Riigikogu

Kohtumisel Gruusia välisministriga oli fookuses riigi lõimumine Euroopa Liiduga

Nestor tunnustas Gruusia tegevust reformide läbiviimisel, mis on vajalikud Euroopa Liiduga lõimumisel ja kinnitas, et Eesti toetab Gruusiat igakülgselt.

Nestor soovis Gruusiale edu ja kinnitas, et riik on eeskujuks teistele idapartnerluse riikidele. Ta märkis, et veel tänavu seisab tal ees visiit Gruusiasse ja ootab väga, et näha oma silmaga viimasel kümnendil riigis toimunud muutusi.

Nestori ja Džanelidze kohtumisel olid kõneks veel eelseisvad parlamendivalimised Gruusias. Džanelidze sõnul soovib Gruusia koondada läänemeelsed jõud parlamendis, et kindlustada oma tee Euroopasse. Valimiste eel saab tema sõnul põhiküsimuseks Gruusia majanduskasv ja tööpuudus.

Riigis käimasolevad reformid on tema sõnul suunatud valitsuse avatuse ja kaasava poliitika arendamisele. Suurt tähelepanu pööratakse infrastruktuuri projektidele ja haridusreformile, et ülikooli lõpetajad ei jääks töötuks. Reformimisel on ka kohtusüsteem.

Kohtumisele Riigikogu esimehega järgnes kohtumine väliskomisjonis, millest võtsid osa Riigikogu väliskomisjoni esimees Sven Mikser, aseesimees Enn Eesmaa, liikmed Keit Pentus-Rosimannus ja Eerik-Niiles Kross, kes on ühtlasi Eesti-Gruusia parlamendirühma esimees.

Mikser kinnitas, et Eesti toetab Gruusia teed Euroopa Liitu eelkõige väljaõppe ja abiga reformide läbiviimisel. „Eesti toetab vankumatult Gruusia territoriaalset terviklikkust ja gruusia rahva õigust otsustada ise oma geopoliitiliste valikute üle,“ rõhutas Mikser. „Eesti on teie sõber,“ kinnitas ta.

Kohtumisel peatuti pikemalt veel Gruusia võimalikul viisavabadusel Euroopa Liiduga. Džanelidze sõnul ei ole see enam mingi abstraktne lubadus, vaid konkreetne võimalus, mida kõik Gruusia kodanikud saavad tulevikus kasutada.

Fotod kohtumisest.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Keit Pentus-Rosimannus: Putin soovib äärmusluse toetamisega Euroopat lõhestada

“Vähe on täna Euroopa riike, mille sisepoliitikasse poleks viimastel aastatel ilmunud avalikult Kremli-meelsete erakondade ja poliitikute kõrvale nende kaksikvennad poliitilise spektri teisest servast ning välise vaatluse järgi otsustades ootamatuid rahalaevu leidnud “täiesti sõltumatud”, üleöö tekkinud sihtasutused, MTÜ-d, ühiskondlikud sõdalased,” selgitas Reformierakonna fraktsiooni nimel olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelul sõna võtnud parlamendisaadik.

“Miks rahastab Venemaa Euroopa riikide äärmuslasi ja valeuudiste levikut kui mitte tugeva Euroopa Liidu murendamiseks suletud piiridega väikesteks vürstiriikideks, kellega oleks kerge ükshaaval manipuleerida?” lisas Pentus-Rosimannus.

Riigikogu väliskomisjoni liikme sõnul tuleb poliitikutel rohkem, õigeaegselt ja avatult selgitada inimestele ümbritsevas maailmas toimuvat ja selle tausta ning rääkida lahti, kuidas see Eestit mõjutab.

“Maailmas ja Eestis on jõude, kelle sooviks on tõugata Eestit täpselt vastupidises suunas Lennart Meri algatatud ja kogu taasiseseisvusaja aetud julgeolekupoliitikale. Kelle sooviks on piiririik Eesti Euroopast ja lääneliitlusest välja kiskuda, et jätta meid eikellegimaale, üksi. Tuleb lõpetada häbelik vaikimine, kui rahvast valedega üksteise vastu ässitatakse, ja tuleb anda adekvaatsed ja kiired vastused rahva julgeolekumuredele,” ütles Pentus-Rosimannus.

Migratsioonikriisist rääkides ütles ta, et Eesti kohuseks on poliitkorrektsuse lõksu langemata rääkida ausalt ja avatult asjadest, mida näeme rikkis olevat.

“Migratsioonikriis on jõudnud nii kaugele, et midagi muutmata täpselt samal viisil jätkates saab tulemus olema suure tõenäosusega selline, mida ükski Euroopa Liidu liider näha ei sooviks. Eelmise suve sündmusi, kontrollimatut ja massilist sisserännet ei saa korduda lasta,” tõdes Pentus-Rosimannus.

Riigikogu väliskomisjoni liige

Keit Pentus-Rosimannus
Keit.Pentus-Rosimannus@riigikogu.ee
+372 5040884

Välispoliitika arutelu keskendus julgeolekule ning Euroopa Liidu ja NATO ühtsusele

„Eesti laiem julgeolek sõltub väga suurel määral meie võimekusest tegutseda rahvusvahelisel areenil tõsiseltvõetava koostööpartnerina,“ ütles välisminister Marina Kaljurand. „Mitmed eskaleeruvad konfliktid maailmas juhivad taas meie tähelepanu inimõiguste ja demokraatlike väärtuste olukorrale maailmas.“ Kaljurand rõhutas, et selliste väärtuste tagamine ja levitamine on meie peamine eesmärk maailma poliitikas.

Kaljuranna sõnul oli 2015. aasta Eesti ja Euroopa jaoks äärmiselt keeruline ning 2016 ei saa olema lihtsam. Tema sõnul on oluline leida konfliktile Ukrainas lahendus, mis austaks ja kindlustaks riigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Ta kinnitas, et Eesti on valmis Ukrainat reformide läbiviimisel jätkuvalt toetama.

Välisministri sõnul tuleb Euroopa tähelepanu hoida idapartnerluse riikidel ja lõimida neid õigusriigi valdkonnas. Lisaks Moldovale, Gruusiale ja Ukrainale nimetas ta Valgevenet, Armeeniat ja Aserbaidžaani, kes on huvitatud valdkonnapõhisest koostööst.

Kaljurand peatus oma kõnes pikemalt ka terrorismivastasel võitlusel. Ta kutsus üles mitte panema võrdusmärki terroristide ja sõjapõgenike, terrorostide ja kõigi islamiusuliste vahele ning astuma vastu kõigile katsetele õhutada vaenu ja vihkamist.

Kõneledes migratsioonist, pidas ta häbiväärseks, et Euroopa Liit on siiani suutnud ümber paigutada vähem kui 500 sõjapõgenikku. „See on vastutustundetu põgenike suhtes, kes põgenevad sõdade eest, kes vajavad rahvusvahelist kaitsest ning kelle ainsaks sooviks on leida rahu endale ja oma lastele,“ ütles ta.

Euroopa Liidu ühtsuse suurim katsumus rändekriisi kontekstis on tema sõnul ühise piirikaitse tugevdamine ja Schengeni lepingu säilitamine. „Euroopa Liidu välispiir peab hakkama toimima ja pidama vastu mistahes ebaseaduslikule piiriületusele,“ sõnas minister ja rõhutas põgenikekriisile lahenduste leidmisel olulise faktorina koostööd Türgiga.

Euroopa ühtsuse säilitamise ja tuleviku seisukohalt on Kaljuranna sõnul väga tähtis vältida Euroopa Liitu lagundavate protsesside tekkimist. Tema sõnul ei soovi Eesti kindlasti ühe oma olulisema julgeolekupoliitilise partneri Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust. „Eesti jaoks on oluline, et ühtegi kriisi ei lahendataks Euroopa Liidu ühtsuse hinnaga. Ühtne ja tugev Euroopa Liit on Eesti eluline huvi,“ ütles Kaljurand.

Lõpetuseks ütles Kaljurand, et järgmised aastad nõuavad Eesti välisteenistuselt tööd meie julgeoleku keskkonna stabiilsuse nimel ja tööd NATO edasise tugevdamise heaks. Tähelepanu keskmesse jääb Vene-Ukraina konflikt, kus Eesti peab tähtsaks Ukraina toetamist territoriaalse terviklikkuse taastamisel ja suveräänsuse kindlustamisel ning prioriteediks on rändekriisi ohjamine ja lahendamine Euroopas.

Väliskomisjoni esimees Sven Mikser ütles, et suurim vahetu julgeolekuoht, mis Eesti riigi püsimist ja arenemist ohustab, seondub endiselt Euroopa julgeolekuarhitektuuri murenemisega. „Venemaa agressioon Ukraina vastu ja Krimmi ebaseaduslik annekteerimine olid ja on jätkuvalt otseseks väljakutseks rahvusvahelisele õigusele ja sellel seisvale Euroopa julgeolekukorraldusele,“ ütles Mikser.

Mikseri sõnul on agressiivset naabrit võimalik heidutada. Tema hinnangul on Eesti ja meie liitlaste kollektiivne moraalne, majanduslik, poliitiline ja ka sõjaline potentsiaal ülekaalukalt võimsam mistahes väljakutsujast ning Eesti ei ole julgeolekuohtudega silmitsi seistes üksi.

Liitlaste valmidus ja suutlikkus Eestit vajadusel toetada sõltub Mikseri sõnul meie endi usaldusväärsusest sõprade silmis ning NATOsse ja Euroopa Liitu koondunud demokraatlike riikide ühtsusest. Demokraatliku maailma ühtsus väljendub tema sõnul selgelt ka läbi sanktsioonide, mis on kehtestatud Venemaa suhtes seoses Ukraina-vastase agressiooniga.

Mikser ütles peatudes Euroopa ründekriisil, et Euroopa välispiiride tugevdamine on hädavajalik selleks, et kaitsta inimeste vaba liikumise põhimõtet liidu sees. „Euroopa Liidu alusvabaduste kaitsmine on meie julgeoleku ja heaolu kasvu peamisi tagatisi,“ lausus Mikser. Tema sõnul on Eesti eelistuseks aidata hädasolijaid eeskätt nende kodumaal ja lähiriikides ning püüda lahendada konflikte seal, kus need tekivad.

Mikser rääkis põgusalt ka Eesti ja Venemaa vaheliste piirilepete ratifitseerimisest. Ta avaldas lootust, et selle pika protsessi lõpetamine lähiajal on võimalik, kuid samas peab vajadusel olema valmis töötama lepete ratifitseerimise ja jõustamise suunas ka Vene parlamendi järgmise, sügisel valitava koosseisuga. Ta rõhutas, et piirilepped käsitlevad vaid piirijoone kulgemist ega ürita lahendada muid riikidevahelisi küsimusi ega erinevaid ajalootõlgendusi.

Mikser möönis, et töö Euroopa Liidu idapartnerite, eeskätt Ukraina, Moldova, Gruusia ja Valgevenega nõuab strateegilist kannatlikkust, kuid ta on veendunud, et nende Euroopale lähemale toomisest tõuseb tulu nii nende rahvaste elujärjele kui kogu Euroopa stabiilsusele ja julgeolekule.

Mikser tõdes kriitiliselt, et ehkki aastate jooksul on välispoliitikast räägitud kui erakondade-ülesemast teemast, on välispoliitilise olukorra pingestumine ja Eesti sisepoliitika antagoniseerumine seda konsensuslikkust tublisti kahandanud. „Väikeriigina me teame, et oleme rahvusvahelisel areenil tugevad siis, kui oskame leida ühispositsiooni oma liitlastega,“ kõneles Mikser. „Sama printsiip võiks kehtida ka Eesti-siseses debatis meie välispoliitiliste prioriteetide üle.“

Riigikogul ja parlamentaarsel diplomaatial on Eesti esindamisel maailmas oluline osa, ütles Mikser. „Kuid ärgem keegi mõelgem seda rolli täites, et see, mis on hea parteile, peab kõlbama ka Eestile,“ pöördus Mikser kolleegide poole.“Mõelgem pigem nii: mis on hea Eestile, see on hea Eesti inimestele ja järelikult ka meie igaühe erakonnale.“

Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad Marko Mihkelson, Enn Eesmaa, Marianne Mikko, Henn Põlluaas, Keit Pentus-Rosimannus ja Andres Herkel.

Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna võtnud Mihkelson ütles, et Eesti välispoliitika peab olema aktiivne, peab olema loominguline ja rahvusvahelisele koostööle suunatud. Ta märkis, et meil on tegemist revisionistliku ja väga agressiivse naabri, Venemaaga, kelle praegune tegevus on suunatud Euroopa julgeolekuarhitektuuri muutmisele.

Võitlus islamiäärmuslusega eeldab Mihkelsoni sõnul väga tõsist julgeolekupoliitilist, aga ka tegelikult luurekoostööd riikide vahel.

Mihkelsoni sõnul on ilmne, et Eesti välispoliitika jõupingutused peavad olema suunatud sellele, et mõrasid Euroopa Liidus vähendada ja ühtsust tugevdada. Lõpetuseks juhtis Mihkelson tähelepanu vajadusele tugevdada Eesti välisteenistuse rahastamist.

Keskfraktsiooni nimel sõna võtnud Eesmaa on euroliidu, seega ka Eesti välispoliitika üks peamisi eesmärke ühtsuse ja tasakaalu säilitamine ja suurendamine. Sama käib tema sõnul transatlantiliste suhete kohta. Muu hulgas rõhutas ta Euroopa Liidu ja USA vahelise vabakaubanduslepingu olulisust ja sellest tulenevaid uusi võimalusi.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Mikko ütles, et kogu taasiseseisvumisaja nagu ka möödunud aastal juhindub Eesti välispoliitika rahvusvahelise õiguse universaalsusest. „See tähendab, et ükski riik ei ole kõrgemal teistest, vaid kõikidele riikidele kehtivad ühed ja samad reeglid. Nii geopoliitilist asukohta kui ka rahvaarvu silmas pidades tuleb Eestil püsida väärtuspõhise välispoliitika kursil. See on meie kaubamärk, see seostub meiega. See meelekindlus on Eestile vajalik. Pikas perspektiivis ja suurt pilti silmas pidades,“ kõneles Mikko.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Põlluaas avaldas kahetsust, et arutelu jooksul ei kuulnud ta kahte sõna: “rahvuslikud huvid”. „Kuulsime palju liberaalsest väärtussüsteemist, kuulsime solidaarsusest, aga me ei kuulnud seda, kas tõesti kõik see on seda väärt, et Eesti peaks need üle võtma ilma vähimagi kriitikata?“ küsis Põlluaas.

Põlluaas nõustus, et koostöö meie liitlastega, arendades häid liitlassuhteid, tugevdades meie julgeolekut koos sõpradega, peab jätkuma. Aga tema sõnule ei saa see toimida meie enda huvide, meie enda rahva, meie enda jätkusuutlikkuse ja kestvuse nimel.

Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelenud Pentus-Rosimannuse sõnul tuleb poliitikutel rohkem, õigeaegselt ja avatult selgitada inimestele ümbritsevas maailmas toimuvat ja selle tausta ning rääkida lahti, kuidas see Eestit mõjutab.

“Maailmas ja Eestis on jõude, kelle sooviks on tõugata Eestit täpselt vastupidises suunas Lennart Meri algatatud ja kogu taasiseseisvusaja aetud julgeolekupoliitikale. Kelle sooviks on piiririik Eesti Euroopast ja lääneliitlusest välja kiskuda, et jätta meid eikellegimaale, üksi. Tuleb lõpetada häbelik vaikimine, kui rahvast valedega üksteise vastu ässitatakse, ja tuleb anda adekvaatsed ja kiired vastused rahva julgeolekumuredele,” ütles Pentus-Rosimannus.

Vabaerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Herkel ütles, et välispoliitika arutelu on üks kõige tähtsamaid arutelusid. Ta rõhutas, et Euroopa ühtsus on erakordselt tähtis ja selle kese on meie jaoks julgeolekul, mis põhineb NATO ühtsusel.

„Pagulasmasse Eestis ei ole, kuid pagulasprobleem Euroopas on ilmselt pikaajaline. Ja selle juures tuleb väärtusküsimus väga teravalt esile ja meil tuleb sõnastada ka oma rahvuslikud huvid,“ ütles Herkel. Tema sõnul peituvad Eesti rahvuslikud huvid Euroopaga olemises, Euroopa väärtustes.

Istungi stenogramm.

Fotod istungist.

