Riigikogu

Riigikogu komisjonid: Ühendkuningriigile tuleb anda aega Euroopa Liidust väljaastumise läbirääkimiste alustamiseks

Istungil rõhutati, et Ühendkuningriigile tuleb pärast referendumil langetatud otsust anda aega Euroopa Liidust väljaastumise läbirääkimiste alustamiseks.

„Referendum on demokraatlik protsess ja tuleb austada briti rahva otsust, meeldib see meile või mitte,“ ütles Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling. „Tuleb leida rahumeelne tee Ühendkuningriigi lahkumiseks Euroopa Liidust ja olla tasakaalukad lahenduste leidmisel. Selleks on britid palunud aega vähemalt oktoobrini, mis on mõistlik ning teenib kõikide osapoolte huvisid,“ lisas Palling.

Väliskomisjoni esimees Sven Mikseri sõnul tuleb nii Eestis kui teistes liikmesriikides toimunut kainelt analüüsida, enne kui hakata tegema järeldusi brittide lahkumisotsuse põhjuste kohta. “Euroopa Liidu poolt oleks vale püüda Suurbritanniat kiirustama survestada või demonstratiivselt karistada,” ütles Mikser. “Täpselt samamoodi oleks aga vale endale tuhka pähe raputada ja süüdistada briti otsuses meid, see tähendab Euroopa Liidu ülejäänud liikmeid, või Liidu institutsionaalset ülesehitust,” lisas ta.

Istungil osalenud peaminister Taavi Rõivase sõnul ei saa läbirääkimisi alustada enne, kui britid ei ole esitanud väljaastumise teadet. Peaministri sõnul peavad edasised sammud seoses lahkumisläbirääkimistega toimuma liigse viivituseta, kuid ka liigse ajasurveta. Ta rõhutas, et kindlasti ei tohiks pidada eelläbirääkimisi kitsamas ringis, vaid ühisosa tuleks leida kõikide liikmesriikide osalusel.

Eesti seisukohti Ühendkuningriigi lahkumisläbirääkimiste suhtes esindab homme algaval Euroopa Liidu Ülemkogul peaminister Taavi Rõivas. Ülemkogu päevakavas on ka ränne, tööhõive, majanduskasv ja investeeringud ning välissuhted.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo 27. juuni – 3. juuli

Esmaspäev, 27. juuni

Komisjonides

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – kell 15.30: ülevaade Ühendkuningriigis toimunud ELi referendumist, kutsutud Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Christopher Holtby.

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – kell 16: Eesti seisukohad 28. – 29. juunil toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel, kutsutud peaminister Taavi Rõivas. Ühisistung on avalik ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes (Riigikogu konverentsisaal).

Laupäev, 2. juuli

Kell 10.30 – Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder avab Eesti linnade suvemängud Türil.

Välislähetused

25. juuni – 6. juuli
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Eesti delegatsiooni liikmed Mart Nutt, Külliki Kübarsepp (29.06-06.07) ja Mati Raidma (30.06-06.07) osalevad OSCE Parlamentaarse Assamblee suveistungil Thbilisis, Gruusias.

28. – 29. juuni
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling osaleb konverentsil „Digitaalne ühtne turg, jagamismajandus ja regulatsioonid“ ettekandega teemal „Nutikas reguleerimine: Eesti mudel“ ning on kohtumistel Bulgaaria parlamendis ja valitsuses Sofias, Bulgaarias.

30. juuni
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling kohub Soome transpordi ja kommunikatsiooni ministri Anne Berneriga Helsingis.

27. – 30. juuni
Riigikogu liige Johannes Kert teeb ettekande George Marshalli Keskuse korraldataval seminaril “Piirkondlik julgeolek: Jagatud väljakutsed ja võimalused“ Garmisch- Partenkirchenis, Saksamaal.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogu eelinfo esmaspäevaks, 27. juuniks

Komisjonides

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – kell 15.30 ülevaade Ühendkuningriigis toimunud ELi referendumist, kutsutud Ühendkuningriigi suursaadik Eestis Christopher Holtby.

Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisistung – Kell 16 Eesti seisukohad 28. – 29. juunil 2016 toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel. Kutsutud peaminister Taavi Rõivas. Ühisistung on avalik ja seda on võimalik jälgida veebiülekandes (Riigikogu konverentsisaal).

Välislähetused

25. juuni – 6. juuli

Riigikogu liige Mart Nutt osaleb Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee suveistungil Thbilisis, Gruusias.

28. – 29. juuni

EL asjade komisjoni esimees Kalle Palling osaleb Bulgaarias, Sofias toimuval konverentsil „Digitaalne ühtne turg, jagamismajandus ja regulatsioonid“ ettekandega teemal „Nutikas reguleerimine: Eesti mudel“. Samuti toimuvad kohtumised Bulgaaria parlamendis ja valitsuses.

30. juuni

EL asjade komisjoni esimees Kalle Palling kohub Soome transpordi ja kommunikatsiooni ministri Anne Berneriga Helsingis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Herkel: Brexiti populism peab Euroopa mõistusele kutsuma

Brexiti teokssaamine on väga halb uudis. Mida sellistes olukordades teha? Uutes tingimustes edasi elada, seda loomulikult. Peame arvestama, et Eesti Euroopa Liidu eesistumine jääb ajale, mil toimub Brexiti tagajärgedega tegelemine, n.ö. lahutusprotsess.

Milliseks kujunevad ahtamaks jääva Euroopa jõujooned, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa suhted, on veel vara öelda. Peame arvestama sedagi, et nii Saksamaal kui Prantsusmaal seisavad kohe varsti ees valimised. Kantsler Merkel ja president Holland on hoidnud Venemaa suhtes rangemat ja sanktsioone toetavamat joont kui nende oponendid.

Lähtudes eeldusest, et populistid on oma suure võidu saavutanud ja nüüd avalduvad tagajärjed oma täies ilus, võib Brexiti mõju mõne aja järel osutuda kainestavaks. Kainestavaks brittidele ja ülejäänud Euroopale. Küsimus on, kui suureks osutuvad sellele eelnevad tüsistused? Kas brittide otsus toob esile ahelreaktsiooni teistes liikmesriikides? Peame selleks valmis olema, nagu ka selleks, et Lääne-Euroopa muutub Vene-sõbralikumaks.

Aga alati tuleb populistidel võidu järel vastata küsimusele, mis saab edasi? Cameroni ebaõnnestumine võetud riskis on nüüd tõeks saanud. Brittide lahkumine koos valulise lahutusprotsessi ja kõigi tagajärgedega saab uue valitsuse osaks. Naela kurss langeb.

Järgnevaid sündmusi Suurbritannias ja Euroopas määrab suuresti see, kui raskelt ja kaua kestab pohmelus ning millised järeldused tehakse kainenemise järel. Ajaloopsühholoogia kinnitab, et siis tehtud järeldused võivad olla õiged, ehkki kõik kahetsevad, et need on tehtud liiga hilja. Tegelikult pole Euroopas üksnes rände-, võla- ja julgeolekukriis, vaid eeskätt on tegemist poliitilise juhtimise kriisiga.

Andres Herkel
Andres.Herkel@riigikogu.ee
5056540

Palling avaldas kurbust brittide Euroopa Liidust lahkumise otsuse pärast

„Briti rahva eile tehtud otsust tuleb austada, kuigi oleksime soovinud Ühendkuningriigi kui Eestile olulise partneri jäämist Euroopa Liitu,“ ütles Palling. „On raske leppida, et tugev ja ühtne Euroopa Liit, mille oluline osa on Ühendkuningriik, jääb nüüd nõrgemaks.“

Tema sõnul annab rahvahääletuse tulemus ainest analüüsiks, millest lähtudes tuleb Euroopa Liidul edaspidi senisest enam kuulata liikmesriikide soove ja muresid.

„Nii Euroopa Liit kui Ühendkuningriik peavad edasi minema ja referendumi tulemusel ei tohi lasta ühiskonda lõhestada,“ ütles Palling. Ta lisas, et briti rannik asub endiselt vaid mõnekümne kilomeetri kaugusel Euroopa Liidust ja britid pole ka edaspidi isoleeritud.

„Eestile tähendab Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust ühe olulise majandus- ja julgeolekupartneri lahkumist,“ ütles Palling ja rõhutas, et brittide eilne otsus ei too koheselt kaasa mingeid muudatusi Ühendkuningriigis viibivatele Eesti kodanikele ega seal tegutsevatele Eesti ettevõtjatele. „Kõigi võimalike muutuste osas tuleb esmalt ära oodata Ühendkuningriigi valitsuse edasised otsused,“ ütles ta.

„Täna me veel ei tea, kui suur on brittide eilse otsuse mõju Euroopa Liidu majandusele ja finantsmaailmale, kuid kindlasti ei ole see positiivne,“ ütles Palling. Analüütikute hinnangul jääb Ühendkuningriigi majandus Euroopa Liidust lahkudes nõrgemaks ning rahvusvaheline mõju väiksemaks.

„Kuigi Eesti on valinud brittidest sügavama integratsiooni tee ja liitunud nii euroala kui Schengeni viisaruumiga, on meie ja Ühendkuningriigi suhted väga lähedased olnud ning oleksid muutunud kindlasti veel lähedasemaks eelseisva ühise Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise perioodi jooksul,“ ütles Palling.

Palling kinnitas, et Eesti jätkab Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistustega senise plaani kohaselt ja võimalikud muudatused eesistumise ajakavas sõltuvad Ühendkuningriigi valitsuse ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide soovidest. Ta ei välistanud, et Eestil tuleb eesistumisega mõnevõrra varem alustada ja teha seda ilma brittideta. Eesti eesistumise periood algaks varasema kava kohaselt pärast Suurbritanniat 2018. aastal.

Eile Ühendkuningriigis toimunud rahvahääletusel toetas Euroopa Liitu jäämist 48 protsenti britte ja liidust lahkumist 52 protsenti. Valimisaktiivsus oli üle 70 protsendi. Otsus ei ole valitsusele siduv.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Mihkelson: oluline on liitlaste ühine arusaamine ohtudest ja õigete otsuste tegemine

„On ilmne, et need väljakutsed, mis meie regiooni ja NATOt puudutavad, on pikaajalised ja nendele tuleb vastata kestvate pikaajaliste lahendustega,“ ütles Mihkelson.

Mihkelsoni sõnul pole head suhted Venemaaga ühelegi NATO liikmesriigile nii olulised kui Eestile ja teistele Balti riikidele, mistõttu Eesti toetab kõiki samme, mis aitavad pingeid maandada ja võimaldavad sisulist dialoogi. „Eesmärk peab olema, et sarnaselt NATO liikmesriikidele järgiks ka Venemaa rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtteid,“ ütles Mihkelson.

Mihkelson avaldas lootust, et otsused, mida NATO kaitseministrid hiljuti langetasid, leiavad kinnitust NATO Varssavi tippkohtumisel. See on tema sõnul vajalik, et sundida Venemaad austama rahvusvahelist õigust ja iseenda võetud kohustusi.

„Vähemalt pataljoni suuruste üksuste saatmine Balti regiooni ja Poolasse on oluline samm stabiilsuse ja ettearvatava strateegilise tasakaalu loomiseks siin NATO kirdenurgas,“ kõneles Mihkelson. „Kõik analüüsid näitavad, et oluline on lahinguvõimeliste üksuste kohalolek meie territooriumil.“

„Erakordselt oluline on, et need sammud, mida astutakse heidutuse tõstmisel regioonis, vastaksid ka alliansi strateegilistele huvidele ja oleksid tehtud üksmeeles,“ ütles Mihkelson. Tema sõnul on erakordselt tähtis, et liitlasriigid väljendaksid NATO tippkohtumisel solidaarsust ja ühtsust.

Julgeoleku säilitamise seisukohast pidas ta eelseisva NATO tippkohtumise otsuseid külma sõja järgse perioodi olulisemaiks. „Need on täpselt need sammud, millega võimalikke ohte tõrjuda ja pingeid maandada,“ lisas ta.

Mihkelson tänas Prantsusmaad panuse eest Balti õhuturbesse, mis on tema sõnul olnud läbi aegade avalikkusele kõige nähtavam NATO heidutuse meede. Ta avaldas lootust, et lisaks Šauliaile võiks Prantsusmaa õhuväe üksused teenida ka Ämaris.

Mihkelson rõhutas ka valitsevat üksmeelt riigikaitsekomisjoni töös ja ütles, et kaitsekulutuste hoidmine kahe protsendi tasemel SKTst ei ole vaidlusobjekt. „Komisjonis on kujunenud selge arusaam üldisest julgeolekuolukorrast ja sammudest, mida peab tegema praegusel ajal,“ sõnas ta.

Prantsusmaa Kaitseväe juhataja kinnitas kohtumisel oma riigi kompanii osalemist Balti regiooni julgeoleku tagamisel. Lõplikult saab osalemine kinnitust Varssavi tippkohtumisel.

Tema sõnul on Eesti heaks eeskujuks alliansi teistele liikmetele kaitsekulutuste kahe protsendi tasemel hoidmises. Kindral väljendas heameelt koostöö üle Eesti kaitseväelastega Malis ja Kesk-Aafrika Vabariigis.

Fotod kohtumiselt.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

 

Nestor rõhutas Võidupüha tänujumalateenistusel liitlaste tähtsust

„Vabadussõjas saavutatud võit Nõukogude Vene punase terrori ja Balti parunite landesveeri vägede üle on helgemaid peatükke Eesti ajaloos,“ rääkis Eiki Nestor. „Esmakordselt ajaloos täitus kauaaegne unistus – sündis Eesti oma riik.“

Riigikogu esimees märkis, et Eesti ei olnud noil keerulistel aastatel üksi. „Meid abistas Briti laevastik, meid abistasid vabatahtlikud Soomest, Rootsist, Taanist, Ingerimaalt. Meiega võitlesid koos Vene valgekaartlased ja Läti väeosad,“ lausus ta. „Ja me võitsime.“

Nestor tõdes, et koos liitlastega on Eesti ka täna tugev ja suudab seista vastu ohtudele. „1940. aastal oli Eesti üksi, liitlasteta ning kaotas oma iseseisvuse,“ ütles ta. „25 aastat tagasi iseseisvust taastades tegi Eesti põhimõttelise valiku lääne kasuks, tagasi Euroopasse, kuhu me oleme kogu aeg kuulunud.“

Nestor märkis, et nii nagu Vabadussõjas saavutatud võit vajas kindlustamist, nii vajavad kaitset ka meie tänased saavutused. „Vabadussõjas, külg külje kõrval oma liitlastega, sündis Eesti riik,“ ütles Nestor. „Nõndasamuti jääb Eesti riik kestma – tihedas koostöös oma liitlastega.“

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Herkel võtab üle Venemaa ENPA saadikust maha jäänud raporti

2013. aastal Šlegeli algatatud ja juhitud raport jäi pooleli, kui Venemaa delegatsiooni õigused seoses sõjategevusega Ukrainas 2015. aasta jaanuaris ENPA-s peatati.

„Eelmine raportöör käis raporti ettevalmistamise käigus lähetustes Brasiilias ja Bali saarel, mina tahaks selle teema kiiremini ja lihtsamini lõpule viia,“ ütles Herkel. Herkel pidas tõenäoliseks, et Šlegeli tehtud rõhuasetustes tuleb muudatusi.

Täna õhtul toimub ENPA istungil Strasbourgis vaba debatt ENPA rollist parlamentidevahelises koostöös. „Selles teemaasetuses on nähtud varjatud katset kombata Venemaa volituste taastamise võimalusi,“ ütles Herkel.

Sel nädalal Strasbourgis Prantsusmaal toimuval ENPA istungil osalevad veel Eesti delegatsioonijuht Marianne Mikko ja delegatsiooni liige Mailis Reps.

Andres Herkel +372 505 6540

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Kohtumine Prantsusmaa Kaitseväe juhatajaga

Kell 11:25 riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Prantsusmaa Kaitseväe juhataja kindral Pierre de Villiersiga

Palling: Euroopa Liit vajab liikmesriikide parlamentide rolli suurendamist

„Rahvusparlamentide tugevam roll on tähtis nii Ühendkuningriigi rahvale, kes sel nädalal otsustab oma riigi jäämise üle Euroopa Liitu, kui ka allakirjutanud liikmesriikide parlamentidele,“ ütles Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling. „Ühendkuningriigi jäämine Euroopa Liitu on Eesti ja kogu Euroopa Liidu huvides.“

„Oma kirjaga anname Ühendkuningriigi rahvale märku oma toetusest ja palume pöördumises kiiresti rakendada juba varem heakskiidetud põhimõtteid, mis jõustuvad juhul kui Ühendkuningriik otsustab jääda Euroopa Liidu liikmeks,“ ütles Palling.

Läbi kavandatava reformi tekiks liikmesriikide parlamentidel õigus tõsta Euroopa Liidu asjade menetluses nii-öelda punane kaart. „Vähim, mis selle ettepanekuga saavutatakse, on olukord, kus Euroopa Komisjoni volinikud hakkaksid enne uute Euroopa Liidu algatuste arutelu senisest enam läbi rääkima liikmesriikide rahvaesindajatega,“ selgitas Palling.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon toetas pöördumist oma 30. mai istungil. Konsensuslikult leiti, et nii-öelda punase kaardi idee pole tekitada liikmesriikide parlamentidest lisa vetopunkt, vaid see on vahend, mis tagab Euroopa Komisjoni tihedama suhtluse rahvusparlamentidega, et selgitada oluliste algatuste sisu ja mõju.

Eesistuja Tuskile saadetud pöördumisele on alla kirjutanud Bulgaaria, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Hollandi alamkoja ning Poola parlamendi alam- ja ülemkoja Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehed.

Tänavu veebruaris leppisid Euroopa Liidu riigipead ja valitsusjuhid kokku rahvusparlamentide rolli suurendavas lahenduses Euroopa Liidu tuleviku kujundamisel. Lepe väljendab soovi säilitada Euroopa Liidu ühtsus ja tuua otsustusprotsess kodanikele lähemale.

Rahvusparlamentide rolli suurendamine Euroopa Liidu õigusloomes on üks Ühendkuningriigi ettepanekutest, mis jõustub, kui britid otsustavad referendumil Euroopa Liitu jäämise poolt. Nii-öelda punase kaardi ettepaneku kohaselt peaks nõukogu peatama eelnõu menetluse, kui selle vastu on üle 55 protsendi rahvusparlamentidest. Eile Tuskile saadetud pöördumisele allakirjutanud riikide valitsused on seda ideed konsensuslikult toetanud.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee