ELAK: loomade vedamist külmema ilmaga ei tohi keelu alla panna
Komisjoni istungil toodi välja, et määruse muutmine mõjutab ennekõike meie loomapidajaid, kes transpordivad põllumajandusloomi riigist välja. Määrusega pakutavatel nõuetel on Eesti asukoha tõttu oluline piirav mõju loomade riigist väljaveole, sealhulgas ekspordile.
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta sõnul on tegu väga rumala eelnõuga. „See on selline laest võetud ja emotsionaalne lähenemine, mille mõju Eesti loomakasvatusele ja toiduainetööstusele ning toiduainete hinnale oleks ebaõiglaselt suur,“ lausus Pakosta. Ta märkis, et algatusega püütakse Põhjamaad loomavedudest justkui välja lülitada, kuivõrd ettepaneku järgi ei tohi loomi vedada, kui välisõhu temperatuur on alla -5 kraadi. „Panna loomade vedu sõltuma välistemperatuurist, aga mitte näiteks veoki sees olevast temperatuurist, on vastuvõetamatu ning piiraks ebaõiglaselt eesti loomakasvatajaid.“
Pakosta lisas, et eelnõu tõstaks ilmaasjata ka CO2 jalajälge. „Ettekujutused, justkui tuleks autod teha palju suuremaks, kuna veisel oleks lamades vahvam sõita kui seistes, või nõue läbida koeraga enne autosõitu veterinaarravi autosõidustressi vähendamiseks või ka nõue, et loomade pealelaadimisel peaks alati veterinaararst kõrval seisma – sellised näited kahjuks viitavad, et asi pole üldse läbi mõeldud,“ toonitas Pakosta.
Komisjoni liige Arvo Aller märkis, et kui määrus hakkaks praegusel kujul kehtima, siis saaks Eestist edaspidi eksportida üksnes lambaid ja hobuseid ning kaudselt mõjutaks ekspordi keeld ka piimatootmist, sest 28 protsenti veiste ekspordist moodustab vasikate ja mullikate müük üleskasvatamiseks teistes riikides. „Kui vedajatele seatakse sisse liigipõhiselt kohustuslikud puhkepausid ja loomade veoks on vaja väga spetsiifilist autoparki, siis jääb tõenäoliselt ka vedajaid vähemaks. Igal juhul on siin selge turupiirangu oht,“ rõhutas Aller.
Istungil toodi välja, et loomade kaitset vedamise ajal käsitlev määrus on kehtinud ligi 20 aastat ning see on Euroopa Komisjoni, loomakaitseorganisatsioonide ja Euroopa kodanike hinnangul vananenud. Eesti toetab Euroopa Liidu seatud üldiseid eesmärke ja ühtsete standardite loomist, kuid peab oluliseks, et kehtestatud nõuded tugineksid teadusliku hinnangu soovitustele heaolu parandamiseks, arvestaksid liikmesriigi geograafilisi eripärasid ning oleksid proportsionaalsed. Eesti toetab innovaatiliste digilahenduste kasutuselevõttu nii ettevõtete asjaajamise lihtsustamiseks kui ka loomaheaolu kontrollimiseks ja parandamiseks.
Määrusega ei reguleerita lemmikloomade mitteärilist liikumist, näiteks loomaarsti juures käimist.
Komisjon otsustas Eesti seisukohad määruse eelnõu kohta kinnitada muudetud kujul, rõhutades tõenduspõhisuse olulisust. Mittetõenduspõhiseid loomade heaolu parandamise initsiatiive Eesti ei toeta.
Algatust ja valitsuse esitatud seisukohti sellele tutvustasid istungil Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loomatervise ja -heaolu peaspetsialist Ulrika Tuppits ning sama osakonna valdkonnajuht Kadri Kaugerand.
Lisainfo: Liisa Pakosta tel 502 6191
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu arutas liikluse olukorraga seotud küsimusi
Riigikogu liikmete Rain Epleri, Helle-Moonika Helme ja Rene Koka esitatud arupärimisele Eesti liikluse olukorra kohta (nr 593) vastas kliimaminister Kristen Michal.
Arupärijad soovisid teada, kuna eelarves on teedehoolduse raha vähendatud, siis milline on ministeeriumi ja ministri nägemus plaani kohta juhuks, kui raha otsa saab.
Michal ütles, et RES-i 2024–2027 läbirääkimiste tulemusel suunati teehoidu kokku 680,5 miljonit eurot. „Võrreldes eelmise teehoiukavaga, see oli aastast 2023 kuni 2026 planeeritud, on järgmise nelja aasta teehoiukavas riigieelarve osakaal 76 miljonit suurem. Vähenenud on välisvahendite osakaal, kuid uue perioodi eelarve kokku on siiski 37 miljonit suurem. Vahepeal on lisandunud ka militaarse mobiilsuse rahastust täiendav tee-ehituse raha,“ märkis minister.
Teehoiu korraldamise põhimõtted, kasutatavad metoodikad, teehoiuks eraldatud vahendite maht aastate lõikes on sätestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud riigiteede teehoiukavas 2024–2027. „Seda uuendatakse igal aastal vastavalt riigi eelarvestrateegiale,“ selgitas Michal. Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevalt tööd liiklusohtlike lõikude ja ristmike väljaselgitamiseks ning ümberehitamiseks.
Ta juhtis tähelepanu, et ehitusseadustiku § 92 kohaselt täidab riigiteedel tee omaniku ülesandeid Transpordiamet. Ehitusseadustik sätestab tee omanikule konkreetsed nõuded, mis puudutavad tee ohutut planeerimist, projekteerimist, ehitamist, seisundit ning vastavat riikliku järelevalve teostajat. „Transpordiamet täidab tee omaniku ülesannete täitmisel seaduse nõudeid, mistõttu Kliimaministeerium ei ole näinud alust kõnealuses küsimuses teenistusliku järelevalve algatamiseks,“ ütles minister.
Michal vastas veel arupärimisele riigiteede liikluskorralduse kohta (nr 608). Minister ei pidanud vastama arupärimisele Eesti elamufondi renoveerimise (nr 592) kohta, kuna arupärijate esindajat polnud kohal.
Riigikogu liikmete arupärimisele vägivallaohvrite abistamise kvaliteedi tagamise (nr 428) ja perevägivalla ohvrite ja nende lastele vaimse tervise toe pakkumise kohta Lääne-Virumaal (nr 489) vastas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.
Riigikogu juhatus kinnitas Riigikogu liikme Urve Tiiduse asumise keskkonnakomisjoni liikme kohale.
Vabas mikrofonis võttis sõna Rain Epler.
Istung lõppes kell 16.56
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 16. aprilliks
Kell 10 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – neli eelnõu
Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 11¹ muutmise seaduse eelnõu (256 SE) muudab lihtsamaks välismaal dokumendi aegumise, varastamise või hävimise korral ajutise reisidokumendi saamise.
Eelnõu võimaldab välisriigis kehtiva reisidokumendita jäänud inimestel saada Eestisse naasmiseks vajalik tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba Eesti välisesindusse või aukonsulaati kohale minemata. Edaspidi saab taotleja isikut kontrollida distantsilt ning toimetada talle tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba kullerposti teel. Muudatus lihtsustab konsulaarabi andmist 24 riigis, kus ei ole Eesti ega ühegi teise Euroopa Liidu riigi välisesindust.
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu (351 SE) võimaldab lõpetada elektri universaalteenuse osutamise ja tugevdab energia varustuskindlust.
Universaalteenus loodi, et panna elektri hinnale piir ning kaitsta sellega inimesi kahe talve taguste väga suurte elektriarvete eest. Nüüdseks on elektrihinnad langenud ning universaalteenust kasutama jäänud inimesed on sattunud börsihinnaga elektri ostjatega võrreldes halvemasse olukorda – teenuse lõpetamine toob nende jaoks elektri hinna alla. Eelnõuga nähakse ette universaalteenuse lõpetamine selle aasta 1. juulist.
Samuti luuakse eelnõuga õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks, arvatakse strateegilise gaasivaru varumakse hulka vedelgaasi haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud ning antakse Konkurentsiametile õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.
Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mille eesmärk on tagada, et universaal- või üldteenuse osutamine ei katkeks. Muudatus võimaldab jaotusvõrguettevõtjal nimetada hanke luhtumise korral ajutise elektrimüüja, kuni elektrimüüja leitakse uue riigihanke teel.
Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (363 SE) kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele ebamõistlikuks muutunud piirangud.
Praegu peavad väärismetalltoodete valmistajad ja sissevedajad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris. Eelnõuga võimaldatakse nimemärgise andmed esitada elektrooniliselt ja selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse eelnõuga füüsiliste näidiste esitamise nõue ning vähendatakse müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks pole enam kohustuslik esitada toote massi.
Lisaks tunnistatakse eelnõuga kehtetuks väärismetalltoodete jaemüügi piirangud. Seletuskirjas märgitakse, et praegu ei tohi näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see aga lubatud.
Nimemärgise tasumise riigilõiv kasvab eelnõuga 20-lt 30 eurole ja 2004. aastast pärinev sunniraha määr 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse, kus on selleks parem tehniline võimekus ja sisuline pädevus.
Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu (377 SE) võimaldab pikaajalisel haiguslehel olijatel jätkata kohandatud tingimustel töötamist. Kehtiva seaduse kohaselt ei tohi haiguslehel olija haiguslehe töövabastuse perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
Eelnõu järgi saab töötaja pärast 60-päevast haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist. Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.
Lisaks võimaldab seadusemuudatus 60 päeva pikkust hoolduslehte vanematele, kelle lapsed on saanud mõne raske haiguse diagnoosi. Praegu on vanemal õigus saada lapse haigestumisel hooldushüvitist kuni 14 kalendripäeva, erandina saavad kuni 60-päevast hooldushüvitist vanemad, kelle lapsel on pahaloomuline kasvaja ja lapsel algab ravi haiglas.
Alates 2025. aastast nähakse eelnõuga ette uus täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise regulatsioon, millega väheneb suure ravimi- ja meditsiiniseadmekuludega inimeste omaosaluskoormus. Lisaks laiendatakse sotsiaalmaksusoodustust kõikidele ajutise töövõimetuse hüvitistele, kui tööandja soovib kompenseerida vabatahtlikult töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu.
Teine lugemine – üks eelnõu
Valitsuse algatatud Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE) muudab selgemaks elektroonilise hääletamise regulatsiooni ning loob tulevikus võimaluse valimistel ka mobiiltelefoniga hääletada.
Eelnõuga kõrvaldatakse viimastel valimistel e-hääletamise regulatsioonis ilmnenud kitsaskohad, millele on tähelepanu juhtinud Riigikohus. Läbipaistvuse suurendamiseks tuuakse eelnõu kohaselt seaduse tasemele seni Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) otsustega kehtestatud regulatsioon.
Põhiseaduskomisjon viis teise lugemise eel eelnõusse muudatuse, mille kohaselt jääb VVK-le õigus kehtestada oma otsusega elektroonilise hääletamise tehnilised nõuded, kuivõrd e-hääletamise korraldus võib aja jooksul muutuda. Muudatuse kohaselt kehtestab VVK oma otsusega ka valija tuvastamiseks kasutatavad e-identimise süsteemid. See loob tulevikus hääletajatele võimaluse end Smart-ID abil tuvastada. Praegu on e-hääletamiseks vaja turvalist internetiühendusega arvutit ja kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti koos lugejaga või mobiil-IDd.
Samuti tegi komisjon eelnõusse muudatuse, millega sätestatakse selgelt võimalus kasutada edaspidi valimistel m-hääletamist. Muudatuse kohaselt hindab tehniliste lahenduste sobivust VVK enne iga valimist ning määratleb kasutatavad operatsioonisüsteemid oma otsusega. Eelnõus täpsustatakse, et valijarakendus luuakse eelkõige levinumatele arvuti operatsioonisüsteemidele ja kontrollrakendus levinumatele mobiilseadmete operatsioonisüsteemidele, viimastele võib eelnõu kohaselt luua ka valijarakenduse.
Nii Smart-ID kasutamist kui ka m-hääletamist võimaldavad muudatused on kavandatud jõustuma oktoobris, seega juuni algul toimuvatel Euroopa Parlamendi valimistel neid võimalusi kasutada veel ei saa.
Lisaks täpsustab eelnõu riigi valimisteenistuse ülesandeid ja vastutust valimistega seonduvate infosüsteemide arendamisel ja haldamisel, samuti sätestatakse seaduses Riigi Infosüsteemi Ameti roll. Valimisteenistusel on eelnõu kohaselt õigus kaasata valimiste infosüsteemi ning elektroonilise hääletamise süsteemi arendamise, haldamise ja majutuse korraldamisse ning nende infosüsteemide küberturvalisuse tagamisse ka teisi pädevaid asutusi ja isikuid.
Kultuuriminister Heidy Purga teeb istungil ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, sealhulgas „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ elluviimisest.
Kell 14 – komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – kliimaseaduse eelnõu väljatöötamise hetkeseis ja looduskaitseseaduse § 2 muutmine, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad;
maaelukomisjonis – kohalike omavalitsuste rahastamine ja koolivõrk, kutsutud Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad;
majanduskomisjonis – kohtumine Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmuga;
rahanduskomisjonis – krüptovaraturu seaduse eelnõu (398 SE), kutsutud huvigruppide esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal ja videosild);
riigikaitsekomisjoni väljasõiduistungil – Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Väike-Maarja õppekeskuse külastus ja kohtumine Sisekaitseakadeemia rektori Kuno Tammearuga;
väliskomisjonis – arengud Gruusias ja Armeenias, kutsutud Eesti suursaadik Gruusias ja Armeenias Riina Kaljurand;
õiguskomisjonis – karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE), kutsutud justiitsminister Madis Timpson; riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE), kutsutud siseminister Lauri Läänemets; turvategevuse seaduse eelnõu (413 SE), kutsutud Siseministeeriumi esindaja; tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu (257 SE), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja.
Sündmused
Kell 10.15 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta kohtub Gruusia suursaadiku Zurab Hamašuridzega.
Kell 12 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Andorra peaministri Xavier Espot Zamoraga. Kohtumisel osaleb ka rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann.
Kell 13 – Riigikogu liikmed Margit Sutrop, Tanel Kiik ja Helmen Kütt kohtuvad Ukraina kõrgharidusdelegatsiooniga (A. Rei nõupidamisruum).
Välislähetused
14.–17. aprill
Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) Eesti delegatsiooni liikmed Aleksei Jevgrafov (14.–18. aprill), Eerik-Niiles Kross, Tõnis Lukas ja Reili Rand osalevad assamblee kevadistungil Strasbourgis Prantsusmaal.
14.–17. aprill
Balti Assamblee Eesti delegatsiooni aseesimees Enn Eesmaa osaleb Briti-Iiri Parlamentaarse Assamblee istungil Wicklows Iirimaal.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Korruptsioonivastane erikomisjon käsitleb e-valimisi avalikul istungil
Erikomisjoni esimees Mart Helme tegi istungi algul ettepaneku pidada istung avalikult ning komisjon hääletas ettepaneku poolt.
Tänase istungi teemaks on riigikohtu suuniste rakendamine e-valimiste läbipaistvuse tagamiseks ja korruptsioonivõimaluste välistamiseks.
Kutsutud on MTÜ Ausad Valimised juhatuse liige Märt Põder, vandeadvokaat Paul Keres, Riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ning Riigi Infosüsteemide Ameti peaarhitekt Tarmo Hanga.
Komisjoni istung algas kell 13.30 ruumis L332 ja seda saab jälgida veebiülekandes.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Balti väliskomisjonide juhid mõistavad hukka Iraani rünnakud Iisraeli vastu
Väliskomisjonide juhid viitavad avalduses, et eile hommikul pani Iraan koos oma Jeemenist, Süüriast ja Iraagist tegutsevate käsilastega toime pretsedenditu õhurünnaku Iisraeli vastu, ning rõhutavad, et selline tegevus on nii rahvusvaheliste õigusnormide kui ka ÜRO põhikirja aluspõhimõtete räige rikkumine, mis seab tõsiselt ohtu ülemaailmse rahu ja julgeoleku.
Esimehed osutavad avalduses, et Iraani võetud agressiivne hoiak, mida tugevdab tema pikaajaline terrorismi toetamine vahendajaorganisatsioonide kaudu, annab talle selgelt juhtiva rolli piirkondliku ebastabiilsuse ja rahvusvahelise terroristliku tegevuse edendamises. „Vaatamata Iraani vastupidistele väidetele lükkab Iraani ajalooline toetus Iisraeli vastu terroriakte sooritavatele rühmitustele ümber kõik kinnitused mitteagressiivsusest. Selliste vaenulike tegude tulemus on ainult Lähis-Ida edasine destabiliseerimine ja ülemaailmse julgeoleku veelgi suuremasse ohtu seadmine,“ märgivad esimehed.
Avalduses toonitatakse, et esmatähtis on, et rahvusvaheline kogukond reageeriks nendele provokatsioonidele ühtselt ja viivitamatult. „Iraani tegevus, mis on osa laiemast agressiivsest käitumismustrist, tõstab esile tema rolli uue kurjuse telje keskmena koos Venemaaga. See liit kujutab endast sügavat ja suurenevat ohtu ülemaailmsele julgeolekule, õõnestades süstemaatiliselt riikide suveräänsust ja rahvusvahelise korra stabiilsust,“ seisab avalduses.
Väliskomisjonide esimehed kutsuvad üles kehtestama Iraani vastu ulatuslikud sanktsioonid, sealhulgas nimetama Islami Revolutsioonilise Kaardiväe terroristlikuks organisatsiooniks. „Seda on vaja teha, kuna Iraan on jätkuvalt toetanud terroristlikku tegevust ja osaleb otsestes agressioonitegudes suveräänsete riikide vastu. Hiljutised rünnakud toovad esile selle, et Iraani strateegiline võimekus, sealhulgas tema tuumapüüdlused, on kriitilise tähtsusega, ning rõhutavad vajadust kiireloomuliste ja otsustavate vastumeetmete järele.“
Esimehed kinnitavad avalduses oma pühendumust ülemaailmse julgeoleku säilitamisele ja edasise eskaleerumise vältimisele Lähis-Ida piirkonnas ning rõhutavad vajadust ülemaailmse kogukonna kooskõlastatud ja jõulise reareageerimise järele seoses Iraani ja mitmesuguste rühmituste koostööga terrorismi ja ebastabiilsuse jätkamise nimel.
Avalduses väljendatakse solidaarsust Iisraeli rahvaga ja kõigiga, kes püüdlevad rahu ja stabiilsuse poole vastukaaluks terrorismile ja agressioonile. Samuti kutsutakse demokraatlikke riike kogu maailmas kindlalt ja tugevalt kokku hoidma, ühendatuna oma otsustavuses kaitsta vabaduse, õigluse ja õigusriigi põhimõtteid, mis on meie ülemaailmse kogukonna aluseks.
Ühisavalduse täistekst eesti ja inglise keeles
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Eesti-Iisraeli parlamendirühm mõistab hukka Iraani agressiooniakti Iisraeli vastu
Pühapäeva hommikul ründas Iraan koos oma Jeemenist, Süüriast ja Iraagist tegutsevate käsilastega Iisraeli riigi territooriumi rakettide ja droonidega pretsedenditul moel. Need rünnakud kujutavad endast rahvusvahelise õiguse normide ja ÜRO aluspõhimõtete kõige jõhkramat rikkumist, mis seab ohtu nii regionaalse julgeoleku kui ka normipõhise maailmakorralduse tervikuna. Iraan on oma terrorismi toetava ja agressiivse poliitikaga avalikult asunud piirkondliku ebastabiilsuse ja rahvusvahelise terrorismi põhiteguriks.
Avaldame oma ühemõttelist toetust Iisraeli rahvale, valitsusele ning kolleegidele Knessetis, soovides neile jõudu ja rahu. Kordame taas, et Iisraeli riigil on täielik õigus ja kohustus ennast kaitsta igasuguste rünnakute eest. Nii terrorirühmitus Hamas kui teda toetavad ja abistavad režiimid peavad saama teenitud karistuse.
Iraani agressiooniakt Iisraeli riigi vastu peab saama ühtse ja kiire vastuse Iisraeli riigi ja tema liitlaste poolt. Iraani vastutustundetu agressiivne tegevus, mis on osa laiemast autokraatsete riikide agressiivsest käitumismustrist, kujutab endast otsest ja eskaleeruvat ohtu maailma julgeolekule, ohustab riikide suveräänsust ja globaalset stabiilsust. Eriti oluliseks peame jõulise ja massiivse sanktsioonirežiimi kehtestamist Iraani raketi- ja droonitööstuse vastu, mis asendaks oktoobris 2023 lõppenud santsioonirežiimi, ning Iraani tuumaprogrammi peatamist ja tagasipööramist, kuni see on veel võimalik.
Avaldame samuti muret Iraani ja Venemaa Föderatsiooni süveneva liitluse ja sõjalise koostöö üle Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu. Samad raketid ja droonid, millega täna rünnati Iisraeli, on igapäevases kasutuses Ukraina linnade ja külade vastu.
Leiame, et autokraatsete ohtude ja barbaarsete rünnakute edasiseks ärahoidmiseks on ainuvõimalik demokraatliku maailma jõuline koordineeritud vastutegevus Iraani, tema toetatud terrorirühmituste ja agressiooni teostavate liitlaste vastu. Ohus on kõigi demokraatiate julgeolek ja kogu senine maailmakorraldus.
Eesti-Iisraeli parlamendirühma kuuluvad esimees Eerik-Niiles Kross ning liikmed Yoko Alender, Vadim Belobrovtsev, Meelis Kiili, Andrei Korobeinik, Lauri Laats, Jürgen Ligi, Riina Solman, Aivar Sõerd, Peeter Tali, Vilja Toomast ja Kristo Enn Vaga.
Lisainfo:
Eerik-Niiles Kross
Eesti-Iisraeli parlamendirühma esimees
[email protected]
Osalemine Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslikul õhtusöögil
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu osaleb Carolin Illenzeeri Fondi heategevuslikul õhtusöögil Tallinna Kruiisiterminalis. Õhtusöögi patroon on riigikaitse kõrgeim juht, Eesti Vabariigi president Alar Karis.
Erikomisjon arutab avalikult eestikeelsele õppele ülemineku rahastamist
Komisjoni avalik istung algab kell 13.15 ruumis L333 ja seda saab jälgida veebiülekandes.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
ENPA täiskogu arutab Vene poliitvangi Kara-Murza vangistust ja sanktsioone tema tagakiusajatele
Eerik-Niiles Kross esitleb kolmapäeval assambleele õigusasjade ja inimõiguste komitee raportit ettepanekuga kehtestada sanktsioonid nn Kara-Murza nimekirjas olevatele isikutele.
Kross toob raportis välja, et aasta tagasi Ukraina sõja kritiseerimise ja Magnitski akti toetamise eest 25 aastaks vangi mõistetud Kara-Murzale on määratud eriti rasked vanglatingimused, mis seavad tõsisesse ohtu tema elu ja tervise. „Aleksei Navalnõi veebruarikuine traagiline surm vanglas rõhutab veelgi vajadust tagada Vladimir Kara-Murza vabanemine,“ toonitas Kross.
Tema sõnul on Kara-Murza tagakiusamises osalevad isikud hästi teada ja ta kutsub assambleed üles kehtestama kõigile neile isiklikud sanktsioonid. Raport esitab nimekirja, kuhu kuuluvad vanglatöötajad, politseinikud, prokurörid ja kohtunikud, kes on Kara-Murza vaigistamiseks Venemaa õigussüsteemi jämedalt ära kasutanud.
Raport kutsub üles kõiki riike viivitamatult üles Magnitski seadust vastu võtma ja lisama nimekirja ka need isikud, kes on otseselt vastutavad Vladimir Kara-Murza ja Aleksei Navalnõi tagakiusamise ja halva kohtlemise eest. Riike, kes peavad Venemaaga vangide vahetamise osas läbirääkimisi, kutsutakse üles kaasama nimekirja ka Kara-Murza. Venemaad kustutakse üles poliitvangi vabastama, samuti koheselt tema kinnipidamistingimusi parandama.
Krossi raporti arutelu eel käsitleb assamblee Vladimir Kara-Murza kinnipidamist ja sõjavastaste protestijate süsteemset tagakiusamist Venemaal ja Valgevenes. Debatis esineb sõnavõtuga poliitvangi abikaasa Jevgenia Kara-Murza.
ENPA täiskogu käsitleb Aleksei Navalnõi surma ka eraldiseisva päevakorrapunktina.
Homme arutab assamblee Ukraina ülesehitamise toetamist, arutelul esineb Ukraina ülemraada esimees Ruslan Stefantšuk. Arutatakse ka Kosovo taotlust Euroopa Nõukogu liikmeks saamiseks.
Eesti delegatsioon avaldab visiidi käigus igakülgset toetust ENPA Eesti delegatsiooni kauaaegse liikme Indrek Saare Euroopa Nõukogu peasekretäriks saamisele tänavu juunis toimuvatel valimistel. Peale Saare kandideerivad peasekretäriks Didier Reynders ja Alain Berset.
Riigikogu pressiteenistus
Merje Meisalu
tel 631 6300, 529 9512
e-post [email protected]
päringud [email protected]
Riigikogu asendusliikmed on Madle Lippus ja Urve Tiidus
Riigikogu juhatus otsustas, et seoses Jevgeni Ossinovski nimetamisega Tallinna linnapeaks asub asendusliikmeks Madle Lippus ja seoses Pärtel-Peeter Pere nimetamisega Tallinna abilinnapeaks asub asendusliikmeks Urve Tiidus.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
