nii varem kogunenud reservi kui ka järgmise aasta laekumistega tahavad võimuerakonnad tasakaalustada riigieelarvet,“ ütles endine sotsiaalminister Aab. „Seda tehakse aga tervishoiu, ehk siis inimeste tervise arvel. On lubamatu, et haigekassasse inimeste ravimiseks kogutud ja just rasketeks aastateks kogutud raha peab riigieelarve miinust vähendama.“

Aabi sõnul on valitsus Riigikogus arutusel olevas riigieelarves jätnud eraldamata raha haiglate kapitalikuludeks, samuti pole eelarves ette nähtud seaduses lubatud määral kasutada varematel aastatel haigekassasse kogunenud vahendeid.
„Haigekassa juhatusele ja nõukogule pole jäetud mingit otsustusõigust,“ märkis Aab. „Vähe sellest – esimesele lugemisele toodud Haigekassa eelarvesse on Rahandusministri nõudmisel sotsiaalmaksust laekuvat raha planeeritud 140 miljoni krooni võrra vähem kui seda on riigieelarve eelnõus.“

Aab ütles, et endiselt ei ole eelarves haiglate kapitalikulusid, mida tuleb rahastada riigieelarvest. „Keskerakonna fraktsiooni liikmed pöördusid selles küsimuses õiguskantsleri poole arupärimisega, kas valitsus täidab seadust, kui jätab Haigekassale kapitalikuluks raha eraldamata,“ sõnas Aab. „Kõnealune summa on üle 180 miljoni krooni. Samuti võimaldaks seadus jaotamata kasumist haigete ravimiseks kulutada 250 miljonit krooni rohkem kui on ette nähtud praeguses eelarve projektis. Seega oleks Haigekassa nõukogul kokku võimalus suurendada eelarvet 560 miljoni krooniga, mis võimaldaks tõsta eelmisel aastal 6% võrra kärbitud tervishoiuteenuste hindasid ning osta rohkem ravijuhtumeid vähendamaks tublisti pikemaks muutunud arstiabi järjekordi. Pikkade ravijärjekordade juures ei saa inimesed haiguste korral õigel ajal abi ja nende tervislik seisund halveneb. See omakorda tähendab pikemaajalist ja kallimat ravi. Paljudel juhtudel võib see tähendada kõige raskemaid tagajärgi. Nii hoitaksegi kokku inimeste tervise arvelt.“

Aab ütles, et haiglatele makstakse jätkuvalt arstiabi eest 5% madalamat hinda, kui on tegelikud kulud. „See toob kaasa meditsiinitöötajate palgakärpeid,“ selgitas Aab. „Paljud tegutsevad ja ka tulevased arstid ongi sunnitud siis tööd otsima piiri taga, et saada oma töö eest õiglast tasu. Sellega aga kaasneb meditsiinitöötajate veelgi suurem nappus. Isegi kui tulevikus meil on raha rohkem, pole Eestimaal enam piisavalt arste ja õdesid, kes inimesi raviksid.“
 

Tagasiside