Riigikogus koguneb NATO Parlamentaarse Assamblee alaline komitee
NATO PA Eesti delegatsiooni esimehe Raimond Kaljulaidi sõnul on assamblee suur väärtus NATO riikide parlamentide esindajate vahetu dialoog, milleks loovad hea võimaluse assamblee erinevad kohtumised. „Muidugi soovime kolleegidele selgitada Eesti seisukohti ning nägemust Ukraina aitamise ja kollektiivkaitse tugevdamise osas,“ ütles ta.
NATO PA alalise komitee istung algab istungisaalis Riigikogu esimehe Lauri Hussari tervituskõnega laupäeva pärastlõunal. Komitee arutab laupäeval NATO PA presidendi Michal Szczerba juhtimisel nii juuli algul toimuvat Washingtoni tippkohtumist kui ka Ukraina jätkuvat toetamist käsitlevaid deklaratsioone, mille arutelu jätkub assamblee kevadistungil mais. Esimest korda osaleb assamblee kohtumisel täisliikmena ka märtsi algul NATOga ühinenud Rootsi delegatsioon.
Pühapäeval algusega kell 9 esineb Riigikogu istungisaalis peaminister Kaja Kallas, kes ühtlasi vastab saadikute küsimustele. Peaministri pöördumine ja küsimuste-vastuste voor on avalik ning seda saab vaadata ingliskeelsena veebiülekandes. Ajakirjanikel on võimalik komitee istungi avalikku osa, mis kestab umbes 45 minutit, jälgida ka Riigikogu pressirõdul. Hiljem saab avaliku osa salvestist vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
NATO PA alalise komitee istungil esinevad pühapäeval videopöördumisega ka Ukraina parlamendi esimees Ruslan Stefantšuk ja kõnega Ukraina delegatsiooni esimees Jegor Tšernjev.
NATO PA Eesti delegatsiooni juhtiv Kaljulaid, delegatsiooni liikmed Marko Mihkelson ja Meelis Kiili ning riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas peavad Ukraina delegatsiooniga pühapäeval eraldi kohtumise.
Enne istungi algust külastavad alalise komitee liikmed Miinisadamat, kus nad kohtuvad mereväe ülema kommodoor Jüri Saskaga.
Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Rahvusparlamentide fookuses on parlamentaarne diplomaatia rahu ja mõistvuse saavutamisel
„Maailmas on palju sõjalisi konflikte ja nii mõneski kohas on pinged kasvamas. Riikide esindajate omavahelise suhtlemise abil on ehk võimalik midagi ära hoida, mõnele konfliktile lahendus leida – kas siis agressorite ohjamise ja karistamise teel või vahendajaid otsides. Ei tasu unustada, et inimlikul tasandil saadud hea kontakt võib nii mõnegi ukse lahti teha või tüli puhkemata jätta,“ märgib Riigikogu delegatsiooni juht Maris Lauri oma kõnes.
Assamblee raames kogunevad kõik IPU põhikirjajärgsed organid, sealhulgas IPU nõukogu, alalised komiteed, inimõiguste ja Lähis-Ida küsimuste komiteed, samuti naisparlamendiliikmete ja noorte parlamendiliikmete foorumid. Eesti saadikud osalevad 12+ rühma töös, kuhu kuuluvad Euroopa riigid, Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa.
Täiskogu võtab vastu resolutsiooni erakorralise arutelu teemal, samuti kahe alalise komitee resolutsioonid. Rahu ja rahvusvahelise julgeoleku komitee resolutsioon keskendub autonoomsete relvasüsteemide ja tehisintellekti sotsiaalsele ja humanitaarsele mõjule ning säästva arengu, rahandus- ja kaubanduskomitee resolutsioon koostööle rohelise energia kättesaadavuse ning innovatsiooni, vastutustunde ja õigluse edendamisel. Samuti võtab täiskogu vastu lõppdokumendi üldise debati teemal.
Assambleel osalevad sajad saadikud parlamentidest üle maailma. Eestit esindavad 23.–27. märtsini Šveitsis Genfis toimuval Parlamentidevahelise Liidu assambleel IPU Eesti rühma juhatusse kuuluvad president Maris Lauri, asepresidendid Helle-Moonika Helme, Helmen Kütt ja Peeter Tali ning Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa. Assamblee kõrgetasemelise segmendi töös osaleb Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi.
