Keskerakonna fraktsiooni jõulusoov
Keskerakonna fraktsiooni jõulusoov
Autor: Peeter Võsa
Paks ja armas jõulutaat,
ümar nagu õllevaat.
Meie erakonna nimel
ootan Sinult jõuluime.
Anna igaühele,
kes me saalis istume.
Natukene rohkem mõistust,
rohkem sõprust, vähem võitlust.
Anna nii, et jagada,
rahvale saaks üht-teist ka.
Kõige parem oleks raha,
rahvas seda tõesti tahab.
Aga lisaks sellele,
rõõmsaks igaüks meist tee.
Sotsidele soolist võrdsust,
Reformi reiting päästa põrgust.
Isamaale eesti õhku,
Demokraadid rohkem rõhku
saagu panna sellele,
et igaüks karjääri teeks.
Aga meie erakond,
bussi-raja vennaskond.
Võta ja vii koalitsiooni,
paranda me positsiooni.
Meil on mõtteid ja ideid,
meil on pealehakkamist.
Lisaks voorust, vaateid, aateid
parandamaks olemist
Lakke tõsta SKP,
põllumehed rikkaks tee.
Läänemerre rohkem räime,
väljamaal ei tööl siis käi me.
Tõesti peata väljaränne,
küllap me siis oma õnne
ise üles otsime ja pärandame lastele.
Maarjamaal, siin igas külas.
Igas linnas, majas, talus.
Vahet pole, kes neis elab.
Jõulutaat – vot seda palun.
Riigikogu pidas rekordarvu tunde istungeid
XII Riigikogu pidas oma seekordsel sügisesel, IV istungjärgul rekordarv tunde istungeid. Täiskogul peetud 48 korralist ja 4 täiendavat istungit kestsid kokku 228 tundi. Sügisistungjärgul andsid tooni ööpäevased istungid, mis peeti 14.-15. ja 21.-22. novembril ning 5.-6. detsembril. Samuti kaks täiendavat istungit, 30. novembril (17 tundi) ning 7. detsembril (12 tundi).
Varasematel sügisistungjärkudel pole Riigikogu koosseisud nii kaua istungitunde koos olnud. VII-XII Riigikogu korraliste istungite kogurekord kuulub aga IX Riigikogule, kes 2001. aasta kevadistungjärgul istus 71 istungipäeval koos 276 tundi.
Täna lõppenud sügisistungjärgul võeti vastu 54 õigusakti (39 seadust, 14 otsust ja 1 avaldus). Kokku võttis Riigikogu sel aastal vastu 139 õigusakti (110 seadust, 27 otsust ja 2 avaldust).
Riigikogu kevadistungjärgu korralised istungid algavad esmaspäeval, 14. jaanuaril.
Riigikogu pressitalitus
Ettepanek Tallinna Lastehaigla saamata jäävate tulude kompenseerimiseks
Keskerakonna fraktsioon esitab täna Riigikogule otsuse eelnõu, millega teeb ettepaneku Vabariigi Valitsusele tagada rahaline kompensatsioon Tallinna Lastehaiglale saamata jäänud tulu osas.
„Tallinna Lastehaigla patsientidel ei ole tulnud tasuda voodipäeva- ega ka visiiditasu, sest nii tagatakse kõigile lastele juurdepääs arstiabile olenemata nende perekonna majanduslikust olukorrast,“ rääkis Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Mailis Reps.
Repsi sõnul jääb Lastehaigla järgmisel aastal aga väga raskesse seisu, sest Valitsus on algatanud eelnõu, mis tõstab 2013. aastast nii visiidi- kui ka voodipäevatasu piirmäära vastavalt 5 ja 2,50 euroni. „See tähendab võrreldes teiste haiglatega saamata jäävat 416 000 eurot aastas. Lastehaigla arstide palgad on niigi madalamad kui mujal haiglates ning sellises olukorras muutub pea võimatuks palgatõusu pakkuda.“
„Tallinna Lastehaigla on oma murega pöördunud Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole ning seega teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku leida Tallinna Lastehaiglale rahaline kompensatsioon saamata jäänud tulu eest Vabariigi Valitsuse poolt tõstetud visiidi- ja voodipäevatasude mitterakendamisel,“ lisas Reps, „selline samm aitaks tõsta Tallinna Lastehaigla töötajate palku ning tagada kõigile lastele arstiabi kättesaadavuse olenemata nende perekonna rahalistest võimalustest.“
Tallinna Lastehaigla on pikkade traditsioonidega iseseisev tervishoiuasutus, kus teenuseid osutatakse ainult lastele. Haiglas kasutatakse perekeskset hooldust, uuendusi ja avastusi, rakendades neid oma võimaluste piires. Esimene lastehaigla alustas Tallinnas tööd juba 1940. aastal.
Menetlusse võeti eelnõu erakooliseaduse muutmiseks
Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni 19. detsembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõu (342 OE), millega tehakse ettepanek alustada 1960. aasta UNESCO hariduse diskriminatsiooni vastase konventsiooniga ühinemise protsessi, et tagada diskrimineerimisest vaba Eesti hariduspoliitika. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Kultuurikomisjoni 20. detsembril algatatud erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõuga (343 SE) täiendatakse erakooliseaduse § 15 lõiget 1 teise lausega järgmiselt: „Kui eraõigusliku juriidilise isiku osanik, aktsionär, asutaja või liige on riik või kohalik omavalitsus, siis lähtutakse tema peetava põhikooli ja gümnaasiumi õppekeele määramisel põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kehtestatud nõuetest.“ Õiguskantsler tegi Riigikogule ettepaneku viia erakooliseaduse nimetatud säte kooskõlla põhiseaduse § 37 lõike 1 esimese lause ja § 37 lõike 4 esimese lausega nende koostoimes põhiseaduse §-ga 14. Õiguskantsleri ettepaneku kohaselt on erakooliseaduse § 15 lõige 1 põhiseadusvastane osas, milles see lubab avalikule võimule kuuluvas erakoolis anda eestikeelse õpetuse asemel õpetust muus keeles eelnevalt kontrollimata, kas võõrkeelse hariduse andmisel on riik taganud igaühe õiguse saada eestikeelset õpetust. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Eesti Keskerakonna fraktsiooni 20. detsembril esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele“ eelnõuga (344 OE) soovitakse tagada rahaline kompensatsioon SA Tallinna Lastehaiglale saamata jäänud tulu eest visiidi- ja voodipäevatasu mitterakendamisel. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Valitsuse 20. detsembril algatatud tööstusheite seaduse eelnõuga (345 SE) soovitakse saavutada negatiivse keskkonnamõju vähenemine, mistõttu rakendamise olulisim mõju on tööstusettevõtetest tuleneva saastatuse vähenemine, millest tulenevalt omakorda vähenevad negatiivsed mõjud inimeste tervisele. Ette on nähtud keskkonnaalase kontrolli süsteemne teostamine. Positiivne on ka avalikkuse suurem juurdepääs käitiste tegevusega seotud andmetele ning suuremad võimalused osaleda sellistele käitistele lubade andmise menetluses, kuna eelduste kohaselt võimaldab avalikkuse osalemine teha kvaliteetsemaid otsuseid ja arvestada paremini keskkonnakaitse ning inimese tervise kaitse vajadustega. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.
Riigikogu pressitalitus
Peaminister andis ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast
Riigikogu võttis vastu neli seadust:
74 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise seadus (309 SE), mis teeb mitmeid muudatusi seoses 12. jaanuarist 2013 käivituva elektroonilise e-oksjoni süsteemiga, täpsustades e-oksjonil osalemise korda ja enampakkumisele registreerumist. Kehtestati lihtsusatud kord väikese väärtusega vallasasjade müümiseks. Kaotati täitekulusid tekitanud kohustus avaldada enampakkumise kuulutus ka kohalikus ajalehes, pikendati ostja õiguste loovutamise tähtaega, nähti ette kohtutäituri kontole tagatisraha ja ostuhinna tasumise tingimused ning tehti mitmeid muid muudatusi.
52 poolthäälega (26 vastu) võeti vastu Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seadus (326 SE), mille eesmärk on tagada isikute võrdne kohtlemine pensioniskeemides. Riikliku pensionikindlustuse seaduse, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel arvutatud pensionid indekseeritakse iga aasta 1. aprillil pensioniindeksiga. Politsei ja piirivalve seaduse alusel toimub juba määratud pensioni ümberarvutamine sõltuvalt sellest, millise seaduse järgi on pension määratud. Varem kehtinud seaduste, nagu politseiteenistuse seadus ja piirivalveteenistuse seadus, alusel arvutatud pensionid indekseeritakse 1. aprillil pensioniindeksiga, alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva politsei ja piirivalve seaduse alusel arvutatud pensionid arvutatakse ümber koos palga muutusega. Seega kohtles senine õiguslik regulatsioon pensionide ümberarvutamise osas erinevalt eripensionäre ning tavapensionäre, samuti eripensionäre omavahel. Selle likvideerimiseks hakatakse seaduse kohaselt määratud ja määratavaid eripensione, v.a jooksva aasta palga alusel arvutatud pensione, indekseerima 2013. aastast pensioniindeksiga.
49 poolthäälega (31 vastu) võeti vastu valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seadus (325 SE), mis kehtestab koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmääraks senise 3,20 euro asemel 5 eurot ja voodipäevatasu piirmääraks senise 1,60 euro asemel on 2,50 eurot.
67 poolthäälega võeti vastu valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seadus (293 SE), millega viiakse seadusesse teatud ohtlike ainete (plii, elavhõbe, kaadmium, kuuevalentne kroom, polübroomitud bifenüülid (PBB) ja polübroomitud difenüüleetrid (PBDE)) elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutamist käsitlev regulatsioon, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavast direktiivist. Nimetatud direktiivi järgimine aitab läbi teatud ohtlike ainete kasutamise piiramise kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, samuti tagada elektroonikaromude keskkonnaohutu taaskasutamine ja kõrvaldamine.
Peaminister Andrus Ansip andis ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas.
Peaminister märkis, et Eesti on konkurentsivõimeline ning areneva majandusega riik. Maailmamajanduses valitseva ebakindluse tingimustes oleme saanud hästi hakkama. Eestilt oodatakse euroala kiireimat majanduskasvu. Äraootavale väliskeskkonnale vaatamata, oleme suutnud konservatiivse rahanduspoliitika toel hoida ja luua kasvuks vajalikku stabiilsust, toonitas Ansip. Ta nentis, et Eesti peab olema ka valmis majanduskeskkonna negatiivseteks muutusteks. Mitmete majandusteadlaste sõnul ei ole ebakindlus maailmamajanduses olnud viimasel kahekümnel aastal suurem, kui see on olnud viimastel aastatel. Eurotsooni keerulised valikud, USA riigirahanduse olukord ning Hiina ja kogu Aasia arengut määravad riskid, millega peame arvestama. Ansipi hinnangul on ebakindluse loor varjutamas ka Eesti peamiste kaubanduspartnerite valikuid, mistõttu ei tohiks lubada endale kergekäeliselt juhitud riigirahandust ega otsuseid, mis lähtuvad vaid lühiajalisest kasust. „Me peame koguma reserve ja samal ajal panustama valdkondadesse, mis aitavad Eesti konkurentsivõimel kasvada. Üheks selliseks oluliseks valdkonnaks on teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon,“ rõhutas Ansip.
Peaminister märkis, et Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi hindamiseks Euroopa ja Eesti tippekspertide poolt koostatud raport kinnitab senise teaduspoliitika elluviimise edukust. Raportis tõdetakse, et Eestil on aastatega õnnestunud luua erasektori innovatsiooni soodustav teaduskeskkond. Puudusena märgitakse, et senise innovatsioonipoliitika mõju reaalmajandusele on jäänud oodatust tagasihoidlikumaks. Sama tendentsi kinnitab ka Eesti 23. koht Euroopa Liidu riikide seas innovatsiooni majandusmõju näitaja osas. Tervikuna oleme tulemustabelis kõrgel 14. kohal.
Valitsust nõustava Teadus- ja Arendusnõukogu arvates tuleb teaduse- ja arendustegevuse mõju suurendamiseks majandusele ja ühiskonnale tõsta järgmise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia elluviimisel fookusesse neli põhisuunda. Nendeks suundadeks on: TA valdkondade parem seostamine ja täpsem prioriseerimine, inimressursi väärtustamine ja arendamine, teaduse ja ettevõtluse kokkuviimine ning taristu arendamisel selgetest põhimõtetest lähtumine.
Ansip rõhutas, et teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon peab Eestis jääma konsensuslikult eelisarendatavaks prioriteediks hoolimata majanduse seisust, turbulentsest väliskeskkonnast või sisepoliitilistest võitlustest.
Läbirääkimistel võtsid sõna Mart Meri, Ene Ergma, Urmas Klaas ja Mailis Reps.
Istungi lõpus külastas Riigikogu Jõuluvana, kes tegi humoorika ülevaate saadikute aastasest tööst ja jagas nagu ikka Riigikogus esindatud erakondadele kingitusi, aga ka fraktsiooni mittekuuluvatele saadikutele,- tegi etteheiteid ja avaldas tunnustust. Jõuluvana soovis kõigile toredat pühademeeleolu ja õnne uueks aastaks.
Riigikogu pressitalitus
Eelinformatsioon neljapäevaks, 20. detsembriks
Päevakorras on 4 eelnõu kolmas lugemine ja peaministri ettekanne teadus- ja arendustegevusest.
1. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu (309 SE), mis teeb mitmeid muudatusi seoses 12. jaanuarist 2013 käivituva elektroonilise e-oksjoni süsteemiga, täpsustades e-oksjonil osalemise korda ja enampakkumisele registreerumist. Üheks muudatuseks on lihtsusatud korra kehtestamine väikese väärtusega vallasasjade müümiseks. Kohtutäitur võib edaspidi lihtsustatud korras müüa vallasju, mille väärtus ei ületa 100 eurot. Ka kaotatakse täitekulusid tekitanud kohustus avaldada enampakkumise kuulutus ka kohalikus ajalehes, pikendatakse ostja õiguste loovutamise tähtaega, nähakse ette kohtutäituri kontole tagatisraha ja ostuhinna tasumise tingimused ning tehakse mitmeid muid muudatusi.
2. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (326 SE), mille eesmärk on tagada isikute võrdne kohtlemine pensioniskeemides. Riikliku pensionikindlustuse seaduse, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel arvutatud pensionid indekseeritakse iga aasta 1. aprillil pensioniindeksiga. Politsei ja piirivalve seaduse alusel toimub juba määratud pensioni ümberarvutamine sõltuvalt sellest, millise seaduse järgi on pension määratud. Varem kehtinud seaduste, nagu politseiteenistuse seadus ja piirivalveteenistuse seadus, alusel arvutatud pensionid indekseeritakse 1. aprillil pensioniindeksiga, alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva politsei ja piirivalve seaduse alusel arvutatud pensionid arvutatakse ümber koos palga muutusega. Seega kohtleb senine õiguslik regulatsioon pensionide ümberarvutamise osas erinevalt eripensionäre ning tavapensionäre, samuti eripensionäre omavahel. Selle likvideerimiseks hakatakse eelnõu kohaselt määratud ja määratavaid eripensione, v.a jooksva aasta palga alusel arvutatud pensione, indekseerima 2013. aastast pensioniindeksiga.
3. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (325 SE), millega kehtestatakse koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmääraks senise 3,20 euro asemel 5 eurot ja voodipäevatasu piirmäär senise 1,60 euro asemel on 2,50 eurot.
4. Kolmandal lugemisel läheb lõpphääletusele valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (293 SE), millega viiakse jäätmeseadusesse teatud ohtlike ainete (plii, elavhõbe, kaadmium, kuuevalentse kroom, polübroomitud bifenüülide (PBB) ja polübroomitud difenüüleetrite (PBDE)) elektri- ja elektroonikaseadmetes kasutamist käsitlev regulatsioon, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2011/65/EL. Eelnõu eesmärk on vähendada ohtlike ainete kasutamist elektri- ja elektroonikaseadmetes ning sellega ka tekkivate ohtlike jäätmete hulka.
5. Peaminister Andrus Ansip esitab ülevaate teadus- ja arendustegevuse olukorrast ning valitsuse poliitikast selles valdkonnas.
PÄRAST TÄISKOGU ISTUNGI LÕPPU ON RIIGIKOKKU OODATA JÕULUVANA.
Üritused, kohtumised, GUAM
Kell 12 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osaleb jõululõunal Haabersti sotsiaalkeskuses.
* Balti Assamblee Eesti delegatsiooni asejuht Aadu Must ja delegatsiooni liige Sven Sester osalevad (17.12-21.12) Bakuus GUAMi Parlamentaarse Assamblee (PA) istungjärgul. Arutusel on Euro-integratsiooni protsess GUAMi riikides ja idapartnerlus.
Riigikogu pressitalitus
Riigikogu pikendas kaitseväelaste rahutagamismissiooni Afganistanis
Riigikogu võttis vastu 6 valitsuse poolt esitatud Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamise otsust.
66 poolthäälega võeti vastu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine kohta Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos (312 OE). Otsuse kohaselt pikendatakse kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega NATO juhitud Kosovo rahutagamisjõudude (Kosovo Force – KFOR) koosseisus kuni 2013. aasta 31. detsembrini. 2 Riigikogu liiget jäi hääletusel erapooletuks.
56 poolthäälega võeti vastu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamise kohta Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis (313 OE). Otsusega pikendatakse kuni 170 kaitseväelase kasutamise tähtaega rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Afganistanis NATO juhitavate rahvusvaheliste julgeoleku abijõudude (International Security Assistance Force – ISAF) koosseisus kuni 2013. aasta 31. detsembrini. Kaitseväe isikkoosseisule seatud ülempiiri võib suurendada kuni 340 kaitseväelaseni rotatsiooniperioodil ühe kuu jooksul alates rotatsioonis osalevate kaitseväelaste saabumisest Afganistani.
53 poolthäälega võeti vastu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamise kohta Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias (314 OE). Otsusega pikendatakse kuni kolme kaitseväelase kasutamise tähtaega ÜRO juhitaval rahutagamismissioonil (United Nations Truce Supervision Organization – UNTSO) Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias kuni 2013. aasta 31. detsembrini.
58 poolthäälega võeti vastu otsus Kaitseväe kasutamise kohta Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus (315 OE). Otsusega pikendatakse kuni 20 kaitseväelase kasutamist NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force – NRF) koosseisus ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis kuni 2013. aasta 31. detsembrini.
56 poolthäälega võeti vastu otsus Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamise kohta Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta koosseisus (316 OE). Otsusega pikendatakse kuni 15 kaitseväelase kasutamise tähtaega Euroopa Liidu piraatlusevastase operatsiooni Atalanta (European Union Naval Force Somalia – Operation Atalanta) koosseisus kuni 2013. aasta 31. detsembrini.
62 poolthäälega võeti vastu otsus Kaitseväe kasutamise kohta Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ja Euroopa Liidu rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös (317 OE). Otsus võimaldab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2013 kasutada kuni viit kaitseväelast Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) või Euroopa Liidu juhitava uue ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatava sõjalise operatsiooni või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas oleva muu rahvusvahelise sõjalise operatsiooni alustamisel operatsioonipiirkonnas asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri töös.
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu (309 SE) teine lugemine. Eelnõuga tehakse mitmeid muudatusi seoses 12. jaanuarist 2013 käivituva elektroonilise e-oksjoni süsteemiga, täpsustades e-oksjonil osalemise korda ja enampakkumisele registreerumist. Üheks muudatuseks on lihtsusatud korra kehtestamine väikese väärtusega vallasasjade müümiseks. Kohtutäitur võib edaspidi lihtsustatud korras müüa vallasju, mille väärtus ei ületa 100 eurot. Ka kaotatakse täitekulusid tekitanud kohustus avaldada enampakkumise kuulutus ka kohalikus ajalehes, pikendatakse ostja õiguste loovutamise tähtaega, nähakse ette kohtutäituri kontole tagatisraha ja ostuhinna tasumise tingimused ning tehakse mitmeid muid muudatusi. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Õiguskomisjoni ettepanekul lõpetati Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (326 SE) teine lugemine. Eelnõu peamine eesmärk on tagada isikute võrdne kohtlemine pensioniskeemides. Riikliku pensionikindlustuse seaduse, soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel arvutatud pensionid indekseeritakse iga aasta 1. aprillil pensioniindeksiga. Politsei ja piirivalve seaduse alusel toimub juba määratud pensioni ümberarvutamine sõltuvalt sellest, millise seaduse järgi on pension määratud. Varem kehtinud seaduste, nagu politseiteenistuse seadus ja piirivalveteenistuse seadus, alusel arvutatud pensionid indekseeritakse 1. aprillil pensioniindeksiga, alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva politsei ja piirivalve seaduse alusel arvutatud pensionid arvutatakse ümber koos palga muutusega. Seega kohtleb senine õiguslik regulatsioon pensionide ümberarvutamise osas erinevalt eripensionäre ning tavapensionäre, samuti eripensionäre omavahel. Selle likvideerimiseks hakatakse eelnõu kohaselt määratud ja määratavaid eripensione, v.a jooksva aasta palga alusel arvutatud pensione, indekseerima 2013. aastast pensioniindeksiga. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 29 ja vastu 42 Riigikogu liiget. Katkestamisettepanek ei leidnud toetust, eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Sotsiaalkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (325 SE) teine lugemine. Seadusmuudatustega kehtestatakse koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmääraks senise 3,20 euro asemel 5 eurot ja voodipäevatasu piirmäär senise 1,60 euro asemel on 2,50 eurot. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ettepaneku poolt hääletas 25 ja vastu 43 Riigikogu liiget. Katkestamisettepanek ei leidnud toetust ja eelnõu suunati kolmandale lugemisele.
Riigikogu pressitalitus
Infotunnis käsitleti taastuvenergia tasudega seotud küsimusi
Riigikogu infotunnis vastas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Aivar Riisalu ja Deniss Boroditši esitatud küsimustele taastuvenergia toetuste ja tasude kohta.
Partsi hinnangul on Riigikogu majanduskomisjonis arutelu taastuvenergia tasude vähendamise küsimustes olnud väga konstruktiivne koos erinevate huvigruppidega. Ta kinnitas, et nii valitsus kui ka tema majandusministrina on huvitatud, et taastuvenergia tasusid puudutav eelnõu võetaks võimalikult ruttu vastu. „Meie jaoks on kaks põhilist positsiooni olnud olulised: tarbijate koormus peab vähenema ja riigil peab olema kontroll toetatava taastuvenergia mahu üle kuni aastani 2020,“ selgitas minister. Partsi hinnangul on nii pangaliidu ja ka kõik muud erialaliitude, ühenduste avaldused olnud tugevalt ülevõimendatud pidades silmas ohtu tehtud investeeringutele. Ta leidis, et sellised avaldused käivad kaasas ühte või teist konkreetset ärihuvi puudutava otsusega. „Kindlasti ka valitsus on huvitatud, et ükski tuuleenergia tootja pankrotti ei läheks,“ toonitas Parts. „Ma kinnitan, et selle eelnõuga, mida valitsus on esitanud, ei lähe mitte ükski tuuleenergia tootja pankrotti, kui nad ise väga saamatud ei ole,“ märkis minister.
Partsi sõnul ollakse huvitatud elektriportfelli mitmekesistamisest. Ta lisas, et oleme huvitatud ikkagi sellest, et investeeringud oleksid majanduslikult konkurentsivõimelised. Partsi hinnangul suudab tarbija toetada investeeringuid selles mahus, mis on riigi poolt võetud rahvusvahelise kohustusena kuni aastani 2020. „Ideaalis peaksime ikkagi liikuma olukorrale, kus energiatootmisse investeeritakse turupõhiselt, ilma igasuguste toetusteta,“ ütles minister.
Parts vastas veel Kalev Kotkase esitatud küsimusele parvlaeva piletihindade ja Kajar Lemberi esitatud küsimusele Estonian Airi juhtimise kohta.
Peaminister Andrus Ansip vastas Viktor Vassiljevi esitatud küsimusele kaitsekulude suurusest Eesti SKP-st, Priit Toobali esitatud küsimusele keskkonnaministri ametis jätkamise ja Rainer Vakra küsimusele valitsusjuhi ametipalga kohta.
Riigikogu pressitalitus
Ilmus Riigikogu Toimetiste 26. number
Tänasest on võimalik lugeda parlamentaarse ajakirja Riigikogu Toimetised (RiTo) 26. numbrit. Ajakirjas on artikleid ligikaudu 30 autorilt ja Kaido Ole tööde reproduktsioonid.
Ajakirja vestlusringis analüüsivad endised Riigikogu liikmed Jüri Adams, Liia Hänni ja Ott Lumi Eesti demokraatia praegust seisu ja erakonnasüsteemi probleeme ning otsivad neile lahendusi. Riigikogu kahekümne aasta tegemisi käsitletakse ajakirja seekordses numbris mitme kandi pealt. Vaadeldakse, kuidas on muutunud usaldus Riigikogu vastu ja muutuse seoseid riigi teiste institutsioonide, sotsiaaldemograafiliste näitajate ning majanduse olukorraga. Analüüsitakse parlamenditööd skaalal tööparlament versus kõneparlament. Lugeda saab õiguskomisjonis kahekümne viimase aastaga tehtut ning meenutusi Riigikogu liikme välislähetustest 1994. ja 1995. aasta vahetusel. Eelretsenseeritud artiklis analüüsib Ero Liivik rahvaalgatuse seadustamise menetlemist Riigikogus aastail 2003–2008.
Essees teeb viimase rahvaloenduse metoodika autor Ene-Margit Tiit tagasivaate rahvastikuprotsessidele läbi kõigi Eesti alal toimunud rahvaloenduste. Selline ülevaade annab võimaluse mõnessegi probleemi, sealhulgas eestlaste arvu, ratsionaalsemalt suhtuda. Viimane rahvaloendus näitas, et riigil on mitmeid sise- ja välisrändega seotud probleeme, mille lahendused ei pruugi olla lihtsad ja ühiskonnas üheselt aktsepteeritavad.
Ajakirjas leiab lugeja artiklid mitmikkodakondsusest, naiste tööturule naasmise võimalustest ja töövõimetuskindlustusest. Juttu tuleb koosvalitsemise eelistest maksukogumise ja politseitöö valdkonnas, Euroopa föderaliseerumisest ning araabia revolutsioonidest. Eelretsenseeritud Tarmo Kalveti ja Veiko Lemberi artikkel analüüsib riigihangete rolli innovatsiooni toetamisel.
Kaks korda aastas ilmuva ajakirja peatoimetaja on Riigikogu Kantselei infotalituse infonõunik Helle Ruusing. Ajakirja põhitiraaž jagatakse raamatukogude ning uurimis-, õppe- ja riigiasutuste vahel. Uut numbrit on võimalik osta raamatupoodidest ja lugeda elektrooniliselt aadressil https://www.riigikogu.ee/rito/ ning e-raamatuna.
Riigikogu pressitalitus
Kell 13 kohtub riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma Suurbritannia suursaadiku T.E. Hr. Christopher Bruce Holtby’ga (L243)
