Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu maaelukomisjoni erakorralisel istungil on kõne all teenuste kättesaadavus maapiirkondades

Padar peab tähtsaks parema koostöö korraldamist kavandatud reformide läbiviimisel. “Olukord, kus iga riigiasutus teostab reformi omal initsiatiivil, ei ole vastuvõetav ja viib kaootilisusse,“ märkis Padar. „Riigil tuleb panustada piirkondade erinevate teenuste kättesaadavuse säilimisse, et selle läbi tagada inimväärne elu maapiirkondades. Selle nimel peavad ministeeriumid omavahel mõistlikku koostööd tegema.“

Lisainfo: Ivari Padar, 513 1851

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal, 6316351, 51902837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 25.–31. juuli

Esmaspäev, 25. juuli

Komisjonides

 Maaelukomisjoni erakorraline istung – kell 13: Ülevaade valitsuse tegevusest seoses riigivalitsemise reformiga, kutsutud riigihalduse riigihalduse minister Arto Aas, Põlva maavanem Igor Taro, Lääne maavanem Neeme Suur, Valga maavanem Margus Lepik; Leedu Seimi maaelukomisjoni kutse vastuvisiidile (ruum L332).

Teisipäev, 26. juuli

Sündmused

26. juuli–1. august on Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv Saaremaa Ooperipäevadel.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Osalemine tseremoonial ja arvamusfestivalil

Kell 10:00 osalevad  riigikaitsekomisjoni liikmed Kaitseväe peastaabis toimuval Kaitseväe juhataja asetäitja ning Kaitseväe peastaabi ülema vahetuse tseremoonial

Kell 12:00 osaleb riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson Eesti Maanteemuuseumis toimuval Kagu-Eesti 2016 [eel]arvamusfestivalil

Nestor avaldas kaastunnet Nice`is hukkunud eestlaste lähedastele

„Täna langetame leinas pea vägivaldselt võetud elude mälestuseks. Seekord on see mõttetus puudutanud meid siin Eestis rohkem, kui varem. Tunneme kaasa hukkunute lähedastele. Nende valu ei suuda miski korvata. Olgem selles mures kokkuhoidvad ja mõistvad.

„Prantsusmaal toimunu on vägivald vabade inimeste vastu. Terror võidaks, kui me muutuks oma käitumises vägivallatsejate sarnasteks. Headus võidab kurjuse alati.

Sügav kaastunne meile kõigile.“

Riigikogu esimees Eiki Nestor.

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Mihkelson rõhutas kohtumisel USA õhuväeministriga Eesti õhukaitse arendamise vajadust

Riigikaitsekomisjoni esimees kinnitas, et Eesti jätkab järjekindlalt oma kaitsevõime tugevdamist, milleks eraldatakse vähemalt kaks protsenti sisemajanduse koguproduktist. Lisaks sellele investeeritakse täiendavalt liitlasvägede vastuvõtuvõime suurendamisse. Mihkelson rõhutas, et kõige selle toetuseks on ka tugev poliitiline konsensus.

Mihkelson tõi esile NATO Varssavi tippkohtumise tulemused, mille kohaselt paigutatakse Balti riikidesse ja Poolasse vähemalt pataljoni suurused roteeruvad üksused. „Varssavi tippkohtumine näitas, et NATO on kindlalt üksmeeles liitlasriikide suveräänsuse ja julgeoleku  kaitsmise küsimuses,“ ütles Mihkelson. Ta tänas seejuures USAd otsustava rolli eest NATO heidutusmeetmete  tõstmise osas.

Mihkelson pidas kohtumisel tähtsaks Balti riikide õhupiiride patrullimise pikaajalist tagamist ning ka õhukaitsesüsteemide väljaarendamist. “See on osa tugeva heidutusvõime loomisest ning annab selge sõnumi, et NATO liitlased võtavad ülima tõsidusega meie õhupiiride turvamist, milleks kasutatakse ka kõige moodsamaid lennukeid,” märkis Mihkelson.

Kohtumisel osales ka USA suursaadik Eestis James D. Melville.

Lisainfo: Marko Mihkelson: 514 1442

http://fotoalbum.riigikogu.ee/v/Komisjonid/XIII+Riigikogu/Riigikaitsekomisjon/18072016/

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Kohtumine Ameerika Ühendriikide õhuväeministriga

Riigikogu veebilehte on nüüd nutiseadmetes mugavam kasutada

„Oleme jõudnud lõpule Riigikogu veebiarenduste teise etapi töödega. Valminud on kasutajaliidese täiendused, millega muutus mugavamaks Riigikogu veebi vaatamine mitmesuguste nutiseadmetega. Näiteks on nüüd võimalik mugavamalt jälgida Riigikogu otseülekandeid, otsida kontaktinfot ning olla kursis viimaste uudistega, “ ütles Riigikogu Kantselei direktor Maria Alajõe. „Lisaks täiendasime kodulehte, tuginedes kasutajate tagasisidele.“

Riigikogu veebilehel uuendati mitmeid funktsionaalsusi. Näiteks loodi uued ühendused infosüsteemidega, mille abil saab tutvuda Riigikogu liikmete kõnede ja sõnavõttude statistikaga. Oluliselt on täienenud ka kalendri funktsionaalsus. Nüüdsest on kalendrivaates kogu avalik info täiskogu ja komisjonide tegevuse ning muu Riigikogus toimuva kohta, samuti juhatuse tegevuse, visiitide ning lähetuste info. Digitaalsele kujule viisime eelnõud alates 1992. aastast. Need on kättesaadavad eelnõu laiendatud otsingu kaudu. Samuti on leitavad täiskogu hääletused aastast 1998.

„Riigikogu Kantselei tänab kõiki, kes on andnud tagasisidet või teinud parendusettepanekuid veebi edasiarendamiseks,“ ütles Maria Alajõe. „Arendusplaanide koostamisel soovime parimal viisil arvestada kõigi kasutajate tagasisidet. Töö kodulehega jätkub ning praegused uuendused ei jää kindlasti viimaseks.“

Kuna suur osa sisust tuleb veebilehele paljudest integreeritud infosüsteemidest, siis võib üleminekuperioodil esineda info kuvamisel ka väiksemaid häireid. Sellisel juhul palume ühendust võtta info@riigikogu.ee või telefonil 631 6300, et tõrked saaksid kiiresti likvideeritud.

Riigikogu koduleht hõlmab endas keerulisi funktsionaalsusi, suurt hulka andmeid ja mitmeid integratsioone teiste infosüsteemidega. Riigikogu töökorralduse prioriteetidest tulenevalt alustati veebilehe uuendamist juba 2013. aastal ning uuenenud veebileht avati eelmisel aastal. Veebiarenduses on keskendutud ennekõike erinevate funktsionaalsuste ja integratsioonide arendusele ning sisu migreerimisele ja ajakohastamisele.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
6316351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäev

20. augustil tähistame üheskoos 25 aasta möödumist Eesti iseseisvuse taastamisest!

Üritused Riigikogus ja Toompeal 20. augustil 2016

7.00     Pidulik riigilipu heiskamise tseremoonia Toompeal, Kuberneri aias
10.00   Lillede asetamise tseremoonia 20. augusti mälestuskivile
11.00   Iseseisvuse taastamise 25. aastapäevale pühendatud temaatilise postmargi ja mündi esitlus Toompea lossi kunstisaalis
12.00   20. Augusti klubi ja XIII Riigikogu pidulik istung

13.00   Riigikogu esimehe vastuvõtt 20. Augusti klubi liikmetele
14.00  20. Augusti klubi istung Valges saalis
15.00   Kontsert “Ei ole üksi ükski maa” Lossi platsil
Esinevad Ivo Linna, Maarja Liis Ilus, Tanel Padar, Jüri Pootsmann, Ilves Sisters, Singer Vinger, Justs (LV), Michael Monroe (FIN)

10 -14 Avatud Pika Hermanni torn
Toompea lossi kunstisaalis ja Riigikogu hoone II korrusel on Anu Raua vaipade näitus

Jaga mälestusi!

Eesti Televisioon toob ekraanile lood, mis kirjeldavad nende aastatega Eestis muutunut. Selleks palume aga sinu abi!

Jaga mälestusi, mida tegid 25 aastat tagasi!

Saada oma lugu!

 

Krista lugu / 25 aastat taasiseseisvat Eestit

 

1991. aasta Eestis

Öölaulupidu 2008. aastal.

Öölaulupidu 2008. aastal.

