Riigikaitsekomisjonis oli kõne all kaitseväeteenistuse seaduse muutmine
Riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul oli istungil tähelepanu keskmes see, kuidas laiendada võimalusi tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamiseks.
„Tänane arutelu oli asjalik, sest komisjoni liikmed said anda täidesaatva võimu esindajatele tagasisidet eelnõu väljatöötamiskavatsusele ja soovitusi kaitseväeteenistusega seotud pakiliste probleemide lahendamiseks,“ märkis Stoicescu. Ta rõhutas, et kõige väärtuslikum ressurss on rahva tahe ja valmisolek panustada riigikaitsesse.
Istungi käigus toodi esile, et uued võimalused tsiviilteenistujate, reservväelaste ja ajateenijate kaasamiseks rahuajal Eesti riigikaitsesse on teretulnud, ehkki ettepanekute praktiline sätestamine ja elluviimine vajab veel arutelu. Reservväelaste kaasamine riigikaitseliste ülesannete täitmiseks ka rahuajal suurendab reservväelaste sidusust Kaitseväe ja laiemalt Eesti riigikaitsega.
Reservis olevate isikute kaasamiseks vabatahtlikuna muudes sõjaväelise väljaõppega seonduvates tegevustes tuleks seaduses sätestada täiendav reservteenistuse alaliik, milleks oleks vabatahtlik osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel, samuti tuleks kehtestada sel puhul tasustamise ja tagatiste kord.
Riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas ütles, et Kaitseväe personali käekäigu kujundamisel on vaja astuda läbimõeldud samme. „Peame väljatöötamiskava arutelu käigus pöörama tähelepanu reservis olevate kaitseväelaste ja ajateenistujate parema kaasamise nimel ka nende sotsiaalsetele tagatistele,“ ütles Kunnas.
Riigikaitsekomisjon jääb ootama kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduseelnõu, et jätkata tänasel istungil alustatud arutelu.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Menetlusse võeti krüptovaraturu seaduse eelnõu
Valitsuse 1. aprillil algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõu (398 SE).
Eelnõu kohaselt viiakse Finantsinspektsiooni järelevalve alla nii krüptovarateenuse osutajad kui ka krüptovara emitendid, kelleks on nii varapõhise tokeni emitendid, e-raha tokeni emitendid (nn stablecoin’ide emitendid) kui ka muu krüptovara emitendid (krüptovaraturu osalised).
31.mail 2023. a jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastav määrus ehk MiCA määrus, mis kehtestab turuosalistele liiduülesed reeglid krüptovaraturul tegutsemiseks. See võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel kõikides liikmesriikides. Uue seadusega tagatakse nimetatud määruse nõuetekohane riigisisene rakendamine.
MiCA määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus. MiCA määruse reguleerib näiteks krüptovaraturu osalisele tegevusloa andmist, tema juhtimise korraldamist, nõudeid kapitalile, kohustust tegutseda kliendi parimates huvides, ausalt, õiglaselt ja professionaalselt, klientide krüptovara ja raha kaitset, kaebuste käsitlemist, huvide konflikti juhtimist jne. Kuigi krüptovaraturu osalistele kohaldub suures osas MiCA määrus, hõlmab uus seadus sätteid, mis aitavad tagada nii MiCA määruse rakendamise kui ka kehtestab riigisisesed ühinguõiguse nõuded, mida ELi õigus ei reguleeri, sealhulgas seoses ettevõtjate ümberkujundamise ja ühinemisega, lõpetamise ja pankrotiga. Samuti ei reguleeri MiCA määrus krüptovaraturu osalise tegutsemist kolmandas riigis. Uues seaduses on ette nähtud ka täiendavad sätted järelevalve teostamiseks, mis on analoogsed teistes finantssektori seaduses ette nähtud regulatsioonidega, tagades seeläbi järelevalve ühtsuse kõikide järelevalvesubjektide suhtes.
Krüptovara kõige laiemas tähenduses on väärtuse või õiguste esitamine digitaalsel kujul, sealjuures kasutatakse selle vara salvestamiseks üldjuhul hajusraamatu tehnoloogiat. Sõltuvalt krüptovara funktsioonist nimetatakse selliseid varasid praktikas kas tokeniteks või müntideks. Terminid nagu krüptoraha, krüptovaluuta või virtuaalvääringud on kõik kvalifitseeritavad kui krüptovara ning krüptovara alaliigid.
Praegu nimetatakse krüptovarateenust virtuaalvääringu teenuseks ning nõuded virtuaalvääringu teenuse pakkumisele on kehtestatud rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduses, sealjuures peavad hetkel virtuaalvääringu teenuse pakkujad taotlema Eestis tegutsemiseks tegevusloa Rahapesu Andmebüroolt (RAB). Hetkeseisuga on selliseid teenusepakkujaid 51. Alates 2025. aastast ei saa virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks enam RABilt tegevusluba taotleda, küll aga saavad senised teenusepakkujad tegutseda vana loa alusel 2026. aasta 1. jaanuarini. Edaspidi hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ja edasiseks jätkamiseks peab tegevus olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ning saadud Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba.
Eelnõu mõjutab nii juba tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse pakkujad kui ka uusi krüptovaraturule tulijaid. Tegutsevate ettevõtjate puhul võib osutuda vajalikuks täiendava tööjõu ja kapitali kaasamine, et viia oma tegevus kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Uutele tulijatele on mõju suurem. Krüptovarateenuse klientide ja krüptovara omanike jaoks suureneb eelkõige läbipaistvus ja usaldusväärsus krüptovaraturu vastu.
Lisas tagatakse seadusega krüptovaraturu osalistele kohalduva Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastava määruse ehk digitaalsete tegevuskerksuse nõuete rakendamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse rakendamine, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastavat teavet.
Lisaks tehakse ka selliseid muudatusi, mis võiks soodustada Eesti kapitalituru arengut. Nimelt kui ettevõtted soovivad täna kaasata aktsiate või võlakirjade vormis kapitali suuremas summas kui 5 miljonit eurot, siis peavad nad koostama mahuka ja kalli väärtpaberiprospekti. See piirmäär tõuseb ja edaspidi saab aktsia- ja võlakirjaemissioone teha vähemkoormaval kujul – alla 8 miljoni euroste emisioonide puhul tuleb koostada väärtpaberiprospekti asemel lihtsam teabe andmise dokument. Tegemist on ühtse Baltikumi kapitalituru arendamise projektiga – Läti ja Leedu on sarnased muudatused juba teinud.
Seadusega seonduvad muudatused jõustuvad etapiviisiliselt tagades turuosalistele piisava aja eeltöödeks ja normidega tutvumiseks. Esimesed muudatused jõustuvad 2024. aasta suvel ning viimased 2026. aasta jaanuaris. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 1. aprillil algatatud euro kasutusele võtmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (399 SE).
Seaduse muutmise eesmärk on vähendada vajadust 1- ja 2-sendiste kasutamiseks, kuna pisisentidega makstakse poes harva, kuid nende tootmise ja käitlemise mõju keskkonnale on suur.
1- ja 2-sendistele euromüntidele kehtestatakse kohustuslikud ümardamisreeglid, mis tähendab, et sularahamakse korral ümardatakse ostukorvi (mitte eraldi iga toote) maksumus lähima viie sendini. Lõplik ostusumma, mis lõpeb ühe, kahe, kuue või seitsme eurosendiga, ümardatakse allapoole, ning summa, mis lõpeb kolme, nelja, kaheksa või üheksa eurosendiga, ümardatakse ülespoole. Kaardiga makstes ei muutu midagi ja ostu hind läheb arvelt maha jätkuvalt 1 sendi täpsusega. Samuti ei muuda ümardamine 1- ja 2-sendistega maksmist, kui ostja tahab nendega maksta, peab pood need vastu võtma. Vahetusrahana neid enam aastast 2025 aga tagasi ei saa ja poest saaks seejärel kõige väiksemana tagasi 5-sendiseid.
Eesti Pank on viimastel aastatel lasknud 1- ja 2-sendiseid euromünte ringlusesse keskmiselt 40 tonni aastas, millest kaduvväikest osa kasutatakse ostude eest tasumiseks ja keskpanka jõuab aastas tagasi umbes 3 protsenti väljaantud 1-2sendistest. Pisisentide massiline ringlusest välja langemine tingib nende ületootmise ja jalajälje keskkonnale. Arvestades pisisentidega seotud kulusid ja kasu, pole nende müntide tootmise jätkamine otstarbekas.
Iga sularahatehinguga võib tarbija võita või kaotada kuni kaks senti. Kuna ümardamine toimub matemaatika reeglite järgi üles või alla, siis selle mõju aja jooksul ühtlustub. Lisaks on tarbijal alati võimalus ümardamisest loobuda, valides ostu eest tasumiseks kaardimakse. Toodete hindu ei ole kaupmeestel mõtet muutma hakata, sest ostukorvi koostab klient ja ümardatakse ainult ostukorvi kogumaksumus.
Väikeste müntide ringluse probleem on sarnane kogu euroalal, kuid ühist kokkulepet hindade ümardamiseks pole tehtud. Samas on kuus riiki juba ümardamist rakendanud: Soome, Iirimaa, Holland, Belgia, Slovakkia ja Itaalia ning seda plaanib ka Leedu. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Valitsuse 1. aprillil algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE).
Muudatustega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu liikluskindlustuse direktiivi muudatused, mille ülevõtmistähtaeg oli 23.12.2023). Eesti suhtes algatas Euroopa Komisjon tänavu 24. jaanuaril rikkumismenetluse direktiivi mitteõigeaegse ülevõtmise eest. Direktiiv ei too kaas suuri muudatusi, kuna liikluskindlustuse süsteem on nii Eestis kui Euroopas laiemalt hästi toiminud. Kindlustuse põhiolemus jääb samaks: esmalt kaitseb see kannatanut, kes sattus õnnetusse ja kes liikluskindlustuselt saab hüvitise. Teisalt ka süüdlast ennast, kelle eest kindlustusandja kannatanule kahju hüvitab.
Seaduse jõustumisel hakata liikluskindlustusega katma ka osasid kergliikureid, muu hulgas näiteks elektritõukerattaid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis või üle 14 kilomeetri tunnis, kui sõiduk kaalub üle 25 kilo. Selleks et lihtsamini aru saada, kas sõidukile laieneb kohustuslik liikluskindlustus või mitte, plaanib Eesti Liikluskindlustuse Fond teha veebi vastava abimaterjali.
Kui kindlustusselts läheb pankroti, näeb direktiiv ette, et igas liikmesriigis peab olema garantiifond, kes sellisel juhul tema eest kahjud hüvitab. Eestis saab selleks Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes kogub maksejõuetuse katteks vahendeid kindlustusseltsidelt.
Seaduse muutmisega tõstetakse ka maksimaalselt hüvitatavate kindlustussummade piirmäärasid: asjakahju korral 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole ja isikukahju korral 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole.
Tehniliste muudatustena sätestatakse ühtne ELi ülene vorm kahjuajaloo tõendamiseks, mis võib olla vajalik juhtudel kui inimene vahetab kindlustusseltsi või elukohariiki ja tahab tõendada oma senist kahjuajalugu. Eestis annab vastavaid kinnitusi välja Eesti Liikluskindlustuse Fond.
Eelnõu mõjutab vähem või rohkem nii liikluskindlustust pakkuvaid kindlustusseltse ja kindlustuslepingute vahendajaid; sõidukiomanikke, kes on kohustatud oma vastutuse kindlustama; liiklusõnnetuses kannatanuid ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi tegevust. Mõju on seotud näiteks asjaoluga, et tuleb hakata kindlustama ka teatud tüüpi kergliikureid, tõsisemate õnnetuste korral võib avaldada mõju kindlustussummade kasv. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.
Valitsuse 1. aprillil algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (401 SE).
Eelnõuga muudetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ette nähtud perearstide töökorraldust. Samuti muudetakse teisi seadusi, sh ravimiseadust ja riigilõivuseadust.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses antakse perearstidele võimalus teenindada inimesi ka oma nimistu väliselt ning luuakse täiendav alus nimistute ümberkorraldamiseks ja teenuse pakkumise tagamiseks. Praegu kehtiv kord näeb ette, et perearstid tegutsevad nimistu alusel. Seda üldpõhimõtet ei ole kavas muuta, kuid seadusesse lisatakse säte, mis lubab selgelt teatud juhtudel teenust ka paindlikumalt nimistuvälistele isikutele osutada. Kuigi ka tervisekeskustes kehtib põhimõte, et inimesel on oma perearst ja abi osutatakse nimistupõhiselt, leidub tegevusi, milles võiks ülesandeid jagada. Üheks näiteks on teise nimistu erakorraliste patsientide vastuvõtmine.
Eelnõu kohaselt tuuakse seadusesse tervisekeskuse mõiste. Tervisekeskuses pakutakse lisaks perearstiabile teisi esmatasandi teenuseid: vähemalt füsioteraapia, õendusabi ja ämmaemandusabi. Seni on tervisekeskuse mõiste olnud õiguslikult olemas ainult määruse tasandil. Seadusesse toomine loob eelduse, et tervisekeskused kannaks suuremat piirkondlikku vastutust esmatasandi teenuste kättesaadavuse tagamisel.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused on kavandatud jõustuma käesoleva aasta 1. juulil. Perearstiabi puudutavad muudatused on ette valmistatud koostöös Tervisekassa ja Eesti Perearstide Seltsiga. Muudatused mõjutavad inimesi, kes kuuluvad nimistutesse, millele kvaliteetse arstiabi tagamiseks on täiendav paindlikkus vajalik, ning esmatasandil töötavaid spetsialiste. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse vajaduse korral Tervisekassa eelarvest
Ravimiseaduse muudatusega luuakse täiendav võimalus anda luba müügiloata ravimi turustamiseks kindla diagnoosi puhul, et tagada ravimi katkematu kättesaadavus Eestis. Juhtudel, kui ravimiga katkematu varustatuse tagamine on oluline inimeste või loomade tervise seisukohast ning kui teisi sama toimeaine ja tugevusega ravimeid Eestis ei turustata või turustatakse ebapiisavas koguses, võib Ravimiamet lubada alternatiivse müügiloata ravimi turustamist. Seni on müügiloata ravimi turustamiseks olnud vajalik arstide erialaorganisatsiooni taotlus. Sätte eesmärk on kiirendada raviminappuse korral ravimi jõudmist tervishoidu, jääb ära taotluse esitamisele ja läbivaatamisele kuluv aeg, samuti vähendatakse erialaorganisatsioonide koormust taotluse esitamiseks teada olevate müügiloata ravimite turustamiseks lubamisel.
Riigilõivuseaduses nähakse ette iseseisvalt teenust osutama asuvate füsioterapeutide, logopeedide ja psühholoogilise ravi osutajate tegevusloa taotlemise riigilõivud. Alates 2023. aasta 1. oktoobrist on neid teenuseid võimalik iseseisvalt osutada ning selle eelduseks on tegevusloa olemasolu. Samuti sätestatakse riigilõivud tubakatoote koostise teate läbivaatamise eest ja teate kehtivuse tagamiseks. Tubakatoodetega seotud riigilõivude kehtestamisel lähtutakse tootja või importija poolt toote koostisosade ja koguste kohta teadete esitamise kontrolli ja hindamise vajadusest. Tubakatoodetega seotud riigilõive puudutavad sätted on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril.” Riigilõivuseaduse muudatused mõjutavad ühekordselt tegevusluba taotlevaid spetsialiste. Tubakatoodetega seotud riigilõivude muudatused mõjutavad tubakatootjaid ja maaletoojaid. Osapooled on eelnõuga tutvunud ja edastanud tagasiside, millega on osaliselt arvestatud. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.
Keskerakonna fraktsiooni 1. aprillil algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse § 2 muutmise seaduse eelnõu (402 SE).
Eelnõuga täiendatakse pühade ja tähtpäevade seaduses sätteid, millega lisatakse riigipühade hulka ülestõusmispühade teine püha. Eelnõu jõustumisel suureneks riigipühade arv Eestis kaheteistkümneni. Ülestõusmispühade teine püha järgneb esimesele pühale, mis tähendab, et see langeb alati esmaspäevale. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Rahanduskomisjoni 2. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse” eelnõu (403 OE).
Eelnõuga tehakse ettepanek nimetada alates 1. juunist 2024 kuni 31. maini 2026 Eesti esindajaks Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomitees rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Käesoleval ajal on nõukogu liige Aivar Kokk. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Keskerakonna fraktsiooni 2. aprillil algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (404 SE).
Eelnõuga sätestatakse koolilõuna toetusele alammäär ehk koolilõuna miinimummaksumuseks määratakse 2 eurot ööpäevas õpilase kohta. Praegu eraldab riik koolilõuna jaoks 1 euro õpilase kohta ja see on muutumatu olnud aastast 2018. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Keskerakonna fraktsiooni 2. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele taastada noorte koolispordi toetus” eelnõu (405 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek töötada välja koolispordi toetuse taastamine. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Keskerakonna fraktsiooni 2. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile” eelnõu (406 OE).
Eelnõuga tehakse ettepanek alandada just kodumaiste puu- ja juurviljade käibemaksu. Antud tootegruppide soodustamine suunab inimesi tervislikemate toodete tarbimisele ja parendab seeläbi ka tervislikke toitumisharjumusi. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Keskerakonna fraktsiooni 2. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele noorte huvitegevuse toetuse suurendamiseks” eelnõu (407 OE).
Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek suurendada noorte huvitegevuse toetus summani 14 250 000 eurot. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.
Keskerakonna fraktsiooni 2. aprillil esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele digitaalsete teenuste maksu rakendamiseks Eestis” eelnõu (408 OE).
Ettepaneku eesmärk on kehtestada Eestis digitaalsete teenuste maks sarnaselt teiste riikidega, sealhulgas Prantsusmaal rakendatud maksustamise põhimõtetele.
Digitaalsete teenuste maksu (DTM) määr on 10% ja seda maksavad välismaa juriidilised isikud, kelle eelmise kalendriaasta globaalne käive on vähemalt 750 miljonit eurot ja kes teenivad Eestis digitaalsete teenuste müügist vähemalt 100 tuhat eurot.
Seletuskirjas märgitakse, et digitaalsete teenuste osakaal maailmamajanduses kasvab jõudsalt, mis seab väljakutseid olemasolevatele maksusüsteemidele. Paljud digitaalsed ärimudelid võimaldavad teenida tulu riikides, kus ettevõttel füüsilist kohalolekut ei ole, mistõttu traditsiooniline maksustamine ei pruugi olla efektiivne. Eelnõu eesmärk on luua õiglane ja konkurentsivõimeline maksukeskkond, tagades, et suured digitaalteenuste pakkujad annaksid õiglase osa maksutuludest ka nendes riikides, kus nad tegelikult oma tulu teenivad. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus kinnitas Kalle Laaneti asumise põhiseaduskomisjoni liikmeks.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]
Keskerakond pakub suhkrumaksule alternatiivse lahenduste paketi
“Reformierakonna valitsus on otsustanud välja tulla järjekordse maksuga – suhkrumaksuga. Seejuures kasutab koalitsioon küüniliselt ära retoorikat laste ja noorte terviseprobleemidest selleks, et see maks läbi suruda. Kui koalitsioon päriselt hooliks rahva tervisest, aga eriti noorte ja laste tervisest, siis tuleks teemat käsitleda oluliselt laiemalt ja sisulisemalt,” lausus Keskerakonna fraktsiooni aseesimees Vadim Belobrovtsev.
Keskerakonna fraktsiooni eelnõud näevad muuhulgas ette tõsta koolilõuna toetust ning alandada kohalike juur- ja puuviljade käibemaksu. “On häbiväärne, et riik toetab kooliõpilaste lõunasööki kõigest 1 euroga ja seda ei ole kuue aasta jooksul tõstetud. Teeme ettepaneku summat kahekordistada, et lastele oleks tagatud tervislikum ja kvaliteetsem toit. Lisaks peame vajalikuks langetada viiele protsendile kohalike puu- ja juurviljade käibemaks,” loetles Vadim Belobrovtsev.
Anastassia Kovalenko-Kõlvarti sõnul tuleb jätkata koolispordi toetamise programmiga ning taastada noorte huvitegevuse toetus varem kehtinud mahus, mida Reformierakonna valitsus kärpis nelja miljoni euro võrra.
“Koolispordil on oluline osa nii lapse liikumisharjumuste kui ka tervislike eluviiside kujunemisel ning sportlikud ja tervislikud harjumused mõjutavad inimese elukestvaid valikuid. Sellest hoolimata on Kultuuriministeerium otsustanud jätta üle-eestilised harrastusspordi katuseorganisatsioonid rahata,” ütles Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart. “Samuti teeme ettepaneku suurendada noorte huvitegevuse toetust 2021. aastal kehtinud tasemeni.”
Täiendavate kulutuste katteallikaks oleks digimaksu kehtestamine, mis tooks riigieelarvesse hinnanguliselt 7 miljonit eurot, kuid mis kasvab iga aastaga koos internetireklaami ja muude digitaalsete teenuste müügi kasvuga. “Teiste riikide kogemus on näidanud, et magusamaks ei täida oma eesmärki ega mõjuta positiivselt laste tervisekäitumist. Pealegi ulatuvad magusamaksu kehtestamisega kaasnevad kulud viie miljoni euroni,” rõhutas Anastassia Kovalenko-Kõlvart.
Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 3. aprilliks
Kell 12 – infotund
Infotunnis osalevad peaminister Kaja Kallas, siseminister Lauri Läänemets ja regionaalminister Madis Kallas.
Peaminister vastab Riigikogu liikmete küsimustele, mis puudutavad uusi makse, riigi julgeolekut, olukorda Eestis, sõda ja rahu, pensionide maksustamist, Eesti osalemist Ukraina sõjas ning valitsuse otsuseid. Siseminister vastab küsimustele valimisõiguse äravõtmise ja tugeva ühiskonna kohta ning regionaalminister küsimusele elu kohta maal.
Kell 14 – täiskogu istung
Teine lugemine – viis eelnõu
Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõuga (368 SE) ratifitseeritakse leping, mille eesmärk on soodustada investeeringuid riikide vahel.
Topeltmaksustamise vältimise leping annab investoritele võrreldes riigisisese õigusaktiga suurema õiguskindluse lepinguga reguleeritud maksusüsteemi elementide suhtes. Leping piirab tulumakse, mida tuluallikariik teise riigi residentide tulule võib kehtestada, tagab isikute võrdse kohtlemise ja kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise. Leping jõustub, kui mõlemad riigid on selle ratifitseerinud ja edastanud teineteisele menetluse lõpetamise teate. Lepingut hakatakse kohaldama jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuarist.
- aasta alguse seisuga oli Eestil kehtiv topeltmaksustamise vältimise leping 62 riigiga.
Valitsuse algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE) võimaldab koolist ja lasteaiast välja arvata Ukraina sõjapõgenikest lapsed, kes on ilma kooli või lasteaeda teavitamata Eestist lahkunud.
Praegu saab riigist lahkunud lapse, kes õppe- ja kasvatustegevuses enam ei osale, lasteaiast või koolist välja arvata üksnes lapsevanema taotluse alusel. Eelnõuga nähakse seadustes ette täiendav alus, mis võimaldab nii koolieelsest lasteasutusest, üldhariduskoolist kui ka kutseõppeasutusest lapse välja arvata ka lapsevanema taotluseta, kui ta tegelikult Eestis ei viibi ja tema Eesti elukoha andmeid ei ole rahvastikuregistris.
Lisaks viiakse eelnõuga koolieelse lasteasutuse seadusesse ja kutseõppeasutuse seadusesse tervikloetelu lasteaiast või kutsekoolist väljaarvamise alustest. Sellist loetelu ega selgeid väljaarvamise aluseid ei ole neis seadustes praegu sätestatud.
Riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE) eesmärk on täiendada seadusandlust, et ohualapõhist ohuteadet saaks edastada lisaks hädaolukorra lahendamise õppusele ka sõjaväelise väljaõppe ehk õppekogunemise, suurõppuse ja lisaõppekogunemise puhul. Täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda ka juhul, kui õppus korraldatakse eesmärgiga valmistada ette riigi sõjalist kaitset.
Teise olulise muudatusena võimaldatakse sõjaväelise väljaõppe tõhusamaks läbiviimiseks ja riigikaitse eesmärgi saavutamiseks harjutada teatud reaalseid võimeid, näiteks jõgedele pioneerisildade paigaldamist ja nende eemaldamist. Eelnõuga luuakse õiguslik alus, et Keskkonnaamet saaks anda Kaitseväele nõusoleku kasutada ranna ja kalda piiranguvööndit õppekogunemise läbiviimiseks.
Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõuga (379 SE) üle võetav Euroopa Liidu direktiivi muudatus paneb hargmaistele kontsernidele kohustuse avalikustada tulumaksualast teavet eraldi aruandes. Avaldamisele kuuluv teave hõlmab makstud tulumaksu ning vajalikku taustateavet riikide lõikes.
Muudatus puudutab Euroopas tegutsevaid hargmaiseid kontserne, kelle kogutulu ületab kahel järjestikusel aruandeaastal 750 miljonit eurot. Eelnõuga lahendatakse direktiivi ülevõtmine seadusemuudatusega, mis annab maksuhaldurile volitused neile juba laekunud aruannete avalikustamiseks veebis. Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli mullu juunis.
Samuti võetakse eelnõuga üle ELi direktiiv hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta. ELi liikmesriigid pidid selle direktiivi üle võtma eelmise aasta lõpuks, kuid väiksematele riikidele, kus on vähem kui 12 hargmaise kontserni lõplikku emaüksust, on halduskoormuse vähendamiseks ette nähtud erand, mille kohaselt ei pea need riigid miinimummaksu kohaldama esimese kuue aasta jooksul ehk enne aastat 2030. Kuna Eestis on 2022. aasta seisuga viis hargmaise kontserni lõplikku emaühingut, kohaldab seda erandit ka Eesti.
Rahanduskomisjoni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (337 SE) muudab füüsilise isiku maksustatavast tulust koolituskulude mahaarvamise tingimusi ning pikendab võimalust teha Ukraina toetuseks annetusi ja kingitusi tulumaksuvabalt.
Eelnõuga muudetakse ka noorte huviharidusega seotud kulude mahaarvamise õigust üle 18aastaste õppijate puhul. Õpilase eest tasutud huvikoolis õppimise kulu saab eelnõu järgi käsitada koolituskuluna kuni põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Praegu saab huvikoolis õppimise eest tasutud kulu maha arvata juhul, kui huvikoolis õppija on koolituskulu tasumise kalendriaasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune.
Eelnõuga pikendatakse Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise eesmärgil ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tulumaksuvabade annetuste ja kingituste tegemise võimalust kuni 2025. aasta 31. detsembrini. Residendist juriidilised isikud saavad tulumaksuvabalt annetusi ja kingitusi teha MTÜle Eesti Pagulasabi, MTÜle Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule ja MTÜle Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Rahanduskomisjoni ettepaneku järgi rakendatakse muudatust tagasiulatuvalt alates 2024. aasta jaanuarist.
Järgmisest aastast jäetakse ühingute loetelust välja MTÜ Slava Ukraini.
Esimene lugemine – kuus eelnõu
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele prokuratuuri üle teenistusliku järelevalve teostamise tõhustamiseks“ eelnõuga (280 OE) soovitakse teha valitsusele ettepanek muuta prokuratuuriseadust, et tõhustada teenistuslikku järelevalvet prokuratuuri üle. Seletuskirjas viidatakse, et eesmärk on sätestada seadusandluses, et Justiitsministeeriumil on õigus teostada prokuratuuri üle teenistuslikku järelevalvet ilma kitsendavate piiranguteta ja laiendada distsiplinaarmenetluse algatamiseks taotluse esitamise õigust omavate isikute ringi.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele valmistada ette ja taastada sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina“ eelnõuga (274 OE) soovitakse teha valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule eelnõu, et taastada sõjaväestatud piirivalve eraldi ametina koos kriisi- ja sõjaaja ülesannete määratlemise ning vajalike reservüksuste loomise ja varustuse hankimisega.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmiseks“ eelnõuga (279 OE) soovitakse teha valitsusele ettepanek koostada ja esitada Riigikogule põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, et kehtestada ukraina sõjapagulaste lastele Eestis õppimisel õppekeeleks ukraina keel.
Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (389 SE) tehakse tänavusse riigieelarvesse muudatused, et tõsta õpetajate palga alammäär 1803 eurolt 1820 eurole. Selleks suunatakse riigieelarves kohaliku omavalitsuse toetusfondi 9,27 miljonit eurot. Õpetajate palga alammäärale lisandub 20 protsenti diferentseerimise osa. Kokku kasvab õpetajate palga arvestuslik keskmine 6,6 protsenti 2184 eurole.
Õpetajate palgalisaks vajalik raha leiti Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Siseministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumi eelarvest. Riigieelarve kogumahtu ei muudeta.
Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõuga (370 SE) soovitakse muuta politsei ja piirivalve seaduses toodud politseiametniku vande teksti, täiendades seda peamiselt rahva teenimise lubadusega.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga (330 SE) soovitakse anda Kaitseväe Luurekeskusele julgeolekuasutuse staatus, et tagada Kaitseväe luure ja vastuluure efektiivne toimimine halvenenud julgeolekuolukorras.
Sündmus
Kell 10.55 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Ukraina peaministri Denõss Šmõhaliga. Kohtumisel osalevad väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta, Eesti-Ukraina parlamendirühma esimees Eerik-Niiles Kross ning parlamendirühma aseesimehed Urmas Reinsalu ja Tanel Kiik.
Välislähetused
16. märts – 7. aprill
Riigikogu liige Lauri Laats osaleb projektis „USA ja Euroopa energiaprobleemid: kliimamuutuste leevendamise edendamine, säilitades samal ajal energiajulgeoleku“ Ameerika Ühendriikides.
2.–5. aprill
Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik ja komisjoni liige Aivar Sõerd osalevad Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) parlamentaarse võrgustiku aastakohtumisel Pariisis Prantsusmaal.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogus läbis esimese lugemise toiduseadust muutev eelnõu
Eelnõuga (378 SE) tunnistatakse kehtetuks volitusnorm loomse toidu saasteainete riikliku järelevalve reguleerimise korra osas, sest seda reguleerivad Euroopa Liidu määrused. Nähakse ette võimalus volitatud labori teenuse sisseostmiseks, kui labor asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriigis.
Lisaks täpsustakse toidu ioniseeriva kiirgusega töötlemisega seotud loa taotlemist, mis Eestis puudutab ühte ettevõtet. Euroopa Liidus on võimalik toitu ioniseeriva kiirgusega töödelda väga piiratud ulatuses. Töödeldakse ainult kuivatatud aromaatseid maitsetaimi ja vürtse ning taimse päritoluga maitseaineid, et vähendada patogeensete mikroorganismide arvu ja pikendada toote kõlblikkusaega.
Üks eelnõu langes menetlusest välja
Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda automaksu kehtestamisest ja võtta Riigikogu menetlusest tagasi Mootorsõidukimaksu eelnõu“ eelnõuga (374 OE) sooviti teha ettepanek loobuda automaksu kehtestamisest ja võtta mootorsõidukimaksu eelnõu Riigikogu menetlusest tagasi.
Läbirääkimistel võtsid sõna Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Anastassia Kovalenko-Kõlvart Eesti Keskerakonna ja Andres Metsoja Isamaa fraktsioonist.
Lõpphääletusel toetas eelnõu 28 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo 5.–11. veebruarini
Esmaspäev, 5. veebruar
Kell 15 – täiskogu istung
Riigikogu kinnitab töönädala päevakorra.
Riigikogu liikmete arupärimistele majutusasutuste käibemaksu erisuse kaotamise (nr 289) ja sisserände kohta (nr 588) vastab peaminister Kaja Kallas ning arupärimisele jalgpallihallide rajamise kohta (nr 498) vastab kultuuriminister Heidy Purga.
Riigikogu liikmete kõnesoovide korral toimub vaba mikrofon.
Kell 11 – komisjonide istungid
Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 13.30: seisukoha andmine: Eesti seisukohad poliitilise reklaami läbipaistvuse ja suunamise määruse eelnõu hääletusel Euroopa Liidu Nõukogus COM(2021) 731, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja; seisukoha andmine: Eesti täiendatud seisukohad direktiivi eelnõu kohta, mis võimaldab kasutada mitme hääleõigusega aktsiaid äriühingutes seoses sisenemisega väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate kasvuturule COM(2022) 761, kutsutud Justiitsministeeriumi esindaja;
maaelukomisjonis – kell 11.10: kutselise kalapüügi korraldus, kutsutud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindaja;
majanduskomisjonis – kell 11.10: väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusloome plaanid, kutsutud majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo; lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad;
rahanduskomisjonis – kell 11.15: Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga asutamislepingu artikli 1 ja artikli 12 lõike 1 muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (352 SE); kollektiivne pöördumine „Jah hoiu-laenuühistutele, ei võõrpangastamisele!“; riigikaitsekomisjonile arvamuse andmine kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE) kohta;
riigikaitsekomisjonis – asendustäitmise ja sunniraha seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (340 SE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele koostada kuni 2045. aastani ulatuv terviklik riigikaitse arenguvisioon ja sellest lähtuv uus erakorraline riigikaitse arengukava kuni aastani 2034“ eelnõu (322 OE); Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele kohustada kõiki reservväelasi hoidma kodus alaliselt tulirelvi koos arvestatava laskemoona kogusega ning anda reservväelastele selleks ka vajadusel finantsabi“ eelnõu (331 OE);
sotsiaalkomisjonis – kell 11.15: apteegireformi järelmite analüüs, kutsutud Konkurentsiameti, Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti esindajad (A. Rei nõupidamisruum);
julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonis – kell 13.30: küberkuritegevusest, kutsutud Politsei- ja Piirivalveameti, Keskkriminaalpolitsei ning Riigi Infosüsteemide Ameti esindajad;
korruptsioonivastases erikomisjonis – kell 13.30: Riigikogu lobikohtumiste avalikustamisest; Riigikontrolli 2023. aastal avaldatud aruanne „Ülevaade riikliku lennuettevõtte Nordica tegevusest“, kutsutud Riigikontrolli esindaja (ruum L332);
riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 13.15: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Õpetajate vastavus kvalifikatsiooninõuetele ja ainepädevus“, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Keemiaõpetajate Liidu, Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu, Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühenduse, Eesti Õpetajate Liidu, Eesti Koolijuhtide Ühenduse, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ning Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).
Sündmused
Kell 10.15 – Riigikogu esimees Lauri Hussar kohtub Kosovo parlamendi esimehe Glauk Konjufcaga.
Kell 14 – Eesti-Kosovo parlamendirühma esimees Kristo Enn Vaga kohtub Kosovo parlamendi esimehe Glauk Konjufcaga.
Kell 15.20 – riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu, aseesimees Leo Kunnas ning komisjoni liikmed Enn Eesmaa ja Peeter Tali kohtuvad Kosovo parlamendi esimehe Glauk Konjufcaga.
Teisipäev, 6. veebruar
Kell 10 – täiskogu istung
Esimene lugemine – üks eelnõu: Riigikogu otsuse „Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine“ eelnõu (366 OE).
Kell 14 – komisjonide istungid
Keskkonnakomisjonis – keskkonnaprogrammi Ida-Virumaa alamprogrammi kaudu toetuse jagamisest, kutsutud Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja Kliimaministeeriumi esindajad; veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (346 SE), kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad;
kultuurikomisjonis – Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu algatamisest, kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Teaduste Akadeemia esindajad;
maaelukomisjonis – Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse (LABRIS) tegevus ja perspektiivid, kutsutud keskuse esindaja;
majanduskomisjonis – Riigikontrolli auditiaruanne „Riigi tegevus tuuleenergia edendamisel“, kutsutud Kliimaministeeriumi esindajad; kohtumine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajatega;
riigikaitsekomisjonis – Välisministeeriumi strateegilise kauba komisjoni tegevus ning arengud rahvusvaheliste sanktsioonide valdkonnas, kutsutud Välisministeeriumi esindajad; Kaitseliidu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE), kutsutud kaitseminister Hanno Pevkur;
sotsiaalkomisjonis – kollektiivne pöördumine „Muudame ravikindlustuse seadust õiglasemaks“, kutsutud pöördumise, Sotsiaalministeeriumi, Eesti Naistearstide Seltsi ja Tervisekassa esindajad; sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, kutsutud Sotsiaalministeeriumi esindajad; kollektiivne pöördumine „Puude määramine inimlikumaks!“.
Sündmused
Kell 11 – Riigikogu liikmed Tarmo Tamm ja Anti Haugas osalevad Arenguseire Keskuse veebiseminaril „Kuidas saaks kogukonnaenergeetika Eestis jalad alla?“. Info ja registreerumine Arenguseire Keskuse kodulehel.
Kell 12 – Riigikogu esimees Lauri Hussar osaleb arvamusliidrite lõunal (Radisson Collection Hotel).
Kolmapäev, 7. veebruar
Kell 12 – infotund
Kell 14 – täiskogu istung
Kolmas lugemine – üks eelnõu: asendustäitmise ja sunniraha seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (340 SE).
Esimene lugemine – 19 eelnõu: kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (284 SE), kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (291 SE), õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (288 SE), teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (192 SE), korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (163 SE), prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (167 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (177 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (182 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (217 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (230 SE), käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (263 SE), käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (264 SE), käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (286 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (265 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (266 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (268 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (269 SE), tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (270 SE).
Komisjoni istung
Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruanne „Riigi tegevus tuuleenergia edendamisel“, kutsutud kliimaminister Kristen Michal, regionaalminister Madis Kallas ning Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Riigikontrolli esindajad; istung on avalik, toimub veebiülekanne (ruum L333 ja videosild).
Neljapäev, 8. veebruar
Kell 10 – täiskogu istung
Esimene lugemine – kaks eelnõu: Riigikogu otsuse „Putukate ja putukaid sisaldavate toitude ja toodete erimärgistamise ja müügi kohta“ eelnõu (222 OE), Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele teha ettevalmistused referendumi korraldamiseks abielu mõiste määratlemiseks“ eelnõu (261 OE).
Kell 14 – komisjonide istungid
Rahanduskomisjonis – mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE);
riigikaitsekomisjonis – julgeolekuolukorra arengud, kutsutud Kaitseministeeriumi valitsemisala esindajad;
väliskomisjonis – Eesti seisukohad 11.–12. veebruaril toimuval välisasjade nõukogu arenguministrite mitteametlikul kohtumisel, kutsutud Välisministeeriumi esindaja.
Sündmused
Kell 9 – Eesti-Norra parlamendirühma liige Annely Akkermann kohtub Norra suursaadiku Marius Dirdaliga.
Kell 13 – Eesti-Ukraina parlamendirühma ja väliskomisjoni liikmed kohtuvad ÜRO Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo (OCHA) delegatsiooniga (J. Tõnissoni nõupidamisruum).
Kell 13 – Näituse „Tallinna Noa laev – Ukraina sõjapõgenikest laste joonistused ja mänguasjad“ avamine (Riigikogu konverentsisaal).
Reede, 9. veebruar
Sündmus
Riigikogu esimees Lauri Hussar on visiidil Ida-Virumaal.
Välislähetused
3.–11. veebruar
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Põhja- ja Baltimaade (NB8) parlamentide väliskomisjonide esimeeste ühisel visiidil New Yorgis ja Washingtonis Ameerika Ühendriikides.
4.–9. veebruar
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liikmed Heljo Pikhof ja Eduard Odinets osalevad Aserbaidžaani presidendivalimiste vaatlusmissioonil Aserbaidžaanis.
11.–13. veebruar
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Liisa Pakosta ning rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (12.–13. veebruar) ja liikmed Marek Reinaas (12.–13. veebruar) ja Jürgen Ligi osalevad Euroopa parlamentaarse nädala raames toimuval Euroopa Liidu stabiilsuse, majandusjuhtimise ja koordineerimise konverentsil (SECG) Brüsselis Belgias.
11.–14. veebruar
Riigikogu liige Andres Sutt osaleb tippkohtumisel World Governments Summit 2024 Dubais Araabia Ühendemiraatides.
Riigikogu pressiteenistus
Merilin Kruuse
631 6592, 510 6179
[email protected]
päringud: [email protected]
Kohtumine Prantsusmaa suursaadikuga ja relvajõudude kindraliga
Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu kohtus Prantsusmaa suursaadiku Emmanuel Mignot´ga ja Prantsusmaa Relvajõudude Peastaabi kindrali Pascal Ianniga (Prantsusmaa suursaadiku residents).
Väliskomisjon arutas Šveitsi kolleegidega Venemaa agressioonisõja mõjusid
Väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul ei ole Venemaa sõjas mitte ainult Ukraina, vaid kogu läänemaailmaga. „Oleme suures sõjas ning peame tegema senisest enam, et aidata Ukrainal viia Venemaa strateegilise lüüasaamiseni. Kui see ei õnnestu, on sel katastroofilised tagajärjed tervele Euroopale,“ ütles ta.
Mihkelson märkis, et püsiva rahu saavutamiseks Euroopas peab Ukraina sõja võitma. „Ukraina on valmis meie eest võitlema. Selleks vajavad nad aga rohkem relvi, laskemoona, kõikvõimalikku abi. Toetus Ukrainale, mis puudutab sõjalist abi, aga ka näiteks sanktsioone, ei ole praegu sellisel tasemel, nagu see olema peaks,“ nentis ta.
Komisjonide liikmed rääkisid kohtumisel ka Hiinaga seotud teemadest, liitlaste ühtsusest Euroopa Liidus ja NATOs, aga ka võimalustest tihendada Eesti ja Šveitsi koostööd. Lisaks Mihkelsonile osalesid kohtumisel väliskomisjoni liikmed Anti Poolamets ja Eerik-Niiles Kross.
Šveitsi parlamendi väliskomisjoni delegatsiooniga kohtus täna ka Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes rõhutas Eesti ja Šveitsi suurepäraseid suhteid ja pikaajalist koostööd ning tänas Šveitsi abi ja toetuse eest 1990. aastate alguses. „Me olime head õpilased, õppisime kiiresti, arenesime kiiresti ja ehitasime oma riigi läänelikuks demokraatiaks,“ ütles ta.
Hussari sõnul on Eestil ja Šveitsil palju ühist – alates väärtustest kuni ühtse arusaamani Venemaa agressioonisõjast Ukrainas. Ta rõhutas vajadust võtta kõik Ukrainas toime pandud kuritegude, sealhulgas agressioonikuriteo süüdlased vastutusele ning märkis, et samuti peab Venemaa hüvitama oma tegevusega tekitatud kahju. „Riigikogus on peagi algamas arutelud ettepaneku üle kasutada Ukraina ülesehituseks sanktsioneeritud isikute Eestis külmutatud varasid,“ ütles ta.
Šveitsi parlamendi väliskomisjon viibib Eestis osana komisjoni visiidist Balti riikidesse. Tallinnas külastavad saadikud ka NATO Küberkaitsekoostöö Keskust ja Riigi Infosüsteemi Ametit.
Fotod kohtumistest (autor: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei)
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Riigikogu eelinfo reedeks, 3. novembriks
Komisjoni istung
Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 9: Eesti seisukohad 6.–7. novembril toimuval ELi konkurentsivõime nõukogu mitteametlikul kohtumisel, kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; arutelu „Tehisintellekti õigusruum Eestis: mõjud, väljakutsed ja võimalused”; istung on avalik, toimub veebiülekanne (Riigikogu konverentsisaal).
ELi tehisintellekti määruse eelnõu sisu ja seisu tutvustavad Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmete juht Ott Velsberg. Samuti avavad teemat Riigikogu liige ja IT-ettevõtja Andrei Korobeinik, Pactum AI kaasasutaja Kristjan Korjus, Threod Systems asutaja Mikk Murumäe ning Net Group asutaja Priit Kongo. Komisjoni liikmetele ja külalistele saab enne istungit ja selle ajal küsimusi esitada veebi teel Slido keskkonnas.
Sündmus
Riigikogu aseesimees Jüri Ratas on maakonnavisiidil Pärnumaal.
Välislähetused
31. oktoober – 5. november
Eesti-Armeenia parlamendirühma esimees Mati Raidma ning liikmed Anti Haugas ja Juku-Kalle Raid (30. oktoober – 5. november) osalevad parlamendirühma visiidil Jerevani Armeeniasse.
3.–5. november
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Euroopa Liidu asjade komisjonide ja väliskomisjonide kohtumisel „United4Moldova“ Chișinăus Moldovas.
Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email protected]
päringud: [email protected]
Jüri Ratas: õlitehase ehituse peatamine seab ohtu 1000 inimese töökohad
“Tänaseks on suur osa tehasest ehk 80% valmis ehitatud. Õlitehase ehituse täielikul katkestamisel tuleb koju saata üle 1000 inimese, kellest 500 töötavad ehitusel ja mitusada omatöötajat, kelle töökohad on otseselt või kaudselt seotud uue tootmisüksusega. Kui selline stsenaarium peaks käivituma, siis avaldab see kindlasti tuntavat negatiivset mõju tervele Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikule olukorrale. Ligi kaks aastat kestnud majanduslangust arvestades saavad tagajärjed olema topeltrasked,” lausus Jüri Ratas, kelle juhitava valitsuse ajal võeti vastu otsus rajada põlevkiviõlitehas Enefit 280-2.
Jüri Ratase sõnul tuleb Riigikohtu lahendis viidatud puudused kindlasti ära lahendada, kuid valitsuse tasandil peab olema valmisolek õlitehase ehitamisega lõpuni minna ja Kliimaministeeriumis olev keskkonnamõjude hinnangu raport peab saama kooskõlastuse.
“Keskerakonna valitsus nägi õlitehase rajamises majandusliku kasu kõrval ka võimalust luua Ida-Virumaale uusi töökohti, mis annab tuleviku osas kindlustunde ka järgmistele põlvkondadele,” rääkis endine peaminister. “Kui tänane valitsus siiski otsustab tehast mitte valmis ehitada, põleb tulevikus tehases põlevkivi asemel sadades miljonites eurodes maksumaksja raha. Selle projekti tagasilükkamine tähendab mitte ainult suurt kaotust nendele inimestele ja omavalitsustele, vaid ka märkimisväärse investeeringu raisku minemist. See, millised stsenaariumid uue õlitehase puhul hakkavad olema, mõjutab omavalitsuste käekäiku. Näiteks tähendab Narva-Jõesuu linnale õlitehase lubade tänane edasilükkamine käesoleva aasta eelarve tulude vähenemist ca 500 000 euro ulatuses. See toob kaasa inimeste koondamise ja investeeringute ärajäämise.”
Jüri Ratas kinnitas, et ta mõistab vajadust keskkonnasõbralikumate tehnoloogiate järele, mille eesmärk on vähendada majanduse süsiniku jalajälge. “Õlitehase CO2 heidet on võimalik tehnoloogiat arendades oluliselt vähendada ja Eestil on selleks suutlikkus olemas. Samuti tuleb senisest enam suunata põlevkivitööstusesse ja uuringutesse riiklikku ressurssi panemaks õlitehas tööle viisil, et CO2 ei pääseks ringlusesse, vaid sellest saab keemiatööstuse tooraine,” arutles Jüri Ratas.
“Maailm ei võida sellest, kui tööstused kolivad kolmandatesse riikidesse, kus heitmete ja jäätmetega ei ole sellist võimekust ümber käia nagu meil,” jätkas Riigikogu aseesimees. “Praegu on sellise tehnoloogia arendamine kallis, kuid see läheb ajas soodsamaks. Küll aga tõuseb Euroopas CO2 heitmekogustega kauplemise hind, mis tähendab, et kui me CO2 kokku ei kogu, peame ostma kallist saastekvooti.”
Pärast Enefit Poweri õlitehase külastust kohtus Jüri Ratas Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljini ja Narva linnapea Jaan Tootsiga, et arutada õlitehase ehitusega seonduvaid küsimusi ning võimalikke mõjusid kohalikele omavalitsustele ja inimestele.
