Riigikogu eelinfo reedest pühapäevani, 22.–24. märtsini
Reede, 22. märts
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjoni videoistungil – kell 9: Eesti seisukohad 25. märtsil toimuval Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungil, kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; Eesti seisukohad 26. märtsil toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istungil, kutsutud regionaalminister Madis Kallas; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse seireraamistik vastupanuvõimeliste Euroopa metsade jaoks COM(2023) 728, kutsutud Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri esindajad; seisukoha andmine: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse nõukogu direktiivi 92/106/EMÜ seoses kaupade ühendvedu toetava raamistikuga ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/1056 seoses väliskulude kokkuhoiu arvutamise ja koondandmete koostamisega COM(2023) 702, kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Euroopa Nõukogu direktiivi ettepanek siirdehindade kohta COM(2023) 529, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; seisukoha andmine Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse koerte ja kasside heaolu ja nende jälgitavust COM(2023) 769, kutsutud Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi esindajad.
Sündmused
Kell 16 – Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Briti-Iiri Parlamentaarse Assamblee delegatsiooniga, mida juhib Darren Millar. Kohtumisel osaleb ka Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Ross Allen.
Kell 17.15 – Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub Prantsusmaa Rahvuskogu liikme Anne Genetet’ga ja Prantsusmaa suursaadiku Emmanuel Mignot’ga.
Laupäev, 23. märts
Kell 14.30 – Riigikogu esimees Lauri Hussar esineb pöördumisega NATO Parlamentaarse Assamblee (NATO PA) alalise komitee istungi avamisel, istungist võtab osa NATO PA Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid (Riigikogu istungisaal).
Pühapäev, 24. märts
Kell 9 – NATO PA Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid osaleb NATO PA alalise komitee istungil (Riigikogu istungisaal).
Kell 13 – NATO PA Eesti delegatsiooni esimees Raimond Kaljulaid ning liikmed Marko Mihkelson ja Meelis Kiili ning riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu ja aseesimees Leo Kunnas kohtuvad Ukraina delegatsiooniga.
Välislähetused
16. märts – 7. aprill
Riigikogu liige Lauri Laats osaleb projektis „USA ja Euroopa energiaprobleemid: kliimamuutuste leevendamise edendamine, säilitades samal ajal energiajulgeoleku“ Ameerika Ühendriikides.
19.–22. märts
Riigikogu liige Maris Lauri osaleb kogunemisel Women Political Leaders Summit 2024 Ateenas Kreekas.
21.–23. märts
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Kalinowski konverentsil Vilniuses Leedus.
22.–27. märts
Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni esimees Maris Lauri ning liikmed Helmen Kütt, Helle-Moonika Helme ja Peeter Tali ning Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osalevad IPU 148. assambleel ja 12+ grupi töös Genfis Šveitsis. Riigikogu aseesimees Toomas Kivimägi osaleb IPU 148. assamblee kõrgetasemelise segmendi töös Genfis Šveitsis (23.–27. märts).
23.–27. märts
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta (23.–26. märts) ning liikmed Hanah Lahe ja Kadri Tali osalevad rahvusparlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) täiskogu istungil Brüsselis Belgias.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Rahanduskomisjon saatis õpetajate palgatõusuga seotud eelnõu esimesele lugemisele
Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (389 SE) viiakse tänavusse riigieelarvesse kogumahtu muutmata täpsustused, mis on vajalikud õpetajate palga alammäära tõstmiseks 1820 euroni. Selleks suunatakse riigieelarves kohaliku omavalitsuse toetusfondi 9,27 miljonit eurot.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et vahendid õpetajate palgalisaks leiti nii haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, regionaal- ja põllumajandusministeeriumi, siseministeeriumi kui ka sotsiaalministeeriumi eelarvetest. „Õpetajate palga alammäärale lisandub 20 protsenti diferentseerimise osa. Kokku kasvab õpetajate palga arvestuslik keskmine 6,6 protsenti ehk 2184 euroni. Praegu on õpetajate palga alammäär 1803 eurot,“ ütles Akkermann. Ta lisas, et raha eraldamiseks on vaja teha muudatused tänavuses riigieelarve seaduses.
Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik juhtis tähelepanu, et antud eelnõuga tõuseb õpetajate palk vaid 17 euro võrra: „Eelnõu vastuvõtmine on vajalik, et õpetajad saaksid palgalisa kätte kiiremas korras. Kuid peab meeles pidama, et koalitsioonierakonnad lubasid, et õpetajate palk tõuseb 120 protsendini keskmisest palgast. Sellise tempoga jääb õpetajate palgakasv keskmisele palga kasvule aga kindlalt alla.“ ütles Korobeinik.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Ainsa päevakorrapunkti arutelu jäi ära
Ettekandja puudumise tõttu jäi ära ühe eelnõu esimene lugemine. Selleks oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks“ eelnõu (279 OE). Eelnõuga soovitakse teha valitsusele ettepanek kehtestada ukraina sõjapagulaste lastele Eestis õppimisel õppekeeleks ukraina keel.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Erakondadeülene toetus Haapsalu raudtee taastamisele püsib
Koos ühtse piletisüsteemi, mugavate ümberistumise võimalustega, peatuste juurde integreeritud auto- ja rattaparklate, tõhusa maakondliku bussiliikluse ja nõudepõhise transpordiga suudab selline lähenemine suurendada ühistranspordi kasutamist ning pakkuda inimestele kiiremaid ühendusi kogu riigis. Reisirongiliikluse üheks põhisuunaks on Turba-Rohuküla raudtee taastamine kiire elektriraudteena (reisirongide kiirus kuni 160 km/h).
„Taastatava raudtee järgmise, Turba-Risti ca 14 km lõigu ehitamisega on võimalik alustada kohe, kui on otsustatud finantseerimine,“ ütles SA Läänemaa raudteeprogrammi direktor Rein Riisalu. „Ehitusluba on väljastatud ning maaküsimusi antud lõigul ei ole. Finantseerimine on võimalik CO2 vahenditest, mis on 2024. aasta riigieelarves keskkonnasõbralike projektide tarbeks olemas. Selleks on vaja valitsuse otsust,“ lisas Riisalu. Raudtee lõplik väljaehitamine Rohukülani on võimalik viie aasta jooksul, kui rahastamine on tagatud.
Kohtumisel anti toetusrühmale ülevaade rajatava raudtee hoolduskuludest ning lisanduvast dotatsioonivajadusest, mis on uuel raudteelõigul madalamad kui Eestis keskmiselt.
“Mul on väga hea meel selle üle, et erakondade konsensuslik toetus Haapsalu raudtee uuestisünnile püsib ja tugevneb. Haapsalu raudtee taastamise toetusrühm on tegutsenud riigikogu erinevate koosseisude ajal ja sinna on kokku kuulunud üle 100 saadiku kõigist parlamendis esindatud erakondadest,” ütles toetusrühma esimees Reili Rand. “Minister Kallas tutvustab liikuvusreformi kava lähiajal riigikogu fraktsioonidele ja seejärel valitsusele. Et liikuda edasi praktiliste tegevustega, on vaja, et valitsus langetaks võimalikult kiiresti otsused, mis ühtlasi teenivad kliima- ja regionaalpoliitiliste eesmärkide täitmist.”
Tänaseks on Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteelõigust taastatud Riisipere-Turba lõik, kus rongiliiklus avati 2019. aastal. Kogu raudteetrass Turbast Rohukülani on projekteeritud, lõikudele Turbast Haapsaluni on ehitusload väljastatud, Haapsalu-Rohuküla lõigu ehitusluba väljastatakse lähiajal.
Haapsalu-Riisipere raudteelõigul peatati reisijatevedu ajutiselt 1995. aastal. Raudtee taastamine on kajastatud kõigis peamistes Eesti arengudokumentides.
Kohtumine Gruusia suursaadikuga
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtus uue Gruusia suursaadiku Zurab Hamašuridzega.
Riigikogu võttis vastu ühe seaduse, kolm eelnõu läbis teise lugemise
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artikli 1 ja artikli 12 lõike 1 muudatuste heakskiitmise seaduse (352 SE), millega kiidetakse heaks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu muudatused, mis puudutavad panga tegevuspiirkonna laiendamist ja kapitalipiirangu kaotamist.
Muudatustega laiendatakse panga tegevust Sahara-taguse Aafrika riikidesse ja Iraaki, võimaldades neil riikidel astuda panga liikmeks, võtta laenu struktuursete ja majandusreformide elluviimiseks ning osaleda panga töös. Teise muudatusega soovitakse kaotada panga asutamislepingu järgne kapitalipiirang panga tavategevuse korral. See puudutab panga antud laenu, omakapitali investeeringuid ja garantiisid, mille kogumaht ei tohi ületada panga kapitalivahendeid. Seletuskirja kohaselt ei too asutamislepingu muudatused Eestile täiendavaid eelarvekulusid.
Lõpphääletusel oli eelnõu poolt 60 ja vastu 14 Riigikogu liiget ja sellega võeti eelnõu seadusena vastu.
Teise lugemise läbis kolm eelnõu
Teise lugemise läbis valitsuse algatatud lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE), millega luuakse selge õigusraamistik Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) õhusõidukite kasutamiseks. Seni ei ole PPA riiklikele õhusõidukitele ja nende käitamisele kehtestatud riigisiseselt lennundusnõudeid ega tehtud ka otsust, et PPA riiklike õhusõidukite suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu õigust.
Eelnõuga võimaldatakse PPA riiklike õhusõidukite lennukõlblikkuse vastastikune tunnustamine, pilootidel lendamine, pädevuse hoidmine ja koolitamine tsiviilloa alusel ning tagatakse lennumeeskondadele lennundusmeditsiini nõuete kohaldamine. Pärast kohaldamisotsust hakkab Transpordiamet tegema ka PPA tsiviillennunduse nõuete täitmise üle järelevalvet.
Lisaks sellele, et muudatused võimaldavad PPA riiklikel õhusõidukitel järgida EASA alusmääruse lennukõlblikkuse nõudeid, nähakse ette, et PPA riiklike õhusõidukite lennutegevuse osas kehtestatakse samaväärsed nõuded siseriiklikult. Sellega lahendatakse ühtlasi kiirabilendudega seotud õiguslünk ning luuakse õiguslikud alused, et kiirabilendude tegemine saaks riigis jätkuda. Kiirabilendude osas nähakse ette, et PPA kopteriga ettenägematus olukorras abivajaja transportimine on riigi ülesanne.
Läbirääkimistel võttis fraktsiooni nimel sõna Mart Helme (EKRE).
Teise lugemise läbis ka kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE), mis võimaldab kultuurkapitali nõukogul otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist.
Eelnõu alusel välja valitav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt, mis on oluline rahvuskultuurile. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud. Kultuurkapitali nõukogul tuleb eelnõu järgi Riigikogule kord aastas esitada kirjalik aruanne kultuuriehitiste rahastamisest ja ehituse seisust.
Eelnõuga soovitakse toetada ka vabakutseliste loomeinimeste toimetulekut, tagades neile sotsiaalsed garantiid. Selleks muudetakse Eesti Kultuurkapitali makstav loometöötoetus loometöötasuks. Seega saab kultuurkapital loometöö eest edaspidi maksta ka tasu. Stipendiume seejuures ei kaotata ega maksustata. Loometöötasu vormistatakse käsunduslepinguga, mis tagab tasu saajale nii ravi-, pensioni- kui ka töötuskindlustusmaksed. Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus, et vabakutseline loomeinimene saaks püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse.
Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse võttis Riigikogu vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus ning Tallinna filmilinnak.
Mullu 23. novembril kiitis Riigikogu heaks seaduse, mis võimaldab toetada senise kahe asemel ühel ajal mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist, kui pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ja kultuurkapitalil on valmisolek asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.
Läbirääkimistel võtsid sõna Kadri Tali (E200), Tanel Kiik (SDE) , Priit Lomp (SDE), Priit Sibul (I) ja Andre Hanimägi (SDE).
Isamaa fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu menetlus katkestada. Ettepaneku poolt hääletas neli, vastu oli 49 Riigikogu liiget ja sellega läbis eelnõu teise lugemise.
