Riigikogu võttis vastu viis seadust
lValitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus (231 SE) võimaldab koolist ja lasteaiast välja arvata Ukraina sõjapõgenikest lapsed, kes on ilma kooli või lasteaeda teavitamata Eestist lahkunud.
Praegu saab riigist lahkunud lapse, kes õppe- ja kasvatustegevuses enam ei osale, lasteaiast või koolist välja arvata üksnes lapsevanema taotluse alusel. Seadusega luuakse täiendav alus, mis võimaldab nii koolieelsest lasteasutusest, üldhariduskoolist kui ka kutseõppeasutusest lapse välja arvata ka lapsevanema taotluseta, kui ta tegelikult Eestis ei viibi ja tema Eesti elukoha andmeid ei ole rahvastikuregistris.
Ühtlasi viiakse seadusega koolieelse lasteasutuse seadusesse ja kutseõppeasutuse seadusesse tervikloetelu lasteaiast või kutsekoolist väljaarvamise alustest. Sellist loetelu ega selgeid väljaarvamise aluseid ei ole neis seadustes praegu sätestatud.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 70 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (335 SE) kaasajastatakse Kaitseliiduga seotud õiguslikku regulatsiooni. Seadusega muudetakse Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning luuakse võimalus operatiivsemalt reageerida kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra, eriolukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni vajadustele.
Seadus lubab Kaitseliidu tegevliikmel hoida reageerimisvõimekuse suurendamiseks kodus senisest rohkem laskemoona. Praegu sõltub tegevliikme relvaga soetatava ja hoitava laskemoona kogus relva otstarbest ning muu otstarbe puudumisel tohib relvaga koos hoida 200 ja laskespordiks kasutamiseks kuni 5000 padrunit. Seaduse järgi tohib Kaitseliidu tegevliige hoida koos relvaga 5000 padrunit relva või 10 000 padrunit hoiukoha kohta ja padrunites sisalduva püssirohu kogus ei või ületada 50 kilogrammi.
Samas kehtestatakse rangemad nõuded hoiukohale ja selle järelevalvele. Peale selle tekib relvaomanikule kohustus taotleda relvale, millega soovitakse riigikaitselises tegevuses osaleda, relvaseaduses sätestatud riigikaitse märge.
Kaitseliidu valvurile ja valves olijale antakse õigus kasutada elektrišokirelva, mis võimaldab ohutumalt reageerida kohtades, kus tulirelva kasutamine võib juures viibivatele kõrvalistele isikutele ohtlik olla, näiteks siseruumides. Samuti lubatakse Kaitseliidu tegevliikmetel kasutada teenistusülesannete täitmisel isiklikke teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse jahitulirelvadena kantud relvi. Veel lihtsustatakse kaitseliitlaste tervisnõuete kontrolli.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Leo Kunnas, Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Meelis Kiili ja Eesti 200 fraktsiooni nimel Peeter Tali.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 69 Riigikogu liiget.
Rahanduskomisjoni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seadus (337 SE) muudab füüsilise isiku maksustatavast tulust koolituskulude mahaarvamise tingimusi ning pikendab võimalust teha Ukraina toetuseks annetusi ja kingitusi tulumaksuvabalt.
Seadusega muudetakse ka noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigust üle 18-aastaste õppijate puhul. Õpilase eest tasutud huvikoolis õppimise kulu saab seaduse järgi käsitada koolituskuluna kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Praegu saab huvikoolis õppimise eest tasutud kulu maha arvata juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune.
Seadusega pikendatakse Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Residendist juriidilised isikud saavad tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi teha MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja MTÜ-le Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Muudatust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2024. aasta jaanuarist.
Järgmisest aastast jäetakse ühingute loetelust välja MTÜ Slava Ukraini.
Läbirääkimistel võttis Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna Kristo Enn Vaga.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 63 Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seadusega (379 SE) üle võetav Euroopa Liidu direktiivi muudatus paneb teatud liiki suurkontsernidele kohustuse avalikustada info makstud tulumaksu ja seda puudutava taustateabe kohta eraldi aruandes. Direktiiviga soovitakse muuta hargmaiste kontsernide tegevus läbipaistvamaks ja võidelda maksudest kõrvalehoidumisega.
Muudatus puudutab Euroopas tegutsevaid hargmaiseid kontserne, mille kogutulu ületab kahel järjestikusel aruandeaastal 750 miljonit eurot. Kuna Eestis on selliseid ettevõtteid vähe ja nad juba esitavad samasisulist aruandlust Maksu- ja Tolliametile, siis tekitaks eraldi aruande loomine raamatupidamise seaduse kaudu sisuliselt topeltaruandluse. Seetõttu võetakse direktiiv üle maksuseadusandluse muudatuste kaudu, andes maksuhaldurile volitused neile juba laekunud aruanded veebis avaldada. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli mullu juunis.
Samuti võetakse üle EL-i direktiiv hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta. Väiksematele riikidele, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni lõplikku emaüksust, on halduskoormuse vähendamiseks ette nähtud erand, mille kohaselt ei pea need riigid miinimummaksu kohaldama esimese kuue aasta jooksul ehk enne 2030. aastat. Kuna Eestis on 2022. aasta seisuga viis hargmaise kontserni lõplikku emaühingut, kohaldab seda erandit ka Eesti.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 58 ja vastu viis Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seadusega (357 SE) ratifitseeritava lepingu kiitis valitsus heaks mullu oktoobris. Seadus loob õigusliku aluse, et pidada Eesti ja Korea vahel lennuühendust, ning see hõlmab nii vastastikuse juurdepääsu tagamist lennuliinidele, võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele kui ka mittediskrimineerimist Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud põhimõtteid arvestades.
Rahvusvahelisest õigusest tulenevalt saab riikidevaheline lennuühendus toimuda kahepoolsete kokkulepete alusel. Lennuteenuste osutamise lepingu sõlmimine Koreaga avardab seletuskirja kohaselt Eesti ja kogu Euroopa Liidu lennunduse võimalusi.
Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 63 Riigikogu liiget.
Teise lugemise läbis neli eelnõu
Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu (377 SE) võimaldab pikaajalisel haiguslehel olijatel jätkata kohandatud tingimustel töötamist. Kehtiva seaduse kohaselt ei tohi haiguslehel olija haiguslehe töövabastuse perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
Eelnõu järgi saab töötaja pärast 60-päevast haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja Tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist. Muudatus puudutab aastas keskmiselt 17 000 üle 60 päeva kestva ajutise töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 kasutaks haiguslehe ajal töötamise võimalust ja ligikaudu 1800 vajaks selleks toetavaid teenuseid.
Lisaks võimaldab seadusemuudatus 60 päeva pikkust hoolduslehte vanematele, kelle lapsed on saanud mõne raske haiguse diagnoosi. Praegu on vanemal õigus saada lapse haigestumisel hooldushüvitist kuni 14 kalendripäeva, erandina saavad kuni 60-päevast hooldushüvitist vanemad, kelle lapsel on pahaloomuline kasvaja ja lapsel algab ravi haiglas.
Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 11 muutmise seaduse eelnõu (256 SE) võimaldab välisriigis kehtiva reisidokumendita jäänud inimestel saada Eestisse naasmiseks vajalik tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba Eesti välisesindusse või aukonsulaati kohale minemata. Eelnõu loob võimaluse kontrollida taotleja isikut distantsilt ning toimetada tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba inimeseni kullerposti teel. Muudatus lihtsustab konsulaarabi andmist 24 riigis, kus ei ole Eesti ega ühegi teise Euroopa Liidu riigi välisesindust.
Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu (351 SE), mis võimaldab lõpetada elektri universaalteenuse osutamine ning tugevdab energia varustuskindlust.
Universaalteenus loodi, et panna elektri hinnale piir ning kaitsta sellega inimesi kahe talve taguste väga suurte elektriarvete eest. Nüüdseks on elektrihinnad langenud ning universaalteenust kasutama jäänud inimesed on sattunud börsihinnaga elektri ostjatega võrreldes halvemasse olukorda – teenuse lõpetamine toob nende jaoks elektri hinna alla. Eelnõuga nähakse ette universaalteenuse lõpetamine käesoleva aasta 1. juulist.
Samuti luuakse eelnõuga õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks, arvatakse strateegilise gaasivaru varumakse hulka vedelgaasi haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud ning antakse Konkurentsiametile õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.
Teise lugemise käigus täiendati eelnõu sättega, mille eesmärk on tagada, et universaal- või üldteenuse osutamine ei katkeks. Muudatus võimaldab jaotusvõrguettevõtjal nimetada hanke luhtumise korral ajutise elektrimüüja, kuni elektrimüüja leitakse uue riigihanke teel.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Mart Maastik.
Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (363 SE) kaotatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele ebamõistlikuks muutunud piirangud.
Praegu peavad väärismetallitoodete valmistajad ja sissevedajad kandma tootele oma nimemärgise, mis tuleb registreerida riiklikus nimemärgise registris. Eelnõuga võimaldatakse nimemärgise andmed esitada elektrooniliselt ja selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Samuti kaotatakse eelnõuga füüsiliste näidiste esitamise nõue ning vähendatakse müügidokumendil esitatavate andmete mahtu, näiteks pole enam kohustuslik esitada toote massi.
Lisaks tunnistatakse eelnõuga kehtetuks väärismetallitoodete jaemüügi piirangud. Seletuskirjas märgitakse, et praegu ei tohi näiteks väärismetallist kellasid ja kuldehteid müüa tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis, edaspidi on see aga lubatud.
Samuti suurendatakse nimemärgise tasumise riigilõivu 20-lt 30 eurole ja 2004. aastast pärinevat sunniraha määra 640-lt 9600 eurole. Nimemärgiste registreerimine viiakse AS Metrosertist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse, kus on selleks parem tehniline võimekus ja sisuline pädevus.
Esimese lugemise läbis kaks eelnõu
Valitsuse algatatud euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (399 SE) kehtestatakse ühe- ja kahesendistele euromüntidele kohustuslikud ümardamisreeglid. See tähendab, et kaupmehel on kohustus sularahamakse korral ostukorvi maksumus ümardada üles- või allapoole lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole.
Muudatusega väheneb vajadus ühe- ja kahesendiseid münte juurde toota. Praegu saavad inimesed neid münte kauplustest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ostmisel ise väga vähe. Seetõttu langeb enamik münte ringlusest välja ja tekib vajadus neid juurde toota. Väikese nimiväärtusega müntide tootmis- ja käitlemiskulud on võrreldes nende väärtusega aga ebaproportsionaalselt suured ning nende tootmise ja käitlemise mõju keskkonnale on suur.
Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (384 SE) võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv, millega soovitakse luua Euroopa Liidus toimiv konkurentsijärelevalve. Konkurentsijärelevalvet soovitakse tugevdada, et tagada tarbijatele õiglasem hind ning kvaliteetsem ja laiem kaubavalik.
Seaduse muutmise olulisim osa on kehtestada konkurentsijärelevalvemenetluse tervikregulatsioon. Konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviijaks saab Konkurentsiamet. Uus menetlus aitab Konkurentsiametil järelevalvet parandada, sest selle uurimismeetmed on välja töötatud spetsiifiliselt konkurentsiõiguse rikkumiste uurimiseks. Konkurentsiõiguse rikkumise tuvastamisel võib selle toime pannud ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele määrata trahvi, mis on kuni kümme protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest trahvi kohaldamisele eelnenud majandusaastal. Kriminaalmenetlusele omaseid menetlustoiminguid, nagu jälitustoiming ja kinnipidamine konkurentsijärelevalvemenetluses kasutada ei saa.
Konkurentsijärelevalvemenetlus aitab luua ja säilitada vaba turgu, mis soodustab innovatsiooni ja muudab ettevõtjad välisturgudel konkurentsivõimelisemaks.
Läbirääkimistel võtsid sõna Jaanus Karilaid Isamaa, Toomas Uibo Eesti 200 ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.
Isamaa ja Eesti Keskerakonna fraktsioon tegid ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas kuus ja vastu 50 Riigikogu liiget. Seega ei leidnud ettepanek toetust ja eelnõu esimene lugemine lõpetati.
Menetlusest langes välja neli eelnõu
Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada õigusaktide eelnõud, millega tagatakse koolivõrgu kujundamise arusaadavus ja etteplaneeritus“ eelnõuga (285 OE) sooviti teha valitsusele ülesanne töötada välja õigusaktid, mis annaksid hajaasustusega piirkondade omavalitsustele kindlustunde, et vajalikke väikekoole suudetakse alles hoida.
Läbirääkimistel võttis Isamaa fraktsiooni nimel sõna Tõnis Lukas.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 17 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada Liiklusseaduse muutmine eesmärgiga lubada liikluses pikemad ja suurema täismassiga veosed, tõstmaks seeläbi maanteetranspordi efektiivsust“ eelnõuga (278 OE) sooviti lubada Eesti teedele pikemad ja suurema täismassiga autorongid, et parandada maanteetranspordi efektiivsust. Seletuskirjas osutati, et muudatus aitaks leevendada veokijuhtide puudust, tooks kasu põllu- ja metsasektorile ning transpordi valdkonnale üldisemalt ning mõjutaks positiivselt ka kaupade transpordikulu lõpptarbijale.
Läbirääkimistel võttis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Arvo Aller.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 15 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele likvideerida ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kodulehtede venekeelsed versioonid“ eelnõuga (365 OE) sooviti likvideerida ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kodulehtede venekeelsed versioonid, et muuta avalik ruum ja Eesti ühiskond eestikeelseks ning parandada riigikeele oskuse taset.
Läbirääkimistel võtsid sõna Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Margit Sutrop ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 13 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält.
Isamaa fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse „Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Ukraina sõja ajal Eestist lähtuva Venemaaga seotud äritegevuse asjaolude uurimiseks“ eelnõuga (371 OE) sooviti luua Riigikogu komisjon, mille ülesanne olnuks välja selgitada, millist Eestist lähtuvat äritegevust Venemaaga on Ukraina sõja ajal aetud, ja kas Venemaa sõda toetav äritegevus on toimunud seaduslikult. Samuti sooviti teha valitsusele ettepanek ses küsimuses poliitika kujundamiseks, sealhulgas Euroopa Liidu ja piiririikide koostöö tasemel.
Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt hääletas 40 ja vastu viis Riigikogu liiget. Seega leidis ettepanek toetust ja eelnõu langes menetlusest välja.
Kahe eelnõu arutelu lükkus edasi
Ettekandja puudumise tõttu jäi ära Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE) ning Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE) esimene lugemine.
Istung lõppes kell 18.42.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 11. aprilliks
Kell 10 – täiskogu istung
Maaelukomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Kuidas tagada veterinaaria tulevik“ arutelu raames esinevad ettekandega maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse, Eesti Loomaarstide Koja president Valdeko Paavel, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot ja Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma.
Kell 14 – komisjoni istung
Riigikaitsekomisjonis – võimalustest rajada Eestisse suurekaliibrilise laskemoona tootmine, kutsutud OÜ Estdefin esindajad.
Sündmus
Kell 13 – Eesti-Jaapani parlamendirühm kohtub Jaapani suursaadiku Yukihiko Matsumuraga.
Välislähetus
11.–14. aprill
Riigikogu liige Hanah Lahe osaleb Euroopa noortenädala raames toimuval paneeldiskussioonil ja kohtumistel Brüsselis Belgias.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu liikmed algatasid eelnõu valimis- ja kandideerimisea langetamiseks Euroopa Parlamendi valimistel
Riigikogus vastu võetud seadus võimaldab Eestist lahkunud lapsed koolist välja arvata
Praegu saab riigist lahkunud lapse, kes õppe- ja kasvatustegevuses enam ei osale, lasteaiast või koolist välja arvata üksnes lapsevanema taotluse alusel. Seadusega luuakse täiendav alus, mis võimaldab nii koolieelsest lasteasutusest, üldhariduskoolist kui ka kutseõppeasutusest lapse välja arvata ka lapsevanema taotluseta, kui ta tegelikult Eestis ei viibi ja tema Eesti elukoha andmeid ei ole rahvastikuregistris.
Ühtlasi viiakse seadusega koolieelse lasteasutuse seadusesse ja kutseõppeasutuse seadusesse tervikloetelu lasteaiast või kutsekoolist väljaarvamise alustest. Sellist loetelu ega selgeid väljaarvamise aluseid ei ole neis seadustes praegu sätestatud.
Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse (231 SE) vastuvõtmise poolt hääletas 70 Riigikogu liiget.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Infotunnis käsitleti tulumaksureformi mõju
Rahandusminister Mart Võrklaev vastas muuhulgas küsimusele, kuidas mõjutaks keskmist palka teenivat inimest see, kui riigieelarves oleva augu lappimiseks jäetaks ära maksuküüru kaotamine. Võrklaeva sõnul on maksuküür inimestelt raha ära võtmine, aga tulumaksureform on maksulangetus, mis toob Eesti inimestele rohkem raha kätte, mis omakorda läheb edasi Eesti majandusse ja aitab sel kiiremini taastuda. „Jah, me oleme muutnud käibemaksumäära selleks, et tõsta kaitsekulusid, aga kui me vaatame tööjõumakse, siis tööjõumakse me reaalselt langetame – järgmisel aastal tulumaksukoormus langeb, tööjõumaksud langevad, Eesti inimesed saavad rohkem raha kätte,“ märkis minister.
„Kui küsite, et mis läheb halvemaks, kui me selle küüraka maksusüsteemi tagasi toome, siis halvemaks läheb see, et me järgmisel aastal võtame õpetaja keskmisest palgast 113 eurot palgapäeval netona temalt ära. Praegu on see otsustatud, ta saab 113 eurot netona juurde. Selle eest saab ta teha enda jaoks vajalikke kulutusi,“ selgitas Võrklaev. Lisaks saavad kõik Eesti inimesed tema sõnul tulumaksureformiga ühtse igakuise 700-eurose tulumaksuvabastuse, tulumaksumäär tõuseb 22 protsendile ja see omakorda toob eelarvesse tulu juurde. „Toob selle arvelt, et kõik, kes teenivad rohkem kui 7900 eurot, hakkavad mõnevõrra rohkem riigieelarvesse panustama. See on see, mis tulumaksureformi tulemusel muutub,“ sõnas minister.
Samuti vastas rahandusminister küsimusele autode kohta.
Infotunnis osalesid ka peaminister Kaja Kallas ning majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Peaminister vastas küsimusele valimisõiguse, riigi strateegiliste ülesannete ja väljakutsete olulisuse järjestuse ja peaministri poliitika kohta, samuti Eesti Vabariigi osalemise kohta Ukraina sõjas, valitsuse otsuste, ning omavalitsuste ja regionaalpoliitika kohta. Majandus- ja infotehnoloogiaminister vastas massilist töösisserännet ja õiglast üleminekut puudutavatele küsimustele.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maris Meiessaar
631 6353, 5558 3993
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 11. märtsiks
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Riigikogu liikmete arupärimisele riikliku tähtsusega kultuuriehitiste rahastamise kohta (nr 600) vastab riigikontrolör Janar Holm. Arupärimistele, mis käsitlevad Eesti kriitilist demograafilist olukorda (nr 597), Eestist lähtuvat Venemaaga seotud äritegevust Ukraina sõja ajal (nr 598) ning automaksu negatiivseid mõjusid lastega peredele (nr 602), vastab peaminister Kaja Kallas.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13: Euroopa Liidu uus kaitsetööstuse strateegia, kutsutud Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela, kaitseminister Hanno Pevkur, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu esindaja ning riigikaitsekomisjoni liikmed; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal);
kultuurikomisjonis – kell 11.10: Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE); rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitusest, kutsutud kultuuriminister Heidy Purga, samuti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumi esindajad (ruum L332);
maaelukomisjonis – kell 11.10: toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu (378 SE), arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse mehhanismi õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamiseks piiriüleses kontekstis (COM(2023) 790), kutsutud regionaalminister Madis Kallas;
majanduskomisjonis – kell 11.10: majanduskomisjoni esimehe ja aseesimehe erakorraline valimine; konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE), kutsutud justiitsminister Kalle Laanet;
põhiseaduskomisjonis – kell 11.15: Riigikogu valimise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (344 SE);
rahanduskomisjonis – kell 11.15: kollektiivne pöördumine „Petitsioon automaksu kehtestamise vastu“; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni eelnõu kohta teatavate aruandlusnõuetega finantsteenuste ja investeerimistoetuse valdkonnas (COM(2023) 593); arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Eesti seisukohad nõukogu siirdehindade direktiivi eelnõu kohta (COM(2023) 529); tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE); mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE);
riigikaitsekomisjonis – kell 11: NATO õppusest Steadfast Defender 2024, kutsutud Kaitseväe Peastaabi esindaja;
sotsiaalkomisjonis – kell 11.10: Eesti haiglavõrgu arengusuunad aastani 2040, kutsutud Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haiglate Liidu ja Tervisekassa esindajad (A. Rei nõupidamisruum);
väliskomisjonis – kell 11.15: olukord Ukrainas, kutsutud Eesti suursaadik Ukrainas Annely Kolk (videosild) ja Välisministeeriumi esindaja; arengud Moldovas, kutsutud Eesti Bukaresti saatkonna esindaja (videosild) ja Välisministeeriumi esindaja;
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: komisjoni tööga seotud küsimused 2024. aasta esimesel poolaastal;
korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 14: komisjoni tööplaan (ruum L332);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: omavalitsuste rahastamismudel, kutsutud regionaalminister Madis Kallas, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, linnade ja valdade ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).
Sündmus
Kell 19 – Eesti-Hiina parlamendirühma liikmed kohtuvad Hiina suursaadiku Guo Xiaomeiga.
Välislähetused
3.–14. märts
Riigikogu Eesti-Taiwani toetusrühma esimees Kristo Enn Vaga on visiidil Taipeis Taiwanis.
10.–15. märts
Riigikogu liige Eerik-Niiles Kross kuulab ÜRO julgeolekunõukogu istungit ja kohtub ÜRO esindajatega New Yorgis ja Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
11.–13. märts
Riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid osaleb Baltimaade ja Saksamaa kaitse- ja julgeolekupoliitika seminaril Berliinis Saksamaal.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 11. jaanuariks
Kell 10 – täiskogu istung
Esimene lugemine – üks eelnõu
Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõuga (106 SE) soovitakse täiendada lapse andmete registreerimise korda olukorras, kui laps sünnib kodus või teel tervishoiuteenuse osutaja juurde. Sellistel juhtudel väljastab eelnõu kohaselt vastava tõendi perearst.
Praegu kehtiva seaduse tingimustes on paljudel kordadel leidnud kodus või teel haiglasse lapse sünnitanud vanemad end olukorrast, kus ainus võimalus lapse sünni registreerimiseks on viia läbi DNA ekspertiis emaduse tõendamiseks ja taotleda sellele tuginedes lapse sünni registreerimist kohtu kaudu. Seejuures ei ole seaduses üldse ette nähtud emaduse tuvastamise menetlust ning eelnevalt osutatud vajadus tõendada emadust DNA testiga on lihtsalt kohtupraktikas kasutusele võetud moodus.
Komisjonide istungid
Põhiseaduskomisjonis – kell 13.30: kollektiivne pöördumine „E-hääletus tuleb muuta vaadeldavaks!“;
sotsiaalkomisjoni ja põhiseaduskomisjoni ühisistungil – kell 14.30: terviseandmete töötlemine ajendatuna Asper Biogene juhtumist, kutsutud Sotsiaalministeeriumi asekantsler Nele Labi, Tervisekassa juhatuse liige Karl-Henrik Peterson, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktor Margus Arm, RIA peadirektori asetäitja küberturvalisuse alal Gert Auväärt, Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis, õiguskantsler Ülle Madise, Justiitsministeeriumi andmekaitseõiguse talituse nõunik Kristel Niidas, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi küberturvalisuse osakonna küberturvalisuse nõunik Raavo Palu; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal).
Sündmused
Kell 14 – Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi peab Riigikogu ees kõne. Kõnet saab otsepildis jälgida nii ukraina keeles kui ka eestikeelse ja ingliskeelse sünkroontõlkega. Kõne järel tehakse istungisaalis ühisfoto Riigikogu liikmetega.
Kell 19 – Eesti-Prantsusmaa parlamendirühm kohtub Prantsusmaa suursaadiku Emmanuel Mignot’ga.
Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu kuulas ära ülevaate Eesti osalemisest Euroopa Stabiilsusmehhanismis
Rahandusminister Mart Võrklaev ütles Riigikogu ees, et ESMi 11 tegutsemisaasta sisse on mahtunud mitmeid eripalgelisi kriise, sealhulgas 2008. aastal alguse saanud finantskriis, mis kasvas üle euroala kriisiks. „Tänase seisuga suudavad kõik toona abi vajanud ja ESMist ning selle eelkäijast, EFSFist, tuge saanud euroala riigid ennast jälle ise rahastada. Rahaliit elas selle katsumuse üle ja usaldus taastus,“ ütles ta.
Minister märkis, et koroonapandeemia puhkedes oli ESM valmis ka selles kriisis liikmesriikidele abi pakkuma. „Ehkki seda võimalust vaja ei läinud, aitas ainuüksi ESMi olemasolu finantsturge neis keerulistes oludes rahustada. Praegu ei ole ESMil ühtegi aktiivset abiprogrammi,“ lausus Võrklaev.
Tema sõnul on ESM säilitanud kõrge krediidireitingu, mis on oluline turgudelt laenamisel, ning maksimaalselt võib ESM laene välja anda 500 miljardi euro ulatuses. „Sellest mahust on 82 protsenti ehk 413 miljardit eurot praegu vabad laenuvahendid, mida saaks vajadusel kasutada. Oma vabad vahendid investeerib ESM konservatiivse investeeringupoliitika järgi, aga ka nõnda käitudes on ESMi reservi kogunenud juba 3,2 miljardit eurot,“ rääkis ta ning lisas, et ESM on kindlasti täitnud oma rolli euroala stabiliseerimisel senistes kriisides.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.
Üks eelnõu läbis esimese lugemise
Riigikogus läbis esimese lugemise valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artikli 1 ja artikli 12 lõike 1 muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (352 SE), millega heaks kiidetavad Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu muudatused puudutavad panga tegevuspiirkonna laiendamist ja kapitalipiirangu kaotamist.
Muudatustega laiendatakse panga tegevust Sahara-taguse Aafrika riikidesse ja Iraaki, võimaldades neil riikidel astuda panga liikmeks, võtta laenu struktuursete ja majandusreformide elluviimiseks ning osaleda panga töös. Teise muudatusega soovitakse kaotada panga asutamislepingu järgne kapitalipiirang panga tavategevuse korral. See puudutab panga antud laenu, omakapitali investeeringuid ja garantiisid, mille kogumaht ei tohi ületada panga kapitalivahendeid. Seletuskirja kohaselt ei too asutamislepingu muudatused Eestile täiendavaid eelarvekulusid.
Läbirääkimistel võtsid sõna Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsioonist.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, kuid see ei leidnud täiskogus toetust. Tagasilükkamist toetas 13 ja selle vastu hääletas 55 Riigikogu liiget.
Menetlusest langes välja 16 eelnõu
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 16 protsendile, et vähendada maksukoormust ja leevendada inflatsiooni negatiivset mõju.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 44 ja selle vastu hääletas 14 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kert Kingo ja Leo Kunnase algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (108 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 17,5 protsendile.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 43 ja selle vastu hääletas 15 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (132 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 19,5 protsendile.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 44 ja selle vastu hääletas 14 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (149 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 16,5 protsendile.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 43 ja selle vastu hääletas 17 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (169 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 18 protsendile.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 41 ja selle vastu hääletas 12 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Siim Pohlaku ja Anti Poolametsa algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (184 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 18,5 protsendile.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 41 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Ants Froschi ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (193 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 19 protsendile.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 39 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Jaak Valge, Kalle Grünthali ja Varro Vooglaiu algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (196 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 15,5 protsendile.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 39 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Kalle Grünthali algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (220 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 19,7 protsendile.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikme Martin Helme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (236 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 19,2 protsendile.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 41 ja selle vastu hääletas 13 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (238 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 19,6 protsendile.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 38 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme ja Mart Helme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (239 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 19,3 protsendile.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 40 ja selle vastu hääletas 11 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Varro Vooglaiu algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (240 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 18,8 protsendile.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 44 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 19,4 protsendile.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 45 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 19,1 protsendile.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 45 ja selle vastu hääletas 10 Riigikogu liiget.
Riigikogu lükkas esimesel lugemisel tagasi ka Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Alar Lanemani ja Anti Poolametsa algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE), millega sooviti alandada käibemaksumäär 18,6 protsendile.
Rahanduskomisjoni ettepanekut eelnõu tagasi lükata toetas 42 ja selle vastu hääletas üheksa Riigikogu liiget.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Infotunni arutelu keskmes oli Eesti majandus
Riigikogu liikme Urmas Reinsalu küsimus puudutas majanduse olukorda. Ta soovis teada, kas valitsuse istungitel ja kabineti nõupidamistel käsitletakse ka riigi rahandust. Kallas vastas Reinsalu küsimusele, et nad kogu aeg tegelevad riigi rahanduse ja majanduse olukorraga, monitoorivad seda ja tegutsevad selle nimel. „Näiteks meil on 2024. aasta eelarve just vastu võetud. Seal on valitsussektori investeeringute tase 2,4 miljardit eurot. Valitsussektor, nagu te teate, on laiem kui ainult valitsus või riik tervikuna, see on kohalikud omavalitsused, need on sihtasutused,“ ütles Kallas.
Võrreldes 2023. aastaga suurenevad valitsussektori investeeringud 277,3 miljoni euro võrra. „Nüüd, me oleme väga keerulises olukorras, kus ühelt poolt me ei tohi anda jõudu juurde inflatsioonile, küttes ühelt poolt, kuumendades üle majandust, aga, teiselt poolt, majanduse jahenemise tingimustes tegelikult need investeeringud ruttu ka Eesti majandusse suunata,“ selgitas peaminister.
Kallase sõnul puudutab nimetatud summa nii taristuinvesteeringuid, kinnisvaraobjekte, aga seal on ka meetmed, mis puudutavad ettevõtluse toetamist. „Meil on terve rida Euroopa rahasid, mida me saame kasutusele võtta, ja ülesanne ministeeriumidele on see, et tegelikult vaadataks just need kohad, kus see king pigistab kõige rohkem, kus seda tuge on kõige rohkem vaja, et disainida need meetmed niimoodi, et see raha sinna tõepoolest jõuab ja võimalikult kiiresti kasutusele võetud saab,“ lisas ta.
Anastassia Kovalenko-Kõlvarti küsimusele, milliseid samme võetakse ette majanduse turgutamiseks, vastas Kallas, et majanduse seis ei ole tõepoolest kiita ja paljudel inimestel ning ettevõtetel on keeruline, aga selle pärast, et oodatud majanduse tõus on pidurdunud. „Valitsussektori investeeringutes oleme me Euroopas esirinnas ehk 1,9 miljardit me investeerime Eesti majandusse. See on ju üle viie protsendi SKT-st. Euroopa keskmine on kolm protsenti. See läheb kõik Eesti majandusse,“ tõi peaminister näiteks. Kallas lisas, et lähiajal on plaanis teha valitsuskabineti istung, kus tehakse plaan selle raha kasutuselevõtuks.
Peaminister Kaja Kallas vastas veel Helle-Moonika Helme küsimusele, mis käsitles olukorda Eesti Vabariigis, Priit Sibula küsimusele RESi sisse kirjutatud 400 miljoni eurose tulurea, Aleksei Jevgrafovi küsimusele elektrihindade ja Mart Helme küsimusele Ukraina sõja kohta.
Regionaalminister Madis Kallas vastas Vadim Belobrovtsevi küsimusele regioonide toetamise kohta.
Kliimaminister Kristen Michal vastas Rain Epleri küsimusele Nordica ja seotud ettevõtete olukorra ning arengute kohta.
Infotunni stenogramm
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud [email protected]
Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 11. detsembriks
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Riigikogu liikmete arupärimistele valeliku poliitika (nr 82), elanikkonna kavandatava maksukoormuse tõusu (nr 48), Tallinna Haigla rajamise (nr 67) ja regionaalpoliitika (nr 77) kohta vastab peaminister Kaja Kallas.
Riigikogu liikmete arupärimistele majutusasutuste käibemaksu (nr 442) ja IT-sektori tööjõupuuduse (nr 448) kohta vastab majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Kell 11 – komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: komisjoni esimehe ja aseesimehe erakorralised valimised;
Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistungil – kell 14.30: Eesti seisukohad 13. detsembril toimuval EL-Lääne-Balkani tippkohtumisel ning 14.–15. detsembril toimuval Euroopa Ülemkogul, EL poliitika arutelust, kutsutud peaminister Kaja Kallas;
keskkonnakomisjoni ja maaelukomisjoni ühisistungil – kell 11.10: arutelu rongiliikluse ning ühistranspordi tulevikust Eestis, kutsutud Elroni esindajad (ruum L332);
keskkonnakomisjonis – kell 11.10: arutelu roheprojektide rahastamisest, kutsutud Kliimaministeeriumi esindaja;
kultuurikomisjonis – Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE), kutsutud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tartu Ülikooli, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapitali ja Kultuuriministeeriumi esindajad (A. Rei nõupidamisruum);
maaelukomisjonis – kell 11.10: veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;
majanduskomisjonis – kell 11.10: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu ettevõtjatega seotud tööturustatistikat ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2023/028 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 530/1999 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 450/2003 ja (EÜ) nr 453/2008, eelnõu – COM(2023) 459, kutsutud Statistikaameti esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Liidu tollireformi ettepanekud, kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste ettepanekud, mis käsitlevad ravimite ja taimekaitsevahendite täiendava kaitse tunnistusi (patentide täiendava kaitse tunnistuste algatus), kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;
rahanduskomisjonis – kell 11.15: maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (297 UA), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE), Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ eelnõu (336 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele MTÜ Slava Ukraini tulumaksu vabastuse kehtetuks tunnistamiseks“ eelnõu (323 OE);
riigikaitsekomisjonis – sõjapidamine tunnetuslikus lahinguruumis – NATO strateegiline kommunikatsioon ja Eesti valitsuskommunikatsiooni/strateegilise kommunikatsiooni valmisolek, kutsutud NATO STRATCOM COE ja Valitsuskommunikatsiooni esindajad;
sotsiaalkomisjonis – kell 11.15: arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu detergentide ja pindaktiivsete ainete kohta, millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 648/2004 COM(2023) 217, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad; perehüvitiste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (329 SE), kutsutud algatajate ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 5-23-38, kutsutud Sotsiaalministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajad;
väliskomisjonis – kell 11.15: arvamuse andmine põhiseaduskomisjonile: Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE I), kutsutud Välisministeeriumi esindaja; ülevaade arengutest Gruusias ja Armeenias, kutsutud Eesti suursaadik Gruusias ja Armeenias Riina Kaljurand;
õiguskomisjonis – kell 11.15: Justiitsministeeriumi koostatud kinnistusraamatuseaduse muutmise seadus; kutsutud Justiitsministeeriumi esindajad; arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK COM(2023) 424, kutsutud Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi esindajad; kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (320 SE) eelnõu;
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: ülevaade julgeolekuolukorra arengutest, kutsutud Kaitseväe juhataja Martin Herem;
korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: ülevaade lobikohtumiste kanali loomisest ja praktikast Sotsiaalministeeriumis, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindaja;
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Eesti majanduse väljavaated 2024. aastal, kutsutud on Eesti Panga, Eesti Töötukassa, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Rahandusministeeriumi, Eesti Masinatööstuse Liidu, Eesti Toiduainetetööstuse Liidu ja Eesti Ehitusettevõtjate Liidu esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).
Sündmused
Kell 11.30 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Mustamäe päevakeskust.
Kell 13 – Riigikogu aseesimees Jüri Ratas külastab Saku päevakeskust.
Riigikogu pressiteenistus
Eleen Lindmaa
631 6456, 5551 4433
[email protected]
päringud: [email protected]