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Haukanõmm: puuetega inimeste paremaks kaitsmiseks puudub sõltumatu järelevalvemehhanism

Monika Haukanõmm andis täna Vabaerakonna saadikute nimel üle arupärimise sotsiaalkaitseminister Margus Tsahknale seoses rahvusvaheliste kohustuste täitmisega puuetega inimeste õiguste kaitsmisel.

Eestis jõustus ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon 2012. aastal, selle ratifitseerimisega võttis riik endale kohustuse parandada järjepidevalt puuetega inimeste õigusi. Kahjuks ei ole Eesti võetud kohustust tänaseks täitnud, meil ei ole loodud sõltumatut järelevalvemehhanismi ei õiguskantsleri ega võrdõiguslikkuse voliniku juures. Ettekäändeks on toodud küll seaduse puudumist, raha ja inimeste ebapiisavust ning võimalike asutuste mittevastavust nn Pariisi põhimõtetele. Aga kui Eestis ei ole ühtegi nimetatud nõetele vastavat asutust, kas siis ei peagi võetud kohustusi täitma? Tulemuseks on olukord, kus konventsiooni põhimõtete rakendamine igapäevaellu ei ole kellegi prioriteet.

Samas on Eesti riigiraportis ÜROle novembris 2015 kirjas, et aastal 2014 on moodustatud puuetega inimeste õiguste komitee. Monika Haukanõmm rõhutas arupärimist üle andes, et selle komitee tööst pole midagi kuulda olnud, ning uurib ministrilt millise organisatsiooni juures komitee töötab, milline on töö tulemus ning kui suur on komitee tegevuse eelarve.

Lisainfo:
Monika Haukanõmm
monika.haukanomm@riigikogu.ee
56966326

Marianne Mikko: välis-ja kaitsepoliitikas on populism iseäranis vastuvõtmatu

Sotsiaaldemokraat Marianne Mikko kinnitas täna riigikogu ees, et ärevas maailmas ja hapras julgeolekuolukorras on eriti oluline välispoliitilise konsensuse säilitamine.

“Pagulaskriis ja ka turbulents meie idapiiri taga on tekitanud mõnel erakonnal tunde, et nad ise loovad oma sise-, kaitse- või välisministeeriumi. Riigikogu saalis, aga ka tänavatel on näha ja kuulda loosungeid, kuidas mõni erakond kaitseb erilise innuga väljasuremisohus eestlasi,” märkis Mikko. Sotsiaaldemokraatidele on Mikko sõnul taoline populism vastuvõtmatu.

“Me tuletame meelde, et julgeoleku- ja kaitseküsimustes, nagu ka välispoliitikas on Eesti demokraatliku õigusriigina järginud kirjutamata reeglit, et neis strateegilistes valdkondades valitseb meil konsensus. Ei ole nii, et mõned erakonnad võtavad endale õiguse hakata mängima küsimustega, millega ei mängita,” rääkis Mikko.

Ta tõstis esile selle, et Eesti on nii NATOs kui ka Euroopa Liidus täitnud eeskujulikult oma julgeoleku- ja kaitsepoliitilisi kohustusi, mis annab kindlust, et me ei pea karmil hetkel kartma üksijäämist.

“Sotsiaaldemokraadid kirjutavad rahulikult alla välisminister Marina Kaljuranna välispoliitilisele ettekandele,” lausus Mikko.  “Kui midagi jäi puudu, siis oleks hea meelega kuulanud, millised on meie prioriteedid Euroopa Nõukogu eesistumise ajal ja missugust eeskuju me tahame näidata poole aasta vältel, mil Eestil on au juhtida pea pooltsada Euroopa riiki.”

 

Täiendav info:
Marianne Mikko
56463614

Andres Ammas: Reformierakond juurutab Riigikogus halbu kombeid

Vabaerakonna fraktsiooni aseesimees Andres Ammas nimetas Riigikogus opositsioonisaadikute küsimuste blokeerimist Reformierakonna poolt rahvaesinduse mõnitamiseks ja ebademokraatlikuks pretsedendiks.

Täna Riigikogus toimunud Eesti välispoliitika arutelul riiklikult tähtsa küsimusena pani Reformierakonna fraktsioon oma liikmed kõigile üllatuseks kiirkorras ja pea täiskoosseisus esitama välisministrile küsimusi, et võimalikult välistada tunniajase arutelu jooksul opositsioonisaadikute küsimused. Välisminister ületas seejuures nagunii juba tublisti talle ettekandeks ettenähtud aja.
„Jääb mõistatuseks, mida välisminister ja tema erakond kardavad? Opositsiooni vahel ka kriitilistele küsimustele vastamine ei käi ju kompetentsele ministrile üle jõu,“ imestas Ammas. Piinlik on arutelu jälgivate diplomaatide ees, kes loodetavasti peavad siiski ka edaspidi Eesti parlamenti demokraatlikuks organiks.
„Reformierakond on vist omaks võtnud Venemaa Riigiduuma endise spiikri ja Putini liitlase Boriss Grõzlovi seisukoha, et parlament ei ole koht diskussiooniks. Oleme Riigikogu esimese aasta jooksul näinud kobareelnõu läbisurumist, sahkerdamist nn katuserahadega, aga niisugust opositsioonisaadikute „metsa saatmist“ pole seni olnud. See on tragikoomiline,“ ütles Vabaerakonna saadik Ammas.

 

 

Lisainfo:

Andres Ammas 5056318

Kalle Palling: sõidujagamine tuleb kiiresti seadusesse kirjutada

Pallingu sõnul on sõidujagamine inimeste poolt aktiivselt kasutatava teenusena levinud üle maailma väga kiiresti ning seadusandlus peab innovatsiooni ja ühiskondlike ootustega sammu pidama.

„Jagamismajandust veab tugev tarbijate nõudlus ning seda pole võimalik ega ka mõistlik regulatiivselt maha suruda. Eestil on hoopis võimalik tõestada ennast jätkuvalt Euroopa innovatsiooniliidrina kui kaasajastame oma seadusandluse esimesel  võimalusel,“ lausus Palling.

Tema sõnul on vana Euroopa kinni debatis selle üle, kas digitaalsed teenused kuuluvad olemasoleva seadusandluse alla või mitte. „See on vale debatt ega aita Euroopa majandust, samal ajal kui ülejäänud maailm liigub digitaalse majandusega kiiresti edasi. Eesti saab näidata eeskuju, luues seadusandluse, mis sobib kaasaega, mitte ei proovi suruda kaasaega vanamoodsasse seadusandlusesse,“ lisas ta.

Pallingu sõnul on heaks näiteks Eesti edumeelsusest Uberi ja maksuameti koostöö, millest on Euroopal palju õppida. „Kui hoiame oma õigusliku keskkonna sellisena, mis võtab arvesse uue majanduse võimalusi, siis on see keskkond, milles sünnivad ka uued Skype’id ja Transferwise’id,“ leiab riigikogu liige.

Riigikogu majanduskomisjoni liige

Kalle Palling
kalle.palling@riigikogu.ee
+372 56639005

Riigikogu eelinfo neljapäevaks, 11. veebruariks

Kell 10 – täiskogu istung

Olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, ettekandjad välisminister Marina Kaljurand ja väliskomisjoni esimees Sven Mikser.

Kell 14 – komisjonides istungid

kultuurikomisjonis – kollektiivne pöördumine ”Lasteaedade õpetajate töö väärtustamisest”;

majanduskomisjonis – raudteeseaduse muutmise seaduse eelnõu (129 SE);

õiguskomisjonis – 15 minuti pärast täiskogu istungi lõppu: arvamuse andmine põhiseaduskomisjonile põhiseaduslikkuse järelevalve asjas äriseadustiku osalise põhiseadusevastaseks tunnistamise taotlus; võlaõigusseaduse § 403¹ täiendamise seaduse eelnõu (106 SE); võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (152 SE), kutsutud justiitsministeeriumi esindajad.

Sündmused

Kell 12.10 – Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling kohtub Eestis õppevisiidil olevate Ukraina välisministeeriumi kõrgemate ametnikega.

Kell 14.40 Väliskomisjoni esimees Sven Mikser kohtub Eestis õppevisiidil viibivate Ukraina välisministeeriumi kõrgemate ametnikega.

Kell 15 – Riigikogu esimees Eiki Nestor kohtub Gruusia välisministri Mikheil Janelidzega.

Kell 15.30 ­ Väliskomisjon kohtub Gruusia välisministri Mikheil Janelidzega.

Välislähetused

6. – 11. veebruar

Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti rühma liige Marika Tuus-Laul osaleb IPU parlamentaarsel kuulamisel ÜRO juures New Yorgis.

7. – 8. veebruar

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Kalle Palling osaleb Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Liidu asjade komisjonide (COSAC) esimeeste kohtumisel Haagis.

11. – 12. veebruar

Riigikogu liige Marianne Mikko osaleb Euroopa sotsiaaldemokraatide naisorganisatsiooni PES juhatuse koosolekul Brüsselis.

11. – 12. veebruar

Riigikogu liige Andres Metsoja osaleb Pärnumaa delegatsiooni koosseisus regionaalarengu küsimusi käsitleval visiidil Buskerudi maakonda Norras.

11. – 16. veebruar

Riigikogu liikmed Martin Helme ja Jaak Madison kohtuvad Pärandi Sihtasutuse (Davis Institute for National Security and Foreign Policy The Heritage Foundation) teadur Daniel Kochisiga Washingtonis.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
6316356; 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogus toimub täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu

Mikser peab Eesti julgeoleku tagamisel oluliseks, et Eestil oleks usaldusväärse liitlase maine ning et Euroopa Liidu ja NATO ühtsus püsiks tugevana. “Solidaarsus on kahesuunaline tänav, et oma liitlastelt tuge saada, tuleb olla valmis midagi ka vastu andma,” rõhutab Mikser.

Mikseri sõnul seisid meie liitlased meie kõrval, kui julgeolekuolukord Euroopas Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tõttu järsult teravnes. “Me peame mõistma, et rändekriisiski peab Euroopa olema ühtne ja siin vajavad meie partnerid meilt solidaarset suhtumist,” ütles Mikser arutelu eel.

Mikser rõhutab, et Schengeni ruumi säilimiseks on oluline tugevdada Euroopa Liidu välispiiri ja pöörata enam tähelepanu siseturvalisuse tagamisele.

Välispoliitika arutelu Riigikogus algab kell 10.

Istungi otseülekanne on jälgitav internetis.

Riigikogu pressiteenistus
Epp-Mare Kukemelk
T: 631 6356, 515 3903
epp-mare.kukemelk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Riigikogus toimub siseturvalisuse vabatahtlike konverents „Jääd kiivrisse“

Neljapäeval, 11. veebruaril kell 14 toimub Riigikogu konverentsisaalis foorum „Jääd kiivrisse“, kus siseturvalisuse küsimuste üle arutavad abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad ja kaitseliitlased.

„Viimastel aastatel on vabatahtlike siseturvalisuse ja julgeoleku tagajate arv kiiresti tõusnud. Riigiasutuste ja vabatahtlike koostööst sõltub, kas me suudame oluliselt parandada Eesti kaitstust ja kriisidele reageerimisvõimet või jääme hätta väheste vahendite tõttu. Inimeste siiras soov ja valmidus oma kodu kaitsta ja kaaskodanikke aidata on tegelikkuses palju olulisem, kui metall või jõulised seisukohavõtud,“ ütles siseturvalisuse vabatahtlike toetusrühma liige Artur Talvik.

Tema sõnul praeguseks on vabatahtlike kaasamises tekkinud mitu probleemi: paljudel ripub kapis mitu vabatahtliku vormi ja ei ole selge, milline on täpne rollijaotus kriisi puhul. „Endiselt on õhus varustuse, koolituste ning erinevate asutuste koostöö küsimused ja probleemid. Ilmselt mõnes kohas vabatahtlike väärtustamine ei ole piisavalt hea, kuigi üldine trend on olnud pigem sinnapoole, et vabatahtlike tähtsust teadvustatakse aina rohkem“ ütles Talvik.

Riigikogus tegutseb siseturvalisuse vabatahtlike toetusrühm, mille esimees on Artur Talvik ning liikmed Raivo Aeg, Andres Anvelt, Dmitri Dmitrijev, Kalvi Kõva, Kalle Laanet, Madis Milling, Aivar Sõerd ja Tarmo Tamm.

Lisainfo
Artur Talvik
Artur.Talvik@riigikogu.ee
5021989