Parlamentidevaheline Liit on maailma vanim ja suurim parlamente ühendav organisatsioon, mis loodi 1889. aastal ning koondab 180 liikmesriiki üle kogu maailma. Eesti kuulus liitu aastatel 1921–1940 ja taastas oma liikmesuse pärast taasiseseisvumist 1991. aastal.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Lauri Laats: meretuuleparkide doteerimine tühjendab maksumaksjate rahakotti
“Maismaatuuleparkide rajamine on märkimisväärselt odavam ja kiirem ning arendajad on avaldanud valmisolekut need ka riigipoolsete dotatsioonideta välja ehitada. Kui maismaatuulepargid planeeritud mahus välja ehitada, suudame katta väga suure osa Eesti aasta keskmisest elektritarbimisest. Mere- ja maismaatuuleparkide rajamine toimugu võrdsetel alustel ning dotatsioonivabalt. Tehnoloogia on niivõrd palju arenenud ja tuuleparkide rajajate teadlikus tõusnud, et maksumaksja ei pea seda kinni maksma,” ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Lauri Laats.
Lauri Laatsi sõnul peaks Eesti energiaportfell olema võimalikult mitmekesine, et suudaksime tagada elanikele stabiilse ja soodsa hinnaga elektri. “Riik peaks esmajoones keskenduma sellele, et kiirendada maismaatuuleparkide rajamise protsessi ja kõrvaldama takistused. Lisaks tuleb lisaraha suunata võrguühendustesse, et toodetav elekter jõuaks võimalikult suures mahus tarbijateni ja inimesed ei peaks ekstreemsete ilmastikuolude tõttu päevi elektriühenduseta olema,” rääkis ta.
Lauri Laats lisas, et kui peaks üldse tulema kõne alla meretuuleparkide rajamine, siis alles pärast maismaavõimsususte väljaehitamist, kuid eelnevalt tuleks teha põhjalik analüüs, millist mõju avaldab see kalade ja lindude rändele ning kalandussektorile. “Meretuuleparkides toodetavast elektrist jõuab mandrile vaid väike osa. Tegemist on enamjaolt ekspordile suunatud projektiga ja enne, kui meil ei ole Eestis tagatud varustuskindlus, ei peaks me riigina sinna vahendeid suunama,” märkis Keskerakonna aseesimees.
Riigikogu eelinfo 26. veebruarist 3. märtsini
Esmaspäev, 26. veebruar
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 13.30: seisukoha andmine: Euroopa Komisjoni esitatud algatused, mis reguleerivad mittetulundusühingute piiriülest tegutsemist ELis, kutsutud Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Vabaühenduste Liidu ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne;
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – pärast avalikku istungit: seisukoha andmine: nõukogu otsus, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ELi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel institutsiooniliste lahenduste üle siseturgu käsitlevate ELi ja Šveitsi kokkulepete puhul ning kokkulepete üle, mis on aluseks Šveitsi alalisele panusele liidu ühtekuuluvusse ja Šveitsi osalemisele liidu programmides, kutsutud Välisministeeriumi esindaja.
Reede, 1. märts
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 4.–5. märtsil toimuval ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil, kutsutud justiitsminister Kalle Laanet ja siseminister Lauri Läänemets; Eesti seisukohad 4. märtsil toimuval ELi transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogul, kutsutud kliimaminister Kristen Michal; seisukoha andmine: Eesti seisukohad tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise algatuste paketi kohta, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja.
Sündmus
Kell 16.30 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Prantsusmaa suursaadiku Emmanuel Mignot’ga.
Välislähetused
22.–29. veebruar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Ukraina toetuseks loodud üleilmse parlamentaarse võrgustiku United4Ukraine väliskomisjonide juhtide visiidil Ukrainasse.
24. veebruar – 1. märts
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (25. veebruar – 1. märts) ning Riigikogu liikmed Meelis Kiili (25.–29. veebruar) ja Eerik-Niiles Kross (24.–29. veebruar) osalevad Balti riikide kaitsedelegatsiooni visiidil Iisraeli.
25.–28. veebruar
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas osaleb Los Angelese Eesti Seltsi kutsel Eesti Vabariigi 106. aastapäeva tähistamisel Los Angeleses Ameerika Ühendriikides.
3.–5. märts
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osalevad Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika parlamentaarsel konverentsil Brugges Belgias.
3.–5. märts
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Eerik-Niiles Kross osaleb assamblee õigusasjade ja inimõiguste komitee kohtumisel Pariisis Prantsusmaal.
3.–5. märts
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Läänemere parlamentaarse konverentsi alalise komitee kohtumisel Brüsselis Belgias.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Euroopa Liidu asjade komisjon: toitu on vaja senisest palju enam päästa
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta lausus, et komisjonis oli toidu- ja tekstiilijäätmete vähendamise teemal esmaspäeval koos huvirühmadega põhjalik arutelu, mis jätkus tänasel istungil. „Eestis on palju inimesi, kellele toiduülejääk oleks väga suureks abiks,“ rõhutas Pakosta. „Vastutustundlik ja keskkonnasäästlik oleks pingutada selle nimel, et üleliigset toitu ei visataks ära.“
Euroopa Liidus visatakse aastas ära ligi 59 miljonit tonni toitu, mis on 131 kilogrammi elaniku kohta ja koguväärtusega 132 miljardit eurot. Eestis visatakse aastas ära 230 000 kilogrammi söögikõlblikku toitu, mis tähendab, et iga tund läheb raisku üks prügiautotäis toitu. Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas direktiivi osas Eesti seisukohad, mille järgi tuleks kaubandus- ja toitlustussektorile ning kodumajapidamistele seada eraldi toidujäätmete vähendamise sihtmäärad, mis kumulatiivselt vähendaksid toidujäätmete teket 2030. aastaks 30 protsenti.
Komisjoni aseesimees Enn Eesmaa nentis, et samavõrd suur probleem on tekstiilijäätmetega, mida algatusega samuti vähendada soovitakse. „Eestis tekib aastas umbes 16 000 tonni tekstiilijäätmeid, millest korduskasutamiseks ja ringlusse võtmiseks kogutakse kokku vaid 22 protsenti, ülejäänu läheb põletusse või prügimäele. Uusi riideid toodetakse viis korda rohkem kui on korduskasutatavat tekstiili – selline olukord ei ole jätkusuutlik. Algatusega soovitakse panna tootjatele rohkem vastutust, et vältida ületootmist ja ebakvaliteetsete riiete tootmist. Praegu pärineb kolmandik ookeanide mikroplastist nn kiirmoe rõivaste pesemisest,“ osutas ta.
Eesti ettepanek on, et kolmandatest riikidest netipoodide vahendusel Euroopasse jõudvatele tekstiilitoodetele rakendataks tootjavastutusnõuded ning Euroopa Liit looks liiduülese tekstiilitootjate registri. Istungil juhiti tähelepanu ka probleemile, et riided koosnevad erinevatest materjalidest, mistõttu on nende töötlemine keeruline. Samuti rõhutati, et ringlusesse võetavat kaupa tuleb koguda tekstiiliprügist eraldi. Märgiti, et oluline on ka vahet teha, kas tegu on loodusliku või sünteetilise kiuga.
Selle päevakorrapunkti arutelus osalesid esmaspäevasel istungil Kliimaministeeriumi ja huvigruppide esindajad. Huvirühmi esindasid Pieter Boerefijn Eesti Toidupangast, Revaluate asutaja Kerli Kant Hvass, FudLoop tegevjuht Tarmo Seliste, MTÜ Roheline Vald esindaja Kairi Niinepuu-Mark, Humana Eesti infojuht Mari-Helene Kaber ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Elena Sapp.
Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil kooskõlas keskkonna- ja majanduskomisjoni arvamusega valitsuse esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse jäätmeid käsitlevat direktiivi.
Lisainfo: Liisa Pakosta tel 502 6191
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu juhatus muutis kuue komisjoni koosseisu
Kinnitati Tõnis Möldri lahkumine sotsiaalkomisjoni liikme kohalt ja asumine majanduskomisjoni liikme kohale ning Aleksandr Tšaplõgini lahkumine põhiseaduskomisjoni liikme kohalt ja asumine sotsiaalkomisjoni liikme kohale.
Kinnitati ka Ester Karuse lahkumine julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikme kohalt, Lauri Laatsi lahkumine riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikme kohalt ja asumine julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikme kohale. Samuti kinnitada Vadim Belobrovtsevi asumine riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikme kohale ja Andre Hanimäe lahkumine korruptsioonivastase erikomisjoni liikme kohalt ning Andrei Korobeiniku asumine korruptsioonivastase erikomisjoni liikme kohale.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Mati Raidma Viinis: ühiskonna usaldus meisse oleneb sellest, kas suudame sõjakurjategijad vastutusele võtta
OSCE PA Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma märkis oma tänases sõnavõtus, et OSCE piirkonna riikide ühiskondade usalduse säilitamiseks ja OSCE PA tuleviku tagamiseks peab organisatsioon silmas pidama kahte asja. „Esiteks peame jääma kindlaks seisukohale, et Vene režiimil – mis on ignoreerinud kõiki rahvusvahelisest õigusest tulenevaid reegleid – ja selle esindajatel pole kohta meie laua taga. Kui astume Putini režiimiga dialoogi, on OSCE PA kui organisatsioon läbi kukkunud,” märkis Raidma.
„Teiseks meie võimet või võimetust võtta Venemaa ja selle riigijuhid päriselt vastutusele ja tuua nad sõjakurjategijatena kohtu ette. OSCE tõsiseltvõetavus praegu ja tulevikus oleneb sellest, kas jääme põhimõttekindlalt truuks rahvusvahelise õiguse põhisele toimimisele. Koos,” rõhutas Raidma.
22.-23. veebruaril toimuval OSCE PA talveistungil Viinis osalevad Riigikogu OSCE PA delegatsiooni esimees Mati Raidma ja delegatsiooni asendusliige Kristo Enn Vaga. Olulisemate teemadena arutatakse istungil OSCE PA tulevikku, Venemaa-vastaseid sanktsioone ja nende rakendamist ning Ukraina jätkuvat toetamist.
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee põhieesmärk on kaasata liikmesriike rohkem Euroopa poliitika- ja julgeolekuküsimuste lahendamisse, tõhustada tsiviilkontrolli sõjaliste küsimuste üle ning suurendada parlamendisaadikute vastutust ja mõjujõudu.
Assamblee 57 liikmesriigist osaleb organisatsiooni töös 323 valitud parlamendisaadikut. Lisaks teeb assamblee koostööd 11 partnerriigiga üle kogu maailma. Venemaa osalus organisatsioonis on faktiliselt peatunud.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigilipu pidulik heiskamine
Tulge koos pere ja sõpradega. Alustame üheskoos Eesti riigi sünnipäeva!
Kava
7.34 Lipu heiskamine
Eesti Vabariigi hümn
Fredrik Pacius (1809–1891) | Johann Voldemar Jannsen (1819–1890)
„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (1869)
Koor ja orkester, dirigent Riivo Jõgi
Riigikogu esimehe Lauri Hussari kõne
Enn Võrk (1906-1962) | Martin Lipp (1854-1923)
„Eesti lipp“ (1922)
Koor ja orkester, dirigent Indrek Vijard
7.46 EELK peapiiskopi Urmas Viilma õnnistussõnad
7.49 Juhan Aavik (1884 – 1982) | Aleksander Leopold Raudkepp (1877-1948)
„Hoia, Jumal, Eestit“
Koor ja orkester, dirigent Andrus Siimon
Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti loeb ette EMTA lavakunstikooli XXXI lennu üliõpilane Markus Andreas Auling
Viktor Konstantin Oxford (1893-1984)
„Jää vabaks, Eesti meri“ (1943)
Koor ja orkester, dirigent Kuldar Schüts
Lauri Hussari tänusõnad
Marss „Kodumaa“ (1920)
Raimund Kull (1882-1942)
Orkester ja koorid
Pidulikul lipuheiskamisel esinevad Eesti Meestelaulu Seltsi koorid ning Tallinna politseiorkester. Kuberneri aeda üles rivistatud akadeemiliste ühenduste, isamaaliste organisatsioonide ja koolide liputoimkonnad.
Tseremoonia lõpeb orienteerivalt kell 8.06.
Mihkelson osaleb 22 riigi väliskomisjonide juhtide ühisvisiidil Ukrainasse
Kohtumistel parlamendi ja valitsuse liikmetega arutatakse olukorda lahinguväljal ning vajaliku abiga jätkamist, et aidata Ukrainal saavutada agressioonisõda pidava Venemaa üle strateegiline võit. Samuti räägitakse kohtumistel Venemaale edasise surve avaldamise võimalustest ja Venemaa vastutusele võtmisest nii sõjakuritegude, agressioonikuriteo kui ka kahjude tekitamise eest Ukrainas.
Rahvusvaheline delegatsioon kohtub Kiievis Ülemraada esimehe Ruslan Stefantšuki, parlamendikomisjonide juhtide ja ombudsmaniga ning külastab Ülemraada istungit. Samuti on neil plaanis kohtumised Euroopa ja euroatlandi integratsiooni asepeaministri Olha Stefanišõna, Ukraina ülesehitamise asepeaministri Oleksandr Kubrakovi, kaitseministri Rustem Umerovi ja relvajõudude esindajatega. Väliskomisjonide juhid osalevad ka Kiievis toimuval Jalta Euroopa Strateegia foorumil ning kohtuvad Valgevene demokraatlike jõudude esindajatega.
Visiidil osalevad Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Hollandi, Horvaatia, Iirimaa, Islandi, Itaalia, Kanada, Kreeka, Leedu, Luksemburgi, Läti, Moldova, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Tšehhi ja Ühendkuningriigi parlamendi väliskomisjonide juhid, kes kuuluvad Ukraina toetuseks loodud üleilmsesse parlamentaarsesse võrgustikku United4Ukraine.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
ELAK arutab põllumeestele koormava bürokraatia vähendamist
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta ütles, et põllumeestel on praegu rasked ajad. „Kliimamuutused, Ukraina sõda ja üldine ebakindlus koos üha kasvavate aruandlusnõuetega teeb maarahva elu raskeks. Euroopa Liit tahab vähendada bürokraatliku koormust vähemalt neljandiku võrra. Riigikogus peame otsustama, kuidas Eesti põllumehi kõige tõhusamalt aidata,“ lisas ta.
Euroopa Liidu asjade komisjoni liikme Rain Epleri sõnul viisid üle-Euroopalised protestid lõpuks Euroopa Liidu juhtorganitesse kohale sõnumi, et nii bürokraatia kui rohepöörde eesmärkidega on mindud liiale. „Põllumehed nii Eestis kui teistes liikmesriikides on selgelt välja öelnud, et Euroopa toidutootmise konkurentsivõimet ei tohi hävitada. Nüüd on avanenud võimaluse aken, kus ka Eesti saab selgelt ja jõuliselt oma seisukohad välja öelda. Loodan, et reedese istungi tulemusena anname ministrile kaasa selged põllumeestega kooskõlastatud seisukohad,“ toonitas ta.
Möödunud aasta oli Eesti põllumeestele rekordlangusega aasta, sest ettevõttetulu langes 72 miljonit eurot, millega omakorda kaasnes 60-70 miljoni euro suurune võlgnevus tarnijate ees. See aga omakorda on sundinud sektorit otsima kiireid lahendusi likviidsusprobleemidele.
Põllumajandustootjate esindajad käisid teisipäeval ka maaelukomisjonis, kus rääkisid, et nad sooviksid parandada sektori likviidsust kasutades Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) põllumaakapitalirendi ja kriisilaenude võimalusi. Ühtlasi soovivad nad, et kliimaseadusest tulenevad eesmärgid oleksid realistlikud ja saavutatavad. Kolmandaks on põllumeeste sõnul tarvis stabiilsust ja arengut toetavat majanduspoliitika elluviimist.
Komisjoni istungile on kutsutud regionaalminister Madis Kallas ja asekantsler Madis Pärtel ning Eesti Põllumajandus- ja kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht ja MTÜ Noortalunikud juhatuse liige Ragnar Viikoja.
Komisjoni avalik istung algab kell 13 ja seda saab jälgida veebiülekandes.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Lisainfo: Liisa Pakosta tel +372 502 6191
Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]