Jaanuar

12. jaanuar – Moskvas allkirjastati Vene NFSV ja Eesti Vabariigi riikidevaheliste suhete aluste leping, millega tunnustati teineteise suveräänsust.

13. jaanuar – Nõukogude armee dessantväeosad ja KGB erirühm „Alfa“ vallutasid Vilniuses teletorni ja ajakirjandusmaja. Hukkus 14 inimest, mitusada sai haavata.

13. jaanuar – Tallinnas toimus Vene NFSV Ülemnõukogu esimehe Boriss Jeltsin kohtumine Balti riikide juhtidega, ajendatuna veristest sündmustest Vilniuses. Tehti ühisavaldus üksteise riikliku suveräänsuse tunnustamise kohta. Jeltsin pöördus Vene sõjaväelaste poole üleskutsega hoiduda relvade kasutamisest.

Jeltsini kohtumine Balti riikide juhtidegaBoriss Jeltsin ja Balti vabariikide esindajad 13. jaanuari hilisõhtul Toompeal.
Graf, Mati. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988-1991. Tallinn : Argo, 2012.

13. jaanuar – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium moodustas Eesti Vabariigi Erakorralise Kaitsenõukogu, mille liikmeiks on Arnold Rüütel (esimees), Edgar Savisaar ja Ülo Nugis. Marju Lauristin ja Lepo Sumera said volituse olla vajaduse korral valitsusjuhiks eksiilis.

14. jaanuar – Tallinnas Vabaduse väljakul solidaarsusmiiting Leedu rahvaga.

15. jaanuar – Tallinnas Toompeal, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel jm Interrinde ja streigikomitee miitingud. Nõuti Ülemnõukogu ja valitsuse tagasiastumist.

17. jaanuar – Tallinnas algas üleliidulise alluvusega ettevõtete streik, nõuti NSV Liidu presidendi otsevõimu kehtestamist Eestis.

18. jaanuar – alustati Toompea kaitseks barrikaadide rajamist.

Kaitserajatised Tallinnas. Foto: T. Malsroos. Eesti Rahvusraamatukogu.

Kaitserajatised Tallinnas. Foto: T. Malsroos. Eesti Rahvusraamatukogu.

20. jaanuar – OMON ründas Riias Läti Siseministeeriumi hoonet, surma sai 4 ja haavata 10 inimest.

25. jaanuar – Ameerika Ühendriikide Kongress võttis vastu resolutsiooni Balti riikide iseseisvustaotluste toetuseks.

25.–27. jaanuar – Stockholmis Eesti Maja ruumides toimus Eesti Vabariigi Valitsuse eksiilis, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu õiguskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni liikmete ning Eesti (Kongressi) Komitee esinduse nõupidamine, kus arutati Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise õiguslikke ja poliitilisi probleeme ning ühistegutsemise võimalusi.

31. jaanuar – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustas ennetada üleliidulist referendumit Nõukogude Liidu säilimise küsimuses ja korraldada 3. märtsil 1991 referendum küsimusega: Kas Teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?

Veebruar

9. veebruar – Leedus toimus iseseisvusreferendum, poolt oli 90,5% hääletajatest.

11. veebruarmoodustati Eesti Vabariigi Valitsuse haldusreformi komitee.

16. veebruar – Paikuse Politseikooli lõpetasid esimesed 100 nooremametnikku.

Paikuse politseikooli õpilased treeningul. Risto Kasemäe. Politseikooli rajamine 1990-1991. Tallinn: Olion, 2007.

Paikuse politseikooli õpilased treeningul. Risto Kasemäe. Politseikooli rajamine 1990-1991. Tallinn: Olion, 2007.

Läbirääkimised Islandi valitsuse delegatsiooniga. Edgar Savisaar. Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu: Kleio, 2004.

Läbirääkimised Islandi valitsuse delegatsiooniga. Edgar Savisaar. Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu: Kleio, 2004.

21. veebruar – Islandi peaminister Steingrímur Hermannsson ja Eesti peaminister Edgar Savisaar allkirjastasid avalduse, mille kohaselt Islandist sai Nõukogude Liidu ja Balti riikide vaheliste läbirääkimiste vahendaja.Läbirääkimised Islandi valitsuse delegatsiooniga.
Ühisdeklaratsiooni allakirjutamine Islandi peaministrigaÜhisdeklaratsiooni alla kirjutamine Islandi peaministri Steingrimur Hermanssoniga. Edgar Savisaar. Peaminister. Eesti lähiajalugu 1990-1992. Tartu: Kleio, 2004.

24. veebruar – Eestis tähistati taas riiklikult Eesti Vabariigi aastapäeva. Toimus pidulik lipuheiskamise tseremoonia Toompeal ja aktus Estonia kontserdisaalis, Metsakalmistul avaldati austust Konstantin Pätsile. Tagasihoidlik paraad toimus Remniku õppekeskuses, korraldajaks õppekeskuse ülem Johan Saar.Eesti Vabariigi aastapäeva paraad Remniku Õppekeskuses
Eesti Vabariigi aastapäeva paraad Remniku Õppekeskuses.
Johan Saar. Tervituseks – valvel! Tallinn: Eesti Piirivalve Ohvitseride Kogu, 2004.

26. veebruar–1. märts – Kopenhaagenis toimus Põhjamaade Nõukogu aastaistung,
millel osalesid ka Balti riikide juhid.

Meeleolud neil päevil ajakirjanduses.

Ajaleht "Esmaspäev"
Ajaleht “Esmaspäev”.

Märts

1. märts – jõustus Eesti politseiseadus, miilitsa asemel asus tööle politsei.

Miilitsaauto ülevärvimine politseiautoks. Eesti Politsei 90 = Estonian Police 90. Tallinn : Politseiamet, 2008.

Miilitsaauto ülevärvimine politseiautoks. Eesti Politsei 90 = Estonian Police 90. Tallinn : Politseiamet, 2008.

3. märts – Eestis ja Lätis toimusid iseseisvusreferendumid (Eesti Vabariigi Ülemnõukogu avaldus; Tulemuste kinnitamine). Eestis osales referendumil 82,86% valimisõiguslikest kodanikest, 77,83% hääletanutest oli Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamise poolt. Lätis osales 87,56% hääleõiguslikest kodanikest, iseseisvuse poolt hääletas 73,68%.

Iseseisvusreferendumi hääletus. Tiit Made. Eestlaste vabanemise tee : 1985-1994. Tallinn : 20. Augusti Klubi, 2015.

Iseseisvusreferendumi hääletus. Tiit Made. Eestlaste vabanemise tee : 1985-1994. Tallinn : 20. Augusti Klubi, 2015.

11. märts – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti
ei osale 17. märtsil NSV Liidu referendumil.

11. märts – Kopenhaagenis kirjutasid Eesti välisminister Lennart Meri ja Taani välisminister Uffe Ellemann-Jensen alla kokkuleppele, mis nägi ette diplomaatiliste suhete sisseseadmise niipea, kui olukord seda võimaldab.

16. märts – toimus Eesti Kongressi IV istungjärk. Võeti vastu otsus hakata välja andma Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistusi.

22. märts – Jurmalas kohtusid Balti Riikide Nõukogu liikmed (Arnold Rüütel, Anatolijs Gorbunovs, Vytautas Landsbergis) taotlemaks rahvusvahelise konverentsi organiseerimist Balti kriisi lahendamiseks. Võeti vastu pöördumine Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamises osalevate riikide poole.

27. märts – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu moodustas rahareformi komitee.

29. märts – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja välisminister Lennart Meri kohtusid Washingtonis USA presidendi George Bushiga.

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel ja välisminister Lennart Meri kohtusid Washingtonis USA presidendi George Bushiga

Arnold Rüütli ja Lennart Meri kohtumine Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushiga. Foto: Riigiarhiiv/Tarmo Vahter. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. kuus otsustavat kuud. Tallinn : Eesti Ekspress, 2011.

29. ja 31. märts – taas tähistati suurt reedet ja lihavõttepühi.

Aprill

8. aprill – valitsuse määrusega moodustati Eesti Riiklik Piirikaitseamet.

Noorte piirikaitsjate vastuvõtt Eesti-Läti piiril. Henn Karits, Aadu Jõgiaas. Leegitseval piiril. Varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991. Tallinn: Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, 2012.

Noorte piirikaitsjate vastuvõtt Eesti-Läti piiril. Henn Karits, Aadu Jõgiaas. Leegitseval piiril. Varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991. Tallinn: Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, 2012.

11. aprill – Eesti Komitee esitas koostööpakkumise Rahvarindele luua Ülemnõukogu ja Eesti Komitee asemel üleminekuperioodi esinduskogu.

