Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu toetas Eesti ja Venemaa õigusabilepingu lõpetamist

Riigikogu võttis vastu kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse (338 SE), mis võimaldab kultuurkapitali nõukogul otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist.

Seaduse alusel välja valitav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt, mis on oluline rahvuskultuurile. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud. Kultuurkapitali nõukogul tuleb kord aastas esitada Riigikogule kirjalik aruanne kultuuriehitiste rahastamisest ja ehituse seisust.

Seadusega soovitakse toetada ka vabakutseliste loomeinimeste toimetulekut, tagades neile sotsiaalsed garantiid. Selleks muudetakse Eesti Kultuurkapitali makstav loometöötoetus loometöötasuks. Seega saab kultuurkapital loometöö eest edaspidi maksta ka tasu. Stipendiume seejuures ei kaotata ega maksustata. Loometöötasu vormistatakse käsunduslepinguga, mis tagab tasu saajale nii ravi-, pensioni- kui ka töötuskindlustusmaksed. Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus, et vabakutseline loomeinimene saaks püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse.

Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse võttis Riigikogu vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus ning Tallinna filmilinnak.

Mullu 23. novembril kiitis Riigikogu heaks seaduse, mis võimaldab toetada senise kahe asemel ühel ajal mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist, kui pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ja kultuurkapitalil on valmisolek asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.

Läbirääkimistel võtsid sõna Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Signe Kivi Reformierakonna ja Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 54 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud välismaalaste seaduse muutmise seaduse (Euroopa Liidu sinine kaart) (349 SE), millega võetakse Eesti õigusruumi üle ajakohastatud sinise kaardi direktiiv, mida muudeti, et meelitada kolmandatest riikidest Euroopa Liitu ja hoida tööl kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid ning seda eelkõige sektorites, kus globaalses konkurentsis on liikmesriikidel oskuste nappust.

Uute reeglite eesmärk on ühtlustada kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud töötajate riiki sisenemise ja riigis elamise tingimusi ning suurendada ELi sinise kaardi atraktiivsust. Liikmesriigid võivad säilitada kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid käsitlevad siseriiklikud kavad paralleelselt ELi sinise kaardi süsteemiga. Samas lisavad uued reeglid mitu sätet, millega tagatakse, et sinise kaardi omanikud ja nende pereliikmed ei satuks riiklike lubade omanikest ebasoodsamasse olukorda.

Muudatustega täpsustatakse muu hulgas kõrgema kutsekvalifikatsiooni mõistet ja haridusnõudeid, millele peab ELi sinise kaardi valdaja haridus vastama. Samuti reguleeritakse kõrgema tasandi kutseoskusi, mida peetakse sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrghariduskvalifikatsiooni kinnitavate teadmiste, oskuste ja pädevusega.

Seaduse järgi peab sinise kaardi taotlemiseks olema tööleping sõlmitud senise ühe aasta asemel vähemalt kuueks kuuks. Kui praegu võib kaardi valdaja olla sinise kaardi kehtivusajal töötu ühel korral kuni kolm kuud, siis edaspidi võib ta olla töötu kokku kuni kolm kuud, kui tal on sinine kaart olnud alla kahe aasta, või kokku kuni kuus kuud, kui tal on sinine kaart olnud vähemalt kaks aastat. Samuti täpsustatakse muudatustega ELi sinise kaardi omanike liikuvustingimusi ja muudetakse soodsamaks pere taasühinemine.

Põhiseaduskomisjon tegi eelnõusse teise lugemise eel direktiivist tuleneva muudatuse, mis käsitleb sinise kaardi omaniku tööandja vahetust. Kui kaardi valdaja on töötanud liikmesriigis alla aasta ja vahetab tööandjat, siis on riigil õigus kontrollida tööturu olukorda ehk seda, kas vastavat töökohta on võimalik täita liikmesriigi elanike või ELi kodanikega. Pärast aasta möödumist võib liikmesriik nõuda vaid tööandja vahetamisest teavitamist ning tööturu olukorra kontrolli teha ei või. Varasema direktiivi järgi võis kontrolli teha kuni kaks aastat.

Lisaks direktiivi ülevõtmisele täpsustatakse muudatustega kasvuettevõtte määratlust. Kui praegu on kasvuettevõte üksnes seaduses sätestatud tingimustele vastav Eestis registreeritud äriühing, siis muudatuse kohaselt võib kasvuettevõte edaspidi olla ka välismaa äriühingu Eestis registreeritud filiaal.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 53 ja selle vastu oli kaheksa Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse (362 SE), millega denonsseeritakse 1993. aastal Moskvas alla kirjutatud ja 1995. aastal jõustunud Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping. Denonsseerimise ajendiks on Venemaa poolt Ukraina vastu toime pandud ja jätkuv sõjaline agressioon.

Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping pikeneb automaatselt viie aasta võrra. Lepingu denonsseerimiseks tuleb sellest teisele lepingupoolele teada anda vähemalt kuus kuud enne viieaastase kehtivusperioodi lõppu. Praegune viieaastane periood saab läbi 18. märtsil 2025, seega tuleb denonsseerimise noot edastada Venemaale enne 18. septembrit.

Läbirääkimistel võtsid sõna Valdo Randpere Reformierakonna, Kalev Stoicescu Eesti 200 ja Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.

Seaduse vastuvõtmist toetas 52 Riigikogu liiget.

Üks eelnõu läbis teise lugemise

Riigikogus läbis teise lugemise valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE), millega kaasajastatakse Kaitseliiduga seotud õiguslikku regulatsiooni. Eelnõuga muudetakse Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luuakse võimalus operatiivsemalt reageerida kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra, eriolukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni vajadustele.

Eelnõu lubab Kaitseliidu tegevliikmel hoida reageerimisvõimekuse suurendamiseks kodus senisest rohkem laskemoona. Praegu sõltub tegevliikme relvaga soetatava ja hoitava laskemoona kogus relva otstarbest ning muu otstarbe puudumisel tohib relvaga koos hoida 200 ja laskespordiks kasutamiseks kuni 5000 padrunit. Eelnõu kohaselt tohib Kaitseliidu tegevliige hoida koos relvaga 5000 padrunit relva või 10 000 padrunit hoiukoha kohta ja padrunites sisalduva püssirohu kogus ei või ületada 50 kilogrammi.

Samas kehtestatakse rangemad nõuded hoiukohale ja nende järelevalvele. Lisaks tekib relvaomanikule eelnõuga kohustus taotleda sellele relvale, millega soovitakse riigikaitselises tegevuses osaleda, relvaseaduses sätestatud riigikaitse märge.

Kaitseliidu valvurile ja valves olevale inimesele antakse eelnõuga õigus kasutada elektrišokirelva, mis võimaldab ohutumat reageerimist kohtades, kus tulirelva kasutamine võib juures viibivatele kõrvalistele isikutele, näiteks siseruumides, olla ohtlik. Samuti lubatakse eelnõuga Kaitseliidu tegevliikmetel kasutada teenistusülesannete täitmisel isiklikke teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse jahitulirelvadena kantud relvi. Lisaks lihtsustatakse eelnõuga kaitseliitlaste tervisnõuete kontrolli.

Üks eelnõu läbis esimese lugemise

Riigikogus läbis esimese lugemise keskkonnakomisjoni algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE), millega sätestatakse seaduses keskkonnamüra sihtväärtuse osas õigusselgus ja kõrvaldatakse rakendamisel tekkinud probleemid. Muudatus aitab kaasa uute ehitiste kavandamisele tiheasustusaladel.

Seaduse täpsustamise eesmärk on vähendada valglinnastumisega kaasnevat keskkonnamõju ja võimaldada linnaelanikele tervislik elukeskkond. Muudatus mõjutab eelkõige kinnisvaraarendajaid ja nende koostööd kohalike omavalitsuste kui planeeringu koostamise korraldajatega ning Terviseameti kui planeeringu kooskõlastajaga. Ühtlasi lahendab eelnõu õiguskantsleri viidatud probleemi, kus atmosfääriõhu kaitse seadusest ei selgu üheselt, millisel juhul tuleb rakendada müra sihtväärtust. Sellest aga võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui ka eluruume.

Euroopa Keskkonnaameti andmetel on Eestis kõrgetest keskkonnamüra tasemetest mõjutatud üle 300 000 inimese. Seletuskirja kohaselt aitab müra sihtväärtustest lähtumine tagada, et Eesti elanike mürast tingitud terviseriskid on ruumilisel planeerimisel minimeeritud.

Läbirääkimistel võtsid sõna Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamise poolt oli 11, selle vastu aga 52 Riigikogu liiget.

Kolm eelnõu langes menetlusest välja

Riigikogu lükkas tagasi Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks“ eelnõu (373 OE), millega sooviti teha valitsusele ettepanek töötada 1. maiks välja õigusaktid, mis tagaksid koalitsioonilepingus kokku lepitud õpetajate palga jõudmise 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Samuti sooviti teha eelnõuga ettepanek kehtestada alates 2025. aastast õpetajatele neljaastmeline karjäärimudel, mis on seotud nii töötasu tõusu kui ka koormusarvestuse ja lisatööülesannetega.

Läbirääkimistel võttis sõna Tõnis Lukas Isamaa fraktsioonist.

Lõpphääletusel toetas eelnõu 21 ja erapooletuks jäi üks Riigikogu liige. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 häält.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (292 SE), millega sooviti tunnistada kehtetuks e-hääletamise võimalus ehk lõpetada Eestis e-valimised.

Läbirääkimistel võttis sõna Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu oli 11 Riigikogu liiget.

Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (339 SE), millega sooviti lõpetada Riigikogu liikmetele kuluhüvitiste maksmine. Kehtiva seaduse kohaselt hüvitatakse Riigikogu liikmele kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30 protsendi ulatuses Riigikogu liikme ametipalgast.

Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.

Põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 32 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.

Ettekandja puudumise tõttu jäi tänasel istungil ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE) ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele vähendada kohtutäituritel sissenõude summast sõltuvaid põhitasu määrasid poole võrra“ eelnõu (273 OE) esimene lugemine.

Istung lõppes kell 18.43.

Istungi stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu võttis vastu uue kultuuriehitise rahastamist võimaldava seaduse

Kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seadus (338 SE) võimaldab kultuurkapitali nõukogul kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul otsustada veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist.

Kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof märkis, et seadusega luuakse võimalus Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehituseks. „Seadusemuudatus loob ühe täiendava võimaluse ehk muudab süsteemi paindlikumaks. Riigile olulised kultuuriobjektid saavad valmida ja jõuavad avalikku kasutusse kiiremini,“ lausus ta.

Seaduse alusel välja valitav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt, mis on oluline rahvuskultuurile. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud. Kultuurkapitali nõukogul tuleb kord aastas esitada Riigikogule kirjalik aruanne kultuuriehitiste rahastamisest ja ehituse seisust.

Pikhof osutas, et seaduse teine oluline eesmärk on parandada nende loovisikute olukorda, kes saavad oma loometöö tegemiseks raha kultuurkapitalilt. „Need inimesed, kes kultuuri loomise, hoidmise ja arendamisega tegelevad, väärivad õiglast tasu,“ toonitas Pikhof. „Seadusega paraneb loovisikute sotsiaalne turvavõrk – ravikindlustuse kõrval on kahtlemata oluline, et inimesed  saavad vanaduspõlves pisut suurema pensioni.“

Seadusega soovitakse toetada loomeinimeste toimetulekut, tagades neile sotsiaalsed garantiid. Selleks muudetakse Eesti Kultuurkapitali makstav loometöötoetus loometöötasuks. Seega saab kultuurkapital loometöö eest edaspidi maksta ka tasu. Stipendiume seejuures ei kaotata ega maksustata. Loometöötasu vormistatakse käsunduslepinguga, mis tagab tasu saajale nii ravi-, pensioni- kui ka töötuskindlustusmaksed. Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus, et vabakutseline loomeinimene saaks püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu oli üks saadik.

Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse võttis Riigikogu vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus ning Tallinna filmilinnak.

Mullu 23. novembril kiitis Riigikogu heaks seaduse, mis võimaldab toetada ühel ajal mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist senise kahe asemel, kui pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ja kultuurkapitalil on valmisolek asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.

Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 21. märtsiks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – üks eelnõu

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks“ eelnõuga (279 OE) tehakse valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus, millega kehtestada ukraina sõjapagulaste lastele Eestis õppimisel õppekeeleks ukraina keel.

Kell 14 – komisjonide istungid

Keskkonnakomisjonis – elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE), muudatusettepanekute esitajad, samuti Kaitseministeeriumi ning Kliimaministeeriumi esindajad;

Rahanduskomisjonis – kell 8.30: Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (368 SE); maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse (379 SE); arvamuse andmine õiguskomisjonile krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE); 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE).

Sündmused

Kell 11 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub uue Gruusia suursaadiku Zurab Hamašuridzega.

Kell 11.35 – Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtub uue Gruusia suursaadiku Zurab Hamašuridzega.

Välislähetused

19.–22. märts
Riigikogu liige Maris Lauri osaleb kogunemisel Women Political Leaders Summit 2024 Ateenas Kreekas.

20.–21. märts
Riigikogu liikmed Helmen Kütt ja Helle-Moonika Helme osalevad Soome parlamendi 10. rahvuslikul palvushommikusöögil Helsingis Soomes.

21.–23. märts
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson esineb Kalinowski konverentsil Vilniuses Leedus.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Infotunnis arutleti loodussõbralikkuse üle

Riigikogu liikme Aivar Koka küsimus puudutas loodussõbralikkust ja makse. Ta soovis teada, kuidas läheb nõndanimetatud biokohustuse täitmise üle järelevalve teostamine. „Turuosalistel on juba aastaid olnud tõsine kahtlus, et üks turuosaline ei täida biokohustust nõuetekohaselt. Vastavad rikkumised on ulatuslikud ning tõenäoliselt tahtlikud. Vastavatest kahtlustustest on teised turuosalised pidevalt teavitanud ka erinevaid ametkondi,“ selgitas ta.

Kliimaminister Kristen Michal vastas Koka küsimusele, et väiksel turul korralik turujärelevalve on kindlasti ühine eesmärk. „See peab kindlasti korralikult toimima, sest turujärelevalve tagab, nagu mainitud, meile kõigile klientidena kvaliteetse teenuse ja tagab ka nende võetud kohustuste, mis määravad hinda ja tulukust, täpse täitmise,“ lisas ta.

Michal ütles, et praeguseks on algatatud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega karmistatakse järelevalve nõudeid. Näiteks oli kontrollperiood varem aasta, nüüd läheb see poole aasta peale, lisaks soovitakse suurendada rikkumiste eest määratavaid trahve. Minister tõi välja, et Keskkonnaamet kogub alates selle aasta algusest koos Maksu- ja Tolliametiga ka mere kaudu sisse toodud kütuse partiidest kontrollproove, et veenduda sealse biokomponendi olemasolus. „Muutub seesama täitmise aruandluse süsteem, et vead ja kohustuste täitmata jätmised juba automaatselt tuvastataks,“ ütles ta.

Turuosalise teemat kommenteerides vastas Michal, et Olerex on saanud rahatrahve varem – 2021. aasta kohustuste täitmise eest väiksema trahvi, mis jõustus 2023. aasta sügisel „2022. aasta kohustuse rikkumise eest nüüd on määratud Olerexile rahatrahv 8 miljonit – see on siis see, mis nüüd selle uue eelnõuga, see määr kasvab – ja see on vaidlustatud,“ täpsustas ta.

Ministri sõnul on sellele lisaks menetluses ka kriminaalasi valeandmete esitamise kahtlusega. „2023. aasta kohustuse osas on detsembrikuu aruande kontrollis selgunud Olerexi-poolne tõenäoline rikkumine. See võib nende esialgse deklareeritud biokütuste kohustuse täitmise langetada 7,59 protsendilt 6,5 protsendi peale ja eelduslikult tähendaks see juba uut väärteomenetlust ning uut rahatrahvi,“ selgitas Michal.

Kliimaminister Kristen Michal vastas veel Rain Epleri küsimusele, mis käsitles nahaalset valetamist.

Välisminister Margus Tsahkna peaministri ülesannetes vastas Anti Poolametsa küsimusele sanktsioonide, Vadim Belobrovtsevi küsimusele automaksu, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusele valitsuse otsuste ning Riina Solmani küsimusele valimisõiguse kohta.

Kultuuriminister Heidy Purga vastas Arvo Alleri küsimusele Eesti rahva kultuuri, Aleksei Jevgrafovi küsimusele laste harrastusspordi ja ülekaalulisusega võitluse ning Jaanus Karilaiu küsimusele Hiiumaa Vabadussõja mälestusmärgi valmimise kohta.

Infotunni stenogramm

Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.

Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud [email protected]

Loomeinimeste sotsiaalne kaitse tugevneb

„Aastaid on räägitud sellest, et märkimisväärsel hulgal vabakutselistel loovisikutel puuduvad sotsiaalsed tagatised – ravikindlustus, pensionikindlustus ja töötuskindlustus, kuna nende sissetulekud on ebaregulaarsed. Kultuurikomisjoni algatatud seadus ei paku sellele tõsisele murele küll kõikehõlmavat lahendust, kuid parandab oluliselt nende loojate olukorda, kelle loometööd rahastab Kultuurkapital,“ ütles kultuurikomisjoni esimees Heljo Pikhof.

 

Edaspidi hakkab Kultuurkapital loometöötoetuse asemel maksma inimestele loometöötasu, millelt Kultuurkapital tasub ka kõik maksud. Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus, et loojad saaksid püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse – ravi-, pensioni- ja töötuskindlustuse, selgitas Pikhof.

 

„Nende muudatuste eesmärgiks on võimaldada loovintelligentsil pühenduda loomingulisele tööle ning parandada nende toimetulekut. Ja mõistagi teenib see seadus Eesti kultuuri arendamist,“ sõnas Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Pikhof. „Sotsiaaldmokraatide kindel soov on laiendada veelgi nende inimeste ringi, kelle laieneb ravikindlustus. Töö selle nimel jätkub,“ lisas Pikhof.

 

Sama seadus avab tee ERRi uue hoone valmimisele. Selle eelduseks on,  et uue telekompleksi valmimist toetavad nii kultuuriminister, riigikogu kultuurikomisjon kui ka Kultuurkapitali nõukogu.  Seaduse järgi saab Kultuurkapitali nõukogu kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul otsustada veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise. Tingimuseks on, et see ei mõjuta mitte kuidagi juba kultuuriehitiste pingereas olevate ehitiste valmimist. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud.

Riigikogu esimees avas Münchenis Eesti aukonsulaadi

Hussar ütles aukonsulaadi avamisel, et aukonsulid on Eesti diplomaatilise pere olulised liikmed ja väärtuslikud partnerid Eesti tutvustamisel maailmas. „Oluline on ka aukonsulite panus Eesti kodanike toetamisel välismaal, kultuuri edendamisel ja äridiplomaatia elluviimisel,“ märkis ta.

Hussari sõnul näitas Baieri majandusühenduse tänane ümarlaud, et vastastikuste ärisuhete arendamisel on suur potentsiaal. „Loodan, et huvi kasvab veelgi ning peagi luuakse Baieri ja Eesti ettevõtjate vahel uusi kontakte,“ ütles ta ja avaldas veendumust, et aukonsulaadi avamine aitab suhete tugevdamisele kaasa.

Eesti aukonsul Münchenis on Andreas Obereder. Lisaks on Eestil aukonsul Bonnis, Kielis, Schwerinis, Bremenis, Frankfurdis, Leipzigis ja Heidelbergis.

Hussar kohtus täna ka Baieri liidumaa parlamendi presidendi Ilse Aigneri ja Euroopa asjade ministri Eric Beißwengeriga. Eile osales ta Berliinis aukonsulite seminaril ja pidas tervituskõne Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtul. Samuti olid tal kohtumised Saksamaa parlamendi alamkoja presidendi Bärbel Basi ja ülemkoja presidendi Manuela Schwesigiga, kellega arutati peateemana Ukraina edasist toetamist.

Hussar märkis kohtumistel, et Ukraina võitleb kogu demokraatliku maailma väärtuste eest ning seetõttu tuleb jätkata kuni Ukraina võiduni riigi igakülgset toetamist ja eriti sõjalise abi andmist. Juba praegu tuleb tema sõnul aidata Ukrainat ka riigi ülesehitamisel. „Samal ajal peame jätkama Venemaale surve avaldamist: peame võtma Venemaa külmutatud varad kasutusele kahjude hüvitamiseks Ukrainas, jätkama sanktsioonide kehtestamisega ning tooma Ukrainas toime pandud kuritegude, sealhulgas agressioonikuriteo süüdlased eritribunali ette,“ ütles ta.

Kohtumistel peeti vajalikuks tugevdada ka Euroopa kaitset, sealhulgas suurendada riikide kaitsekulutusi ja tõsta kaitsetööstuse tootmisvõimekust.

Riigikogu esimeest saadavad lõppeval visiidil väliskomisjoni juht Marko Mihkelson ja Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Andres Sutt.

Fotod (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Keskkonnakomisjon toetab Euroopa pika plaani vajadust alternatiivkütuste teemal

Keskkonnakomisjoni esimees Igor Taro ütles, et biokütuste rakendamise puhul on üldine probleem keskkonnamõju ignoreerimine nendel puhkudel, kui kütus toodetakse toidu- või söödakultuuridest. “Sellistel puhkudel on heitmevähendamise saavutamine küsitav, kuna maakasutuse mõju sellist liiki kütuse puhul on tohutu,” märkis Taro.

Pentus-Rosimannuse  sõnul on Eesti üks seitsmest Euroopa Liidu liikmesriigist, kus täideti eesmärk kasutada transpordis vähemalt 10% taastuvenergiat. „Euroopa Liidu tasandil on transpordis kasutatavate biokütuste tulevik aga segane – prioriteedid on pidevalt muutunud, eesmärke seades ei hinnatud biomassi piisavat kättesaadavust, mõju CO2 heite vähenemisele on sageli ülehinnatud ja oodatud energiasõltumatuse suurendamise asemel on kasvanud sôltuvus kolmandatest riikidest sissetoodavast kasutatud toiduõlist, millest biokütust toodetakse,“ selgitas ta.

„Oleme Euroopa Kontrollikojaga kriitilised ka põhjusel, et siiani puudub Euroopa Liidu tasandil läbimõeldud plaan, milline saab biokütuste roll olema pärast 2035. aastat, kui kehtiva otsuse järgi on lubatud ainult nullheitega autode müük. Sellise kava koostamiseks andsime Euroopa Komisjonile aega 2024. aasta lõpuni,“ ütles Pentus-Rosimannus.  

Keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro hinnangul oleks pikk plaan äärmiselt tervitatav, kuna sisepõlemismootoriga sõidukid jäävad Euroopa Liidus kasutusse ilmselt ka pärast 2035. aastat ning ka nende keskkonnajalajälge oleks tarvis loodussõbralikuma kütuse abil vähendada. “Küsimus on selles, kuidas edendada selliste kütuste kasutuselevõtt, mille heide ja keskkonnamõju on tõepoolest fossiilkütustest oluliselt väiksem. Ilmselt oleks mõistlik edendada rohkem nii-öelda teise ringi kütuseid, mis toodetakse kas plasti- või õlijäätmetest,” ütles Taro.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]

 

Sotsiaalkomisjon saatis pikaajalise haiguse ajal töötamist lubava eelnõu suurde saali

Sotsiaalkomisjoni esimehe Õnne Pillaku sõnul jääb koguni 40 protsenti pikaajalisele haiguslehele läinud inimestest töövõimetuks ja tööturult eemale. „Seda, et nii suur hulk inimesi ei naasegi tööle, ei saa endale lubada ei riik, tööandjad ega ka inimesed ise. Aeg on edasi läinud, paindlike töötingimuste loomine on aina lihtsam ning pikaajalise haiguslehe ajal töötamise keelamiseks pole enam põhjust,“ märkis Pillak.

„Samuti võimaldab seadusemuudatus 60 päeva pikkust hoolduslehte vanematele, kelle lapsed on saanud mõne raske haiguse diagnoosi. Asjaolule, et lisaks vähile on hulk teisigi raskeid haigusi, mille puhul vajavad lapsed vanema pikemaajalist hoolt, on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler Ülle Madise – selle eelnõuga lahendame selle probleemi,“ märkis esimees. Praegu on lapse haigestumisel vanemal õigus saada hooldushüvitist kuni 14 kalendripäeva, erandina saavad kuni 60-päevast hooldushüvitist vanemad, kelle lapsel on pahaloomuline kasvaja ja lapsel algab ravi haiglas.

Kehtiva ravikindlustuse seaduse kohaselt ei tohi haiguslehel olija haiguslehe töövabastuse perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. See suurendab pikaajalise haigusega inimeste töötuse ja vaesuse riski ning püsiva töövõimetuse riski, kuna pikka aega töölt eemal olles muutuvad inimese tööharjumused ja -oskused. Seadusemuudatusega võimaldatakse töötajal pärast 60-päevast haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel terviseseisundiga kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist (palgavahe hüvitis). Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 inimest kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.

Istungil osales terviseminister Riina Sikkut.

Sotsiaalkomisjon saatis valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (töövõimetuse ennetamine) (377 SE) Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele ettepanekuga see 6. märtsil lõpetada.

Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 21. veebruariks

Kell 12 – infotund

Infotunnis osalevad peaministri ülesandeid täitev siseminister Lauri Läänemets, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja terviseminister Riina Sikkut.

Siseminister vastab küsimustele, mis puudutavad Vene agente kõrgkoolides, Vene kodanike hääleõigust, sõjahirmu külvavat kampaaniat Tallinna tänavatel, sanktsioone ja erakondade rahastamist, sisserännet ning sisejulgeolekut. Sotsiaalkaitseminister vastab küsimusele lasterikaste perede kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Teine lugemine – neli eelnõu

Valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artikli 1 ja artikli 12 lõike 1 muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõuga (352 SE) kiidetakse heaks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu muudatused, mis puudutavad panga tegevuspiirkonna laiendamist ja kapitalipiirangu kaotamist.

Muudatustega laiendatakse panga tegevust Sahara-taguse Aafrika riikidesse ja Iraaki, võimaldades neil riikidel astuda panga liikmeks, võtta laenu struktuursete ja majandusreformide elluviimiseks ning osaleda panga töös. Teise muudatusega soovitakse kaotada panga asutamislepingu järgne kapitalipiirang panga tavategevuse korral. See puudutab panga antud laenu, omakapitali investeeringuid ja garantiisid, mille kogumaht ei tohi ületada panga kapitalivahendeid. Seletuskirja kohaselt ei too asutamislepingu muudatused Eestile täiendavaid eelarvekulusid.

Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (347 SE) luuakse selge õigusraamistik Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) õhusõidukite kasutamiseks. Seni ei ole PPA riiklikele õhusõidukitele ja nende käitamisele kehtestatud riigisiseselt lennundusnõudeid ega tehtud ka otsust, et PPA riiklike õhusõidukite suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu õigust.

Eelnõuga võimaldatakse PPA riiklike õhusõidukite lennukõlblikkuse vastastikune tunnustamine, pilootidel lendamine, pädevuse hoidmine ja koolitamine tsiviilloa alusel ning tagatakse lennumeeskondadele lennundusmeditsiini nõuete kohaldamine. Pärast kohaldamisotsust hakkab Transpordiamet tegema ka PPA tsiviillennunduse nõuete täitmise üle järelevalvet.

Lisaks sellele, et muudatused võimaldavad PPA riiklikel õhusõidukitel järgida EASA alusmääruse lennukõlblikkuse nõudeid, nähakse ette, et PPA riiklike õhusõidukite lennutegevuse osas kehtestatakse samaväärsed nõuded siseriiklikult. Sellega lahendatakse ühtlasi kiirabilendudega seotud õiguslünk ning luuakse õiguslikud alused, et kiirabilendude tegemine saaks riigis jätkuda. Kiirabilendude osas nähakse ette, et PPA kopteriga ettenägematus olukorras abivajaja transportimine on riigi ülesanne.

Kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE) võimaldab kultuurkapitali nõukogul otsustada kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist.

Eelnõu alusel välja valitav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev riikliku tähtsusega objekt, mis on oluline rahvuskultuurile. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud. Kultuurkapitali nõukogul tuleb eelnõu järgi Riigikogule kord aastas esitada kirjalik aruanne kultuuriehitiste rahastamisest ja ehituse seisust.

Eelnõuga soovitakse toetada ka vabakutseliste loomeinimeste toimetulekut, tagades neile sotsiaalsed garantiid. Selleks muudetakse Eesti Kultuurkapitali makstav loometöötoetus loometöötasuks. Seega saab kultuurkapital loometöö eest edaspidi maksta ka tasu. Stipendiume seejuures ei kaotata ega maksustata. Loometöötasu vormistatakse käsunduslepinguga, mis tagab tasu saajale nii ravi-, pensioni- kui ka töötuskindlustusmaksed. Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus, et vabakutseline loomeinimene saaks püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse.

Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse võttis Riigikogu vastu 2021. aasta 13. septembril ning sellega kinnitati pingerida viie objektiga: Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal „Manufaktuur“, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, Rahvusooper Estonia praeguse hoone juurdeehitus ning Tallinna filmilinnak.

Mullu 23. novembril kiitis Riigikogu heaks seaduse, mis võimaldab toetada senise kahe asemel ühel ajal mitme riiklikult tähtsa kultuuriehitise valmimist, kui pingereas järgmise kultuuriehitise toetamine ei mõjuta eespool oleva objekti valmimist ja kultuurkapitalil on valmisolek asuda toetama ka eespool olevat kultuuriehitist.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (346 SE) lisatakse seadusesse taaskasutusvee tootmiseks ja kasutamiseks vajalikud sätted. Eelnõuga luuakse võimalus anda kasutatud vett, näiteks heitvett, karjääri- või kaevandusvett, täiendavalt puhastatuna üle ettevõtetele, kes kasutavad seda põllumajanduses, haljastuses, tänavapuhastuses või tööstuslikes protsessides. Taaskasutusvee tootmine vajab eelnõu järgi veeluba ning taaskasutusvee kasutamine toob kaasa registreerimiskohustuse.

Taaskasutusse suunatava vee võrra väheneb suublasse juhitava vee keskkonnakoormus. Suublasse juhitakse aastas väljalaskude kaudu keskmiselt 2190 tonni lämmastikku ja 58 tonni fosforit. Taaskasutusvee tootmisel ja kasutamisel väheneb toitainete koormus veekogudele vastavalt sellele, kui palju taaskasutusvett kasutusele võetakse. Taaskasutatava vee koguste võrra jääb vesi põhjaveest või pinnaveest ammutamata, mis aitab säästa puhast veeressursi.

Esimene lugemine – 13 eelnõu

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõuga (362 SE) denonsseeritakse 1993. aastal Moskvas alla kirjutatud ja 1995. aastal jõustunud Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping. Denonsseerimise ajendiks on Venemaa poolt Ukraina vastu toime pandud ja jätkuv sõjaline agressioon.

Eesti ja Venemaa vaheline õigusabileping pikeneb automaatselt viie aasta võrra. Lepingu denonsseerimiseks tuleb sellest teisele lepingupoolele teada anda vähemalt kuus kuud enne viieaastase kehtivusperioodi lõppu. Praegune viieaastane periood saab läbi 18. märtsil 2025, seega tuleb denonsseerimise noot edastada Venemaale enne 18. septembrit.

Riigikogu liikmete Rain Epleri, Ants Froschi ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (263 SE) soovitakse langetada käibemaksumäär 18,9 protsendile, et vähendada maksukoormust ja leevendada inflatsiooni mõju Eesti elanike ostujõule. Selle aasta algusest on käibemaksumäär Eestis 22 protsenti.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (286 SE) soovitakse langetada toiduainete käibemaksumäär viiele protsendile, et pidurdada toiduainete hinnatõusu.

Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Henn Põlluaasa ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (265 SE) soovitakse langetada tulumaksumäär praeguselt 20 protsendilt 11,5 protsendile, et alandada kõrge hinnatõusu tingimustes inimeste maksukoormust.

Riigikogu liikmete Rene Koka, Leo Kunnase, Evelin Poolametsa, Siim Pohlaku ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (266 SE) soovitakse langetada tulumaksumäär 20-lt 11,9 protsendile.

Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Kert Kingo ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (267 SE) soovitakse langetada tulumaksumäär 20-lt 11,2 protsendile.

Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (268 SE) soovitakse langetada tulumaksumäär 20-lt 10,6 protsendile.

Riigikogu liikmete Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (269 SE) soovitakse langetada tulumaksumäär 20-lt 11,7 protsendile.

Riigikogu liikmete Arvo Alleri, Leo Kunnase ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (270 SE) soovitakse langetada tulumaksumäär 20-lt 19 protsendile.

Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Alar Lanemani algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE) eesmärk on, et Eesti Rahvusringhääling järgiks saadete ja programmide tootmisel ja edastamisel poliitilise tasakaalustatuse printsiipi. Samuti soovitakse muuta eelnõuga sisekontrolli tegemist, et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine.

Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme ja Mart Helme algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (166 SE) soovitakse kehtestada nõue, mille kohaselt peavad kohalike volikogude valimistel kandideerivad inimesed oskama eesti keelt vähemalt C1 tasemel, et tõsta eesti keele oskuse taset ning muuta volikogude töö eestikeelseks.

Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valmise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (246 SE) soovitakse keelata Riigikogu liikmetel kuuluda samaaegselt linna- või vallavolikokku. Eelnõu näeb ette, et kui Riigikogu liige osutub kohalikku volikogusse valituks, peab ta valima, kumba mandaati kasutada.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (276 SE) soovitakse tagada valitsuse liikmete julgeolekukontroll kogu riigisaladuse loa kehtivuse perioodil.

Komisjoni istung

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Liiklusohutus maanteedel ja raudteel”, kutsutud Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsler Sander Salmu, teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter, Transpordiameti peadirektor Priit Sauk, AS Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti raudteetalituse juhataja Kadi Zavadskis, Riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen, auditijuht Silver Jakobson ning audiitorid Meeli Saksing ja Silja Einberg; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).

Sündmused

Kell 10 – Eesti-Hiina parlamendirühma aseesimees Helmen Kütt kohtub Hiina suursaadiku Guo Xiaomeiga.

Kell 10 – Eesti-Kanada parlamendirühma esimees Peeter Tali kohtub Kanada suursaadiku Laird Hindle’iga.

Kell 16 – Islandi endine peaminister Jón Baldvin Hannibalsson peab loengu „Maailma murrang: 1990 ja 1991. aasta“; loeng on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal ja videosild).

Välislähetused

18.–21. veebruar
Riigikogu esimees Lauri Hussar on visiidil Berliinis ja Münchenis Saksamaal. Riigikogu esimeest saadavad visiidil väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Andres Sutt.

19.–21. veebruar
NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige Jüri Ratas osaleb NATO PA kaitse- ja julgeolekukomitee, majandus- ja julgeolekukomitee ning poliitikakomitee ühisistungil Brüsselis Belgias.

20.–23. veebruar
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni esimees Mati Raidma (22.–23. veebruar) ja liige Kristo Enn Vaga osalevad assamblee talvekohtumisel Viinis Austrias.

Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]

Andrei Korobeinik: Keskerakonna fraktsioon takistab automaksu eelnõu menetlemist

“Peame mootosõidukite maksu sügavalt ebaõiglaseks. Meie hinnangul karistab selline koalitsiooni ettepanek sõidukite omanikke ebaproportsionaalselt ega arvesta piisavalt üksikisikute ja ettevõtete majanduslikke olusid,” ütles Andrei Korobeinik. “Valitsuse ebaõnnestunud poliitika tõttu on Eesti majandus vabalanguses, ettevõtjate kindlustunne väheneb ja inimeste toimetulek halveneb. Selle asemel, et kehtestada automaks, kutsub Keskerakond valitsust mõtlema majanduse elavdamisele ning õiglasematele lahendustele nagu pangamaks, mis võiks majanduskeskkonda positiivselt mõjutada.”

Andrei Korobeinik lisas, et kuigi Keskerakonna fraktsiooni eesmärk on automaksu eelnõu menetlemise pidurdamine, ei soovita seisata parlamendi tööd. “Siiski näeme obstruktsiooni kui vajalikku meedet, et juhtida tähelepanu automaksu eelnõu probleemidele ja vältida selle vastuvõtmist. Automaks kahjustab kõige rohkem maal elavaid inimesi ning vähemkindlustatud ja paljulapselisi peresid. Me ei pea seda õiglaseks,” selgitas saadik.

Andrei Korobeiniku sõnul on obstruktsioon demokraatlikus parlamentarismis tunnustatud ja tihti ka ainus vahend, mida kasutatakse vastuoluliste initsiatiivide takistamiseks. “Ka õiguskantsler Ülle Madise on avaldanud arvamust, et parlamentaarne konsensus on demokraatia toimimiseks oluline. Tema sõnul tuleb kokkuleppedemokraatias püüda suurtele muudatustele leida võimalikult lai toetus, ühiskonda arendada samm-sammult ja nii, et ei tekiks teravaid vastasseise ega üldrahvalikku vimma oma riigi vastu,” rääkis Keskerakonna juhatuse liige.

Andrei Korobeinik selgitas, et Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud on suunatud mitte ainult eelnõu menetlemise aeglustamisele, vaid ka alternatiivsete lahenduste esiletoomisele, mis võiksid paremini teenida kogu ühiskonna huve. Keskfraktsioon on pühendunud konstruktiivsele dialoogile ja kompromissi otsimisele, et tagada parimad võimalikud lahendused Eesti inimestele,” kinnitas ta.