Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Marko Mihkelson asetas pärja Juminda merelahingus hukkunute mälestuseks

„Täna austame ja mälestame Jumindal kõiki selles II maailmasõja suures meretragöödias hukkunud inimesi, kes 75 aastat tagasi siin külma haua leidsid,“ ütles Mihkelson.

Kuigi ohvrite täpne arv on siiani ebaselge, hindavad ajaloolased, et Läänemere ja ka maailma meresõja ajaloo ühest ohvriterohkemast merelahingust hukkus 16 000 kuni 18 000 inimest.

Juminda poolsaare lähedal uputasid 1941. aasta 28. ja 29. augustil soomlaste ja sakslaste rajatud miiniväljad, lennuväe rünnakud, torpeedod ning maaväe suurtükituli üle kuuekümneTallinnast Kroonlinna evakueeruvast Nõukogude Liidu Balti laevastiku sõjalaeva ja kaubalaeva.

Kolmandik uputatud laevadest olid Eestist, Lätist ja Leedust rekvireeritud laevad. Kümned laevad said vigastada. Suure osa laevadel olnutest moodustasid tuhanded sundevakueeritavad, sundmobiliseeritud kodanikud Eestit, Lätist ja Leedust, rekvireeritud laevade meeskonnad, aga ka punaväelased, nõukogude okupatsioonivõimude tegelased ja parteifunktsionärid.

„Me peame tegema kõik endast oleneva, et sellist tragöödiat enam mitte kunagi ei korduks ja et meie inimesed ei oleks enam mitte kunagi ainult väga halbade valikute ees,“ ütles Mihkelson. „Selleks, et meie inimesed oleksid kaljukindlat kaitstud, ega ei peaks enam mitte kunagi üle elama sõjaõudusi, ongi Eesti liitunud NATOga ja panustab kollektiivkaitsesse.“

Mihkelson tõi esile, et Juminda miinilahingu mälestusmärk on rajatud kodanikualgatuse korras, sest rannarahva kollektiivses mälus on siiani pildid ja lood nendest saatuslikest augustipäevadest.

Ta avaldas tänu ja tunnustust Juminda külaseltsile ja külavanem Karli Lambotile, kes on läbi aastakümnete olnud praeguse monumendi rajamise ja hooldamise eestvedajaks. Samuti tänas ta abi ja pühendumise eest oma elu Eestiga sidunud NSVL erukontradmiral Ivan Merkulovit.

Hingepalvele ja pärgade asetamise järel vaatasid kokkutulnud Leesi rahvamajas                                                dokumentaalfilmi „Põrgu Soome lahel“. Mälestusürituse korraldasid Juminda Külaselts ja Kuusalu vallavalitsus, toetas Eesti Kaitsevägi.

Fotod.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Osalemine mälestustseremoonial

Kell 13:00 – riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Juminda 1941. aasta miinilahingu ohvrite mälestustseremoonial ning asetab seal pärja Eesti rahva poolt (Juminda).

Talvik: värske presidendiküsitlus on tendentslik ja Kallasele on olulised küsimused esitamata

Vabaerakonna saadiku Artur Talviku sõnul on ERRi uudistesaadete tellitud presidendikandidaatide uuring Allar Jõksi suhtes tasakaalust väljas, küsima oleks pidanud ikka nende toetuse kohta, kes ka tegelikult kandideerivad.

„Esitades küsitluses presidendikandidaatide nimede seas nii Jaak Jõerüüdi kui ka Indrek Tarandi nimed, tähendab see, et lühema nimekirja puhul oleksid nende toetajad pigem olnud just Jõksi toetajad ja Jõksi toetusprotsent kõrgem,“ ütles Talvik. Jõksi 8, Tarandi 6 ja Jõerüüdi üks protsent annab summaks 15. Sama kehtib tema sõnul ka valimistel mitteosaleva Savisaare nime lisamise puhul selles küsitluses – ilma vastusevariandita Savisaar oleks toetus Repsile jõuliselt kõrgem, lisas Talvik.

Sellise küsitluse läbiviimise ja tulemuste esitlemisega püütakse üldsuse pead sassi ajada ja üritatakse PR-trikkidega näidata järjekordselt Reformierakonna tugevust. Tegelikkus on aga Talviku sõnul see, et kauem poliitikas osalenud mitte-reformierakonna poliitikud kinnitavad, et Reformierakond pole kunagi olnud nii suures tülis kui nüüd nende presidendivalimiste käigus kahe kandidaadi pärast võideldes.

Värske uuringu kohaselt on eelmise küsitlusega võrreldes kõige enam suurenenud toetus Siim Kallasele. Aga Talvik meenutab, et endiselt Euroopa Komisjoni transpordivolinikult on muude küsimata küsimuste seas seni küsimata ka ASi Tallinna Sadama korruptsiooniteemade ja segase ja kahjuliku praamihanke kohta. Kuna praamihanke ebaõnnestumise taga on tema kodupartei, oleks tahtnud näha Kallase julgust tuliselt ka oma erakonna suhtes sõna võtta, aga seda ta pole teinud. Samuti ei ole ka Marina Kaljurand olnud kriitiline Reformierakonna äpardumiste suhtes, tõi Talvik välja.

Isamaa ja Res Publica Liidu ja Vabaerakonna saadikud andsid täna valimiskomisjonile üle Allar Jõksi presidendikandidaadiks esitamise toetusallkirjad. ERRi küsitluse järgi on Vabaerakonna valijatest Jõksi poolt 22% ning IRL-i valijatest 8%.

Lisainfo
Artur Talvik
5021989
Artur.talvik@Riigikogu.ee

Nestor rõhutas kohtumisel Euroopa Parlamendi aseesimehega riikidevahelise koostöö tähtsust

„Tugev Euroopa on kõigi Euroopa riikide huvi ning Euroopa on kõige tugevam just siis, kui riigid hindavad ühiseid väärtusi, teevad tihedat koostööd ning otsivad probleemidele ühiselt lahendusi,“ lausus Eiki Nestor.

Kohtumisel räägiti ka suhetest Venemaaga, venelaste integreerimisest Eesti ühiskonda ning kooseluseaduse rakendamisest.

Ka Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Kalle Palling kohtus täna Ulrike Lunacekiga. Kohtumisel arutati rändekriisi, ELi suhteid Türgiga ning EL-USA kaubanduslepet.

Pallingu sõnul on oluline, et avalikkus oleks rohkem kaasatud EL tasandil tehtavatesse otsustesse, sest see aitaks neid otsuseid kodanikele mõistetavamaks teha.

Fotod Nestori kohtumisest

Fotod Pallingu kohtumisest

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 29. augustist – 4. septembrini

Esmaspäev, 29. august

Kell 13 – Riigikogu erakorraline istungjärk

Riigikogu liikme Peep Aru ametivanne

Vabariigi Presidendi valimine

President valitakse salajasel hääletusel, kus igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus ehk vähemalt 68 Riigikogu liiget.

Istungit saab jälgida Riigikogu veebilehel.

Komisjonide istungid

Euroopa Liidu asjade komisjoni, majanduskomisjoni ja kultuurikomisjoni ühisistung – kell 11.30 – 12: Eesti seisukoha andmine audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi muudatuste kohta, kutsutud kultuuriministeeriumi ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajad; muud küsimused (konverentsisaal);

majanduskomisjonis – kell 10: Eesti seisukohad ELi määruse eelnõu kohta, mis käsitleb siseturul asukohapõhist piiramist ja muul viisil diskrimineerimist kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel, arvamuse andmine ELi asjade komisjonile; Eesti seisukohad Euroopa Liidu tarbijakaitsealase koostöö määruse eelnõu kohta, arvamuse andmine ELi asjade komisjonile; Arenguseire nõukoja liikme nimetamine; Eesti ELi eesistumisteemade arutelu seoses eesistumise aja muutumisega, kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindajad;

põhiseaduskomisjonis – kell 11: Riigikohtule arvamuse andmine Kõpu vallavolikogu taotluse kohta tunnistada haldusreformi seaduse § 9 lõige 2 ja § 24 põhiseaduse vastaseks;

riigikaitsekomisjonis – kell 10: Eestis edaspidi alaliselt paiknema hakkavatest NATO liikmesriikide lahingüksustest, kutsutud Peastaabi ülema asetäitja kolonel Aivar Kokka; Kaitseväe üksuse osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve; informatsioon julgeolekuolukorra arengutest.

Teisipäev, 30. august

Kell 12 – Riigikogu erakorraline istungjärk jätkub*

*Vabariigi Presidendi valimise II hääletusvoor toimub juhul, kui presidenti esimeses hääletusvoorus ei valitud, st ükski kandidaat ei saanud nõutavat Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamust.

Kell 16 – Riigikogu erakorraline istungjärk jätkub*

*Vabariigi Presidendi valimise III hääletusvoor toimub juhul, kui presidenti esimeses ja teises hääletusvoorus ei valitud, st ükski kandidaat ei saanud nõutavat Riigikogu koosseisu 2/3 häälteenamust.

Komisjonide istungid

väliskomisjonis – kell 9.30: Eesti seisukohad 2.-3. septembril toimuval ELi välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich), kutsutud välisministeeriumi esindaja; muud küsimused;

riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – kell 13.30 või 15 minutit pärast täiskogu istungi lõppu: Eesti julgeolekupoliitika aluste uuendamine, kutsutud välisministeeriumi esindaja, kutsutud välisministeeriumi esindaja (ruum L241).

Kolmapäev, 31. august

Kell 15 – riigikaitsekomisjoni liikmed osalevad NATO õhuoperatsiooni üksuste vahetuse tseremoonial Ämaris.

Reede, 2. september

Euroopa Liidu asjade komisjoni avalik istung – kell 9 – 13.30: parlamentaarne kuulamine ELi tulevikust Ühendkuningriigi ELi referendumi valguses, kutsutud Eesti Panga president Ardo Hansson, rahandusministeeriumi finantspoliitika- ja välissuhete asekantsler Märten Ross, välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler Kyllike Sillaste-Elling, siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsleri Erkki Koort, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsler Keit Kasemets, sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats, haridus- ning teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand ja Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets.

Välislähetused

2. – 4. september
Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson ja väliskomisjoni esimees Sven Mikser osalevad Euroopa Liidu parlamentidevahelisel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (CFSP/CSDP) konverentsil Bratislavas, Slovakkias.

4. – 6. september
Riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Prantsusmaa parlamendi kaitsekomisjonide korraldataval kaitsekonverentsil Summer Defence Conference Pariisis.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Põhiseaduskomisjon koguneb erakorralisele istungile arutama haldusreformi seaduse põhiseaduspärasust

„Komisjon koguneb haldusreformi seadust puudutava küsimuse arutamiseks erakorraliselt, et saaks Riigikohtule edastada oma arvamuse võimalikult kiirelt,“ ütles põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet. „Haldusreformi seadus on Eesti riigi ja omavalitsuste jaoks äärmiselt oluline seadus ning oleks hea, kui vaidlus selle üle saaks võimalikult operatiivselt lahendatud.“

Taotluse hinnata haldusreformi seaduse vastavust põhiseadusele esitas Riigikohtule tänavu juulis Kõpu vald.

Riigikogu võttis haldusreformi seaduse (200 SE) vastu tänavu 7. juunil. Seadus sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda ning see määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid. Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Seaduse kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Vastavalt seadusele on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega vabatahtlikeks ühinemisteks ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust. Ühinemistoetusteks on ühtekokku ette nähtud kuni 80 miljonit eurot.

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Nestor: ainus võimalus riikidena kesta, on leida samu väärtusi jagavaid liitlasi

„Baltimaad ei ole mitte ainult maailmakaardile kõrvuti sattunud riigid, vaid saatusekaaslased,“ ütles Nestor. „Võime olla uhked, et aastakümned okupatsioonirežiimi alluvuses ei lämmatanud meie vabaduseiha ega murdnud meie usku demokraatiasse ja isikuvabadustesse.“

„1990-ndatel valisime vaba maailma, demokraatia ja avatuse, täna peame olema valmis koos oma sõprade ja liitlastega neid väärtusi kaitsma,“ ütles Nestor.

Nestori sõnul on nii Baltimaad kui maailm meie ümber 25 aastaga väga palju muutunud, kuid meie ainus võimalus riikidena kesta, on leida samu väärtusi jagavaid liitlasi. Seepärast peab tema sõnul iga päev töötama selle nimel, et Balti riigid ja meile olulised organisatsioonid nagu NATO ja Euroopa Liit läheks edasi.

Nestor tunnustas Jurmalas piduliku kontserdi eel eesti keeles peetud kõnes Läti poliitikuid ja rahvast, kes 25 aastat tagasi iseseisvuse taastamise otsuse tegid ja avaldas lootust, et järgmised 25 aastat tuleks Baltimaadele sama töökad ja edukad.

Nestor rõhutas, et eestlastele, lätlastele ja leedulastele on väga oluline meie rahvuse, keele ja kultuuri kestmine üle aegade. Ta soovis, et meie lapsed ja lapselapsed oleksid uhked lätlased, leedulased ja eestlased, kuid ka väärikad eurooplased ja maailmakodanikud, kes mõistaksid, kui kõrge on vabaduse hind, ning aduksid meie vastutust aidata ka oma sõpru, riike ja rahvaid, kellel ei ole õigust vabalt rääkida ja otsustada.

Täna päeval asetas Nestor lilled Riias vabadussamba jalamile. Homme osaleb ta Põhjamaade ja Balti riikide parlamentide esimeeste kohtumisel.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu ja 20. Augusti Klubi tähistasid taasiseseisvumispäeva ühisistungiga

Istungi alguses lauldi Eesti hümni E STuudio noortekooriga, mida juhatas dirigent Külli Lokko. Istungil pidasid kõne Riigikogu esimees Eiki Nestor, Läti 4. Mai Deklaratsiooni Klubi president Juris Karlsons, 20. Augusti Klubi president Ants Veetõusme, Islandi parlamendi Althingi spiiker Einar K. Guᵭfinnsson, Taani parlamendi Folketingi spiiker Pia Kjærsgaard, peaminister Taavi Rõivas ja Leedu Signaatorite Klubi president Birutė Valionytė.

Riigikogu esimees Eiki Nestor tänas oma kõnes 20. Augusti Klubi liikmeid, kes 25 aastat tagasi, 20. augustil 1991 kell 23.02 võtsid vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.

„Eesti on ja jääb vabaks riigiks. Meie taastatud iseseisvus seisab oluliselt tugevamal alusel kui varasem. Maailmas elavad demokraatlikud ja vabad rahvad on targemad ja teevad koos tööd, et oma vabadust kaitsta. Ja meie teeme seda sama tööd koos oma sõprade ja liitlastega,“ ütles Nestor.

Läti Ülemnõukogu saadik ja 4. Mai Deklaratsiooni Klubi President Juris Karlsons õnnitles 20. Augusti Klubi Eesti taasiseseisvumise aastapäeva puhul. „1990. ja 1991. aastal täitsime oma rahvale antud lubaduse ja saavutasime tunnustuse sellega, et tegime ajaloolise otsuse hääletada oma riikide iseseisvuse taastamise poolt pärast pool sajandit kestnud okupatsiooni,“ ütles Karlsons.

20. Augusti Klubi presidendi Ants Veetõusme sõnul ootas rahvas Eesti Vabariigi Ülemnõukogult iseseisvuse taastamise otsust ja otsustavad tunnid olid 20. augusti õhtuks saabunud. „Kui kõlas Ülo Nugise haamrilöök, mis kinnitas, et otsus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest on vastu võetud, siis oli see rõõmuks rahvale, kes oli kogunenud Toompea lossi esisele väljakule. Selline ühtekuuluvustunne saadikute ja rahva vahel saab tekkida vaid neil harvadel hetkedel riigi ajaloos, kui võetakse vastu ülitähtsaid otsuseid, mida just rahvas on oodanud ja tahtnud,“ ütles Veetõusme.

Veetõusme selgitas, et selle haamrilöögi ja otsusega lõppes üks etapp Eesti Vabariigi de facto taastamises. „Alguse sai see 16. novembril 1988 iseseisvusdeklaratsiooniga ja lõppes Eesti rahva triumfiga, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse, et Eesti Vabariik on oma iseseisvuse taastanud,“ ütles Veetõusme.

Islandi parlamendi Althingi spiikri Einar K. Guᵭfinnssoni sõnul ei unusta ta kunagi 1991. aasta ajaloolisi sündmusi. „Olin uhke meie valitsuse tegevuse üle, mida juhtisid peaminister Oddsson ja välisminister Hannibalsson. Meie valitsus toetas kindlalt Eesti nõudmisi saada tagasi iseseisvus ja tunnustas esimesena teie iseseisvust. Uudised Tallinnast ja pildid sellest, kuidas vaprad eestlased kaitsesid Tallinna teletorni, on mulle igaveseks mällu sööbinud,“ ütles Guᵭfinnson.

Taani parlamendi Folketingi spiiker Pia Kjærsgaard meenutas oma kõnes, kuidas ta külastas Taani parlamendi delegatsiooniga Eestit iseseisvumise taastamise aastal. „Mäletan, kui rõõmsad ja uhked olid kodanikud, kellega me kohtusime. Samasugust rõõmu ja uhkust olen näinud ka täna,“ ütles Kjærsgaard. “Eestlased võitsid oma sõltumatuse tagasi suure julgusega – ja jõudu kasutamata,“ lisas Kjærsgaard.

Peaminister Taavi Rõivas tänas 20. Augusti Klubi liikmeid otsustusjulguse eest. „Teie rajatud vundamendile on hea Eesti tulevikku ehitada,“ ütles Rõivas.

Peaminister toonitas, et 25 aastat on aukartust äratav ajaühik kogu Eesti riikluse loo taustal, – meie taastatud iseseisvuse aeg ulatub juba üle veerandi kogu Eesti Vabariigi senise elupikkuse. „Samal ajal on veerandsada aastat vaid viiv inimkonna ajaloos ning seda enam võime olla uhked, kui palju oleme selle ajaga saavutanud,“ ütles Rõivas.

Leedu Signaatorite Klubi president Birutė Valionytė kirjeldas oma kõnes 1991. aasta sündmusi. “Pärast ebaõnnestunud katseid lämmatada Nõukogude Liidus demokraatlikud protsessid ja pärast läbikukkunud riigipöördekatset, s.t. nõukogude impeeriumi kokkuvarisemist, kuulutas Eesti Ülemnõukogu kohe, 20. augustil 1991 kell 23.02, Eesti Vabariigi iseseisvaks ja kutsus teisi riike taastama diplomaatilised suhted Eesti Vabariigiga. Läti tegi sama 21. augustil. 22. augustil 1991 taastas Leedu Vabariik diplomaatilised suhted Eesti ja Lätiga,“ ütles Valionytė.

29. augustil 1991 tunnustas Vene Föderatsioon Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. 17. septembril 1991 astusid Eesti, Läti ja Leedu ÜRO liikmeks ning kolme Balti riigi lipud heisati üheaegselt ÜRO peakorteris.

„Tänasest vaatenurgast tundub uskumatu, kui palju saavutati nii vähese ajaga. Kolm väikese rahvaarvuga Balti riiki – Eesti, Läti ja Leedu –, mis ei olnud kunagi kaotanud oma lootust vabadusele, mängisid olulist rolli nõukogude impeeriumi hävitamises ja maailmakaardi muutumises tänu sellele,“ ütles Valionytė.

Kõned

Istungi fotod (NB! Fotod laekuvad viivitusega)

Istungi kõnede täistekstid

Videosalvestis (NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega)

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Pika Hermanni torni heiskasid lipu iseseisvuse taastamise päeval sündinud noored

Riigikogu esimees Eiki Nestor meenutas pidulikul riigilipu heiskamise tseremoonial Pika Hermanni torni jalamil, et 25 aastat tagasi ärgati hommikul murega südameis, aga ka ootusega, kas suudame lahti saada ikkest ja olla jälle vabad inimesed iseseisvas Eestis.

„Nii palju lootust ja muret korraga polnud paljud meist kunagi tundnud,“ ütles Nestor. „Päeva lõpuks tundsime end juba võitjatena, sest Ülemnõukogu võttis kell 23.02 vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.“

Õnnistussõnad lausus Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Ta ütles, et väike rahvas on nii suur, kui suur on tema usk oma tulevikku. Viilma sõnul lehvib Eesti lipp täna Pika Hermanni tornis mitte ainult taastatud iseseisvuse sümbolina, vaid ka vabaduse kestvuse ning taevase õnnistuse märgina nii praegustele kui tulevastele põlvedele.

20. Augusti Klubi esimees Ants Veetõusme juhtis oma kõnes tähelepanu, et lipp on olnud eestlastele alati püha ese, millesse suhtutakse austuse ja armastusega. „Meie sinimustvalge on midagi erilist, sest nii lipule endale kui iga tema värvile on olemas seletus, mida paljud põlvkonnad on edasi kandnud,“ ütles Veetõusme.

Kuberneri aias toimunud tseremoonial osalesid Eesti Lipu Selts, Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna meeskoorid, Kaitseliidu Tallinna Maleva orkester, Kaitseliidu liputoimkonnad, skaudid, gaidid, üliõpilasorganisatsioonid, seltsid ja ühingud oma lippudega. Koore ja orkestrit juhatasid Kalev Kütaru, Jüri Rent ja Ants Üleoja.

Täna kella 10-14 on Pika Hermanni torn kõikidele huvilistele avatud.

Kell 15 on kõik oodatud Toompeale Lossi platsile tasuta kontserdile „Ei ole üksi ükski maa“. Kontserdil esinevad Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus, Tanel Padar, Jüri Pootsmann, The Ilves Sisters, Singer Vinger, E STuudio noortekoor, Üllar Saaremäe, Justs Lätist ja Michael Monroe Soomest.

20. augustil 1991 kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse taastada Eesti riiklik iseseisvus.

Fotod.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu eelinfo 22. – 28. augustini

Teisipäev, 23. august

Kell 9.30 – Eesti välisesinduste juhtide kohtumine Riigikogus, sõna võtavad väliskomisjoni esimees Sven Mikser, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling ning välisministeeriumi kantsler Rainer Saks.

Kolmapäev, 24. august

Kell 10 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab kärajate kivi ja osaleb konverentsil „Raikküla kärajad 800“, mida korraldab Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda (Raikküla mõis Raplamaal).

Neljapäev, 25. august

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor avab MTÜ Polis korraldatud konverentsi „Kohalik omavalitsus kui Eesti riigi taastamise vundament – kas ka muudatuste mootor“ (Aruküla).

Reede, 26. august

Kell 11 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Euroopa Parlamendi aseesimehe Ulrike Lunacekiga.

Kell 11.30 – Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling kohtub Euroopa Parlamendi asepresidendi Ulrike Lunacekiga.

Kell 13 – Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling kohtub Gruusia Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni ministri David Bakradzega.

Pühapäev, 28. august

Kell 13 – riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson osaleb Juminda 1941. aasta miinilahingu ohvrite mälestustseremoonial ning asetab seal pärja Eesti rahva poolt (Juminda).

Lähetused

21. – 22. august
Riigikogu esimees Eiki Nestor osaleb Läti taasiseseisvumise 25. aastapäeva tähistamistel ning NB8 (Põhjamaade ja Balti riikide) spiikrite kohtumisel Riias.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee