Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

Riigikogu eelinfo kolmapäevaks, 28. septembriks

Kell 13 – infotund

Riigikogu liikmete küsimustele vastavad peaminister Taavi Rõivas, siseminister Hanno Pevkur ja kultuuriminister Indrek Saar.

Peaminister Taavi Rõivas vastab küsimustele teadus- ja arendusnõukogu tegevuse „Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu ja tegevussuundade raporti” otsuste elluviimise ning maksumuudatuste kohta.

Siseminister Hanno Pevkur vastab küsimustele politsei tegevuse kohta ja päästjate palga kohta uue eelarve valguses.

Kultuuriminister Indrek Saar vastab küsimustele haldusreformi mõju kohta maapiirkonna kultuuriasutustele ja Gaudeamus 2018 kohta.

Kell 14 – täiskogu istung

Jätkub teisipäevase istungi tööaja lõppemise tõttu pooleli jäänud väliskomisjoni algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu (262 SE) esimene lugemine. Eelnõu eesmärgiks on täiendada ja täpsustada välismaalasele sissesõidukeelu kehtestamise õiguslikke aluseid niiviisi, et need vastaksid rahvusvahelisele julgeolekuolukorrale, arvestaksid julgeolekuasutuste ohuhinnanguid ning looksid reaalse ja otsese seose sissesõidukeeldude praktika ja ohuhinnangute vahel.

Teisipäevase istungi tööaja lõppemise tõttu kolmapäevase istungi päevakorda lükkunud 27 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse rahvaalgatuse võimaldamiseks eelnõu (228 SE) esimene lugemine. Eelnõu näeb ette luua kodanikele võimalus algatada seaduse eelnõu sõltumata Riigikogus esindatud erakondade algatustest. Seaduse algatamise õigus on rahvaalgatuse korras vähemalt 25 000 hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul ja isikul, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kuid kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa ja alalise elamisõiguse alusel ja on vähemalt 16-aastane.

Peaministri poliitiline avaldus seoses 2017. a. riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega.
Ettekandja peaminister Taavi Rõivas.

Kolmas lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse muutmise seaduse (Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine) eelnõu (240 SE) näeb ette muuta ajutiselt avaliku teenistuse seadust seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ülesande täitmisega 2018. aasta esimesel poolaastal. Seaduses nähakse ette erisused ametnikele, kes täidavad Eesti eesistumisega seotud teenistusülesandeid. ELi eesistumise eelselt ja ELi eesistumise ajaks luuakse personali paindlikumaks värbamiseks erisus, mille kohaselt võib ametniku määratud ajaks teenistusse nimetada ilma konkursita. Intensiivse tööperioodi ja suurenenud töökoormuse kompenseerimiseks ning ametnike motiveerimiseks nähakse ette kuni 10-kalendripäevase lisapuhkuse andmise võimalus ja võimalus maksta kehtivast korrast suuremat lisatasu. Kõik seadusesse viidavad erisused kehtivad kuni 31. detsembrini 2018 ja puudutavad vaid neid ametnikke, kes täidavad Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega seotud teenistusülesandeid.

Teine lugemine – 1 eelnõu:

Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse eelnõuga (237 SE) luuakse riigisisene regulatsioon e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste ELi määruse (eIDAS määrus) rakendamiseks. Euroopa Liit soovib suurendada usaldust elektrooniliste tehingute vastu siseturul, luues ühise aluse turvalisele elektroonilisele suhtlusele kodaniku, ettevõtja ja ametiasutuse vahel. ELi määrus reguleerib e-identimise piiriülest kasutust ning ühtsete reeglite alustel selliste usaldusteenuste osutamist siseturul nagu e-allkiri, ajatempel, veebisaidi autentimine jm. Määrus aitab kaasa digitaalse ühtse turu edendamisele ja lihtsustab internetipõhiste piiriüleste teenuste kasutamist. E-identimise koostöö järgi peavad liikmesriikide asutused digitaalallkirju vastastikku tunnustama hakkama 2016. aastal ja elektroonilist identiteeti 2018. aastal. Liikmesriigid võivad teiste liikmesriikide elektroonilist identiteeti vastastikku tunnustada ka juba varem.

Esimene lugemine – 8 eelnõu:

Valitsuse algatatud laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu (279 SE). Eesmärgiks on laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimine ja konventsiooni rakendamine Eestis. Nimetatud konventsioon jõustus rahvusvaheliselt 1. juulil 2010. Eesti kirjutas konventsioonile alla 17. septembril 2008. Konventsioonile on seisuga 3. juuni 2016 alla kirjutanud 47 ja selle ratifitseerinud 41 ENi liikmesriiki. Konventsioon on kõige ulatuslikum rahvusvaheline lepe, milles käsitletakse laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest. Konventsiooni nurgakivid on seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ennetamine, seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise ohvriks langenud laste õiguste kaitse tagamine ning lapse seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise vastases võitluses riigisisese ja rahvusvahelise koostöö edendamine. Selleks, et konventsiooniosalised rakendaksid tõhusalt konventsiooni sätteid, kehtestatakse konventsiooniga järelevalvesüsteem.

Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga (276 SE) tõstetakse maksustatava käibe piirmäära, mille ületades tekib ettevõtlusega tegeleval isikul kohustus end registreerida käibemaksukohustuslasena ning täiendada kaupade nimekirja, millele rakendatakse käibemaksuarvestuses erikorda – pöördmaksustamist.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vietnami Sotsialistliku Vabariigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (277 SE). Eesmärgiks on ratifitseerida leping ja selle juurde kuuluv protokoll ning luua võimalus selle kohaldamiseks. Lepinguga luuakse soodsamad tingimused riikidevahelisteks investeeringuteks ning inimeste, kaupade ja teenuste vabaks liikumiseks. Topeltmaksustamise vältimise lepingute eesmärk on soodustada investeeringuid, näiteks piirab leping riigi õigusi maksustada teise lepingupoole residentide tulu. Samuti ei tohi riik oma kodanikke maksustada soodsamalt kui teise riigi kodanikke. Leping hoiab ära topeltmaksustamise, mis võib tekkida kahe riigi seaduste koosmõjul.

Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Gruusia vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingu ning selle muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (242 SE). Eesmärgiks on ratifitseerida leping ja protokoll ning teha võimalikuks nende jõustamine. Lepingu eesmärk on tihendada Eesti ja Gruusia majanduskoostööd ja soodustada erakapitali liikumist ning lepingupoolte majanduslikku arengut. Samuti soovitakse luua soodne investeerimiskeskkond, tagada mõlema riigi investorite võrdne kohtlemine ja kehtestada enamsoodustusrežiim, mille kohaselt lepingupool ei kohtle teise poole investori investeeringuid ja tulu vähem soodsalt kui mis tahes kolmanda riigi investori investeeringuid ja tulu. Lepingus määratakse investeerimisega seotud tingimused nagu maksete vaba ülekandmine, investeeringute sundvõõrandamine ja selle eest tasutav hüvitis jm ning luuakse lepingust tulenevate vaidluste lahendamise kord. Põhiline lepingu muutmise protokolli sõlmimise vajadus tulenes Euroopa Kohtu 2009. aasta otsusest, mille kohaselt peab liikmesriik kolmandate riikidega sõlmitavates investeeringute kaitse lepingutes rõhutama Euroopa Liidu pädevust piirata teatavatel juhtudel rahaülekandeid ELi välistesse riikidesse. Leping kui ka protokoll tuleb ratifitseerida Riigikogus. Gruusia on lepingu ja protokolli juba ratifitseerinud.

Valitsuse algatatud Montenegro ühinemist käsitleva Põhja-Atlandi lepingu protokolli heakskiitmise seaduse eelnõu (283 SE). Eesmärgiks on protokoll heaks kiita ja teha võimalikuks selle jõustamine. Protokolli eesmärk on korraldada Montenegro ühinemine Põhja-Atlandi lepinguga. Montenegro ühinemist käsitlev Põhja-Atlandi lepingu protokoll reguleerib riigi NATOga ühinemise korraldust. Montenegro ühinemine NATOga suurendab julgeolekut Euro-Atlandi piirkonnas ning aitab kaasa ühtse, vaba ja rahumeelse Euroopa saavutamisele. Seletuskirjas märgitakse, et Montenegro koostöö NATOga algas aastal 2003, mil Serbia ja Montenegro liitriik ühines programmiga „Partnerlus rahu nimel“. Pärast liitriigi lagunemist 2006 seadis Montenegro eesmärgiks NATOga ühinemise. NATO välisministrite kohtumisel 1. detsembril 2015 otsustati kutsuda Montenegro ühinemisläbirääkimistele. Ühinemisprotokolli eelnõu kiideti Põhja-Atlandi nõukogus heaks 22. märtsil 2016. Tegu on NATO viienda laienemisega pärast külma sõja lõppu. Montenegro on osalenud 2010–2014 NATO operatsioonil Afganistanis (ISAF, International Security Assistance Force) ja on praegu seal jätkumissioonil, nõustades ja abistades Afganistani relvajõude ning õpetades neid välja.

Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) muudab välisteenistuse seadust seoses Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi ülesande täitmisega 2018. aasta esimesel poolaastal. Muudatuste eesmärk on lihtsustada ELi eesistumisega seotud personalimääramisi ning vähendada sellega seotud töökoormust, võimaldada teenistujate sujuvat ning operatiivset lähetamist ELi eesistumisega seotud ametikohtadele ja muuta kehtivat regulatsiooni selgemaks. Kehtiv seadus ei võimalda praegu ELi Nõukogu eesistumisega seotud paindlikkust ja suurenenud koormuse tingimustes operatiivset lähetustega seotud dokumentide menetlemist. Eelnõuga võimaldatakse edaspidi ka Riigikantseleil lähetada erialadiplomaate välisteenistuse seaduse alusel. Muudatus on seotud EL eesistumise ülesannete täitmisega, mille tõttu suureneb Riigikantseleist lähetatavate ametnike hulk. Eelnõuga luuakse võimalus võtta erialadiplomaate välisteenistusse ka siis, kui nad võõrkeeltest oskavad ainult inglise keelt. Seni on nõutav kahe võõrkeele oskus, millest üks on inglise või prantsuse keel. Erialadiplomaat on oma valdkonna spetsialist, kelle puhul on kõige olulisemad tema erialased teadmised. Muudatus on vajalik, sest kahe võõrkeele oskuse nõue on takistuseks pädeva spetsialisti lähetamisel erialadiplomaadina.

Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (249 SE) viiakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus kooskõlla ELi täpsustatud nõuete ja ühise põllumajanduspoliitika uue rahastamisperioodi 2014-2020 käivitamiseks tehtud muudatustega. Samuti lisatakse seadusesse sätted seoses maaelu arengukava toetuste eest tehtavate tegevuste muutmistega, piimatootmiskvoodi rakendamise lõppemise ja põlluraamatuga. Eelnõu lihtsustab Eesti maaelu arengukava 2014-2020 toetuste eest tehtavate tegevuste muutmist dokumentides ja sätestab, millistel juhtudel võib toetust kaotamata tegevusi muuta. Näiteks võib ühe valmistaja tehase lüpsiseadme põhjendatud juhul asendada teise tehase lüpsiseadmega või üht marki traktori asendada teisega, kui muud hinnapakkumuses toodud olulised näitajad jäävad samaks. Juhul kui põllumajandustootja pole piimatootmiskvoodi ületamise tasu tähtpäevaks ära maksnud, antakse PRIAle õigus see tasaarveldada põllumajandustootjale makstavate toetustega. PRIAle antakse õigus asi sundtäitmisele anda kui mõistliku aja jooksul ei ole võimalik maksmata tasu tasaarveldada, ning nähakse ette, et tasaarvelduse võib teha ka pärast sundtäitmisele andmist. Kehtestatakse tähtpäevaks tasumata tasu osas viivise maksmine. Viivise suuruseks on komisjoni määruses sätestatud määr – iga maksmisega viivitatud aasta kohta kolme kuu Euribor iga aasta 1. oktoobri seisuga pluss üks protsent. Põllumajandusega tegelevad isikud peavad põlluraamatusse kandma lisaks veeseaduses nõutud andmetele ka toetuse saamise tingimustes märgitud andmed. Näiteks andmed mullaproovide võtmise ja nende analüüsi tulemuste, taimekahjustajate seire, kasvatatavate põllumajanduskultuuride sortide ja muu kohta. Tegemist on teabega, mida enamikel juhtudel juba põlluraamatusse kantakse. Muudatus on vajalik, et tagada Eesti maaelu arengukava 2014-2020 raames antavate keskkonnatoetuste, samuti mahepõllumajanduse toetuse saamise nõuete tõhusam kontroll.

Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (282 SE). Eesmärk on viia üha enam toodangust mahedalt märgistatuna tarbijani, soodustada mahetoidu tarbimist ja mahetooraine üha laialdasemat kasutamist toitlustusettevõttetes. Sätestatakse võimalus mahetooraine kasutamisele viitamiseks spetsiaalselt toitlustajatele väljatöötatud märgi kaudu. Tekib võimalus näidata mahetooraine protsentuaalselt osakaalu kolmes vahemikus: üle 20 kuni 50 protsendi toorainest on mahe; üle 50 kuni 80 protsendi toorainest on mahe; üle 80 kuni 100 protsendi toorainest on mahe. Vahemikku on võimalik arvestada ettevõttesse eelmisel kuul toidu valmistamiseks toodud põllumajandustoodete koguse või maksumuse põhjal. Andmed saadakse ettevõtte raamatupidamisdokumentidest. Toitlustajatele antakse võimalus ise otsustada, kas osakaalu arvestamise aluseks võetakse toodete kogus või maksumus. Kehtiv seadus võimaldab toitlustusettevõttes kasutada riiklikku ökomärki, kui vähemalt 95% kasutatavast toorainest on mahepõllumajandusest, kuid seda on paljudes ettevõtetes keeruline täita.

Komisjonides

Euroopa Liidu asjade komisjonis – kell 12: Eesti seisukohad 3.-4. oktoobril toimuval mitteametlikul ELi tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) istungil, kutsutud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski; Eesti seisukohad 30. septembril toimuval erakorralisel ELi keskkonnanõukogu istungil, kutsutud keskkonnaminister Marko Pomerants;

riigieelarve kontrolli erikomisjonis – kell 9.30: väljasõiduistung sotsiaalministeeriumisse, Riigikontrolli kontrolliaruande „Sotsiaalministeeriumi 2015. aasta raamatupidamise aastaaruande õigsus ja tehingute seaduslikkus“ arutelu.

Sündmused

Kell 12.15 – riigikaitsekomisjoni esimees Marko Mihkelson kohtub Montenegro kaitseministri Milica Pejanovic-Djurisiciga.

Välislähetused

25. september – 1. oktoober
Riigikogu liige Anne Sulling osaleb rahvusvahelisel astronautika kongressil Mehhikos.

26. – 30. september
Riigikogu liige Mihhail Korb osaleb foorumil Baku International Humanitarian Forum Bakuus, Asebaidžaanis.

28. september – 2. oktoober
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liikmed Külliki Kübarsepp, Mart Nutt ja Mati Raidma osalevad OSCE Parlamentaarse Assamblee sügisistungil Skopjes, Makedoonias.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Riigikogu ei toetanud rahvahääletuse korraldamist immigratsiooni küsimuses

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liidu immigrantide ümberjaotamise kava osas“ eelnõuga (261 OE) oleks pandud 2017. aasta 23. aprillil korraldatavale rahvahääletusele küsimuse „Kas Teie olete nõus, et Eesti Vabariik osaleb Euroopa Liitu saabunud immigrantide ümberjaotamises?“.

Eelnõu algatajate esindaja Jaak Madison selgitas, et möödunud aasta 22. septembril Brüsselis toimunud kohtumisel leppisid Euroopa Liidu riikide ministrid kokku 120 000 rahvusvahelist kaitset vajava inimese ümberpaigutamises liikmesriikide vahel. Kokku jagavad liikmesriigid ümber 160 000 inimest, millest Eesti osakaal oleks ligikaudu 550 inimest.

„Seoses selle küsimusega, mis on tekitanud ühiskonnas suurt poleemikat, vastandumist ja ka eri osapoolte selle ülesõhutamist, aitaks meie ettepanek tunduvalt pinget ühiskonnas maha võtta ning anda inimestele võimalus öelda, kas me peaksime osalema kõnealuses kavas ja paigutama sunduslikult ümber inimesi, kellest osa ei tahagi siia tulla ja keda ka väga paljud meie inimesed ei oota,“ ütles Madison.

Põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt rõhutas, et otsus ühineda Euroopa Liiduga võeti vastu rahvahääletusel. „Rahvahääletusel anti sellega põhiseaduslik mandaat selleks, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik. Kui antud juhul otsus, mis pannakse rahvahääletusele, läheb vastuollu varasema rahvahääletusega, siis ma ütleks, et õigusjõud on sellel varasemal rahvahääletusel, millega muudeti põhiseadust oluliselt,“ ütles Nutt.

Nuti sõnul tegi põhiseaduskomisjon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, selle poolt hääletas kuus ja vastu viis komisjoni liiget.

Läbirääkimistel Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna võtnud Mihhail Stalnuhhini hinnangul on Eesti väärt oma rahvuslikku poliitikat immigratsiooni küsimuses.

Martin Helme EKRE fraktsioonist märkis, et EKRE kogus eelmisel aastal 40 000 allkirja, mis nõudsid rahvahääletust immigratsiooni küsimuses.

Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 51, vastu 14 ja erapooletuid oli 4 Riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ühe otsuse:

Riigikogu kiitis 61 poolthäälega (4 erapooletut) heaks Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine” muutmine” (286 OE), millega nimetati julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks Martin Kuke asemele Peep Aru.

Muudatus tulenes sellest, et Martin Kuke Riigikogu liikme volitused on lõppenud.

Riigikogu ei toetanud üht otsuse eelnõu:

Riigikogu ei toetanud Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõu (248 OE), millega sooviti valitsusele teha ettepanek luua riiklik asendusõpetajate süsteem ehk puhverkoda, kus alakoormusega koolis töötavad õpetajad asuksid haigestunud ja puuduvaid õpetajaid vastavalt kvalifikatsioonile asendama.

Eelnõu algatajate esindaja Märt Sultsi sõnul on keskmine õpetajate koormus üldhariduskoolides 0,82 koefitsiendiga 1-st. Sultsi hinnangul töötab kogu Eesti õpetajaskond alakoormusega ning lahendamata on loodusainete ja valikainete õpetajate alakoormus.

Sults selgitas puhverkoja korraldust. „Koolis alakoormusega töötavad õpetajad koondatakse ühte infosüsteemi maakonna-, või linnaosapõhiselt ning riik tasustab neid selle tundide arvu võrra, mis on neil õpetajatel nende kodukoolis täiskoormusest puudu. Ooteajal on puhverkoja õpetajad valmis teistes koolides haigestunud või puuduvaid õpetajaid asendama oma erialase ettevalmistuse kohaselt,“ ütles Sults ning lisas, et puhverkoda tooks stabiilsust nii õpetajaskonnas kui ka õppeasutuses.

Kultuurikomisjoni liikme Viktoria Ladõnskaja sõnul arutas kultuurikomisjon eelnõu huvigruppidega ning tegi ettepaneku, et huvigrupid arutaksid teemat edasi omavahel ning otsiksid vajalikke lahendusi.

Läbirääkimistel võttis sõna Märt Sults.

Hääletus: poolt 30, vastu 7 ja erapooletuid 4 Riigikogu liiget. Kuna eelnõu vastuvõtmiseks oli vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis eelnõu toetust ei leidnud ja langes menetlusest välja.

Riigikogus jäi pooleli ühe eelnõu esimene lugemine:

Väliskomisjoni algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõuga (262 SE) täiendatakse ja täpsustatakse välismaalasele sissesõidukeelu kehtestamise õiguslikke aluseid, et need vastaksid rahvusvahelisele julgeolekuolukorrale, arvestaksid julgeolekuasutuste ohuhinnanguid ning looksid reaalse ja otsese seose sissesõidukeeldude praktika ja ohuhinnangute vahel.

Eelnõu koostamisel on arvestatud ka Euroopa Parlamendi ja teiste rahvusvaheliste institutsioonide soovitusi Sergei Magnitski inimõiguste rikkumises ja tema surma põhjustamises süüdiolevatele isikutele viisakeelu kehtestamiseks, mida saaks tulevikus rakendada ka teiste analoogsete juhtumite esinemise korral.

Eelnõu väljatöötamine on tingitud rahvusvahelise julgeolekuolukorra halvenemisest, eriti kõrgenenud terrorismiohust ning viimastel aastatel sagenenud õiguserikkumistest mõne Eesti naaberriigi ametnike poolt, mis ei ole teostatud Eesti õigusruumis, kuid omavad piiriülest ja Eesti julgeolekuolukorda ohustavat iseloomu. Samuti võtab eelnõu arvesse mõne Schengeni riigi, näiteks Saksamaa kohtupraktikat ning selle jõustamine tagab edaspidi Eesti õigusruumi parema kaitstuse võimalike kuritarvituste eest välismaalaste poolt.

Läbirääkimistel sõna võtnud Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsioonist oli eelnõu suhtes erapooletu ja Henn Põlluaas EKRE fraktsioonist toetas eelnõu.

Seoses tööaja lõppemisega jätkub eelnõu arutelu järgmisel istungil.

Istungi stenogramm

Riigikogu istungite videosalvestisi saab vaadata https://www.youtube.com/riigikogu

(NB! Salvestis jõuab veebi viivitusega).

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Menetlusse võeti eelnõu kõrghariduse rahastamise süsteemi muutmiseks

Valitsuse 26. septembril algatatud ülikooliseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE).

Eelnõu muudab kõrghariduse rahastamise skeemi, milles arvestatakse õpetamise kvaliteeti ja tööturu tagasisidet. Kõrgkoolide rahastamine muutub stabiilsemaks ja väheneb aruandlus.

Kõrgharidustaseme õppe rahastamismudelisse lisatakse uue komponendina baasrahastus, et suurendada stabiilsust. Rahastus jaguneb tegevustoetuseks ja sihtotstarbeliseks toetuseks. Tegevustoetusest vähemalt 80 protsenti moodustab baasrahastus ning kuni 20 protsenti tulemusrahastamine. Baasrahastuse puhul võetakse arvesse õppeasutustele eelneva kolme aasta jooksul eraldatud tegevustoetuste keskmist. Tulemusrahastus jaguneb ülikoolide vahel kvaliteedinäitajate alusel ning halduslepingus kindlaksmääratud eesmärkide täitmise eest. Sihtotstarbelist toetust eraldatakse võimalusel riiklike prioriteetide elluviimiseks ning selle osakaal on väike.

Õppeasutustele tegevustoetuse eraldamiseks sõlmivad ülikool ning haridus- ja teadusminister valitsuse heakskiidul kolmeks aastaks halduslepingu, millega lepitakse kokku ülikooli eesmärgid. Praegu rahastatakse kõrgkoole riigieelarvest kvaliteedi ja tulemuslikkusega seotud tegevuste osas 70–75 protsendi ja õppe läbiviimist toetavate tegevuste osas 25–30 protsendi ulatuses. Riigieelarvest rahastatakse kõrgharidustaseme õpet avalik-õiguslikes ülikoolides, riigi rakenduskõrgkoolides ja mõnes erakõrgkoolis. Juhtivkomisjoniks määrati kultuurikomisjon.

Valitsuse 26. septembril algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (296 SE).

Eelnõu ei muuda riigieelarve kulude ja tulude kogu mahtu, kuid täpsustuvad ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulud.

Eelnõu kajastab kokku 98 muudatusettepanekut. Antud toetused ja muud ülekanded kasvavad kokku 15,5 miljonit eurot. Peamine toetuste suurenemised üks miljon eurot Sotisaalministeeriumi valitsemisalas Põlva Haigla AS võrgustamiseks SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas suureneb toetus 7,5 miljonit eurot AS-ile Eesti Raudtee ELi vastava direktiivi nõuete täitmiseks, mis on jätkusuutliku finantseerimise tagamiseks. Kultuuriministeeriumi toetused suurenevad 4,7 miljonit eurot Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) uudiste maja Kreutzwaldi 14 ehitustööde lõpetamiseks kavandatud renoveerimisgraafikust kuu aega varem ja ERR ülekandejaama tehniliste seadmete tarneks 0,7 miljonit eurot. Tööjõu- ja majandamiskulude maht väheneb 10,3 miljonit eurot. Kõige enam mõjutab kulude vähenemist Maanteeameti majandamiskulude eelarve kokkuhoid 7,5 miljonit eurot, mis tuleneb teehooldekulude odavnemisest aga samuti ehitus- ja remonttööde hangete eeldatust odavamatest pakkumistest. Kokkuhoid suunatakse toetusteks AS-ile Eesti Raudteele. Lisaks nimetatutele veel rida vahendite ümberjaotamist eelarve piires. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 26. septembril algatatud investeerimisfondide seaduse eelnõu (297 SE).

Eelnõu muudab Eesti fonditurgu atraktiivsemaks ja soodustab konkurentsi pensionifondide turul.

Eelnõu soodustab uute pensionfondide valitsejate lisandumist ning muudab inimeste jaoks pensionifondi vahetamise oluliselt odavamaks. Nimelt langeb kogutud osakute tagasivõtmistasu piirmäär seniselt 1 protsendilt maksimaalselt 0,05 protsendile konservatiivsete pensionifondide puhul ja 0,1 protsendile teiste kohustuslike pensionifondide puhul. Tagasivõtmistasu ei saa edaspidi mitte fondivalitseja, vaid see läheb fondi.

Eelnõu laiendab investeerimisfondide valikut, mida saab Eestis asutada. Uued fonditüübid võimaldavad Eesti fondivalitsejatel paremini konkureerida teiste riikide fondivalitsejatega ja aitavad kaasa Eesti fondihalduse üldisele arengule.

Eelnõu annab võimaluse asutada Eestis usaldusfonde ehk usaldusühingu vormis tegutsevaid fonde. Uue seaduse jõustumise järel saab võimalikuks asutada ka aktsiaseltsifondi, mille peamiseks eripäraks võrreldes tavalise aktsiaseltsiga ning senise aktsiaseltsifondiga on see, et tal puudub fikseeritud aktsiakapital (nn muutuva aktsiakapitaliga aktsiaseltsifond).

Võrreldes kehtiva seadusega eristatakse eelnõus selgelt jaeinvestoritele ja professionaalsetele investoritele suunatud fondid – nii nimetatud avalikud ja mitteavalikud fondid. Eelnõuga tehakse veel mitmeid muudatusi, mis puudutavad investeerimisfondi tingimusi ja prospekti, depositooriumite vastutust ning fondide maksejõuetuse režiimi. Need muudatused lihtsustavad investeerimisfondide loomist ning seavad selgemad raamid fondivalitseja kohustustele. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Valitsuse 26. septembril esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2015. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (298 OE).

Riigi majandusaasta koondaruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest, informatsioonist kohaliku omavalituse üksuste ning avaliku ja valitsussektori kohta.

Valitsussektori nominaalne eelarve püsis 2015. aastal ülejäägis, ülejääk moodustas statistikaameti esialgsete andmete kohaselt 0,4% sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk 91,1 miljonit eurot. Ülejäägis olid kõik valitsussektori tasandid – keskvalitsus ja sotsiaalkindlustusfondid 0,1%ga SKPst ning kohalikud omavalitsused 0,2%ga SKPst.

Sarnaselt 2014. aastaga kujunes valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon ka 2015. aastal paremaks riigieelarve väljatöötamise ajal prognoositust. Prognoositud 111 miljoni euro suuruse puudujäägi asemel kujunes valitsussektori 2015. aasta eelarvepositsiooniks 91,1 miljoni euro suurune ülejääk. Eelarvenõukogu arvamuse kohaselt oli struktuurne positsioon kooskõlas kehtinud õigusliku raamistikuga ja 2015. aastaks seatud eelarvepoliitiliste eesmärkidega.

Riigi konsolideeritud tulemiks kujunes 97,1 miljonit eurot. Riigi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande andmetel on riigil 31. detsembri 2015. a seisuga varasid kokku 16,3 miljardi euro väärtuses, millest suurema osa moodustavad põhivarad. Riigi põhivara suurenes 198,7 miljoni euro võrra, varad tervikuna kasvasid aastaga 51 miljoni euro võrra. Riigi kohustused ulatusid 2015. aasta lõpus 7,1 miljardi euroni, mis on 38,3 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Laenukohustused moodustavad 2,9 miljardit eurot. Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

 

 

Sotsiaalkomisjon arutab riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkust

Sotsiaalkomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul möödub peagi 20 aastat viimasest pensionireformist ning pensionisüsteemi muudatusteks tuleks valmis olla.

„Järjest enam sõltub pensioni esimese samba suurus makstud sotsiaalmaksu suurusest, mis kajastub tulevikus ka pensionide erinevuses. Esimest sammast võiks pigem pidada solidaarsuspensioniks, kus pensioni suurus sõltub töötatud aastate arvust,“ ütles Kokk.

„Samas jääb kõigil võimalus teise ja kolmanda samba kaudu investeerida oma tulevikku ise. Kindlasti tuleks kaaluda riikliku teise samba ehk riikliku pensionifondi loomist nagu Rootsis ja Taanis, mille kaudu läheksid investeeringud Eesti riigi arendamisse,“ lisas Kokk.

Sotsiaalministeeriumi äsja valminud pensionide jätkusuutlikkuse analüüsis tuuakse välja, et praeguste rahvastikuprotsesside jätkudes oleks aastaks 2060 Eestis peaaegu sama palju pensionäre, kui on töötajaid. Kui 30 aastat tagasi oli ühe pensionäri kohta viis tööealist inimest, siis 2016. aastal on see suhe umbes 3,1 ning prognooside kohaselt aastal 2060 umbes 1,5. Pensionide puhul on aga oluliseks mõjutajaks tööealiste inimeste arv ja nende makstud sotsiaalmaks.

Sotsiaalkomisjoni istung algab täna kell 14 ruumis L333.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

 

Vabaerakond päris rahandusministrilt aru raske kütteõli segamise segaduse kohta

Vabaerakonna saadikud esitasid rahandusministrile arupärimise saamaks lisainfot eelmise aasta lõpust hüppeliselt kasvanud madala aktsiisiga maksustatud raske kütteõli kasutuse kohta. Saadikurühma esimees Andres Herkel küsib, miks on Rahandusministeerium lasknud pika aja vältel petuskeemile tugineval kütusesegamisel toimuda ja palju riigil on seetõttu aktsiisimaksu saamata jäänud?

Herkel rõhutas, et rahandusministeeriumi ametnikud pole sellise petuskeemi olemasolu eitanud. „Raske kütteõli tarbimisse lubamine mootorikütusena ilma sellelt samaväärse kütuse ehk diisli aktsiisi tasumata on maksupettus,“ on kinnitanud ministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialist Lauri Lelumees. Ajakirjandus on teemat korduvalt käsitlenud dramaatiliste pealkirjade all, nagu „Kütuseärimeeste uued nipid“, „Aktsiisitõus sillutas tee pettustele“, „Kütusesegajad sandistavad automootoreid“ jms. Üheks varjuküljeks on ekspertide sõnul kujunenud see, et soodne, kuid ebakvaliteetne segu kahjustab automootoreid.

Reedeses vastuses Herkeli kirjalikule küsimusele kinnitas rahandusminister, et ministeerium esitab septembris valitsuskabineti nõupidamisele ettepanekud, mis lubaksid diiselkütusega sarnast rasket kütteõli maksustada diisli aktsiisimääraga. „Aga valitsus on lubanud olukorda varemgi lahendada ja ikka ja jälle jänni jäänud,“ meenutas Herkel ja esitas täpsustavad küsimused, et teada saada, miks aktsiisimääradel nii suur vahe on, miks pole vaatamata lubadustele korda majja saadud ning kas ministril on teada, kes selle maksuerisuse pealt on tulu teeninud.

Arupärimine
Rahandusministeeriumi vastus Andres Herkeli kirjalikule küsimusele

Lisainfo
Andres Herkel
Andres.Herkel@riigikogu.ee
5056540

 

Riigikogu eelinfo teisipäevaks, 27. septembriks

Kell 10 – täiskogu istung

Esimene lugemine – 5 eelnõu:

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Rahvahääletuse korraldamine Euroopa Liidu immigrantide ümberjaotamise kava osas“ eelnõu (261 OE) näeb ette panna 2017. aasta 23. aprillil korraldatavale rahvahääletusele küsimus „Kas Teie olete nõus, et Eesti Vabariik osaleb Euroopa Liitu saabunud immigrantide ümberjaotamises?“.

Reformierakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Riigikogu otsuse “Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine” muutmine” eelnõuga (286 OE) soovib Eesti Reformierakonna fraktsioon nimetada julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni liikmeks Martin Kuke asemele Peep Aru.

Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele” eelnõuga (248 OE) tehakse valitsusele ettepanek luua riiklik asendusõpetajate süsteem, kus alakoormusega koolis töötavad õpetajad asuksid haigestunud ja puuduvaid õpetajaid vastavalt kvalifikatsioonile asendama.

Väliskomisjoni algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmise seaduse eelnõu (262 SE) eesmärgiks on täiendada ja täpsustada välismaalasele sissesõidukeelu kehtestamise õiguslikke aluseid niiviisi, et need vastaksid rahvusvahelisele julgeolekuolukorrale, arvestaksid julgeolekuasutuste ohuhinnanguid ning looksid reaalse ja otsese seose sissesõidukeeldude praktika ja ohuhinnangute vahel.

27 Riigikogu liikme algatatud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse rahvaalgatuse võimaldamiseks eelnõu (228 SE) näeb ette luua kodanikele võimalus algatada seaduse eelnõu sõltumata Riigikogus esindatud erakondade algatustest. Seaduse algatamise õigus on rahvaalgatuse korras vähemalt 25 000 hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul ja isikul, kes ei ole Eesti ega muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, kuid kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa ja alalise elamisõiguse alusel ja on vähemalt 16-aastane.

Kell 14 – komisjonide istungid

kultuurikomisjonis – põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE), kutsutud haridus- ja teadusministeeriumi esindaja;

maaelukomisjonis – Eesti seisukohad direktiivi eelnõu kohta, millega rakendatakse ELi sotsiaalpartnerite sõlmitud kokkulepet, mis käsitleb Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2007. aasta kalandustöö konventsiooni rakendamist, arvamuse andmine ELi asjade komisjonile, kutsutud sotsiaalministeeriumi ja maaeluministeeriumi esindajad; Eesti seisukohad kriteeriumite kohta, mille alusel tehakse taimekaitsevahendite ja biotsiidide valdkonnas kindlaks hormonaalsüsteemi häirivad ained, kutsutud maaeluministeeriumi esindajad;

majanduskomisjonis – Eesti seisukohad ELi jagatud kohustuse määruse eelnõu kohta, arvamuse andmine ELi asjade komisjonile; ülevaade rahandusministeeriumi 2016. aasta suvisest majandusprognoosist;

põhiseaduskomisjonis – hädaolukorra seaduse eelnõu (205 SE), kutsutud siseministeeriumi ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindajad; riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (202 SE), kutsutud kaitseministeeriumi ja justiitsministeeriumi esindajad; Riigikohtule arvamuse andmine haldusreformi seaduse põhiseaduspärasuse kohta;

rahanduskomisjonis – ülevaade Vabariigi Valitsuse algatatud 2016. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõust; sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (253 SE);

riigikaitsekomisjoni väljasõiduistung – Mereväebaasi külastamine;

sotsiaalkomisjonis – riikliku vanaduspensioni jätkusuutlikkus, kutsutud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna; ohvriabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (236 SE), kutsutud sotsiaalministeeriumi esindaja (ruum L333);

väliskomisjonis – kohtumine Eesti esindajaga Euroopa Liidu juures suursaadik Kaja Taeliga ja välisministeeriumi kantsler Rainer Saksiga; ülevaade Eesti välisesinduste turvalisusest, kutsutud välisministeeriumi kantsler Rainer Saks;

õiguskomisjonis – kell 13.15: arutelu vabatahtliku merepääste regulatsiooni rakendumise üle, kutsutud siseministeeriumi, Lääne prefektuuri, MTÜ Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste ning MTÜ Päästeliit esindajad; pärast komisjoni arutelu tutvumine Tallinna Vabatahtliku Merepäästeühinguga Tallinna Vanasadamas.

Välislähetused

25. september – 1. oktoober
Riigikogu liige Anne Sulling osaleb rahvusvahelisel astronautika kongressil Mehhikos.

26. – 30. september
Riigikogu liige Mihhail Korb osaleb foorumil Baku International Humanitarian Forum Bakuus, Asebaidžaanis.

Riigikogu pressiteenistus
Marie Kukk
631 6456; 58 213 309
marie.kukk@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Sester vastas arupärimisele varimajandusega seotud probleemide kohta

Arupärijad viitasid kahele hiljuti tehtud varimajanduse uuringule, mille andmetel kasvas ettevõtjate arvates mullu Eestis varimajanduse osakaal ja suurenes elanike osakaal, kes pooldavad ümbrikupalkade maksmist. Konjuktuuriinstituudi uuringu põhjal sai ümbrikupalka 2015. aastal iga kümnes töötaja. Enim on see seotud ehitusvaldkonnaga. Arupärijad viitasid ka seisukohale, et väikese palga puhul võib olla ümbrikupalga eelistamist põhjustada lootus maksutagastusele.

Sester märkis, et laekumata maksude mahu hindamiseks mõõdetakse maksuauku. 2015. aasta kohta veel andmeid ei ole, sest need tulevad maksuaugu arvutamise metoodikast ning sellest tulenevatest vajalikest algandmetest. See valmib selle aasta oktoobris. „Küll aga vaatame viimaseid fakte. Aastal 2014 oli maksuauk 411,8 miljonit eurot. Aasta varem oli see 100 miljoni euro võrra suurem – 514,4 miljonit eurot,“ ütles Sester.

Rahandusminister selgitas, et tulumaksu tagasimakse eesmärk on vähendada madalat palka saavate inimeste maksukoormust ja seetõttu maksame neile osa või kogu makstud tulumaksu tagasi. „Me teeme seda selleks, et muuta madala palgaga tööd tasuvamaks ja vähendada vaesust, et see soodustab, nii töötamist kui ka tööturule tulemust,“ ütles Sester. Tema sõnul ei ole mõistlik, et inimesed, kes teenivad alampalka või vaid veidi üle alampalga ja elavad vaesusriskis, peavad sellest napist sissetulekust aastas ikka maksma sadu eurosid tulumaksu. Minister rõhutas, et tegu on maksukoormuse vähendamisega, mis jätab kokkuvõttes madala palgaga töötavatele inimestele rohkem teenitud tulu kätte. Samuti tagab tagasimakse valem, et inimestel on alati kasulikum teenida rohkem tulu.

Sester põhjendas, et kuna tegemist on täpselt sihitud maksutagastusega, siis on see mitu korda efektiivsem, kui tõsta maksuvaba tulu kõigile maksumaksjatele. Erinevalt alampalga tõstmisest ei kasvata tagasimakse ettevõtjate maksukoormust ja kulusid, vaid suurendab madala palgaga töötavate inimeste kätte jäävat tulu.

„Mis puudutab kontrollimist, siis Maksu- ja Tolliamet alustas madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastase tagasimakse tööprotsesside ja infosüsteemi arendust juba selle aasta alguses. Tagasimaksed saavad seega tehtud ja kontrollitud,“ ütles minister. Ta selgitas, et Maksu- ja Tolliamet planeerib kontrollitegevusi sõltuvalt pettuse fiskaalsest mõjust. Madalapalgaliste tagasimakse puhul on õigustamatu tagasimakse risk eelkõige seotud olukorraga, kus töötajatele on makstud ümbrikupalka. „Madalapalgaliste tagasimakse kontroll on seega suuresti hõlmatud ümbrikupalga kontrollidega. Kui Maksu- ja Tolliametile saavad teatavaks asjaolud, et isiku täiendav tagasimakse on põhjendamatu muul põhjusel kui ümbrikupalga saamine, siis alustatakse tavapärast haldusmenetlust,“ ütles Sester.

Vabas mikrofonis võtsid sõna Heimar Lenk, Toomas Vitsut ja Peeter Ernits.

Istungi stenogramm:

Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal,
631 6351, 5190 2837
gunnar.paal@riigikogu.ee
päringud: press@riigikogu.ee

 

Õiguskomisjon moodustas töögrupi karmistamaks karistust liiklusõnnetuse järgse alkoholi tarbimise eest

Kehtiv seadus näeb 1,5 promillises alkoholijoobes juhile ette kriminaalkaristust, kuid vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitanud juhile seadus kriminaalkaristust ette ei näe ka sellisel juhul kui on tegemist üle 1.5 promillise joobega.

„Kehtiv regulatsioon annab õnnetuse põhjustanud joobes juhile võimaluse pääseda kriminaalkaristusest, kui ta väidab, et tarbis alkoholi peale õnnetust ehk juht võib vale abil kergendada oma karistust,“ märkis õiguskomisjoni esimees Heljo Pikhof. „See ei ole seaduse mõttega lõpuni kooskõlas ning riivab ka inimeste õiglustunnet.“

Pikhof märkis, et komisjoni liikmetest ja ekspertidest koosnema hakkava töögrupi eesmärgiks on kahe kuu jooksul välja pakkuda lahendus seadusemuudatuseks. „Töögrupp vaatab samal ajal üle karistused ka teiste liiklusalaste süütegude eest, nagu näiteks õnnetuse järgselt sündmuskohalt lahkumine ja õnnetusest mitteteatamine ning hindab, millised on ekspertiiside võimalused alkoholi tarbimise aja täpseks tuvastamiseks,“ lisas ta.

Liiklusseaduse § 226 näeb liiklusõnnetuses osalenud juhi poolt vahetult pärast liiklusõnnetust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest ette väärteo korras karistamist rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (1200 eurot), arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheksateistkümne kuuni. 2016. aasta esimese kaheksa kuuga on politsei alustanud selle paragrahvi alusel 22 menetlust.

Õiguskomisjoni istungil  osalesid täna ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, justiitsministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) esindajad.

Riigikogu pressiteenistus
Urmas Seaver
T: 631 6352; 50 39 907
urmas.seaver@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee

Vabaerakond algatab Riigikogus riiklikult olulise küsimuse „Meri ei salli seisvat vett“ arutelu

29. septembril algusega kell 10 arutab Riigikogu täiskogu Vabaerakonna saadikurühma eestvedamisel olulise tähtsusega riiklikku küsimust „Meri ei salli seisvat vett. Merendus kui Eesti majanduse taaskäivitaja“, mis keskendub Eesti merenduse madalseisu ületamisele. Ettekandega esinevad viitseadmiral Tarmo Kõuts ja TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger. Peaettekande peab Vabaerakonna saadik ja tänavuse Merekultuuriaasta kõneisik Artur Talvik.

Talviku sõnul on Merekultuuriaastal oluline rääkida ka meremajandusest kui iseseisvast majandusharust. „Hetkel opereerivad Eesti äriühingud ligi 50 kaubalaevaga, kuid ettevõtluskeskkond ei soodusta neid laevu hoidma Eesti lipu all. Eesti lipu all käib null kaubalaeva. Meie meremeestel pole omamaiseid töökohti ja riik ei saa maksutulu, ligi 5000 kvalifitseeritud meremeest teenib tulu välismaiste reederite juures võõra lipu all,“ loetles Talvik olulisi teemasid.

Merendusvaldkond on aastaid olnud kaheksa ministeeriumi juhtida, ei ole koordineerimist ega ülevaadet siinsest ega ka rahvusvahelises merenduses toimuvast. „Samas on meretranspordisektor väga oluline ja kõrge lisandväärtusega valdkond Eesti ekspordivõimekusele ja turismile,“ ütles Artur Talvik.

Äriregistri andmetel on meremajanduse osakaal hõives 3,61%, maksulaekumistes 3,03% ning ettevõtete poolt loodavas lisandväärtuses 5,50%. Samas on järeldatud, et merendussektor aastal 2010 andis tööd vähemalt 20 581 inimesele. Talviku sõnul on Vabaerakonnal soov merendus taas riigi prioriteetide nimekirja saada ja teha tööd selle nimel, et Eesti merenduspoliitika arengukava 2012-2020 täidetud saaks.

2016. aasta on Eestis merekultuuri-teema-aasta ning on aeg pöörata end näoga mere poole ja küsida, kas oleme lihtsalt mereäärne rahvas või mererahvas. Merekultuuriaastal on aeg septembrist novembrini varutud tõsisemateks aruteludeks Eesti kui mereriigi tuleviku üle.

Lisainfo
Artur Talvik
Artur.Talvik@riigikogu.ee
5021989

Majanduskomisjon toetas kihlveopetturite karistamise karmistamist

“Kihlveopettused on spordi surm. Seepärast on igati asjakohane karmistada karistusi nende jaoks, kes ausa spordi põhimõtteid ei jaga,” ütles majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi.

Istungil eelnõu tutvustanud rahandusminister Sven Sesteri sõnul on hiljutise kohtupraktika põhjal tekkinud olukord, kus kihlveopettuse eest on võimalik karistada üksnes väärteo korras 20 trahviühiku suuruse trahviga. Sester selgitas, et kihlveopettused on aga karistusseadustiku mõistes kelmused, mille eest saab määrata rahalise karistuse või kuni kolme aasta pikkuse vangistuse.

Panustamist sündmusele, mille käiku panustaja saab ise mõjutada, loetakse hasartmänguseaduse kohaselt väärteoks. Eelnõuga tehakse muudatus, et hasartmänguseaduse § 100 ettenähtud väärteo karistus rakendub vaid neil juhtudel, kui ühtlasi ei panda toime kelmust. Selliseks kelmuseks võib olla juhtum, kus sportlased panustavad eelnevalt kokku lepitud tulemusele, näiteks vastaste võidule ja üritavad meelega kaotada.

Majanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud hasartmänguseaduse § 100 muutmise seaduse eelnõu (260 SE) Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele 12. oktoobril.

Riigikogu pressiteenistus
Kati Varblane
T: 631 6353, 516 9152
kati.varblane@riigikogu.ee
Päringud: press@riigikogu.ee