Viimaks läbis teise lugemise valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (346 SE), millega lisatakse seadusesse taaskasutusvee tootmiseks ja kasutamiseks vajalikud sätted. Eelnõuga luuakse võimalus anda kasutatud vett, näiteks heitvett, karjääri- või kaevandusvett, täiendavalt puhastatuna üle ettevõtetele, kes kasutavad seda põllumajanduses, haljastuses, tänavapuhastuses või tööstuslikes protsessides. Taaskasutusvee tootmine vajab eelnõu järgi veeluba ning taaskasutusvee kasutamine toob kaasa registreerimiskohustuse.
Taaskasutusse suunatava vee võrra väheneb suublasse juhitava vee keskkonnakoormus. Suublasse juhitakse aastas väljalaskude kaudu keskmiselt 2190 tonni lämmastikku ja 58 tonni fosforit. Taaskasutusvee tootmisel ja kasutamisel väheneb toitainete koormus veekogudele vastavalt sellele, kui palju taaskasutusvett kasutusele võetakse. Taaskasutatava vee koguste võrra jääb vesi põhjaveest või pinnaveest ammutamata, mis aitab säästa puhast veeressursi.
Esimese lugemine läbis üks eelnõu
Esimese lugemise läbis valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõuga (362 SE) denonsseeritakse 1993. aastal Moskvas alla kirjutatud ja 1995. aastal jõustunud Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping. Denonsseerimise ajendiks on Venemaa poolt Ukraina vastu toime pandud ja jätkuv sõjaline agressioon.
Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping pikeneb automaatselt viie aasta võrra. Lepingu denonsseerimiseks tuleb sellest teisele lepingupoolele teada anda vähemalt kuus kuud enne viieaastase kehtivusperioodi lõppu. Praegune viieaastane periood saab läbi 18. märtsil 2025, seega tuleb denonsseerimise noot edastada Venemaale enne 18. septembrit.
Läbirääkimistel võtsid sõna Peeter Tali (E200), Eduard Odinets (SDE) ja Valdo Randpere (RE).
Kolm eelnõu langes menetlusest välja
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (286 SE) sooviti langetada toiduainete käibemaksumäär viiele protsendile, et pidurdada toiduainete hinnatõusu.
Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme (EKRE).
Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 42 ja vastu oli 15 saadikut.
Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Alar Lanemani algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE) eesmärk oli, et Eesti Rahvusringhääling järgiks saadete ja programmide tootmisel ja edastamisel poliitilise tasakaalustatuse printsiipi. Samuti sooviti muuta eelnõuga sisekontrolli tegemist, et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine.
Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 41 ja vastu oli 14 Riigikogu liiget.
Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (166 SE) sooviti kehtestada nõue, mille kohaselt peaksid kohalike volikogude valimistel kandideerivad inimesed oskama eesti keelt vähemalt C1 tasemel, et tõsta eesti keele oskuse taset ning muuta volikogude töö eestikeelseks.
Läbirääkimistel võttis sõna Anti Poolamets (EKRE) ja Eduard Odinets (SDE).
Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletas 42, vastu oli 13 Riigikogu liiget.
Ettekandja puudumise tõttu lükkus edasi kahe eelnõu arutelu. Nendeks olid Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (246 SE) ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE).
Seitse algselt istungi päevakorras olnud eelnõu võtsid algatajad enne istungit tagasi ning seetõttu ei saanud toimuda ka nende esimest lugemist. Nendeks olid käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE) ning kuus tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (265 SE, 266 SE, 267 SE, 268 SE, 269 SE, 270 SE).
Istungi alguses tegi Riigikogu liige Helmen Kütt ettepaneku kutsuda istungi järel kokku omastehooldajate ja hooldajate toetusrühm.
Istung lõppes kell 19.17.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 22. veebruariks
Kell 10 – täiskogu istung
Esimene lugemine – kaks eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (287 SE) soovitakse keelata valimisliitude osalemine kohalikel valimistel. Eelnõu kohaselt saaks kohalikesse volikogudesse kandideerida kas erakonna nimekirjas või üksikkandidaadina.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (289 SE) soovitakse taastada kohalike rahvahääletuste korraldamise võimalus. Eelnõu kohaselt saaks kohaliku rahvahääletuse algatada volikogu või vähemalt 10 protsenti volikogu valijatest ning rahvahääletuse tulemus oleks siduv, kui sellel osaleb vähemalt 30 protsenti omavalitsuse valimisõiguslikest elanikest.
Sündmus
Kell 15 – Riigikogu liige Margit Sutrop osaleb Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kui kaugel oleme personaalsetest õpilahendustest hariduses?“. Info ja registreerimine Arenguseire Keskuse veebilehel.
Välislähetused
20.–23. veebruar
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma (22.–23. veebruar) ja liige Kristo Enn Vaga osalevad assamblee talvekohtumisel Viinis Austrias.
22.–23. veebruar
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb assamblee majandus-, energeetika ja innovatsioonikomisjoni istungil Riias Lätis.
22.–29. veebruar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Ukraina toetuseks loodud üleilmse parlamentaarse võrgustiku United4Ukraine väliskomisjonide juhtide visiidil Ukrainasse.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Keskerakond: tõstame iga lapse toetuse 150 eurole kuus
“Inflatsioon on olnud oluliselt suurem valitsuse prognoositust ja just toiduainete hinnatõus on raskendanud paljude perede majanduslikku toimetulekut,” ütles Vadim Belobrovtsev. “Selline hinnatõus mõjutab eriti just väiksema sissetulekuga peresid. Riik peab seisma lastega perede eest ja toetama nende toimetulekut, et leibkonnad ei langeks vaesusriski. Lapsetoetuse eesmärgiks on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist.”
Täna on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot. “Lapsetoetuse tõstmine 150 euro peale iga lapse kohta suurendab ühiskonnas võrdsust ning aitab kaasa kõigi lastega perede toimetulekule. Absoluutses vaesuses elavate inimeste arv on peamiselt suure hinnatõusu tõttu paraku tõusnud ja see puudutab olulisel määral ka lastega peresid. Näiteks eelmisel aastal jagati riiklikult ostetud toiduabi 48 600 inimesele. Eelnõuga tehtavad muudatused suurendavad lastega perede majanduslikku heaolu ja kindlustunnet muutuva elatustasemega toimetulekuks,” rääkis Keskerakonna saadik.
Vadim Belobrovtsevi sõnul tuleb senisest rohkem tähelepanu pöörata Eesti rahva kestmajäämisele. “Sündimus on Eestis juba teist aastat järjest püstitamas miinusmärgiga rekordeid. 2022. aastal oli summaarne sündimuskordaja 1,41, iibe positiivseks pööramiseks oleks aga vaja, et sündimuskordaja tõuseks üle kahe. Seega peab sündimuse tõstmine olema üks Eesti riigi prioriteetidest. Selleks tuleb toetada perede majanduslikku toimetulekut ja suurendada perede kindlustunnet, et suurendada perede soovi saada rohkem lapsi,” selgitas Vadim Belobrovtsev.
Esimese ja teise lapse toetuse saajaid on kokku 244 245 last ning kolmanda lapse toetuse saajaid 23 824. Lapsetoetuse tõstmine iga lapse eest 150 euroni läheks maksma ca 223 miljonit eurot aastas.
Infotunnis käsitleti peretoetustega seotud küsimusi
Riigikogu liige Mart Maastik soovis sotsiaalkaitseminister Signe Riisalolt selgitusi lasterikaste perede toetuste kohta, et peatada rahvaarvu vähenemise tendents.
Riisalo toonitas, et põhiseaduse kohaselt on erivajadustega inimesed, puuetega inimesed ja lasterikkad pered valitsuse või riigi erilise hoole all ning just nimelt sellepärast on meil eraldi toetuseliik, mis on lasterikka pere toetus.
„Kui me võrdleme 2022. ja 2024. aasta toetuste suurusi, siis lasterikas pere, kus on kolm kuni kuus last, saab 190 eurot igakuiselt rohkem, seda siis 150 eurot lasterikka pere toetuse tõusu kaudu, ja 40 eurot esimese ja teise lapse toetuse tõusu kaudu. Seitsme ja enama lapsega pere saab käesoleval aastal 290 eurot rohkem 2022. aastaga võrreldes,“ tõi minister välja statistilised näitajad.
Riisalo viitas toetuste muutmise süsteemile eelmise aasta suve hakul, mis tekitas ühiskonnas erinevaid emotsioone, muu hulgas tajutavat ebavõrdsust. „Me ei saa ära unustada, et need hüved, mida riik ümber jagab on maksumaksjalt kogutud maksude rahade eest,“ ütles minister. „See tähendab, et kõik tööl käivad inimesed maksavad maksu ja hüved, mida me siis ümber jaotame, peavad olema ka kuidagi proportsionaalsed ja tajutavalt õiglased,“ selgitas minister.
Riisalo tõdes, et meil on sündimus langenud 2022. aastal 12,7 protsenti, eelmisel aastal 7,5 protsenti. „Tõepoolest see olukord on katastroofiline, aga me peame siia kõrvale vaatama kindlasti ka sünnituseas naiste hulka ühiskonnas, milline on praegu madalseisus,“ tõi Riisalo esile olukorda puudutava teguri.
„Me peame lisaks toetustele vaatama ka keskkonna lastesõbralikkust ja peresõbralikkust, kas on peredel mugav ja turvaline siin lapsi kasvatada,“ lisas ta.
„Me oleme andnud kooskõlastusringile praegu lastekaitseseaduse kooskõlastamise, kus me püüame ka kohaliku omavalitsuse lastekaitsetööd tõhustada, selleks, et lastele paremat tuge pakkuda,“ märkis minister.
Riisalo toonitas, et peame vaatama Eestit tervikuna. „Perepoliitika on ka palju laiem kui ainult lasterikaste perede toetamine. Me ei saa tõsta ühte tükki välja ja öelda, et me peame kogu oma ressursi, muu hulgas laenuraha panema selleks, et ühte gruppi abistada. Meil samal ajal kasvavad kulutused pensionide süsteemis ja igal pool mujal teistes valdkondades,“ selgitas minister.
Siseminister Lauri Läänemets vastas küsimustele, mis puudutavad Vene agente kõrgkoolides, Vene kodanike hääleõigust, sõjahirmu külvavat kampaaniat Tallinna tänavatel, sanktsioone ja erakondade rahastamist, sisserännet ning sisejulgeolekut.
Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu
(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega.)
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 51902837
[email protected]
päringud: [email protected]
Eesti–Aserbaidžaani parlamendirühm mälestab Xocalı veresaunas hukkunuid
„Jagame Aserbaidžaani rahva valu seoses Xocalı genotsiidiga, mille käigus tapeti üle 600 süütu tsiviilisiku, sealhulgas palju lapsi, naisi ja vanureid,“ märkisid parlamendirühma liikmed ühisavalduses.
„Mõistame teravalt hukka Xocalı okupatsiooni ajal 25.-26. veebruari 1992. aasta öösel Aserbaidžaani tsiviilisikute vastu toime pandud inimsusevastased kuriteod. Selle massimõrva toimepanijad tuleb võtta vastutusele,“ ütlesid nad.
„Nendime, et piirkonna kõikidel riikidel on õigus suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele ning rahvusvaheliselt tunnustatud piiride puutumatusele. Avaldame toetust Aserbaidžaani Vabariigile oma territooriumil püsiva rahu loomisel, lõimumisel ja ülesehitamisel,“ lisasid saadikud.
Eesti–Aserbaidžaani parlamendirühma esimees on Riina Solman ja aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski ning rühma kuuluvad Jaak Aab, Vadim Belobrovtsev, Züleyxa Izmailova, Aleksei Jevgrafov, Ester Karuse, Toomas Kivimägi, Aivar Kokk, Anastassia Kovalnko-Kõlvart, Lauri Laats, Andres Metsoja, Heljo Pikhof, Juku-Kalle Raid, Jüri Ratas, Urmas Reinsalu, Aivar Sõerd ja Hendrik Johannes Terras. Parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada meie riiki mujal maailmas.
Lisainfo:
Riina Solman
Eesti-Aserbaidžaani parlamendirühma esimees
5292992
[email protected]
