Riigikogu

Haldusreformi eelnõu lõpphääletus toimub 7. juunil

Komisjoni esimehe Kalle Laaneti sõnul on nii põhiseaduskomisjon kui Riigikogu teinud haldusreformi seaduse eelnõuga põhjalikku tööd ja see on vastuvõtmiseks valmis. „Eesti vajab haldusreformi, mis aitab kaasa tugevate omavalitsuste tekkele,“ ütles ta. „Omavalitsuste tugevusest sõltub Eesti inimeste heaolu.“

Valitsuse algatatud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda ning määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid. Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Eelnõu kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. 80 protsendil Eesti omavalitsustest on elanikke täna vähem kui 5 000.

Vastavalt eelnõule on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Ühinemistoetusteks on ühtekokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Monika Haukanõmm: valitsus lõpetagu tervishoiutöötajate robotitena käsitlemine

Vabaerakonna saadik ja Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm avaldas toetust tänasele arstide „padja-aktsioonile“, mille on ajendanud valitsuse suutmatus parandada tervishoiutöötajate töötingimusi ning kutsus üles lõpetama ebainimlikku töökoormust normina käsitlemisest.

„Riigikogu liikmete ööistungid on sääsepirin võrreldes vaimse ja füüsilise koormusega, mida talub öötööd tegev inimene, vastutades samal ajal teiste elu ja tervise eest. Meditsiinis on ületunnid saanud normiks ja mitmes haiglas töötamine igapäevane ja -öine praktika, kuigi tegelikult ei ole see inimlik ega elujõuline. Läbipõlenud ega ka väsinud arst ei suuda patsienti kvaliteetselt aidata,“ ütles Haukanõmm.

Vabaerakonna saadiku sõnul ei ole riigipühal töötamise eest lisatasu maksmisest loobumine ja ülemäärase valveaja kehtestamine praeguse palgataseme juures vastuvõetav. „Kui nii läheb, siis valitsuseliikmetel ja eriti töö- ja tervishoiuminister Jevgeni Ossinovskil tuleb tõsiselt järele mõelda – nad on äkki unustanud, et ühiskond on elavate inimeste kooslus, kõigil on lähedased ja paljudel lapsed,“ sõnas ta.

„Meie tervishoiusüsteem on kokku kukkumas. Kui valitsus ei suurenda järjepidevalt tervishoiutöötajate palgafondi, siis vähemalt töökeskkonda- ja korraldust tuleb sättida inimesest hoolides ja neid väärtustades. Suhtumine tervishoiutöötajatesse ei tohi olla nii ülbe, nagu kõlas sotsiaaldemokraat Marianne Mikko suust,“ ütles Monika Haukanõmm.

Lisainfo:
Monika Haukanõmm
56966326
Monika.Haukanõmm@Riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 1. juuniks

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes ning keskkonnaminister Marko Pomerants.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski peaministri ülesannetes vastab küsimustele aktsiisipoliitika kohta, ministrite suhtumise kohta põhiseaduse preambulisse, tervishoiupoliitika kohta, Eesti Vabariigi põhiseaduse ja selle täitmise kohta, valitsuse hinnangu kohta Riigikontrolli tegevuse osas, tervishoiu rahastamise kohta ning töövõimereformi mõju kohta majanduskasvule.

Keskkonnaminister Marko Pomerants vastab küsimusele glüfosaatide kasutamise kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Justiitsminister Urmas Reinsalu poliitiline avaldus õigusloome mahu vähendamise kava rakendamisest.
Ettekandja justiitsminister Urmas Reinsalu.

Kolmas lugemine – 2 eelnõu:

Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (199 SE) muudetakse riikliku pensionikindlustuse seadust ja pensione reguleerivaid eriseadusi eesmärgiga laiendada riiklike pensionide teatud piirangutega maksmist kõikidesse välisriikidesse. Kehtiva riigisisese õiguse kohaselt peab inimene riikliku pensioni saamiseks elama Eestis. Riiklikke pensione makstakse väljapoole Eestit praegu vaid Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmesriikidesse Euroopa Liidu määruste alusel ning riikidesse, millega Eestil on kahepoolne sotsiaalkindlustusleping. Eelnõuga kaotatakse selline elukohapiirang ning laiendatakse seeläbi isikute õigusi. Eelnõu peamine eesmärk on vanadusriski või toitjakaotusriski realiseerumisel tagada pensioniõigused teatud piirangutega ka neile inimestele, kes on liikunud väljapoole Eestit.

Valitsuse algatatud toiduseaduse ja toiduseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (198 SE) täpsustatakse eritoidu turule viimisest teavitamise kohustust. Muudatusega asendatakse kohustus teavitada kõikidest eritoitudest kohustusega teavitada üksnes Euroopa Komisjoni rakendusaktidega ettenähtud eritoitudest. Esialgu on sellisteks toitudeks imiku piimasegu ja jätkupiimasegu ning meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. Seaduse jõustumine on kavandatud käesoleva aasta 20. juuliks. Nimetatud kuupäevast alates ei pea Veterinaar- ja Toiduametit enam teavitama gluteenivabast ja laktoosivabast toidust ning sportlastele ettenähtud toidust. Samuti ei pea eritoidu käitleja enam Veterinaar- ja Toiduametit teavitama sellest, kas eritoit on juba varem viidud mõne teise liikmesriigi turule. Tänu muudatusele väheneb eritoidu turuleviijate halduskoormus. Regulatsioon puudutab umbes 30 eritoidu turuleviijat Eestis.

Teine lugemine – 7 eelnõu:

Valitsuse algatatud erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) kohaselt muutub erakoolide tegevuskulude, ehk koolimaja ülalpidamisega seotud kulude katmine kohalikule omavalitsusele vabatahtlikuks. Seaduse jõustumisel jääb linnale või vallale võimalus erakoole toetada kui kohalik omavalitsus leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik. Erandina käsitletakse eelnõus erakoole, kus õpivad hariduslike erivajadustega lapsed. Ettepanek on toetada neid koole tunduvalt suuremas mahus ning pikema aja vältel. Seaduse jõustumise tähtaeg on 1. jaanuar 2017.

Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (222 SE) viiakse loomade vedamist käsitlev regulatsioon kooskõlla majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega ja Euroopa Liidu õigusega. Selleks, et takistada metsloomadel leviva eriti ohtliku loomataudi levikut loomapidaja ettevõtetesse ja kodumajapidamistesse ning suurendada riigi tauditõrje võimekust, muudetakse loomatauditõrje seadust, arvestades 2014. aastast tänaseni saadud kogemusi sigade Aafrika katku (SAK) ennetamisel ja tõrjel. Täpsustatakse tauditõrjemeetmeid, sealhulgas Veterinaar- ja Toiduameti pädevust loomataudi kahtluse ja puhkemise korral. Karmistatakse taudidele vastuvõtlike loomade pidamise nõudeid. Täpsustatakse ja kaasajastatakse elussigade piirangutsoonist väljaviimise ning sealiha ja -toodetega kauplemise reegleid. Muudetakse ka loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitamise aluseid. Taudikahjutoetust ei maksta juhul, kui loomapidaja taasasustab piirangutsooni kehtimise ajal loomadega sellise ehitise, kus on sama taudi puhang olnud ja ta on taudikahjude hüvitamiseks juba toetust saanud. Samuti nähakse ette võimalus, et eriti ohtliku loomataudi leviku tõkestamiseks võib rakendada sõidukite liikumise piirangut. See tähendab, et enne taudivabasse piirkonda sisenemist tuleb mootorsõiduk ja selle haagis puhastada ning vajadusel desinfitseerida. Samuti on juhil kohustus pidada arvestust desinfitseerimise aja, koha ja kasutatud vahendi üle ning säilitada arvestust kajastavaid dokumente vähemalt üks aasta.

Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõuga (206 SE) võetakse üle Euroopa Liidu uus tubakadirektiiv, millega ühtlustatakse liikmesriikides tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete tootmise, esitlemise ja müügi õigusnormid. Eelnõuga täiendatakse tubakaseadust elektroonilise sigareti ja elektroonilise sigareti nikotiini sisaldava täitevedeliku turustamise nõuetega. Elektrooniline sigaret ei tohi sisaldada nikotiini rohkem kui 20 mg/ml ja peab sisaldama nikotiiniannuseid ühtlaselt. Nikotiini sisaldav vedelik ei tohi sisaldada lisaaineid nagu vitamiinid või ained, mis loovad mulje, et toode on tervisele kasulik või ohutu. Eelnõu kehtestab tubakatoodete ja tubakatootega seonduvate toodete piiriülese kaugmüügi keelu.

Valitsuse algatatud kiirgusseaduse eelnõu (169 SE) on koostatud keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames ning eelnõu eesmärk on kehtivat õigust korrastada ja muuta regulatsioonid adressaatidele arusaadavamaks. Valdavalt jääb regulatsiooni sisu kehtiva seadusega võrreldes samaks, kuid tehtud on ka mõned muudatused ja täpsustused.

Valitsuse algatatud kohtute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (203 SE) muudab kohtunikuks saamise korda, et teha uute kohtunike leidmine paindlikumaks. Samuti soovitakse suurendada horisontaalset liikumist reguleeritud õigusalade vahel selliselt, et kohtunikel, prokuröridel ja vandeadvokaatidel tekib võimalus teiste reguleeritud õigusalade liikmeks saada lihtsustatud korras ilma õigusalaseid teadmisi kontrollivat eksamit sooritamata.

Riigikaitsekomisjoni algatatud riigikaitseseaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu (209 SE) eesmärgiks on sätestada riigikaitseseaduses Vabariigi Valitsuse kohustus teavitada kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest lisaks Riigikogule ka Vabariigi Presidenti.

Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja riigikaitseliste sundkoormiste seaduse muutmise seaduse eelnõu (212 SE) teeb töövõimereformiga seotud muudatused kaitseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliidu seadus, kaitseväeteenistuse seadus ja riigikaitseliste sundkoormiste seadus viiakse kooskõlla 1. juulil 2016 jõustuva töövõimetoetuse seadusega, säilitades kaitseväelastele ettenähtud sotsiaalsed tagatised praegusel kujul. Võrreldes teiste valdkondadega tekib kaitseväeteenistuses kõige enam tervisekahjustusi ning teenistusülesannete täitmisel saadud vigastused on ühtlasi väga erineva raskusastmega. Töövõimereformi käigus toimuv üleminek osalise või puuduva töövõime hindamisele tähendaks kaitseväelastele ettenähtud tagatiste olulist vähenemist, mistõttu säilitatakse nende puhul ka edaspidi ühekordse hüvitise maksmine vastavalt saadud vigastuse raskusastmele. Kaitseministeeriumi valitsemisalas jätkab kaitseväe arstlik komisjon püsiva töövõimetuse ulatuse tuvastamist ja selle väljendamist töövõime kaotuse protsentides. Samuti säilib kaitseväeteenistuse seaduse alusel töövõimetus- ja toitjakaotuspensioni perioodiline maksmine, et tagada kaitseväelastele suurem kindlustunne kõrgema riskiastmega teenistusülesannete täitmisel. Lisaks töövõimetuse tuvastamisega seotud muudatustele ühtlustatakse eelnõuga kaitseväeteenistuse seaduses ette nähtud sotsiaalteenuste ja abivahendite tagamise korraldust töövõimereformi käigus tehtavate muudatustega. Muudatused on kavas jõustada samal ajal töövõimetoetuse seadusega, 1. juulil 2016.

Esimene lugemine – 8 eelnõu:

Jätkub teisipäevasel istungil pooleli jäänud Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (210 SE) esimene lugemine. Eelnõu näeb ette võtta kohtutelt ära võimalus automaatselt tagastada muus keeles esitatud riigi õigusabi taotlus. Kui taotlus või sellele lisatud dokumendid on esitatud muus keeles kui eesti või inglise keeles, korraldab taotluse menetleja dokumendi tõlkimise. Tõlkimise kulud arvestatakse taotlejalt välja juhul, kui riigi õigusabi taotlus jäetakse rahuldamata.

Vabaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (218 SE) põhieesmärk on õiglasema maksusüsteemi kehtestamine, mis oluliselt parandab madalapalgaliste majanduslikku olukorda ja suurendab kokku u 80% palgasaajate sissetulekuid.

Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses riigi maksevahendite valdkonnaga“ eelnõuga (216 OE) tehakse valitsusele ettepanek viia läbi riigiasutuste krediit- ja deebetkaartide valdkonna süvaanalüüs ja auditeerimine, et selgitada välja maksevahendite andmise ja kasutamise probleemid, eesmärgiga välistada põhjendamatu või kergekäeline riiklike maksevahendite andmine. Samuti tehakse ettepanek töötada välja ühtne ja kõikidele riigiasutustele kohustuslik riigi maksevahendite andmise, haldamise ja kontrollimise süsteem ning võtta vastu selleks vajalik õigusakt, mis lähtub Euroopa Komisjoni poolt kasutatava ametnike pangakontodega seotud korporatiivsete krediitkaartide süsteemist ning sätestab deebetkaartide andmise erandjuhud.

Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõuga (244 OE) otsustatakse kuni 10 Eesti kaitseväelase osalemine Daesh/ISIL vastasel ja USA juhitaval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve. USA juhitav Daeshi/ISIL-i vastane rahvusvaheline sõjaline operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. Operatsioonil osalevad veel 21 riiki: Araabia Ühendemiraadid, Austraalia, Bahrein, Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Jordaania, Kanada, Läti, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Saudi Araabia, Saksamaa, Soome, Taani, Türgi, Ungari, Uus-Meremaa ja UK. Peamiselt Süürias ja Iraagis tegutsev terroriorganisatsioon Daesh kujutab tõsist ohtu üleilmsele julgeolekule, sealhulgas reaalset ohtu Euroopa sisejulgeolekule. Daeshi tegevus Süürias ja Iraagis mõjutab otseselt rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste arvu piirkonnas ja seeläbi ka Euroopa pagulaskriisi. Daesh värbab ka Euroopast võitlejaid, kes pärast sõdimist ja väljaõppet Lähis-Idas, võivad tagasi pöördudes omakorda ohustada kohapeal julgeolekut. Rünnakud Pariisis ja Brüsselis sooritati Daeshi nimel ja nende läbiviimisel kasutati Euroopast pärit terroriste. Eesti on eelnevalt suunanud rahalist abi Iraagi põgenike abistamiseks ja annetanud Iraagi julgeolekujõududele relvastust ning laskemoona. Operatsiooni eesmärgiks on Daeshi vastane otsene ja toetav sõjaline tegevus, seda eelkõige Iraagis ja Süürias, kuid operatsiooni juhtivad ning toetavad elemendid ning staabid paiknevad ka Bahreinis, Küprosel, Egiptuses, Iisraelis, Jordaanias, Kuveidis, Liibanonis, Kataris, Türgis ja Saudi Araabias. Operatsiooni üheks oluliseks ülesandeks on Iraagi julgeolekujõudude koolitamine. Eestil on esialgu kavas panustada kuni 6 jalaväeinstruktori saatmisega Iraaki, kus nad koostöös Taani, USA, Läti, jt riikide kaitseväelastega koolitaks Iraagi julgeolekujõudude üksusi. Vajadusel osaleb Eesti antud mandaadi raames eelkõige staabiohvitseridega.

Valitsuse algatatud ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõuga (236 SE) täiendatakse vägivallaohvrite abistamise süsteemi, et tagada kannatanutele nende vajadustest lähtuv kaitse ja tugi ning täpsustada hüvitiste maksmist. Eelnõuga tagatakse naistevastase vägivalla ohvritele juurdepääs teenustele ja teenuste jätkusuutlik rahastamine, mille tõttu paraneb teenuste järjepidevus ja kvaliteet. Selliste spetsialiseeritud teenuste olemasolu ja jätkusuutlik pakkumine on ka eelduseks Istanbuli konventsiooniga liitumisel, kuid kehtivas seaduses puuduvad spetsiaalsed teenused naistevastase vägivalla ohvritele. Inimkaubanduse ohvrite abistamisel on eesmärk tagada ohvrite varajane tuvastamine ning abi mitte ainult kriminaalmenetluse ajal, vaid ka piisaval ajal enne kriminaalmenetlust, võimaldades seeläbi tõhusamat tuvastamist ja kurjategijate vastutusele võtmist. Seksuaalselt väärkoheldud alaealiste osas on eesmärk tagada ohvritele abi enne kuriteoteate esitamist ning vajaduse korral ka pärast kriminaalmenetluse algatamata jätmist.

Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse eelnõu (205 SE) muudab elutähtsate teenuste valdkonda. Elutähtsa teenuse pikaajalise ja raskete tagajärgedega katkestuse lahendamiseks tuleb edaspidi koostada hädaolukorra lahendamise plaan. Eelnõus on hädaolukorra lahendamise plaan koostöölepe, milles hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus ja lahendamisse kaasatud pooled lepivad kokku, kuidas nad hädaolukorda lahendavad. Hädaolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö üldised põhimõtted paneb paika valitsuse määrus. Eelnõu näeb ette senisest ulatuslikumat riskikommunikatsiooni ehk elanike teavitamist hädaolukordi põhjustavatest ohtudest ja hädaolukorra võimalikest tagajärgedest.

Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (233 SE) täpsustab loodusvara kasutusõiguse tasude rakendamise põhimõtteid ja tõstab selgemalt esile riigile kuuluvate loodusvarade väärtusest lähtuva tasu. Eelnõus eristatakse energeetilise kasutusega maavarade nagu põlevkivi ja turvas keskkonnatasude kehtestamise aluseid teistest maavaradest, mida kasutatakse ehituses. Põlevkivi ja turba tasustamise alus on eelnõu kohaselt nende energiatoodete või asendustoodete turuväärtus. See võimaldab valitsusel kehtestada energiatoote turuväärtusest sõltuva süsteemi energeetiliste maavarade eest riigitulu võtmiseks. Energiatoodete hind on viimastel aastatel olnud väga muutlik. Nafta maailmaturu hind oli aastatel 2012 kuni 2014 väga kõrge, mis tõi kaasa ka kõrge riigitulu põlevkivisektorist. Kuna riigitulu võtmine oli sätestatud iga aasta jaoks ette, ei võtnud riik nendel aastatel enda ressursi eest kogu võimalikku tulu. Paaril viimasel aastal on aga energiakandjate hinnatase langenud väga madalale. Riigi jaoks on seetõttu muutunud oluliseks, et nendest maavaradest riigitulu võtmise süsteem võimaldaks turuolukorraga piisavalt arvestada. Sel põhjusel on analüüsitud, kuidas omavahel siduda ressursitasu kogumise süsteem turuhinnaga. Lisaks vähendatakse seaduses põlevkivi ja turba keskkonnatasude alammäära alates juulist 2015 tasemeni, mille eesmärk on kohalikus piirkonnas kaevandamisega kaasneva häiringu kompenseerimine. See laekub kohalikule omavalitsusele. Ülejäänud osa laekub riigieelarvesse, selle tase kehtestatakse riigitulu saamiseks, mille ulatuses on valitsusel võimalik turuhinnast sõltuvat süsteemi rakendada. Lisaks tunnistatakse eelnõuga tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2016 kehtetuks välisõhu saastetasude suurendatud koefitsientide kasutamine valitud piirkondades.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõuga (243 SE) täpsustatakse põhjaveekogumitega seotud teabe esitamist veemajanduskavades. Eelnõuga võetakse üle EL põhjaveedirektiivi muudatused. Eelnõu järgi tuleb veemajanduskavas hakata esitama infot iga saasteainesisalduse ületamise kohta. Tänu täpsustatud andmetele saab võrrelda liikmesriikide põhjaveekogumite seisundit, ühtlustada saasteainesisalduse hindamise metoodikaid ning planeerida täpsemaid tegevusi põhjavee kaitsmiseks. Veemajanduskavasid vaatab riik üle iga kuue aasta tagant.

Komisjonides

Riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 8.30: Riigikontrolli kontrolliaruannete tutvustus, kutsutud Riigikontrolli esindajad; komisjoni raporti „Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis“ kinnitamine (ruum L263);

Sündmused

Kell 11.30 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Moldova ja Tuneesia parlamendiliikmetega (konverentsisaal).

Kell 14 – Riigikogu esimees Eiki Nestor peab kõne lastekaitsepäeva raames korraldatud üritusel „Lastega ja lastele“ (Õiguskantsleri kantselei).

Välislähetused

29. mai – 1. juuni
Riigikogu liige Juhan Parts osaleb konverentsil Chisinau Finance Conference Moldovas.

30. mai – 1. juuni
Riigikogu liige Mart Nutt osaleb ELi seminaril “Olukord Euroopa Liidus ning selle mõju Eestile” Brüsselis.

31. mai – 1. juuni
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder kohtub Saksamaa Baieri liidumaa parlamendi juhatuse esimehe Barbara Stammiga ning Baieri liidumaa põllumajandusministriga Münchenis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon kohtub Jõksi ja Jõerüüdiga

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsioon kohtub presidendikandidaadi kandidaatide Allar Jõksi ja Jaak Jõerüüdiga.

Jõks on kutsutud fraktsioonile oma seisukohti tutvustama 1. juunil ning Jõerüüt 9. juunil.

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et ehkki erakonna volikogu tegi ettepaneku esitada 12. juunil toimuvale kongressile presidendikandidaadiks Mart Helme, siis Riigikogu valimisvoorus oma kandidaati tõenäoliselt välja ei panda.

“Võimuerakonnad kardavad Mart Helmet nagu vampiirid tammepuust vaia. Nad teavad, et omavalitsusjuhtidest koosnevas valimiskogus ta ilmselt võidaks ning seepärast üritatakse iga hinna eest keegi teine ära valida juba Riigikogus,” ütles Martin Helme.

“Meie eesmärk opositsioonijõuna on ära hoida Reformierakonna käepikenduse saamine Kadriorgu ja leida meile maailmavaateliselt vastuvõetav ning rahvast ühendav kandidaat. Peame vajalikuks Allar Jõksi ja Jaak Jõerüüdiga kohtuda, et otsustada, kas võiksime neid kui erakondade üleseid kandidaate Riigikogu valimisvoorus toetada.”

Lisainfo:

Martin Helme

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees

Tel 533 00002

Keskerakonna fraktsioon kohtub homme Marina Kaljurannaga

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson annab teada, et Keskfraktsiooni liikmed kohtuvad homsel koosolekul presidendikandidaadist välisministri Marina Kaljurannaga, et hinnata tema sobivust Eesti Vabariigi presidendi positsioonile.

„Keskerakonna fraktsioon on seni ametlikult kohtunud vaid Siim Kallasega ning homme astub meie ette järjekordne kandidaat Marina Kaljuranna isikus. Olgugi et viimastel nädalatel on üles kerkinud ka mitu Keskerakonna sisest kandidaati, otsustasime siiski jätkata ka teiste tõsiseltvõetavate kandidaatide kuulamisega. Seda ikka selleks, et selgitada välja Eesti rahvale ja ka Keskerakonnale sobivaim presidendikandidaat,“ rääkis Kadri Simson.

Simson jätkas: „Keskerakond on tänase parlamendi suurim opositsioonijõud ning on selge, et me peame presidendivalimistes aktiivselt kaasa lööma. Me saame seda teha nii oma kandidaatide kui ka teiste kandidaatide kaalumise läbi. Usun, et meie kohtumine Marina Kaljurannaga kujuneb väga konstruktiivseks.“

Lisainfo:

Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel: +372 53 474 246
Jaan.Mannik@riigikogu.ee

Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekuid vanemahüvitise ja elukutse valikule kehtestatud piirangute kohta

Õiguskantsler Ülle Madise tegi Riigikogule ettepaneku viia vanemahüvitise seaduse vastav paragrahv kooskõlla põhiseaduse § 12 lõikest 1 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega.

Õiguskantsler pidas vajalikuks vältida ebaõiglast vanemahüvitise vähendamist. Praegu koheldakse vanemahüvitise saajaid põhjendamatult ebavõrdselt sõltuvalt sellest, millal nad teenisid vanemahüvitise vähendamise tinginud tulu.

Õiguskantsleri ettepanekus on välja toodud, et vanemahüvitist makstakse ka juhul, kui vanemahüvitise saaja töötab. Kui ühes kuus saadud töine tulu ei ületa seadusega kehtestatud piirmäära (käesoleval aastal 390 eurot kuus), saab vanemahüvitise saaja nii teenitud tulu kui ka talle määratud vanemahüvitise. Võib juhtuda, et tööandja hilineb töötasu maksmisega, mille inimene on välja teeninud vanemahüvitise ajal töötades. Kui tööandja süü tõttu korraga välja makstud mitme kuu töötasu ületab piirmäära, toob see kaasa vanemahüvitise vähendamise.

Õiguskantsler viitas asjaolule, et aastas on neid, kes enne vanemahüvitisele jäämist on tasu teeninud ja saavad selle hiljem kätte, umbkaudu kümme.

Tema sõnul näeb ka praegune seadus ette, et vanemahüvitise saaja ise teatab sellest, et niisugune olukord tööandja viivituse tõttu on tekkinud, ja esitab ka vastavad dokumendid.

„Nii et lisakulu riigile siit ei teki. Ainus, mis selle ettepaneku täitmisest tekiks, oleks võrdne olukord kõikide vanemahüvitise saajate jaoks,“ ütles ta.

Põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet andis ülevaate komisjonis arutatust ja tõi välja komisjoni otsuse toetada õiguskantsleri ettepanekut.

Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul leidsid komisjoni liikmed, et vanemahüvitise saaja ei tohi kannatada sellepärast, et tööandja jätab oma kohustused täitmata ning tõi välja komisjoni otsuse toetada õiguskantsleri ettepanekut.

Läbirääkimistel sõna võtnud Keskerakonna fraktsiooni liige Anneli Ott toetas õiguskantsleri ettepanekut, aga viitas olukorrale, et sarnaselt vanemahüvitise väljamaksmisega esineb ka isapuhkuse osas ebaõiglust. Reformierakonna fraktsiooni liige Yoko Alender toetas samuti õiguskantsleri ettepanekut. Lisaks tõi ta välja, et ehk võiks anda lapsevanematele suurema vabaduse vanemahüvitist kasutada.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 64 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Kuna Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut, siis tehti sotsiaalkomisjonile ettepanek algatada vastav seadusemuudatus.

Õiguskantsler Ülle Madise tegi ettepaneku viia tegevusala ja elukutse valikule kehtestatud eluaegsed piirangud põhiseadusega kooskõlla. Õiguskantsler märkis oma ettepanekus, et kooskõlla tuleb viia Põhiseaduse §-ga 29 seadused, mis sätestavad eluaegsed piirangud avalikku teenistusse või riigivõimu ja õigusemõistmisega seotud tegevusaladele asumisele ega võimalda kuriteo toimepannud isiku teenistusse võtmise või teenistusest vabastamise otsustamisel arvestada karistatud isikut ega tema toimepandud tegu.

Õiguskantsleri ettepanekus on välja toodud, et nii kehtivadki praegu mitmete ametite puhul eluaegsed keelud, mis ei luba kunagise kuriteo eest süüdi mõistetud isikut tööle või teenistusse võtta. Keelud on absoluutsed ja ei arvesta ei isikut, konkreetset kuritegu ega asjaolu, et karistus on kantud ja karistusregistrist kustutatud. Paljude ametikohtade osas kehtib eluaegne keeld karistamisel mistahes kuriteo eest, sealhulgas selliste eest, mis ei kvalifitseeru praegu enam kuriteoks või mis pandi toime alaealisena.

„On täiesti selge, et teatud kuritegude toimepanemine peabki välistama eluks ajaks teatud kohtadel töötamise ja sellisel juhul loomulikult tööle või teenistusse võtja peab saama ka ametlikult karistusregistri arhiivi juurde ja siis ka sellele inimesele põhjendada: jah, uks on sinu ees eluks ajaks kinni,“ sõnas õiguskantsler.

Õiguskantsleri sõnul rõhutab Riigikohus, et karistamise fakt tohib inimeste saata kogu elu üksnes sellel juhul, kui see on proportsionaalne taotletava eesmärgiga, st antud juhul riigiteenistuse aususe tagamiseks loogiliselt vajalik ja inimlikult õiglane.

Õiguskantsler on ettepanekus toonu välja, et karistusega kaasnevad lisapiirangud peavad olema igal juhul põhjendatud ning kooskõlas põhiseadusliku õigusega valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta.

Põhiseaduskomisjoni aseesimees Jüri Adams tõi välja komisjoni otsuse toetada õiguskantsleri ettepanekut.

Õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof andis ülevate komisjonis arutatust ja tõi välja, et komisjoni otsuse toetada õiguskantsleri ettepanekut.

Läbirääkimistel võttis sõna Reformierakonna fraktsiooni liige Igor Gräzin.

Õiguskantsleri ettepaneku poolt hääletas 63 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Kuna Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut, siis tehti õiguskomisjonile ettepanek algatada vastav seadusemuudatus.

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna esitles Riigikogus „Heaolu arengukava 2016-2023“. Arengukava on koostatud Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostöös teiste ministeeriumide, sotsiaalpartnerite, koostööpartnerite ja huvirühmadega eesmärgiga luua strateegiline lähenemisviis ning töötada välja meetmed ja tegevused, mis aitavad parandada inimeste iseseisvat toimetulekut, luua võrdseid võimalusi ühiskonnaelus ja tööturul osalemiseks ning edendada soolist võrdõiguslikkust.

Minister tõi välja, et tegu on Vabariigi Valitsuse kinnitatava dokumendiga, mis paneb paika sotsiaalkaitse ja tööturu arengusuunad riigi tasandil järgmiseks kaheksaks aastaks. Ettekandja sõnul on arengukava elluviimise maht 18,1 miljardit eurot, mida arvestades on riigi vaates tegemist ühe suurema eelarvega arengukavaga. „Heaolu arengukavast saab riigieelarve planeerimise alus tööhõive, sotsiaalkaitse ja võrdse kohtlemise valdkondades tegevuste kavandamisel,“ sõnas minister.

„Heaolu arengukava prioriteetideks on tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus,“ ütles minister.

Tsahkna sõnul on arengukava keskmes tagada kõikidele Eestis elavatele inimestele sotsiaalne turvalisus. „Aga mida me peame silmas sotsiaalse turvalisuse all? Me peame silmas olukorda, kus kõikidele inimestele on tagatud nende võimetest lähtuvad võimalused olla ühiskonnaelus aktiivne osaleja. Just nimelt selles lauses kätkeb see arengukava eesmärk, selle põhimõtted. Meie eesmärk ei ole mitte kasutada seda 18,1 miljardit eurot nende aastate jooksul lihtsalt n-ö laialijagamise eesmärgil, vaid me peame tooma ellu sisulised muutused.“

Arengukava viiakse perioodil 2016-2020 ellu rakendusplaani alusel. Arengukava poliitikainstrumentide, meetmete ja tegevuste elluviimist rahastatakse riigieelarve ja Euroopa struktuurifondide ning Norra finantsmehhanismi vahenditest ning tegevuste planeerimisel arvestatakse riigieelarve võimalustega.

Sotsiaalkomisjoni esimees Aivar Kokk andis ülevaate komisjonis arutatu kohta.

Läbirääkimistel sõna võtnud Vabaerakonna fraktsiooni liikme Monika Haukanõmmi meelest on heaolu arengukava vaja, kuid juhtis ka tähelepanu arengukava kitsaskohtadele või siis arengukohtadele. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikme Aivar Koka sõnul liidab arengukava endas parimaid praktikaid.

Riigikogus läbis teise lugemise üks eelnõu:

Riigikogus läbis teise lugemise riigivaraseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (171 SE), mis lihtsustab riigivara valitsemist ja toetab ettevõtluse arendamist. Muudatuste kohaselt saavad kohalikud omavalitsused hakata tulevikus riigilt taotlema tasuta maad juhul kui ettevõtluse arendamiseks soovitakse teha olulisi investeeringuid. Muudes olukordades peavad kohalikud omavalitsused ettevõtluseks maa taotlemisel tasuma 65 protsenti maa harilikust väärtusest viie aasta jooksul. Muudatused lihtsustavad võrreldes varasemaga riigivara valitsemist, eriti mis puudutab vara üleandmist ühelt asutuselt teisele. Muudatused vähendavad asutuste töökoormust ning kooskõlastusringe.

Riigikogus läbis esimese lugemise üks eelnõu:

Majanduskomisjoni algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga (247 SE) täiendatakse toote nõuetele vastavuse seadust kohustusliku akrediteerimise eest võetavate tasude regulatsiooniga. Õiguskantsler on leidnud, et toote nõuetele vastavuse seadus on põhiseadusega vastuolus, kuna ei sisalda regulatsiooni kohustusliku akrediteerimise eest võetava tasu kohta. Seaduse eesmärk on kõrvaldada õiguslik puudus seoses kohustusliku akrediteerimise eest võetava tasuga.

Riigikogus jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (210 SE) esimene lugemine, mis jätkub kolmapäevasel istungil.

Kolmapäevasele istungile lükkus Vabaerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (218 SE) esimene lugemine ning Vabaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses riigi maksevahendite valdkonnaga“ eelnõu (216 OE) esimene lugemine.

Istungi stenogramm http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201605311000

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Menetlusse võeti eelnõu Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika nõuete leevendamiseks

Valitsuse 30. mail algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (249 SE).

Eelnõuga viiakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus kooskõlla ELi täpsustatud nõuete ja ühise põllumajanduspoliitika uue rahastamisperioodi 2014-2020 käivitamiseks tehtud muudatustega. Samuti lisatakse seadusesse sätted seoses maaelu arengukava toetuste eest tehtavate tegevuste muutmistega, piimatootmiskvoodi rakendamise lõppemise ja põlluraamatuga.

Eelnõu lihtsustab Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetuste eest tehtavate tegevuste muutmist dokumentides ja sätestab, millistel juhtudel võib toetust kaotamata tegevusi muuta. Näiteks võib ühe valmistaja tehase lüpsiseadme põhjendatud juhul asendada teise tehase lüpsiseadmega või üht marki traktori asendada teisega, kui muud hinnapakkumuses toodud olulised näitajad jäävad samaks.

Juhul kui põllumajandustootja pole piimatootmiskvoodi ületamise tasu tähtpäevaks ära maksnud, antakse PRIAle õigus see tasaarveldada põllumajandustootjale makstavate toetustega. PRIAle antakse õigus asi sundtäitmisele anda kui mõistliku aja jooksul ei ole võimalik maksmata tasu tasaarveldada, ning nähakse ette, et tasaarvelduse võib teha ka peale sundtäitmisele andmist. Kehtestatakse tähtpäevaks tasumata tasu osas viivise maksmine. Viivise suuruseks on komisjoni määruses sätestatud määr – iga maksmisega viivitatud aasta kohta kolme kuu Euribor iga aasta 1. oktoobri seisuga pluss üks protsent.

Põllumajandusega tegelevad isikud peavad põlluraamatusse kandma lisaks veeseaduses nõutud andmetele ka toetuse saamise tingimustes märgitud andmed. Näiteks andmed mullaproovide võtmise ja nende analüüsi tulemuste kohta, taimekahjustajate seiramise kohta, kasvatatavate põllumajanduskultuuride sortide kohta jm. Tegemist on teabega, mida enamikel juhtudel juba põlluraamatusse kantakse. Muudatus on vajalik, et tagada Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames antavate keskkonnatoetuste, samuti mahepõllumajanduse toetuse saamise nõuete tõhusam kontroll. Juhtivkomisjoniks määrati maaelukomisjon.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni 30. mail esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (248 OE).

Eelnõuga tehakse valitsusele ettepanek luua riiklik asendusõpetajate süsteem, kus alakoormusega koolis töötavad õpetajad asuksid haigestunud ja puuduvaid õpetajaid vastavalt kvalifikatsioonile asendama. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 30. mail algatatud ehitusseadustiku, ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE).

Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle ELi vastav direktiiv kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise kohta ehk nn lairiba direktiiv.

Direktiivi eesmärk on vähendada sidevõrgu kasutuselevõtukulusid ja tagada 2020. aastaks kõikidele eurooplastele juurdepääs andmesidekiirusele kuni 30 Mbit/s ja pooltele või enamatele Euroopa kodumajapidamistele juurdepääs andmesideühendusele 100 Mbit/s.

Selleks tagatakse eelnõu järgi sideettevõtjatele juurdepääs sidevõrgu kasutuselevõtuks sobilikule füüsilisele taristule, see tähendab: mastidele, kaablikanalitele, torudele, kontrollkaevudele, juurdepääsuluukidele, kaablikappidele, antennirajatistele, tornidele ja postidele.

Võrkudevahelise sünergia maksimeerimiseks ei ole eelnõu suunatud üksnes sideettevõtjale, vaid ka mistahes selliste füüsiliste taristute nagu elektri-, gaasi-, kütte-, transpordi-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste taristu omanikele, milles saab majutada sidevõrgu elemente.

Ehitisregistrile luuakse alates 2017. aastast selline elektroonilise suhtluse võimekus, kus sideettevõtja saab suhelda teisi füüsilisi taristuid omavate ettevõtetega, leppida kokku taristu vaatlemist ja taotleda taristule juurdepääsu.

Alates 1. jaanuarist 2017 tuleb uued hooned ja kahe või enama korteriga elamud varustada hoonesisese füüsilise taristuga, mis võimaldab pakkuda elektroonilise side teenust. Sama kohustus on ka hoone ja kahe või enama korteriga elamu põhjaliku rekonstrueerimistööde korral. Antud nõude puhul võib tõmmata paralleeli elektri ja veetrassiga, millega ehitatava hoone varustamine on samuti kohustuslik.

Eelnõu sihtgrupp mõjutab nii eraomanikke, riigiasutusi kui ka võrguvaldajaid, sealhulgas elektroonilise side ettevõtjaid. Riigiasutustest mõjutab eelnõu eelkõige Tehnilise Järelevalve Ametit, kes on lairiba direktiivi mõistes kohtueelse vaidluse lahendamise organ, lahendades tekkinud vaidlusi. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 30. mail algatatud välismaalaste seaduse, Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu (251 SE).

Eelnõu soodustab ja lihtsustab nende välismaalaste Eestis ajutist viibimist ja elamist, kes panustavad Eesti majanduskeskkonna arengusse.

Selleks lihtsustatakse viisa ja tähtajalise elamisloa taotlemist neile välismaalastele, kes tegelevad iduettevõtlusega, samuti lihtsustub asjaajamine välisspetsialisti iduettevõttesse tööle võtmisel.

Välisinvestoritele parema keskkonna loomiseks ja välisinvesteeringute ligimeelitamiseks nähakse ette tähtajalise elamisloa andmise alus suurinvestorile. Suurinvestoriks loetakse välismaalast, kes on teinud vähemalt ühe miljoni suuruse otseinvesteeringu Eesti äriühingusse, mis investeerib vahendid peamiselt Eesti majandusse.

Lihtsustatakse doktoriõppes õppivate välismaalaste elamisloa omamise tingimusi, lubades teatud tingimustel osakoormusega õppimist, ning soodustatakse doktorikraadiga välismaalaste Eestisse elama asumist, võimaldades anda lihtsustatud tingimustel elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks.

Valitsus on oma tegevusprogrammis seadnud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna arendamisel eesmärgiks, et Eestisse saaks elama asuda rohkem selle valdkonna spetsialiste ning nende peresid. Selleks, et Eestisse saaks elama asuda rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna spetsialiste ning nende peresid, arvatakse sisserände piirarvu alt välja need välismaalased, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal.

Oluliseks elamislubasid puudutavaks muudatuseks on ka üleminek elamisloa pikendamise põhiselt menetluselt järelkontrolli põhisele menetlusele. Elamislubade kehtivusajad muudetakse pikemaks, üldjuhul kuni 10 aastat, ning fookus viiakse elamisloa andmise eelkontrollilt järelkontrollile, ehk senisest tugevamalt hakatakse kontrollima, kas isik on asunud Eestisse elama ja kas tema tegevus vastab elamisloa omamise tingimustele.

Lisaks nähakse eelnõus ette mitmeid muid muudatusi. Näiteks ei pea elamisloa alusel Eestis elav välismaalane enam registreerima Eestist enam kui 183 päevast eemalolemist, kõik seaduslikult riigis viibivad välismaalased saavad elamisluba taotleda Eestis olles, lühiajaline töötamine kuni viis päeva kolmekümne päeva jooksul on lubatud ilma lühiajalise töötamise registreerimiseta. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Valitsuse 30. mail algatatud välismaalaste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (252 SE).

Eelnõuga võetakse riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Liidu direktiivid hooajatöötajate ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajate kohta.

Eelnõuga kaotatakse kitsendused valdkondades, kus lühiajaline töötamine Eestis on lubatud. Samuti sätestatakse üldised tingimused lühiajalise töötamise registreerimiseks. Samuti pikendatakse Eestis lühiajalise töötamise aega seniselt kuuelt kuult aastas üheksale kuule. Teadlastel, õppejõududel ja tippspetsialistidel on lubatud lühiajaliselt töötada kogu seadusliku viibimisaja kestuse jooksul. Võimaldamaks ajutiselt Eestis viibivatel välismaalastel kasutada lühiajaliseks töötamiseks ettenähtud perioodi täies ulatuses, võimaldatakse anda pikaajalist viisat kuni üheaastase viibimisajaga senise kuuekuulise viibimisaja asemel.

Hooajadirektiivist tulenevalt sätestatakse seaduses hooajatöötaja mõiste ning hooajatöötajate lühiajalise Eestis töötamise tingimused. Näiteks peab lühiajalise töötamise registreerimisel hooajatöötajana esitama töölepingu ning tagatud peab olema töölise nõuetekohane majutus Eestis.

Luuakse uus alaliik elamisloaga töötamiseks, mis on „tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks“. Nimetatud elamisluba saavad taotleda ettevõtjasiseselt üleviidud juhtivtöötajad, spetsialistid ja kõrgharidusega praktikandid. Üleviimise maksimaalne tähtaeg on kolm aastat juhtivtöötajatele ja praktikantidele ning kuni üks aasta kõrgharidusega praktikantidele. Samuti võimaldatakse teise liikmesriigi üleviidud töötaja elamisloaga Eestis töötada ning sätestatakse tähtajalise elamisloa ettevõtjasiseseks üleviimiseks andmise taotlemise tingimused. Näiteks peab ettevõtjasiseselt üleviidud töötajal väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paikneva äriühinguga olema sõlmitud tööleping.

Direktiividest tulenevate nõuete tõttu, mille kohaselt tuleb hooajatöötajatele ja ettevõtjasiseselt lähetatud töötajatele tagada Eesti kodanikega võrdne kohtlemine muu hulgas palga osas, muudetakse Eestis lühiajaliselt ja elamisloa töötamiseks alusel töötavale välismaalasele makstava töötasu nõudeid, sätestades Eesti keskmise palga nõude senise keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutise asemel. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 31. mail algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE).

Eelnõu näeb ette laiendada isikute ringi, kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu. Seaduse senist sätet, millega riik maksab sotsiaalmaksu mittetöötava vanema eest, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on 8-aastane, nähakse ette laiendada muudatusega lasterikka pere kõigi laste 19-aastaseks saamiseni. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Mark Soosaare, Raivo Aegi, Kalev Kotkase, Jüri Adamsi, Johannes Kerdi ja Imre Sooääre algatatud püsiasustusega väikesaarte seaduse muutmise seaduse eelnõu (254 SE).

Eelnõuga muudetakse püsiasustusega väikesaarte seadust tulenevalt haldusreformi seadusega kaasnevatest muudatustest ning vajadusest laiendada püsiasustusega väikesaarte nimistut.

Eelnõu eesmärk on lähtuda põhiseaduslikust võrdse kohtlemise printsiibist ning täiendada püsiasustusega väikesaarte nimistut kolme saarega Aegna, Naissaare, Väike-Pakriga, kus on viimase kümnendi jooksul  tekkinud  aastaringsed kogukonnad. Täiendavalt täpsustatakse omavalitsuskorralduse erisusi väikesaartel selliselt, et püsiasustusega väikesaare üldkogu pädevustesse lisatakse ettepaneku tegemine  Vabariigi Valitsusele väikesaare maakondliku kuuluvuse ja halduskorralduse muutmise kohta. Selleks, et oleks tagatud õigusselgus, on vajalik seaduses läbivalt asendada mõiste „vald“ mõistega „kohaliku omavalitsuse üksus“. Juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
T: 6316351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Konservatiivne Rahvaerakond: lasterikas ema väärib ravikindlustust ja pensionistaaži

Konservatiivne Rahvaerakond esitas Riigikogule eelnõu, et riik hakkaks maksma sotsiaalmaksu mittetöötava vanema eest, kes kasvatab kolme või enamat last.

Seadusemuudatus võimaldaks ühel lapsevanemal koguda pensioniaastaid ja annaks ravikindlustuse kuni ajani, mil täisealiseks on saanud kõik lapsed.

Praeguse seaduse järgi maksab riik sotsiaalmaksu kolme või enama lapse mittetöötava vanema eest juhul, kui neist vähemalt üks pole vanem kui 8-aastane ning vanim pole rohkem kui 19 aastat vana.

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul on seadusemuudatuse eesmärgiks lasterikastele peredele majandusliku kindlustunde loomine ja emaduse väärtustamise.

„Meie arvates peab laste kasvatamine lasterikkas peres olema riigi erilise hoole all ning see vanem, kes tahab pühenduda laste kasvatamisele, peab saama seda teha ilma enda tervisekindlustuse ja pensionistaaži kaotuse pärast muretsemata,“ ütles Helme.

„Eesti probleemideks on kahanev sündimus ja rahvaarv, mille tulemusel rahvastik vananeb. Meil on sündimus 1,5 last fertiilses eas naise kohta ja väljaränne on suur. Probleemi lahendamiseks on vaja muuta toetuste süsteemi õiglasemaks ning arvestada laste kasvatamise panust ühiskonda.“

2015. aastal maksti maksu 1474 isiku eest summas 2 072 179,25 eurot, veebruaris 2016. aastal aga juba 1592 isiku eest summas 201 965,81 eurot. Aruande „Riiklik sotsiaalkindlustus” alusel oli 2015. aasta lõpus Eestis elavaid peresid, kellel on kolm või enam last, 17 443.

Seaduse muudatuse rakendamine toob kaasa hinnanguliselt täiendavad kulud suurusjärgus maksimaalselt kaks miljonit eurot. „Pigem jääb summa 1,5 miljoni euro piiresse, sest laste vanemaks saades läheb üha enam vanemaid tööle,“ ütles Helme.

Rohkem infot, Martin Helme 533 0002

Peaminister ajas ÜRO pagulasorganisatsiooniga UNHCR otselepingu sõlmimise kohta vastuolulist juttu

Vastates Konservatiivse Rahvaerakonna arupärimisele plaanitava otselepingu kohta ÜRO pagulasagentuuriga UNHCR Eesti võimaliku osalemise kohta ümberasustamise programmides, et selleks pole otsest vajadust.

„Tegemist oleks üldise koostööraamistikuga, millega lepitaks kokku mõlema osapoole tegevused ja ümberasustamise läbiviimise tehniline pool. Samas on siinjuures oluline märkida, et 20. juulil 2015 Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogus vastuvõetud järelduste raames on Eestil juba praegu võimalik korraldada 20 inimese vastuvõtmine ilma vastava lepinguta. Küsimus ei ole kohustuste tekitamises riigile, vaid kahepoolses kokkuleppes, millega fikseeritakse ümberasustamise protsess kui selline“, ütles Rõivas.

Ta lisas, et nende 20 inimese ümberasustamise protsessi käigus soovitakse saada täiendavat infot ümberasustamise praktilise korralduse kohta, misjärel otsustatakse, kas ja millisel kujul on mõistlik sõlmida kahepoolne kokkulepe. Rõivas ütles, et tegemist ei ole klassikalise välislepinguga, vaid koostöökokkuleppega, mille sõlmimiseks ei ole vajalik Riigikogu mandaat, sest tegemist on valitsuse pädevusse kuuluva küsimusega.

Nii Sotsiaal- kui ka Justiitsministeerium on öelnud, et sisuline tarvidus selleks lepinguks praegu puudub ning ümberasustamist saab läbi viia ka nõukogu otsusest juhindudes.

Rõivase erakonnakaaslane Kaja Kallas esines viimses Foorumi saates väga julgete avaldustega, kus kinnitas, et meil on pagulasi, kes hakkaksid lahendama kõiki meie tööjõu ja iibeprobleeme, hädasti tarvis. Peaministri meelest on aga tõenäosus, et me hakkame sõjapõgenikega lahendama demograafilisi probleeme, väga väike ja seda eeskätt sellepärast et arvestataval kogusel sõjapõgenike Eestisse saabumise tõenäosus on väga tagasihoidlik.

„Kui vaadata demograafiat laiemalt, siis demograafiliste protsesside kestlikkusele aitab kaasa ikkagi see, kui Eesti peredes sünnib rohkem lapsi. Me teame, et praegu on see sündimuse kordaja jätkuvalt alla taaste taseme. Samuti aitab kaasa see, kui järjest enam võõrsil elama asunud Eesti inimesi leiab oma tee Eestisse tagasi.“

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni juhi Martin Helme arvates, andis Rõivas välja segaseid signaale: “Ühelt poolt on tundub, et valitsuse seisukohad massiimmigratsiooni suhtes on rahvuskonservatiivide survel muutunud pisut konservatiivsemaks, samas ei saa peaministri jutust välistada, et selline Eestile kahjulik ja tarbetu leping ikkagi sõlmitakse”.

Rohkem infot, Martin Helme – 533 0002

Kadri Simson: Üha kasvav kütuseaktsiis pakub rõõmu vaid Rõivasele ja Lätile

Fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul on viimaste andmete valguses näha, et valitsuse mullusuvine otsus kasvatada kütuseaktsiisi, võib osutuda väga lühinägelikuks sammuks, mis toob kokkuvõttes riigile vaid kahju.

„Valitsuse eesmärk kütuseaktsiisi kasvatamisel oli selge – sellega sooviti suurendada riigieelarvesse laekuvaid vahendeid. Paraku näitavad viimased numbrid, et nende soovunelm ei pruugi täituda. Aasta esimeses kvartalis talitasid inimesed võrdlemisi ootuspäraselt. Madalama aktsiisiga hindade juures osteti enne aktsiisitõusu kõik laovarud täis. Täisostetud varude tulemusena vähenes aga aktsiisilaekumine kvartali viimastel kuudel. Näiteks märtsis laekus diislikütuseaktsiisi vaid 6,6 miljonit eurot, kuid aasta varem oli sama näitaja peaaegu 20 miljonit eurot. Aprillis laekus diislikütuseaktsiisi 13,5 miljonit eurot, mis oli üle 7 miljoni euro vähem kui aasta varem samal perioodil. Kui selline trend jätkub, siis peab valitsus nentima, et kõrgendatud aktsiisimääraga ei halvendatud mitte ainult Eesti inimeste rahakoti seisukorda, vaid tulistati ka riigile jalga,“ selgitas arupärimise üle andnud Kadri Simson.

Simson jätkas: „TNS Emori poolt läbi viidud uuring näitas, et koguni 49 protsenti Eesti transpordiettevõtetest on aktsiisitõusu tõttu läinud kütust tankima madalamate aktsiisimaksu määradega riikidesse nagu Läti, Leedu ja Poola. Oleks huvitav kuulda peaministri selgitusi küsimusele, miks peaksid transpordiettevõtted tankima oma sõidukeid Eestis, kui diislikütuse hinnavahe on täna üle 15 eurosenti liitri kohta Läti kasuks? Neil ei ole võimalik püsida selliste näitajate juures konkurentsivõimelised.“

„Keskerakond on andnud menetlusse seadusmuudatuse, mis tühistaks järgnevateks aastateks planeeritud kütuseaktsiisi tõusud. Suvel näeme, milline on kütuseaktsiisi laekumine olnud teises kvartalis. Eks paistab, kas järjekordne kehv laekumine annab valitsusele tõuke midagi muuta või jätkatakse kindlal kursil kuni suursuguse lõpuni,“ võttis Simson teema kokku.

Teate edastas:
Jaan Männik
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni pressiesindaja
Tel: +372 53 474 246
Jaan.Mannik@riigikogu.ee