13.-14. aprill – Tallinnas toimus Rahvarinde III kongress, kus võeti vastu resolutsioon „Üleminekuperioodi lõpetamise eeldused“ ja tehti avaldus „Iseseisvusjõudude ühtsusest“.

15. aprill – Tallinnas toimus Eesti ja NSV Liidu delegatsioonide kohtumine, kus pandi paika läbirääkimiste graafik, teemad ja töögruppide koosseis. Eesti delegatsioon juht oli Ülo Nugis.

Eesti ja NSV Liidu ametliku delegatsiooni kohtumine

15. aprillil algas Eesti ja NSV Liidu ametliku delegatsiooni kohtumine. Foto: Peeter Raidla.

15. aprillil algas Eesti ja NSV Liidu ametliku delegatsiooni kohtumine. Foto: Peeter Raidla. Rahva Hääl, 16. apr. 1991.

15. aprill – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu pensioniseaduse.

25. aprill – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega moodustati Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti grupp.

Meenutus olmetasandilt – riiklikult kehtestatud hinnad.

Riiklikult kehtestatud hinnad. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek: 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Riiklikult kehtestatud hinnad. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek: 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Mai

7.–8. mai – Eesti peaminister Edgar Savisaar, Läti peaminister Ivars Godmanis ja Leedu Vabariigi Ülemnõukogu esimees Vytautas Landsbergis kohtusid Washingtonis Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi, riigisekretäri James Bakeri ning Kongressi Euroopa julgeoleku- ja koostöökomisjoni liikmetega.

Balti riikide juhtide kohtumine Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushiga Washingtonis. Vaba riigi tulek : 1991. kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Balti riikide juhtide kohtumine Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushiga Washingtonis. Vaba riigi tulek : 1991. kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

8. mai – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse omandireformi aluste seaduse kontseptsiooni ajalehtedes „Rahva Hääl“ ja „Sovetskaja Estonia“ rahvaaruteluks avaldamise kohta. Ilmus ajalehtedes 15. mail.

9. mai – president Konstantin Pätsi Tahkurannas asuva ausamba bareljeefi all plahvatas lõhkelaeng.

Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi ausammas Tahkurannas, lõhutud 1991. aasta mais. Mart Laar, Urmas, Ott, Sirje Endre. Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd 1986-1991. Tallinn: SE & JS, 1996.

Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi ausammas Tahkurannas, lõhutud 1991. aasta mais. Mart Laar, Urmas, Ott, Sirje Endre. Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd 1986-1991. Tallinn: SE & JS, 1996.

19. ja 21. mai – NSV Liidu erimiilitsaüksused ründasid Luhamaa ja Murati piiripunkti
Balti Riikide Nõukogu võttis vastu pöördumise maailma maade parlamentide, valitsuste ja rahvaste poole seoses rünnakutega piiripunktidele.

Rahva Hääl, 26. mai 1991.

Rahva Hääl, 26. mai 1991.

Juuni

4. juuni – toimus rünnak Luhamaa piiripunktile.

13. juuni – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu omandireformi aluste seaduse, et tagastada õigusvastaselt võõrandatud vara.

14. juuni – NSV Liidu miilitsa eriüksused ründasid Ikla piiripunkti.

Ikla piiripunkti ründamine 14. juunil. Vaba riigi tulek : 1991. kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Ikla piiripunkt pärast rünnakut 14. juunil. Vaba riigi tulek : 1991. kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

18. juuni – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 26 liikme avaldus valitsuse esimehe Edgar Savisaare ametist vabastamise küsimuses. Avaldust otsustati arutada sügisel. Valitsuskriis leidis ajakirjanduses laialdast käsitlemist. PDF (1,48 kiB)

19. juuni – Eri Klasi eestvedamisel asutati Eesti Rahvuskultuuri Fond.

Juuli

1. juuli – jõustus valitsuse määrus „Turusuhete arendamise kohta põllumajanduses“ (vastu võetud 14.06.1991), mille alusel mindi üle vabalt kujunevatele toiduainete hindadele (v.a täispiim, pett ja kohupiim).

1.–7. juuli – Tallinnas toimus rahvusvaheline laulupidu-koorifestival „Laulusillad“. Lisaks muusikutele kohtusid tuntud kultuuritegelased, majandusinimesed ja poliitikud. Majanduskonverentsil „Ida-Lääne majandussuhted“ pidas ettekande Ameerika Ühendriikide politoloog ja riigitegelane Zbigniew Brzezinski.

Plakat "Laulusillad". Eesti Rahvusraamatukogu.

Plakat “Laulusillad”. Eesti Rahvusraamatukogu.

Postkaart "Laulusillad". Eesti Rahvusraamatukogu.

Postkaart “Laulusillad”. Eesti Rahvusraamatukogu.

Zbigniew Brzezinski majanduskonverentsil „Ida-Lääne majandussuhted“. Foto: Tiit Veermäe.

Zbigniew Brzezinski majanduskonverentsil „Ida-Lääne majandussuhted“. Foto: Tiit Veermäe.

9. juuli – Eesti Piirikaitseameti ja Kodukaitse majas Tallinnas Toompeal toimus plahvatus.

Plahvatus Eesti Piirikaitseameti ja Kodukaitse majas Tallinnas Toompeal. Henn Karits, Aadu Jõgiaas. Leegitseval piiril : varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991. Tallinn : Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, 2012.

Plahvatus Eesti Piirikaitseameti ja Kodukaitse majas Tallinnas Toompeal. Henn Karits, Aadu Jõgiaas. Leegitseval piiril : varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991. Tallinn : Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, 2012.

Plahvatus Eesti Piirikaitseameti ja Kodukaitse majas Tallinnas Toompeal. Henn Karits, Aadu Jõgiaas. Leegitseval piiril : varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991. Tallinn : Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, 2012.

Plahvatus Eesti Piirikaitseameti ja Kodukaitse majas Tallinnas Toompeal. Henn Karits, Aadu Jõgiaas. Leegitseval piiril : varipiirist ja sidesõjast vabaduseni 1990-1991. Tallinn : Eesti Kodukaitse Ajaloo Selts, 2012.

15. juuli – valitsuse määrusega moodustati Eesti Vabariigi Riikliku Tolliameti ja Eesti Vabariigi Riikliku Piirikaitseameti baasil riigiministri valitsemisalas Eesti Vabariigi Riiklik Tolli- ja Piirikaitseamet.

23. juuli – Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe volikogud esitasid memorandumi, milles nõuti Kirde-Eestile eristaatuse andmist Eesti Vabariigi koosseisus.

August

19.–22. august – NSV Liidus toimus sõjaväeline riigipöördekatse.

19. august – Pihkva 76. õhudessantdiviisi soomuskolonn ületas Luhamaa piiripunkti, dessantväelasi saadeti Tallinna ka lennukiga ja reidile jõudis kaks dessantlaeva.

20. august – dessantväelased saabusid Tallinna. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust.

Hilisõhtul kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse Eesti Vabariigi iseseisvusest ja Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks Põhiseadusliku Assamblee moodustamisest.

Eesti iseseisvusotsuse tekst enne hääletust Ülemnõukogus. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Eesti iseseisvusotsuse tekst enne hääletust Ülemnõukogus. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Meeleavaldus Tallinnas Vabaduse väljakul. Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. Tallinn : SE & JS, 1996.

Meeleavaldus Tallinnas Vabaduse väljakul. Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. Tallinn : SE & JS, 1996.

Barrikaadid Tallinnas raadiomaja juures. Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. Tallinn : SE & JS, 1996.

Barrikaadid Tallinnas raadiomaja juures. Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd 1986–1991. Tallinn : SE & JS, 1996.

Ülo Nugis kuulutas välja iseseisvuse. Eesti Rahvusraamatukogu.

Ülo Nugis kuulutas välja iseseisvuse. Eesti Rahvusraamatukogu.

21. august – dessantväelased tungisid teletorni. ETV saated katkesid, Eesti Raadio jätkas tegevust, teletorni lõplikult hõivata ei õnnestunud. Pärast riigipöördekatse ebaõnnestumist lahkusid dessantväelased Eestist.

Relvastatud väed Tallinna Teletorni juures. Foto: E. Prozes. Filmiarhiiv.

Relvastatud väed Tallinna Teletorni juures. Foto: E. Prozes. Filmiarhiiv.

Toetusavaldused valitsusele. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Toetusavaldused valitsusele. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Tankid lahkuvad Tallinna Teletorni juurest. Eesti Rahvusraamatukogu.

Tankid lahkuvad Tallinna Teletorni juurest. Eesti Rahvusraamatukogu.

22. august – Island tunnustas Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. Samal päeval tunnustasid teineteise iseseisvust Eesti ja Leedu, päev hiljem Eesti ja Läti.

23. august – valitsus kuulutas riigi omandiks raudtee, laevanduse ja liidulise alluvusega tehased; keelustati NLKP ja NLKP-meelse EKP tegevus. Tallinnas võeti maha Lenini kuju.

Lenini kuju mahavõtmine Tallinnas EKP maja eest. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

Lenini kuju mahavõtmine Tallinnas EKP maja eest. Tarmo Vahter. Vaba riigi tulek : 1991. Kuus otsustavat kuud. Tallinn: Eesti Ekspress, 2011.

24. august – Vene NFSV president Boriss Jeltsin kirjutas alla seadusele Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamise kohta.

27. august – Euroopa Ühendus tunnustas Baltimaade iseseisvust.

28. august – Eesti Vabariigi valitsus andis korralduse võtta üle sõjakomissariaadid.

29. august – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kuulutas Eestis asuvate liidulise ja liidulis-vabariikliku alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide vara Eesti Vabariigi omandiks.

Eesti ja Rootsi välisministrid avasid esimese välisriigi saatkonnana Tallinnas Rootsi saatkonna.

Eesti iseseisvuse tunnustamine. Nord, 1992, nr. 14.

Eesti iseseisvuse tunnustamine. Nord, 1992, nr. 14.

Ülevaate koostas Eesti Rahvusraamatukogu.

Kontakt

Merje Meisalu
631 6300
merje.meisalu@riigikogu.ee

Riigikogu eelinformatsioon, 18. – 24. juuli 2016

Esmaspäev, 18. juuli

Kohtumine

Kell 12 – riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Ameerika Ühendriikide õhuväeministri Deborah Lee Jamesiga. Kohtumisel osaleb ka USA suursaadik Eestis James D. Melville.

Neljapäev, 21. juuli

Sündmused

 Kell 16 – Riigikogu esimees Eiki Nestor esineb Eesti Noorsooühenduste Liidu suvekoolis teemal „Muusika ja poliitika käsikäes“. Suvekool on Remnikul, Ida-Virumaal.

 Reede, 22. juuli

Euroopa Liidu asjade komisjoni istung – kell 10: Eesti seisukohad 24.-25. juulil toimuval mitteametlikul ELi üldasjade nõukogu kohtumisel. Kutsutud välisministeeriumi asekantsler Mart Laanemäe; seisukoha andmine: Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõule postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kohta. Kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk, nõunik Elena Reilent ja peaspetsialist Liisi Moks; seisukoha andmine: Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsioonidokumendi kohta, mis käsitleb idufirmade algatust. Kutsutud Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler majanduse valdkonnas Viljar Lubi; Eesti seisukohad 22. juulil  toimuval ELi majandus- ja rahandusnõukogu (eelarve-ECOFIN) istungil. Kutsutud rahandusministeeriumi esindaja.

Sündmused

 Kell  10 – riigikaitsekomisjoni liikmed osalevad Kaitseväe peastaabis toimuval Kaitseväe juhataja asetäitja ning Kaitseväe peastaabi ülema vahetuse tseremoonial.

Kell 12 – riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Eesti Maanteemuuseumis toimuval Kagu-Eesti 2016 arvamusfestivalil.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
T: 6316351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

 

Riigikogu esimees Eiki Nestor saatis kaastundeavalduse Prantsuse Rahvusassamblee esimehele

„Riigikogu ja Eesti-Prantsusmaa parlamendirühm avaldavad sügavat kaastunnet Prantsuse Rahvusassambleele ja Teile eile Nice´is toimunud terrorirünnaku puhul.

Eesti rahvas on šokis uskumatult mõttetust vägivallast. Taolistele rünnakutele pole õigustust. Me oleme prantslaste kõrval sellel raskel ajal. Traagilisel hetkel mõtleme prantsuse rahvale ja süütute ohvrite peredele. Eesti toetab Prantsusmaad ja kõiki meetmeid, et vältida uusi kuritegusid.“

Riigikogu esimees Eiki Nestor

Eesti – Prantsusmaa parlamendirühma esimees Andres Herkel

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
T: 6316351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee