Kultuurikomisjoni

istungi protokoll nr 65

Algus 11:00, lõpp 12:46

Juhataja: Peeter Kreitzberg

Protokollija: Merje Noorlind

Võtsid osa: Helmer Jõgi, Peeter Kreitzberg, Lauri Luik, Aadu Must, Mailis Reps, Paul-Eerik Rummo, Lauri Vahtre, Terje Põder, Atko-Madis Tammar

Puudusid: Eldar Efendijev, Maret Merisaar, Karel Rüütli, Peeter Tulviste

Kutsutud: Liina Urboja - KM eelnõude ja juriidilise osakonna juhataja, Peeter Sookruus - KM meedia ja autoriõiguse osakonna juhataja, Jüri Pihel – valitsuskomisjoni esimees, Margus Allikmaa - ERR juhatuse esimees

PÄEVAKORD:

1. Ringhäälinguseaduse muutmise seadus [241 SE II-2]

2. Info, kirjad

1. Ringhäälinguseaduse muutmise seadus [241 SE II-2]

Peeter Kreitzberg avas komisjoni istungi ning tutvustas komisjoni külalisi. Sissejuhatuseks sai sõna Margus Allikmaa.

Margus Allikmaa

Päris keeruline on võtta vastutust ühe olulise eelnõu puhul, aga kuna muudatusettepanekuid minu käest küsiti, siis need ma ka saatsin. ERR eesmärk ei ole mitte kuidagi peatada üleminekut digitaaledastusele. Kuna see üleminek on poliitilise otsusega kaks aastat ettepoole toodud, siis võib ju küsida, miks see mõistlik on? Aga kui poliitiline otsus on tehtud, ju see siis niimoodi peab olema. Minu pöördumiste mõte on võidelda natukene rahvusringhäälingule tegevusruumi juurde. Olen korduvalt rõhutanud, et digitaalplatvormide avanemine toob enesega kaasa väga paljude uute kommertskanalite tuleku turule ning sealt omakorda tekib väga selge ja konkreetne oht rahvusringhäälingule – meedia tasakaal avalik-õigusliku pakkumise ja kommertshuvidele allutatud pakkumise puhul läheb selgelt paigast ära ja seda rahvusringhäälingu kahjuks. Rahvusringhääling oma eesmärkide ja ülesannete täitmisel ühe kanali tingimustes, tänu sellele, et turuosa väheneb ja vaatajate arv väheneb, ei suuda efektiivselt oma ülesandeid täita. See on minu kõige olulisem ja suurem mure, mille nimel olen tegutsenud. Kuna eelnõu teine lugemine katkestati, saatsin muudatusettepanekud, andes endale aru kahest asjast. Väga lihtne on jätta alles ringhäälinguloa tasud analoogprogrammide edastajatele (TV3, Kanal 2), aga sealt edasi on kõik järgmised sammud juba tohutult palju keerulisemad. Üks keeruline ja tänases õigusruumis veidi kaheldav ettepanek on see, et ma sidusin ringhäälingulubade säilitamise ja sealt laekuva raha paralleeledastuse kulude kompenseerimiseks, mida kõik kanalid peavad kandma vähemalt aastani 2010. See oleks see väike kasupunkt ringhäälingule, kui me kasutaksime 50 miljonit kr aastas laekuvat loatasu ja kui meil oleks mingigi teoreetiline variant sellest rahast (44 miljonit) kahe aasta jooksul suunata tagasi paralleeledastusega programmidele (Kanal 6, Kanal 2, TV 3, TV11, Kalev Sport, ERR). See oleks üks mõistlik variant. Aga annan endale aru, et sellise ettepaneku tegemine õiguslikus mõttes on suhteliselt keeruline. Jään selle juurde (muudatusettepanekud nr 1 ja 2), et täna on eraringhäälingutele pandud välja päris mitu „porgandit” digitaalringhäälingusse üleminekuks: loobutakse loamaksust; neile antakse automaatselt uued digitaal-ringhäälinguload viieks aastaks. Kas ilmtingimata peab nii mitu motivatsiooni kätte andma? Võib-olla piisaks ühest? Minu ettepanekud nr 1 ja 2 sisaldavadki seda, et loatasu võiks siiski säilida, aga piisav motivaator võiks olla see, et neile antakse automaatselt järgnevaks viieks aastaks uus ringhäälinguluba ilma igasuguse konkursita. Saan aru, et loatasu rahvusringhäälingu teise programmi jaoks lisaraha ei too. Siinkohal peaks kultuurikomisjon pigem põhitähelepanu ja raskuse pöörama sellele, kuidas oleks võimalik ringhäälingumaastikku tasakaalustada selliselt, et tulevikus tuleks avalik-õiguslik teine programm. Kui arusaam ütleb meile täna seda, et üks motivaator, automaatne lubade pikendamine viieks aastaks, ei ole piisav selleks, et K 2, K 11 ja TV 6 lähevad kohe üle digiplatvormile, siis ei peaks hakkama seda protsessi ka pidurdama. Sellist õiget ja paremat hetke digitaalüleminekule leida on suhteliselt keeruline. Tänaseks on need kanalid palju tööd teinud ja ka mingid programmid ette valmistanud. Neil on teatud õigustatud ootus. See diskussioon, mida olen püüdnud oma muudatusettepanekutega käivitada, oleks pidanud olema juba pool aastat tagasi. Muudatusettepanekud 3 ja 4 on ilmselgelt väga pikka ja põhjalikku arutlusvooru vajavad.

1. Sõnastada § 1 lõikes 7 ringhäälinguseaduse § 45¹ lõige 17 järgmiselt:

            „(17) Käesoleva seaduse § 37 3. lõike punkti 3 alusel  välja antud televisiooni üleriigilise ringhäälinguloa alusel analoogvõrgus tegutsevad ringhäälinguorganisatsioonid, kes alates hiljemalt 1. juunist 2008. a taasedastavad oma programmi maapealse leviga vaba juurdepääsuga üleriigilises digitaalringhäälinguvõrgus, saavad taotluse korral samade programmide edastamiseks erandkorras televisiooni üleriigilised  digitaalringhäälinguload maapealses digitaalringhäälinguvõrgus  kehtivusajaga alates 2010. aasta 1. juunist kuni 2015. aasta 1. jaanuarini. Käesolevas lõikes sätestatud taotlus esitatakse ringhäälinguloa väljaandjale hiljemalt 1. märtsiks 2009. a. Käesolevas lõikes sätestatud ringhäälinguload antakse välja hiljemalt 1. juuniks 2009. a.”

2. Jätta välja eelnõu § 1 lõikes 7  ringhäälinguseaduse § 45¹ lõige 18

3. Jätta alles ringhäälinguloa tasu (laekub aastas ca 50 mln krooni) ja kompenseerida Levirale esimese digitaalplatvormi opereerimise kulu alates 1. juulist 2008 kuni 1. juulini 2010 tingimusel, et kõik programmid sellel platvormil edastatakse nimetatud ajavahemikus tasuta.

4. Täiendada eelnõu, vormistades konkreetseteks säteteks järgmised ettepanekud:

1.      Vabariigi Valitsusel (Majandusministeeriumil) näha ette 2009. ja 2010. Aasta eelarvetes  vahendid digitaaledastusele üleminekuks ja analoogedastamise lõpetamiseks kokku summas 44 mln krooni. Nimetatud summaga kompenseeritakse AS Levirale tasuta vastuvõetavate programmide edastamise kulud maapealse leviga  digitaalvõrgus ajavahemikus 1. juuli 2008 kuni 01. juuli 2010.

2.      Üleriigiline digitaalringhäälinguluba maapealse leviga digitaalringhäälinguvõrgus on tasuline.

3.      Üleriigilise digitaalringhäälinguloa tasu suurus on 15 000 000 krooni aastas, mis suureneb igal järgneval aastal Eesti üle-eelmise aasta majanduskasvu protsendi võrra eelmise aasta tasu määrast arvutatuna;

4. Eelmine punkt jõustub alates 01. juulist 2010. Sellisel juhul oleks 2010 aasta esimese viie kuu eest vaja maksta 5/12 ringhäälinguloa tasu ja 7/12 digitaalringhäälinguloa tasu.

Helmer Jõgi

Loatasudest mitteloobumine ja selle arvelt paralleeledastuse kompenseerimine kõikidele kanalitele. Digipöördega läheb teleturg üksjagu segamini ja muutub päris tugevasti. Peame arvestama ka seda, mis toimub teisel pool piire. Loatasudest loobumine ja väljapakutud skeem tundub minule isiklikult Levira „nuumamisena”. See on mingil määral turuprotsessidesse sekkumine.

Margus Allikmaa

Kui toimub üleminek, siis see raha jõuab Levirale nagunii. Kui talle on juba antud ilma igasuguse konkursita otsustuskorras kätte kolm digitaalplatvormi, ta on monopoolses seisundis, siis need digiplatvormid ei jää ju tühjaks. Küsimus on selles, et nendele, kes täna peavad üle minema paralleeledastusele (vanad tegijad), see ka kompenseeritaks. Digitaalringhäälingule üleminek ja selle tähtaja toomine ettepoole ongi väga Levira huvides. Kogu protsess on talle erakordselt kasulik, aga Levira on 49 % Eesti riigi oma ja lõppkokkuvõttes on see kasulik ka Eesti riigile.

Peeter Kreitzberg

Saan aru, et digiplatvormilt on võimalik tasuta edastada kuni 9 programmi ja seetõttu konkursi motiivi eelnõus ei esine?

Peeter Sookruus

Me ei räägi ainult ühest multiplekserist, vaid kolmest, mida Levira praegu haldab. See on otsustuse küsimus, kas säilib selline jaotus, et üks multiplekser on vaba juurdepääsuga kanalite jaoks ja kaks tasulised, või kui tahtjaid on palju, siis kaks multiplekserit vaba juurdepääsuga ja üks tasuliste jaoks. Kõigile kanalitele, kes on tõsised taotlejad ja väärivad ringhäälinguluba, on võimalik leida tehniline edastusvõimalus multiplekseris. Me räägime praegu ainult ühest multiplekserist praeguse jaotuse puhul, mille puhul oleks võimalik jaotada 9-10 kanalit.

Peeter Kreitzberg

Kuidas loamaksu säilitamine lükkaks digitaliseerimisprotsessi edasi 4 aastat?

Peeter Sookruus

Kui me räägime Levira huvidest vaadates, siis on asi veidi erinev sellest, mida hr Allikmaa välja pakkus. Just Levira, praegu monopoolses seisundis oleva edastaja huvides on, et paralleeledastus võimalikult kaua kestaks. Aga see ei ole hetkel põhiküsimus. Mis puudutab loatasusid, siis neid on väga rakse säilitada olukorras, kus kanalite arv on kasvanud, kus meil ei ole enam turu suletuse otsust ja olukorras, kus me peame arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Mitte asjata ei viita erakanalite juhid sellele, et nad eeldavad ikkagi võrdse kohtlemise põhimõtet. Oletame, et kui me säilitaksime loatasud analoogvõrkudes üleriigiliste lubade omanikele, on aja küsimus, millal pöördutakse selle küsimusega näiteks õiguskantsleri poole või mujale, et algatada seadusemuudatus ja see piirang kaotada, sest see tähendaks ebavõrdset kohtlemist. Miks siis need, kes on analoogvõrgus üleriigilise loaga, peavad maksma, aga need, kes on analoogvõrgus digitaalloaga, ei pea loatasu maksma? Üks teoreetiline võimalus kunagi tulevikus selle teostamiseks on võib-olla tõesti see, mille ka hr Allikmaa on välja pakkunud. Kui me räägime uuest loaperioodist, üleminek on toimunud ja olukord on stabiilne, siis tuleks läbi mõelda ja mõtestada, kas maksustada ja kuidas, või mitte. Praegu, kui me räägime üleminekuperioodist analooglevilt digitaaltelevisioonile maapealses levis, soodustab seda protsessi, sest kanalite kulude investeeringud on suured. Aga teiseks, ebavõrdse kohtlemise oht on suur. Ei tasuks sattuda ohtu ja kujundada olukorda, kus pärast tuleb surve all algatada seadusemuudatus ja need loatasud ikkagi kaotada. See ei oleks meie huvides ja tähendaks seda, et kiirkorras tuleb midagi ette võtta, mis ilmselt ei oleks hea. Praegune lahendus peaks olema küllalt selge, et stimuleerida ja motiveerida üleminekut.

Peeter Kreitzberg

Saan aru, et teistes riikides on see korraldatud nii ja naa. See tähendab, et ebavõrdne kohtlemine ei ole üles kerkinud.

Jüri Pihel

Näiteks Suurbritannias ei ole litsentsitasu samas tähenduses. Tegemist on riigilõivuga, mis on formaalne.

Peeter Sookruus

Mõnes riigis on ka loatasud olemas, aga neid on vähemuses. Teiseks, just üleminek digitaalile on toonud uued faktorid – võrdse kohtlemise printsiibi arvestamise vajadus, mis on olukorda kapitaalselt muutnud.

Paul-Eerik Rummo

Kuidas maades, kus see tasu ei ole käsitletav riigilõivuna, põhjendatakse loatasu olemasolu?

Peeter Sookruus

See oli olukord, kus oli analooglevi. Turg oli suletud, ressurss oli napp ja tahtjaid palju. Nüüd on teine seis ning minu teada on mitmed riigid sellest tasust loobunud.

Margus Allikmaa

Soomlased moodustasid kaks nädalat tagasi parlamendikomisjoni, mis tõenäoliselt valmistab ette seda, et nad loobuvad inimeste käest võetavast loamaksust ning minnakse üle samale süsteemile, nagu meil (riigitoetuse süsteemile). BBC on natukene mures sama teema pärast. Arvatakse, et tulevik on arvutilevikeskne. Analoogedastus on juba eilne päev. Digiedastuse puhul arvatakse, et see on üks suhteliselt lühike vaheetapp ning tulevik on väga seotud arvutipõhise telepildi levikuga. See omakorda muudab kogu suhtumist alates litsentsitasust kuni kõikide ressursi- või muude loatasudeni välja. See pilt muutub praegu väga kiirelt. Erinevates riikides on see tasu käsitletav kas riigilõivuna või mingisuguse ressursimaksuna, mis oli ja on jätkuvalt.

Mailis Reps

Räägime palju sellest, kuidas telekanaleid kompenseerida ja kuidas ringhääling ellu jääb. Aga kuidas jääb kompensatsiooniga tädi Maalile, et tema samuti digikanalid saaks? Omal ajal oli see valitsuses kõige suurem küsimus. Täna on see tahaplaanile jäänud.

Jüri Pihel

4 - 5 aastat, mis seda protsessi edasi lükkaks, ei ole laest võetud number. Protsess on üks väga delikaatne tervik. Esimene eeldus on see, et digis oleksid olemas kõik kanalid, vastasel juhul ei juhtu midagi.

Peeter Kreitzberg

Kuidas loamaks protsessi edasi lükkab?

Jüri Pihel

Erakanalid Kanal 2 ja TV 3 ei ole digilevis kättesaadavad ja nendel ei ole kohustust ja vajadust üle tulla. Nemad tuleksid üle sellel päeval, kui analoogsaatja välja lülitatakse. Aga kui nad teevad seda alles sel hetkel, siis on probleem, et inimesed ei ole selleks hetkeks üle tulnud. Meile läheb maksma üleminekuperiood. Kui suuri põhikanaleid ei ole digis olemas, siis ei hakka tavaline inimene digilevi ostma, sest ta ei saa aru, miks ta peaks hoidma üleval mitut süsteemi.

Peeter Kreitzberg

Kas loamaksust loobumine on see, mis pöörab seda protsessi?

Jüri Pihel

Jah. Sellisel juhul, kui kanalid tulevad paralleeledastusse, pääsevad nad loatasu maksmise kohustusest. Teine põhjus on selles, et ületuleku algus on samuti väga tähtis. Selleks, et see protsess toimuks, peavad inimesed sellesse uskuma ja sellest aru saama. Praegu on see aeg hea, sest on uued digikanalid ning reaalselt on digis ka põhitooted. Kui me nüüd venitame protsessi algusega, siis me hakkame täiesti otsast peale ja täiesti tühjast kohast.

Peeter Kreitzberg

Selge. Aga ma ei näe ikkagi otsesidet loamaksuga.

Jüri Pihel

TV 3-le tähendab see 3,5-4 miljoni kr suurust aastatasu paralleeledastamise eest.

Peeter Sookruus

Teiseks, mis puudutab analooglubade vahetamist digitaallubade vastu uues olukorras, siis see annab kindluse mitte ainult kanalitele endile, vaid ka vaatajatele. Vaatajatele tuttavad kanalid saavad uued load järgmiseks perioodiks ilma ebamäärasust tekitava vaheetapita (konkurss).

Jüri Pihel

Täna ei ole meil enam õiguslikku alust litsentsitasu küsimiseks. Erakanalite kiri viitab konkreetselt sellele, et nad näevad, et neid koheldakse valesti avatud turu tingimustes ja see ei ole digitaliseerimise aspekt. See on aspekt, et neilt võetakse loatasu ning selle küsimise aluseks suletud teleturg on ära kadunud ja on avatud teleturg. Teiseks, tuleb anda veel mingi stiimul, et neil tõepoolest oleks tahe paralleelselt oma kanaleid edastada.  Ja see on juba digitaliseerimise küsimus. Kui me täna selle protsessiga alustame ja mõistetava lainega ka rahva kaasa tõmbame, siis arvame, et see protsess on väga odav. Arvame, et sellisel juhul ei ole vaja inimestele seda tõenäoliselt kompenseerida nii tõsisel määral. Digitaal- vastuvõtuseadmeid on võimalik ka rentida (39 kr kuus). Komplekti hind jääb praegu alla 2000 kr, mida praegu ei ole üldse vaja kompenseerida, kui me piisavalt jõuliselt seda protsessi läbi viime.

Peeter Kreitzberg

Saan aru, et kohe, kui me kehtestame loamaksu, peame hakkame andma kõhklevaid sõnumeid ning tekitame suure segaduse. Ma ei näe ikka nende asjade vahel sidet.

Jüri Pihel

Protsess jääb venima, sest meil ei ole sellisel juhul digilevis kahte suurt kanalit.

Helmer Jõgi

Digilubade süsteem tuleks mõne aasta pärast üle vaadata. Aga kuidas sellesse süsteemi mahuvad siis IT ja mobiili kaudu televisioonikanalite vaatamine? Kas need kanalid ka sellesse süsteemi mahuvad, kuidas neid sellel turul koheldakse?

Peeter Soorkuus

Siis on võimalus kogu süsteem selliselt üle vaadata, et tervikpilt on ees. Kogu süsteemi saab analüüsida juba väljakujunenud olukorras ja eesmärk ei peaks olema kõikidele loatasude kehtestamine.

Margus Allikmaa

Täna on see meie ootus ja lootus, et meil on üks tasuta vastuvõetav digiplatvorm, kus on miinimum kuus kanalit ja kui see on kõigile tasuta vastuvõetav, siis inimesed kahe aasta jooksul ka ostavad endale need digiboksid. Meil ei ole selles väga suurt kindlust, see on ainult väga suur lootus. Teiseks, kas see summa, 50 miljonit, takistab ja pidurdab kuidagi üleminekut ja kas see on piisav asjaolu, et Kanal 2 ja TV 3 läheksid oma programmidega digitaalpaltvormile? Arvan, et see on koht, kus võiks lõpuni aus olla. See ei ole päris nii, et kõik tormaksid ja tahaksid kiirelt minna üle digitaalplatvormile. See, et inimesed on harjunud Kanal 2 ja TV 3-ga ning seetõttu peaksime automaatselt andma neile ka järgmised ringhäälinguload konkursita, siis selles plaanis on konkurss täiesti mõttetu. Siin tuleks küll anda teatud kindlus tegutsevatele kanalitele, aga teistsuguse mehhanismiga.

Lauri Vahtre

Kui meil digisüsteemis puuduvad kanalid 2 ja 3, siis ei ole võimalik seda üleminekut inimestele isegi mitte propageerida.

Paul-Eerik Rummo

Kui peaks minema digibokside kompenseerimiseks, kes siis see kompenseerija on?

Jüri Pihel

Põhjamaade kogemus on, et seda on läbi viidud väga piiratud kogustes omavalitsuste vahenditest.

Peeter Sookruus

Kompenseerimise juures on omad reeglid. Euroopas on olnud juhtumeid, kus mõned liikmesriigid on hakanud väga hoogsalt kompenseerima ja sattunud kohtusse. See on jällegi ebavõrdse kohtlemise põhimõte, sest siis on tekkinud küsimus nendel, kes on ostnud endale kaabel- ja satelliitboksid, et miks neile ei kompenseerita? Seda saab teha väga rangelt ja väga piiratud ulatuses kohalikus omavalitsuses. Riiklikult oleks selle korraldamine väga raske ja see satuks vastuollu mitmete reeglitega.

Margus Allikmaa

ERR omanik on riik ja RK on rahva esindaja. Oleme täna korduvalt kuulnud seda, et loamaksust loobumine aitab erakanalitel katta paralleeledastuse kulusid digiplatvormil ja loomulikult annab piisavalt vahendeid ka teise ja kolmanda programmi tootmiseks. ERR-ile ei jäeta midagi kätte ja ei anta täiendavalt vahendeid. Meie oleme juba teisel platvormil ja paralleeledastuses alates 1. aprillist. Ma siiski paluksin mõelda ka selles kontekstis. Erakanalitele loome me päris mitu väga olulist soodustust. Mina ei näe selles kontekstis ERR jaoks mitte ühtegi täiendavat eelise loomist. ERR maksab juba praegu paralleeledastuse eest topelt.

Paul-Eerik Rummo

Tuleks asjad ikkagi lahus hoida. Üks on loamaks ning juriidika põhjal ei saa selles olla kahte otsust. Kui on ebavõrdne kohtlemine, siis niimoodi on. Teine on ERR võimalused ja see, et tuleks leida võimalused ka ERR-ile, et need praegused lisakulud kompenseerida, mida ta kannab topeltedastuse pärast. Tegelikult ei ole litsentsimaksud seotud rahvusringhäälingu sissetulekuga. Siin ei ole seost kütuseaktsiisi ja maanteede parandamise-ehitamisega. Peaksime asjad lahus hoidma ja otsustama ära selle, et loamaksud kaotatakse puhtalt võrdse kohtlemise printsiibi kohaldamiseks. Teiselt poolt kultuurikomisjon ja RHN on need instantsid, kes hakkavad vaatama, et ERR tekkinud vabaturu olukorras liiga palju ei kannataks.

Helmer Jõgi

Kas riik mingit täiendavat ressurssi analoogsagedustest ei saaks? Mis nendest saab?

Jüri Pihel

Välja on ehitatud televisioonisaatjate võrgud, mis edastavad kanaleid ETV, Kanal 2 ja TV 3. Need saatjate võrgud on füüsiliselt kahe-kolme aastaga amortiseeritud, neil puudub väärtus. Meie räägime sellisest asjast nagu sagedusressurss. Nende müümine on üks vastutustundlikemaid asju, mis võib kaasa tuua väga suure sissetuleku riigile. Rootsis tehti see kaubaks väga suure raha eest, ressurss müüdi äriks. Aga on olemas ka teine seisukoht, mis ütleb, et riik ei peaks kohe kõiki asju esimese hooga maha müüma. Aga arvan, et tegemist on väga tõsise küsimusega, mis eeldab väga tõsist eelnevat arutelu. Aga Telekomid oleksid sellest ressursist väga huvitatud.

Mailis Reps

Juttu on olnud ka sellest, et ETV 2 tuleb väga selgelt integratsiooniteemaline. Nüüd oleme meedia vahendusel teada saanud, et tegemist on spordikanaliga?

Margus Allikmaa

Lisaeelarvest anti 10 miljonit teise kanali tehniliseks ettevalmistamiseks. See töö on tänaseks valdavalt tehtud. Oleksime valmis andma alates 1. augustist eetrisse mis tahes programmi, sh ka integratsioonile suunatud programmi. Aga tänane teadmine ütleb meile, et teise kanali tootmiseks vajalikku raha (60-80 miljonit) järgmise aasta eelarvest ei tule. Seetõttu ei ole meil mõistlik ega ka võimalik hakata täiendavalt võtma esimese programmi raha ja tulema korraks eetrisse täisformaadilise integratsiooniprogrammiga. See oleks ilmselgelt vastutustundetu tegu. Täna täidame ära selle lubaduse, et näitame olümpiaprogrammi.

Kas 5-aastane ringhäälinguloa automaatne pikendamine annab piisava motivatsiooni Kanal 2 ja TV3-le, või nad loobuvad üldse nimetatud kanalitest ning ütlevad, et me ei tooda enam neid kanaleid?

Jüri Pihel

Erakanalite kiri viitab nende murele vasturääkivate seisukohtade ja sõnumite vastu, mis on tulnud seoses käesoleva protsessi käsitlemisega. Seaduseelnõu seletuskiri on samuti väga põhjalik, kus kõik põhjendused on lahti kirjutatud, miks see nii peab olema ja miks see niimoodi võiks olla. 

Peeter Kreitzberg

Teen ettepaneku lõpetada arutelu ja minna muudatusettepanekute juurde.

Peeter Sookruus

Vabariigi Valitsus ja KM jääks nende seisukohtade juurde, mis on väljendatud seaduseelnõus 241 SE ning Margus Allikmaa poolt esitatud ettepanekuid toetada ei saa.

Peeter Kreitzberg

Panen hääletusele Margus Allikmaa ettepaneku nr 1. Poolt – 1, vastu – 5, erapooletuid – 0. Panen hääletusele muudatusettepanek nr 2. Poolt – 1, vastu – 6, erapooletuid – 0.

Seega komisjon neid ettepanekuid oma nimel ei vormista.

Panen hääletusele järgmised komisjonipoolsed ettepanekud:

1. Asendada eelnõu §-s 1 ringhäälinguseaduse § 45¹ lõigetes 15, 16, 17 tekstiosa „2010. aasta 1. juuni” tekstiosaga 2010. aasta 1. juuli” vastavas käändes; lõikes 17 tekstiosa „2009. aasta 1. juuniks” tekstiosaga „2009. aasta 1. juuliks” ning lõikes 18 tekstiosa 2008. aasta 1. juunist” tekstiosaga „2008. aasta 1. juulist”.

2. Asendada §-s 2 tekstiosa „2010. aasta 1. juunil” tekstiosaga „2010. aasta 1. juulil”.

Komisjon toetab üksmeelselt.

Teen ettepaneku suunata eelnõu 11. juunil teise lugemise jätkamisele ning teine lugemine lõpetada. Komisjon toetab üksmeelselt.

Juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, toimub kolmas lugemine 12. juunil. Komisjon toetab üksmeelselt.

Otsustati:

Saata täiskogu päevakorda 11.06.2008

Komisjoni ettepanek: Teine lugemine lõpetada

Kui teine lugemine lõpetatakse, toimub kolmas lugemine 12. juunil.

2. Info, kirjad

- Tallinna Tehnikaülikooli kutse Alfred Otsa nim stipendiumide kätteandmisele, mis toimub reedel, 6. juunil kell 16 -18 Õpetajate Maja kroonisaalis

- Kutse projekti Koolitugi lõppkonverentsile 11. juunil kell 11 – 18 Eesti Rahvusraamatukogu saalis

• Eesti Etendusasutuste Liit  soovib kultuurikomisjoniga järgmisel nädalal kohtuda: teema muutused Eesti teatrimaastikul

Kohtumine toimub esmaspäeval, 16. juunil

- Gustav Afolfi Gümnaasiumi endine õpetaja Maie Kivi on kirjutanud kirja, milles kritiseerib teravalt kooli direktsiooni

Otsustati: Võtta saadud informatsioon teadmiseks