Print  |  Sulge

16:04 Riigikogu avalduse "Vene Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Georgia vastu" eelnõu (307 AE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Algab 37 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse "Venemaa sõjalisest agressioonist Georgia vastu" eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimehe Andres Herkeli!

Andres Herkel

Proua juhataja! Austatud Riigikogu! Hea rahvas! Maailm, milles me elame, on viimastel päevadel kaotanud väga palju oma senisest turvalisusest. Venemaa ulatuslik sõjaline agressioon Georgia vastu, Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse lõhkumine süvendab ohutunnet eeskätt Venemaa naabrite jaoks, aga tegelikult kogu maailmas. Rahvusvahelise õiguse nii jõhker rikkumine ei saa jätta ükskõikseks neid, kes peavad tähtsaks rahu, õigust, vabadust. Aga just need põhimõtted, kõige olulisemad demokraatlikud väärtused on need, mida oleme meiegi tähtsaks pidanud oma riiki üles ehitades. Need väärtused on saanud Venemaa sõja tõttu Georgia vastu kõige kurjema tagasilöögi.
Head kolleegid! Kui me veel üleeile õhtul tänast avaldust ette valmistasime, siis ma mõtlesin, mis peaksid olema need vajalikud laiendused, mida algataja ettekandes esile tuua teksti toetamiseks. Mõtlesin kõigi nende geograafiliste punktide loetlemisele, mida Vene õhujõud olid selleks ajaks Georgia territooriumil juba pommitanud, hävitatud elumajadele, infrastruktuuriobjektidele, Phothi sadamale ja nõnda edasi. Tänaseks on selle kallaletungi ulatus laienenud sedavõrd, et õigem on sellest aeganõudvast loetelust loobuda. Suurte linnade nagu Zugdidi vallutamine ja Gori väga ulatuslik hävitamine kõneleb sellest, et eesmärk võis olla, aga võib-olla on siiani kogu maa okupeerimine. See tänane jutt sõjalise operatsiooni lõpetamisest ei saa olla tõsiselt võetav seni, kuni väed on sees ja Venemaa esitab tingimusi. Avalikuks on tulnud ka Venemaa juhtkonna eesmärk tagandada Georgia legitiimselt valitud president.
Venemaa on püüdnud vastutust toimuva pärast veeretada Georgia poolele, väites, et Venemaa rünnaku põhjustasid Georgia aktsioonid Lõuna-Osseetias, peaminister Putin on kõnelnud koguni genotsiidist osseetide vastu. Selliste valede ajalugu ulatub tagasi Stalini, Beria ja Võšinski aegadesse, neid on sepistanud NKVD ja KGB ning nüüd juba FSB mõttekojad. Tõde nimetatakse valeks ja vastupidi ning agressiooni ohvrit nimetatakse agressoriks. Sel ajal, kui muu maailm püüdleb vabaduse ja heaolu suunas, ei ole nood kurjuse mõttekojad, mida nii üksikasjaliselt lahkas meie seast hiljuti lahkunud Aleksandr Solženitsõn, suutnud õppida mitte midagi uut.
Aga oleme meie täpsed. Mööname, et pärast korduvaid provokatsioone, pärast seda, kui Georgia külasid oli mitu päeva tulistatud ja pommitatud, alustasid Georgia väed tõepoolest vastuaktsiooni. Neid on ehk lihtne süüdistada kergemeelsuses, kuid palju keerulisem on öelda, mida oleks tulnud teha. Põhiline vastutus olukorra pärast – ja see on väga selge! – lasub aga Venemaa rahuvalvajail, kes ei saanud hakkama endale võetud kohustusega rahu tagamisel Lõuna-Osseetias, lastes separatistidel, aga võib-olla isegi mitte osseetidel, vaid Venemaalt sisseimbunud elukutselistel provokaatoritel vabalt ja põhjendamatult oma relvi kasutada. Kogu Georgia-vastase agressiooni käik kõneleb tegelikult sellest, et see operatsioon oli Vene vägedel pikalt ja põhjalikult ette valmistatud, selle käivitamiseks vajati vaid ettekäänet.
Venemaa on viimastel aastatel korduvalt katsetanud neid piire, kui kaugele saab minna Georgiat kahjustava tegevusega, et sellele järgneks tugev rahvusvaheline reaktsioon, mida siiani ei olnudki järgnenud. Nii oli see ülemöödunud sügisel, kui Venemaa rakendas Georgia vastu ulatuslikku majanduslikku ja sotsiaalset blokaadi, Vene võimuorganid asusid taga kiusama Georgia kodanikke Venemaa territooriumil. Riigikogu reageeris sellele avaldusega "Seoses olukorraga Georgia ja Venemaa suhetes", rahvusvaheline reaktsioon väga tugev ei olnud.
Nii oli see ka eelmise aasta 6. augustil, peaaegu täpselt aasta tagasi, kui Gori lähedale kukkus üks rakett, õnneks see ei plahvatanud. Eksperdid tegid üsna üheselt kindlaks selle päritolu. Venemaa raketti omaks ei võtnud, rahvusvahelist reaktsiooni praktiliselt jällegi ei järgnenud.
Üks järgmisi proovilepanekuid oli selle aasta aprillis, kui Venemaa andis teada oma otsusest luua diplomaatilised suhted Georgia separatistlike osade Abhaasia ja Lõuna-Osseetiaga. Riigikogu reageeris sellele avaldusega "Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks". Ka rahvusvaheline reaktsioon oli siis õige kiire, kuid konkreetseid samme ei järgnenud. Vastupidi, vahetult enne seda oli lääs Georgiale NATO‑liikmesuse tegevuskava mitteandmisega oluliselt nõrgendanud oma positsioone ning julgeolekutagatisi Kaukaasia regioonis.
Kuu aega tagasi juulis tegid Vene lennukid ähvarduslende Georgia territooriumi kohal. Need õhuruumi rikkumised võeti ka omaks. Kui kõigi varasemate provokatsioonide puhul oli Venemaa vähemalt sõnades toetanud Georgia suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, siis nüüd loobuti sellestki. Ilmselt oli juba asutud sõjalise agressiooni ettevalmistamisele. Erilist rahvusvahelist tähelepanu ei pälvinud ka juulikuised sündmused. Riigikogu Eesti-Georgia parlamendirühm tegi avalduse.
Niisiis, ükskõik kuidas olukorda analüüsida, jõuame tõdemuseni, et suuresti on praegune olukord demokraatlike riikide ükskõiksuse, nõrga koostöö ja ebapiisava sekkumise tagajärg. Kas Euroopa Liidul, ÜRO‑l, NATO‑l, Euroopa Nõukogul, OSCE‑l ja neisse organisatsioonidesse kuuluvatel demokraatlikel riikidel õnnestub juba varem tehtud vigu kas või vähegi heastada, see on meie lähema tuleviku küsimus.
Head kolleegid! Enne kui lähen selle avalduse üksikasjade juurde, lubage teha üks täiendav osutus, mis kindlasti peab kuuluma selle solidaarsusavalduse juurde, mida me väljendame Georgia riigile ja rahvale. Me peame mõtlema ka abhaaside ja osseetide saatusele. Tuleb tunnistada, et nemad on praeguses olukorras kõige suuremad kaotajad, mängukannid Venemaa uusimperiaalse poliitika teostamisel. Võib-olla ei ole Georgia mitte alati ajaloos osseete ja abhaase kõige paremini ja kõige õiglasemalt kohelnud, siiski, pärast 2003. aasta demokraatlikku pööret on selleks hoopis rohkem eeldusi olnud kui varem. Veel selle aasta märtsis esitas Georgia Abhaasiale ettepaneku, milles pakuti ulatuslikku autonoomiat, kuid ilmselt Vene diktaadi tõttu lükati see kohe tagasi.
Rõhutan, et veel mõne nädala eest oli Lõuna-Osseetia külmutatud konfliktidest ainus, mille lahendamiseks oli olemas selgeid võimalusi. Seal püüti arendada majanduslikke ja sotsiaalseid programme, rohujuure tasandil inimesed suhtlesid omavahel, ei olnud suurt häda midagi. Nüüd on tekitatud humanitaarkatastroof, taaskülmutamine kuhugi Karabahhi või Abhaasia tasemele. Osseetidest nagu abhaasidestki on vägisi tehtud Venemaa poliitika tööriistad. Kindlasti oleks olukord teistsugune, kui neile oleks antud vaba valik ning võimalus arendada laiaulatuslikku autonoomiat Georgia koosseisus ilma välise vahelesegamiseta.
Lubage mul peatuda ka mõnel tänase avalduse punktil. "Riigikogu mõistab hukka Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooni Georgia vastu ning väljendab sügavat muret selle tagajärgede pärast." Tahan eriti osutada tagajärgedele, mis on seotud meie julgeolekuga, kui maailm laseb sellisel rahvusvahelise õiguse rikkumisel toimuda, suutmata rakendada tõsiseid sanktsioone. Agressor peab ju teadma, et oma tegevusega asetab ta end isolatsiooni. Paraku on agressorite käitumisloogika ilmselt teistsugune, nimelt süües isu mitte ei vähene, vaid kasvab.
Meie avalduse neljas lõik rõhutab, et sõjalise agressiooni põhjendamine vajadusega kaitsta oma kodanikke ei ole aktsepteeritav argument. Sama argumenti kasutas ka natsionaalsotsialistlik Saksamaa, õigustades oma naaberriikide Tšehhoslovakkia ja Poola ründamist ning nende iseseisvuse hävitamist. Ma arvan, et see kurjakuulutav paralleel on üks kõige olulisemaid võtmeid, mille kaudu me peame selgitama oma Lääne sõpradele Georgia vastu suunatud agressiooni olemust ja kriisi võimalikku laienemist teistesse riikidesse, kui seda kohe ei peatata. Niisugused argumendid Venemaa poolt on väljaspool rahvusvahelist õigust ning nende kasutamine võib kõnelda kaugeleulatuvast agressioonikavast teiste riikide vastu.
Veel paar sõna rahvusvahelisest õigusest. Ma usun, et selle teema laiendamine on äärmiselt oluline meie seisukohtade esitamisel nii diplomaatiliste kui ka poliitiliste kanalite kaudu. Venemaa rikub ÜRO põhikirja artiklit nr 2, mis kõneleb konfliktide rahumeelse lahendamise vajadusest. Sõjaõiguses on relevantsuse printsiip, mida Venemaa aktsioonid oma üliulatuslikkuses vaieldamatult ületavad. Lubamatu on linnade pommitamine, mis toimub Georgias, ning tsiviilelanike ümberasustamine okupeeritud territooriumilt, mis leiab aset Lõuna-Osseetias.
"Riigikogu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eraldada Georgiale humanitaarabi sõjapurustuste likvideerimiseks üle kogu maa." Me teame, kui keeruline seis on meil eelarvega, aga seda abi ei saa kuidagi jätta osutamata. Ma tahan siinkohal kõigi kolleegide nimel tänada ka neid kaaskodanikke, kes on juba teinud annetuse relvakonflikti ohvritele Eesti Punase Risti kaudu, ja ma arvan, et küllap tekib neid humanitaarabiformaate veel ja veel.
Me kõneleme ka sellest, et agressiooni jätkumise korral ei pea Riigikogu võimalikuks läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu ja Venemaa partnerlus- ja koostöölepingu sõlmimiseks. Kui seda teemat arendada, siis tuleb kindlasti kõnelda viisavabaduse protsessi peatamisest, samuti pole Venemaa koht sellistes organisatsioonides nagu Euroopa Nõukogu, WTO, G8. Sotšis pole võimalik korraldada turvalisi ja väärikaid olümpiamänge.
Georgia territoorium on praegu suures osas okupeeritud. Mis puudutab sõjategevuse lõpetamist, nagu teatas Venemaa president, siis seda infot ei saa tõe pähe võtta enne, kui Vene relvajõud on Georgiast täielikult tagasi tõmbunud. Praegu, vastupidi, on infot uutest õhurünnakutest Kaspi regioonis, samuti esitatakse omapoolseid tingimusi. Kõige järgi otsustades on "sõjategevuse lõpetamine" vaid retooriline võte, mida kasutatakse seoses Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy viibimisega Moskvas. Riigikogu toetab uute rahuvalveformaatide rakendamist. Me arvame, et seal peaks koht olema Euroopa Liidul, kuid otsustades kõige järgi, mis on toimunud, ei saa seal enam kohta olla Venemaa Föderatsioonil.
Venemaa Föderatsiooni agressioon ja okupatsioon tuleb viivitamatult lõpetada ning seejärel peab jätkuma Georgia liitumisprotsess NATO‑ga, mis on vastanud rahva enamuse tahtele ja see tahe on viimaste sündmuste taustal tegelikult ilmselt veelgi tugevnenud. Mis tahes rahva tahte allasurumine teise riigi sõjalise sekkumise tagajärjel peab olema tänapäeva maailmas välistatud. Meie, Eesti Vabariigi Riigikogu liikmete jaoks on see tõdemus äärmiselt oluline, sest kuni me hoiame seda põhimõtet, hoiame ka omaenda riiki. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Andres Herkel! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Evelyn Sepp

Austatud ettekandja! Poliitilisel malelaual on kahtlemata lihtne mängida nuppudega, mis kannavad erinevate suurriikide värve. Kuid reaalses poliitikas jääb rahutagamiseks avaldustest sageli väheks. On vaja ka reaalset tegevust ja olukorra adekvaatset hindamist. Kas teie oma avaldust ette valmistades lähtusite või ei lähtunud sellest faktist, et möödunud nädalal ei saanud Lõuna-Osseetia pealinnas n-ö selle kriisi eskaleerumise ajal hukka tuhandeid osseete, või nad siiski hukkusid Gruusia rünnakute all? Millest teie lähtusite oma avalduse ettevalmistamisel?

Andres Herkel

Aitäh küsimuse eest! Meie lähtusime oma avalduse ettevalmistamisel kogu sellest informatsioonist, mis on meile kättesaadav. Ka juhul, kui see on vastukäiv, tuleb osata teha analüütilisi järeldusi selle kohta, mis on tõene ja mis mitte. Me oleme jälginud nende sündmuste arengut. Mis puutub reaalpoliitikasse, siis mina isiklikult lähtusin võib-olla kõige rohkem eile maetud endise Euroopa Nõukogu presidendi lord Russell-Johnstoni arusaamast, et me vajame vähem reaalpoliitikat ja rohkem moraalpoliitikat.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Lugesite ette terve rea sündmusi Georgia ja Venemaa suhetes, mille kohta Riigikogu on teinud avaldusi, aga rahvusvaheline üldsus ei ole reageerinud. Miks te arvate, et nüüd läheb teisiti, ja miks te arvate, et avalduste tegemine midagi aitab? Võib-olla peaks just reaalpoliitikas, ehkki te seda enne eitasite, valitsus aktiivsemalt tegelema abistamise ja selliste asjadega ja võib-olla ka Venemaa poolega läbi rääkima, aga mitte ei peaks me siin neid avaldusi tegema?

Andres Herkel

Mis puutub abistamisse, siis selle kohta on laused siin dokumendis täiesti selgelt sees ja sellega tuleb tegelda. Ma ei ole ka väitnud, et rahvusvaheline reaktsioon on täielikult puudunud. See on olnud nõrk. Mõjutavaid vahendeid saab Eesti rakendada nende rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, millesse me kuulume.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Te ütlesite oma kõnes umbes nii, et Vene rahukaitseväed vaid ootasid provokatsiooni, et alustada laialdast lahingutegevust Gruusia territooriumil. Millist provokatsiooni te praegu silmas peate, kas ööd vastu 8. augustit, kui hävitati 2000 rahulikku elanikku, või mõnda muud?

Andres Herkel

Kõigepealt, see number, mida teie ütlesite, pärineb allikatest, mida on küllalt raske usaldada. Selle põhjal järeldades ei saa ma sellele sündmusele osutada, küll aga 7. ja 8. augustil tõepoolest toimusid relvakonfliktid. Algasid need üsna tundmatu päritoluga formeeringute tulistamisega Georgia külade pihta ja sellele tegevusele reageeriti. Me võime vaielda selle üle, kas see reaktsioon oli õige või mitte, aga nagu ma ütlesin, palju raskem on öelda, mida Georgia oleks pidanud sellises olukorras ette võtma.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Tõesti, praegu on lahingud ka massimeediamaastikul, ühe või teise sündmuse kommentaarid on diametraalselt vastupidised. Seetõttu on mul küsimus. Kumb pool või kes ikkagi tulistas Tshinvalit? Pärast seda ööd on mõnedel andmetel hukkunud 1500 inimest, mõnedel andmetel 1300, aga nii või naa, küllaltki palju inimesi hukkus mõne tunni jooksul. Kumb pool seda tegi?

Andres Herkel

Aitäh! Kui puhkeb sõda, siis tulistatakse mõlemalt poolelt. Kuid sõjategevuse ülekandmine õhurünnakutega Georgia territooriumile ei ole kindlasti lubatav.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Raivo Järvi

Suur tänu! Minu teada on Eesti parlamendi säärane koosistumine Euroopas esimene, kuid kindlasti on sinu kasutuses arvukalt kogu seda konflikti puudutavaid materjali ja fakte. Kas on sinu teadmises ka teisi sarnaseid pretsedente, ma mõtlen Ühtse Venemaa sõsarparteisid, kes nagu Keskerakond samuti üritavad õigustada Venemaa agressiooni Georgias?

Andres Herkel

Aitäh! Mina ei ole spetsialist Ühtse Venemaa sõsarparteide alal. Kindlasti on erinevaid tõlgendusi, erinevaid infoallikaid ja erinevaid arusaamu. Ma jään selle juurde, et selle päris alguse puhul, mis sai alguse Osseetias, oli tegemist pikaajaliselt provotseeritud konfliktiga. Ka need ähvarduslennud olid tegelikult provokatsioonid. Need algasid juba mitu-mitu kuud tagasi. Kui see konflikt puhkes, siis võib-olla esimesel hetkel võis tõepoolest olla mingisugune tõlgendus, et midagi seal juhtus nii, nagu ei oleks pidanud juhtuma, ka Georgia poolelt. Kuid need rünnakud, mis järgnesid, peaksid tooma arusaamise küll kõigisse kodudesse ja kõigisse koduparteidesse, kes seda asja jälgivad.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Marek Strandberg

Hea ettekandja! Ehk te saate aidata, selgitamaks mõningaid seoseid, mis Eesti poliitikas on. Kas te oskate aimata või hinnata, millistest läbirääkimistest Venemaaga Kalev Kallo oma küsimuses rääkis või mida silmas pidas? Kuivõrd võivad olla ühe Riigikogus esindatud erakonna seisukohad selles küsimuses seotud nende koostööga Vene valdava võimuerakonnaga?

Andres Herkel

Aitäh! Ma väga tänan selle võib-olla päris hea küsimuse eest, kuid ma ei tahaks seda foorumit hakata kasutama Eesti sisepoliitika lahkamiseks. Mul ei ole ka väga täpseid ideid, kuidas need asjad ühes Riigikogusse kuuluvas erakonnas käivad.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Kalle Laanet

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Eesti on juba näidanud oma suhtumist reaalse abi andmisega Gruusiale. Minu küsimus on see: kas te olete arutanud ka võimalike sõjapõgenike Eestisse toomist ja kui te olete arutanud, siis kas olete arutanud sedagi, kuidas seda oleks võimalik reaalselt teha?

Andres Herkel

Aitäh! Selle küsimuse tõstatas õiguskantsler Indrek Teder, kui ma õigesti mäletan, siis oli see eile või üleeile. Kindlasti on see põletav probleem, millega me võib-olla puutume kokku ja sellisel juhul tuleb kindlasti reageerida.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi

Aitäh! Hea ettekandja! Siit akna poolt me kuulsime hulga vene aktsendiga (tähenduses: Kremlist pärit) versioone sündmuste kohta Gruusias, aga mitte sellest seltskonnast ei taha ma rääkida, nende häältega nad siin istuvad. Kas sa ise ei sattunud liiga hoogu, kui sa hakkasid rääkima sõja kandumisest Gruusia territooriumile?

Andres Herkel

See sõda on algusest peale olnud Gruusia territooriumil. See, mida ma silmas pidasin, oli ilmselt see, et sõda niisugusest lokaliseeritud punktist ehk Lõuna-Osseetiast, kus siiamaani tõepoolest Vene rahuvalvajatel oli rahuvalve mandaat, mida nad ei suutnud kasutada, väljus ülejäänud Gruusia territooriumile.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Igor Gräzin

Marek Strandberg võttis mu küsimuse ära, aga olgu. Juriidiliselt on asi selge: Venemaa on agressor, Gruusia on ohver. Kuid lisaks sellele on olemas reaalne fakt, et nn rahuvalvajad kujutavad endast Venemaa spetsnaz'i, sisuliselt terroristlikke ja bandiitlikke rühmitusi, mis tähendab seda, et rahujõudude juhtkond allub rahvusvahelisele kriminaalõigusele. Kas te arutasite korraks ka rahvusvahelise tribunaliga seotud probleeme? Lõppkokkuvõttes, eks ole, Medvedev, Milošević – siin tekivad igasugused paralleelid. Kas te seda kriminaalõiguslikku aspekti olete arvestanud?

Andres Herkel

Täpne vastus on see, et selle avalduse ettevalmistamisel me nendesse üksikasjadesse ei tunginud. Küll aga tean ma seda, et on kokku pandud nüüd vist isegi juba mitmeid formaalseid-mitteformaalseid juristide komisjone (sellega tegeleb ka Välisministeerium), mis tegelevad kõigi rahvusvahelise õiguse aspektidega, kaasa arvatud nendega, mis võivad puudutada rahvusvahelist kohut.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Ain Seppik

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on kahju, et meie kolleegid ajavad jälle siin päevapoliitika segamini suurte asjadega, aga ma tahan küsida järgmist. Kevadel jäeti Gruusiale NATO kutse andmata. Ma ei mäleta meil erilist diskussiooni olnud olevat. Ma ei mäleta meie valitsuse aktiivset tegutsemist, et see oleks antud. Kas me tegime tollal mingi vea või magasime n‑ö midagi maha, sest see möödus kuidagi nii vaikselt ka siit Riigikogust? Te ütlesite küll, et tegime avaldusi, aga midagi ei järgnenud. Kas me oleksime pidanud kevadel midagi teistmoodi tegema valitsuse tasandil, Riigikogu tasandil jne?

Andres Herkel

Aitäh! Ma pigem kaldun arvama, et teie ei pannud siis seda tähele, sellepärast et Eesti oli selles küsimuses vägagi aktiivne. See, miks jäi liikmesuse tegevuskava saamata, ei jäänud kindlasti mitte meie taha, ei jäänud meie lähimate Balti naabrite taha, Ameerika Ühendriikide taha, see jäi mõne Kesk-Euroopa riigi taha.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Olga Sõtnik

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sellest hetkest, kui see avalduse eelnõu sai kokku pandud, on juba kolm päeva möödas. Peaaegu pool sellest sõjast on möödas ning selle aja jooksul on päris palju juhtunud ja toimunud. Tänaseks on Venemaa teatanud, et ta lõpetab operatsiooni Lõuna-Osseetias ja ka president Sarkozy on näiteks öelnud selle kohta, et see on väga hea uudis. Kas te ei arva, et me oleme oma avaldusega liiga hiljaks jäänud?

Andres Herkel

Aitäh! Kõigepealt ei ole isegi kolme päeva möödas, vaid vähem. Kui ma vaatan selle avalduse punkte, siis nad on praegu kõik väga päevakajalised. Mis puudutab Venemaa presidendi avaldust, siis ma oma ettekandes sellele ka osutasin, et minu meelest on see retooriline võte Sarkozy Moskvas viibimise ajaks või vähemalt on mul suhteliselt raske uskuda selle positiivsetesse tagajärgedesse, kui samal ajal esitatakse tingimusi teisele poolele ja need positsioonid, mis on saavutatud, on ju külmutatud. Vene väed ei ole lahkunud ei Gruusia ülejäänud osast ega ammugi mitte Osseetiast.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Tõnis Kõiv

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eelmise nädala laupäeval avaldatud nelja presidendi avaldusest kõlas, et Venemaa ja Euroopa Liidu vahelisel viisaprogrammil ei ole pärast Georgia sündmusi enam mingit mõtet. Sellel taustal tahan küsida, milline on üldse Venemaa kodanike staatus Euroopa Liidus ja sealt edasi Eestis. Kas nende viibimine siin on meie riigi jaoks näiteks julgeolekurisk ja kui on, mida siis selle riskiga toimetulemiseks teha? Mõtleme näiteks sellele, kui keegi kogemata haamriga näpu pihta lööb ja siis appi hüüab. Me mäletame neid eelmise aasta aprilli õõvastavaid röökimisi Tallinna tänavatel: "Rossija! Rossija!". Milline on Venemaa kodanike staatus Eestis ja Euroopa Liidus toimunu taustal?

Andres Herkel

Neil on täiesti normaalne staatus nagu ikka teise maa kodanikul võõrriigis. Selles ei ole iseenesest midagi pretsedenti loovat ega midagi erilist. Eriline peitub siiski Venemaa juhtide väljendatud arusaamas, et nad on valmis kaitsma oma kodanikke, kus maailma punktis need ka ei viibiks. Järelikult võivad selle avalduse taustal olla ohustatud kõik riigid, kus viibib vähemalt ükski Venemaa kodanik. Niisugustel avaldustel ei ole küll mingit pistmist ei õiguse ega minu meelest isegi mitte reaalpoliitikaga.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Urmas Reinsalu!

Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud ettekandja! Mõnest küsimusest jäi mulje, otsekui me tegeleksime mõneti n-ö post factum avaldusega, et küsimus selle avalduse puhul puudutaks üksnes faktilise relvarahu saavutamist ja selle nõudmist. Ma tahan täpsustada ettekandjat. Selle avalduse mõte ei kõnele mitte üksnes relvarahu saavutamisest, vaid sellest, et Venemaa viiks oma väed välja kogu Gruusia põhiseaduses määratud territooriumilt, sealhulgas Abhaasiast ja Osseetiast, ning teiseks, et Venemaa hüvitaks ...

Esimees Ene Ergma

Palun küsimust!

Urmas Reinsalu

... selle sõjalise agressiooniga tekitatud kahju. Kas ma saan õigesti aru?

Andres Herkel

Jah, kindlasti lähtub see arendus selle avalduse vaimust. Mis puudutab neid rahuvalveformaate, siis see on üks väga tähtis küsimus. Me oleme ka varemalt öelnud, et Venemaa on nendes konfliktides osutunud mitte konflikti lahenduse osaks, vaid lahendust takistavaks osapooleks. Viimased sündmused on seda näidanud veelgi kujukamalt. Kindlasti tuleb siin luua uued rahuvalveformaadid, me teeme ettepaneku, et Euroopa Liit selles osaleks. Mis puudutab kõiki sõjakahjusid ja sealt tulenevaid järeldusi, siis nende kokkulugemisega ei ole ilmselt jõudnud keegi veel tegelda.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Mark Soosaar

Hea kolleeg Andres Herkel! Ma ei ole sinuga nõus ühes asjas, selles, et tänane avaldus võiks olla sisepoliitiline küsimus. Vaata, globaliseeruvas maailmas muutub sisepoliitika välispoliitikaks ja vastupidi. Ma olen viimastel päevadel mõelnud selle peale, et kui me siin kokku saame, siis meie parlament peaks võimalikult üksmeelselt selle avalduse vastu võtma, aga tõenäoliselt on takistuseks ühe erakonna koostööleping, mis tekitab kaasvastutuse, see on koostööleping Jedinaja Rossijaga. Ma tahan küsida sinu käest, kas sa oled selle lepinguga üldse tuttav ja kas siin saalis on keegi, kes on seda lepingut näinud, ja kuidas me peaksime edaspidi käituma, kui meie hulgas on inimesed, kes on seotud salalepinguga, juhul kui on tegemist salalepinguga.

Andres Herkel

Aitäh! Ma olen sellesse lepingusse varasematel aegadel süvenenud ja isegi vist mingeid artiklikesi selle kohta kirjutanud. Ega see minu arust ka nüüd kena asi ei ole. Aga ma ei tahaks, et see õnnetu leping (ma loodan, et ta millalgi ammendub ka Keskerakonna jaoks) muutuks tänase diskussiooni keskmeks. Sellele tahtsin ma osutada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Väino Linde!

Väino Linde

Aitäh! Austatud ettekandja, aitäh põhjaliku esitluse eest selle 37 Riigikogu liikme avalduse kohta! Aga kuna oli kuulda, et sellele 37 Riigikogu liikme esitatud avaldusele oli üritatud esitada mingeid täiendusi, siis millised olid komisjoni istungil eelnõu algatajate esindaja seisukohad selle kohta? Ma tahan ainult teie seisukohti saada.

Andres Herkel

Minu seisukoht selle kohta oli eitav. Seda teksti, mille koostamisest ma üsna olulisel määral osa võtsin, pean ma küllalt heaks. Selles tekstis, mille esitas Keskerakond, oli olulisi puudusi, aga ma usun, et komisjoni esindaja annab sellest põhjaliku ülevaate.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Imre Sooäär

Aitäh! Hea ettekandja! Inimesed kodudes, ükskõik, kus riigis nad ei ela, kujundavad oma arvamuse peamiselt selle põhjal, mis info nendele massimeediast kätte jõuab, seda eriti kiiresti eskaleeruvate sõjasündmuste puhul. Vaadates viimaste päevade Vene telekanaleid, vaatab sealt vastu väga selge ja ühene pilt ning see on Vene valitsuse ametlik seisukoht. Teisitimõtlemiseks on seal väga vähe kui üldse ruumi jäetud. Kas ja kuidas saaks ja võiks Eesti kaasa aidata ja peaks kaasa aitama, et venekeelse elanikkonnani, mitte ainult meil, aga ka kaugemal, jõuaks objektiivne info selle kohta, mis tegelikult Georgias toimub, et nad seda oma emakeeles kuuleksid?

Andres Herkel

Aitäh! Ka mina olen neid kaadreid näinud. Seda nimetatakse tõepoolest propagandaks, milles võib olla mingi tilluke osa tõtt, aga kui sinna juurde panna kontekst, mis on täiesti ebaadekvaatne, ja aastakümnetepikkune inimeste ajude manipuleerimise kogemus, siis on tagajärg täpselt selline, nagu te kirjeldasite. Ma olen varem ja mitmel teisel debatil korduvalt rõhutanud, et Eesti peab astuma omapoolseid samme venekeelse infovälja korrastamiseks. Me ei saa loota pelgalt sellele, et need inimesed, kes meil elavad ja praegu eesti keelt ei oska, õpivad selle selgeks. Ühest küllalt lühikesest "Aktuaalse kaamera" venekeelsest uudistesaatest ja Raadio 4‑st on üksi vähe. See probleem kerkis meie ette seoses eelmise aasta aprilliöö sündmustega, see probleem on meie ees ka praegu. Ma loodan, et me siiski väga tõsiselt mõtleme sellele, kuidas seda lahendama hakata. Praegu on need lahendused ka eelarvekitsikuse tõttu lükkumas taas edasi, aga see infoväli, millega kujundatakse ka neid noori inimesi, kes siin elavad, on meile julgeolekuoht.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Silver Meikar

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sellelsamal hetkel, kui me praegu siin selle avalduse teksti arutame, jätkub Georgias verevalamine. Viimased uudised räägivad Vene Föderatsiooni käsilaste toimepandud etnilisest puhastusest Georgia külades Lõuna-Osseetias. Nii minul kui ka sinul ja paljudel teistel Riigikogu liikmetel on Georgias, sealhulgas Lõuna-Osseetias ja Abhaasias, sõpru ja tuttavaid, kes ootavad pikisilmi Venemaa agressiooni lõppu. Kas teie arvates ei ole väiklane, et sellises situatsioonis püütakse võtta sisepoliitilist punkti ja määrida mett mokale oma partei rahastajatele ning sõpradele parteis Ühtne Venemaa?

Andres Herkel

See küsimus oli pika sissejuhatusega ja selle lõpp oli ootamatu. Mina ei tea Ühtse Venemaa ... Need rahastamisskeemid ei allu üldse demokraatlikus riigis toimivatele rahastamisskeemidele. Siin saab ainult üks järeldus olla: eks me hakkame põhjalikumalt tegelema erakondade rahastamise kontrolli küsimustega Eestis, mis on üks üles tõstetud probleem ja seni võib-olla mitte kõige parema lahendusega. Sellele on osutanud endine õiguskantsler. Me oleme, ausalt öelda, siin Riigikogus natukene hädas olnud selle probleemiga, kuna ei ole olnud tahet edasi minna. Ma tõlgendaksin seda teie küsimust üleskutsena selleks.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Üldiselt toob kõikide konfliktide lahendamise ja sõdade lõpu esile ikkagi mitte verevalamise lõppemine lihtsalt juhuslikult, vaid tehakse pingutusi, ka rahvusvahelisi pingutusi läbirääkimisteks. Kindlasti on see moraalne poliitika. Ka mina pidasin väga lugu ja pean ka edasi lugu lord Russell-Johnstonist. Aga siiski on äärmiselt oluline täna vaadata, mida me saame ära teha reaalpoliitikas. Nii teevad prantslased, teevad soomlased. See, et me tunneme kaasa ühele poolele – Gruusiale – ja tunnustame oma sõpru ja helistame neile, on ka kindlasti oluline. Aga minu küsimus on see: millised punktid selles avalduses aitavad kaasa sellele, et lahendusi leitakse ka tegelikus reaalpoliitikas, lisaks moraalpoliitikale?

Andres Herkel

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt selle filosoofilise osa kohta niipalju, et Eesti-suguse väikeriigi jaoks ongi väärtuspõhine välispoliitika üsna ainus võimalik valik. Peale selle, et see on moraalne, ei ole meil ka ilmselt niisuguseid jõuressursse, et mingit muud tüüpi poliitikat harrastada. Mis puudutab seda avaldust, siis ma arvan, et on oluline kõigi selles avalduses väljendatud punktide viimine meie lääne partneriteni, tõepoolest Eesti hääle kuuldavale toomine, sest meil on see kogemus, me oleme juba näinud või on näinud meie isad ja vanaisad seda, kui üks riik niisugusel moel üle võeti. Ma arvan, et niisuguses argumentatsioonis on väga oluline minna just rahvusvahelise õiguse lähtekohtade juurde, aga ka nende paralleelide juurde, mis toimus näiteks 1939. aastal Poolas ja Tšehhoslovakkias, millele ma osutasin. See on võib-olla kõige näitlikum seletus paljudele Euroopa inimestele, et aru saada, mis tegelikult ähvardab Georgiat, mis ähvardab meid.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aivar Riisalu

Aitäh, hea juhataja! Ma julgen pidada ennast Eesti patrioodiks. Ma arvan, et ma olen saanud piisavalt väljaõpet, et olla valmis kaitsma Eestit, relv käes, nii Eestis kui ka väljaspool Eesti territooriumi. Olles kuulanud täna siin saalis küünilisi küsimusi Ühtse Venemaa ja mille iganes kohta, küsin ma otse: kas te vaatate mulle otsa ja ütlete, et see siin ei ole sisepoliitiline võitlus?

Andres Herkel

Aitäh küsimuse eest! See siin ei ole minu kui selle avalduse esitaja poolt mitte mingil juhul sisepoliitiline võitlus. Kui see niisugusena välja paistab, siis on mul väga kahju.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aadu Must

Aitäh! Iga arvamusavaldus iseloomustab ühelt poolt iseloomustatavat objekti või protsessi ja teiselt poolt pahatihti hoopis enam hindajat. Euroopalike arusaamade järgi peaks esmane eesmärk olema vägivalla kindel lõpetamine, järgmine etapp aga efektiivse süsteemi loomine süüdlaste väljaselgitamiseks ja karistusmeetmete võtmiseks ja seda rahvusvahelise avalikkuse osavõtul. Just sellises järjekorras. Kas teile ei tundu, et meie avalduse tekstist kerkib esiplaanile mitte soov vaenutegevuse võimalikult kiiremaks lõpetamiseks, vaid esmalt üks konflikti osapool kui põlisvaenlane süüdi mõista? Kas poleks loogilisem enne saavutada sõja lõpetamine ja siis hakata Nürnbergi korraldama või arvate, et selle avaldusega peavadki kõik probleemid ja kohe lahendatud saama?

Andres Herkel

Aitäh! Küsija loogika on väga huvitav, sest sellest lähtudes, kui algab sõjaline agressioon, siis just nagu seda sõjalist agressiooni ei ole, sellel asjal, mis toimub, ei olegi nagu mingisugust nime, me laseme sellel rindejoonel nihkuda kuhugi ja ütleme, et nüüd on tsurr!, nüüd peatume ja nüüd nii jääbki. Ausalt öelda, seda ma kõige rohkem kardangi, et Lõuna-Osseetia ümber võib tekkida mingisugune nn Venemaa Föderatsiooni loodud turvakoridor, nagu nad seda nimetavad, tugevdatud rahuvalvemissiooniks, mis sisuliselt seisneb teise maa territooriumi okupeerimises. Sellises seisundis rahu sõlmimine või konflikti konserveerimine on äärmiselt ohtlik, ebaõiglane ja tegelikult hävitab Georgia rahvast ja riiki.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor

Aitäh! Eelküsijale teadmiseks ja võib-olla mõnele veel, et täna on president Medvedev teatanud sõjategevuse lõpetamisest. Veel eilsel päeval oli Venemaa ametlik seisukoht, et nad ei saa relvarahulepingule, millele Saakašvili alla kirjutas, alla kirjutada, kuna nad lihtsalt ei sõdi Gruusiaga. See oli nende selge ja ühemõtteline seisukoht, Vene parlamendi liige, väliskomisjoni esimees vastas nii neli korda ja ühemõtteliselt rahvusvahelise üldsuse ees. Kas tänane Vene presidendi seisukoht võiks tähendada, et Venemaa asub tunnistama, et ta on Gruusiaga relvakonfliktis, või mitte?

Andres Herkel

Aitäh! Seda uut elementi, et eile just nagu sõjas ei oldudki ja täna sõjategevus lõpetatakse, panin tõepoolest ka mina tähele. Ilmselt on oldud siin sõnastuses natukene hooletu, sellepärast et asju nimetatakse järjepidevalt vastupidiste terminitega, sõda nimetatakse rahuoperatsiooniks ja sõjategevuse jätkamist on kogemata nimetatud sõjategevuse peatamiseks. Ma ei oska seda teistmoodi tõlgendada. See on üsna keeruline semantiline probleem, kuidas neid avaldusi peab tõlgendama.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Hanno Pevkur!

Hanno Pevkur

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma juhtusin mõni päev tagasi vaatama Vene telekanalit, kus nende vaatevinklist kajastati põhjalikult Gruusias toimuvat. Sellele järgnes peaminister Putini vaibal käimine president Medvedevi juures. Enamik meist, tegelikult, ma usun, on kuulnud neid väljendeid, mida Putin kasutas, et tegemist on kohati lausa genotsiidiga ja millega iganes. Minu küsimus tuleneb sellest, et Venemaa on pidevalt väitnud, et nemad on kogu aeg lähtunud rahvusvahelisest õigusest ja on tegutsenud kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Kui palju meil selle avalduse koostamise käigus on olnud konsultatsioone ja suhtlemist meie ekspertidega rahvusvahelise õiguse alal? Me oleme kuulnud, et nüüd on tehtud üks töörühm ja kindlasti on neid veel tulemas. Aga konkreetselt, kui palju te saite suhelda?

Andres Herkel

No on, on. Ma arvan, et selle avalduse sõnastuse kohta on olnud konsultatsioone piisavalt. Mis puudutab küsimuse sissejuhatavat osa, siis võib-olla on siin tegemist katsega luua oma rahvusvahelist õigust. Diktatuuririigid on ennegi väitnud, et nemad lähtuvad rahvusvahelisest õigusest ning neil ei rikuta inimõigusi. Ma arvan, et need erinevad käsitlused võivad isegi võimalikud olla, aga konkreetselt Venemaa on võtnud endale kohustusi Euroopa Nõukogu, OSCE ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ees ja need organisatsioonid tõlgendavad neid õiguse standardeid, mitte Moskva ise. Kui need arusaamad on erinevad, siis tuleb kindlasti tõstatada liikmesuse küsimus, nagu eespool juttu oli.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Aitäh, austatud ettekandja! Kas te oskate öelda, millist head nõu on viimasel ajal antud Georgia presidendile sõjalistes küsimustes?

Andres Herkel

Seda nõu, mida on antud sõjalistes küsimustes, ei oska ma küll kirjeldada. Meie eesmärk on anda toimuvale väga selge poliitiline hinnang.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Toivo Tootsen

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud ettekandja! Hea, et sa mainisid oma ettekandes ka Osseetia abhaase. Eelnõus ei ole nendest üldse juttu ja kogu asja puhul käsitletakse ainult Gruusiat ja Venemaad. Eile, kui Prantsuse ja Soome välisminister lahkusid Gruusiast, käisid nad ka Vladikavkazis ja tegid seal avalduse. Sellest ei ole meie pressis eriti juttu olnud. Aga ma tahan sinu käest küsida: mismoodi sa näeksid üldse ette, kuidas see konflikt saaks seal põhiliselt lahendatud? Milline oleks abhaaside ja osseetide staatus või kuidas? Nad ise näevad ilmselt midagi Kosovo‑taolist, sellist lahendust. Aga mida meie näeme ette, mida meie toetame?

Andres Herkel

Aitäh! Tegelikult esitas Georgia pool märtsis võrdlemisi üksikasjalise tegevuskava Abhaasia reintegreerimiseks. See pandi ette ka Abhaasia juhtkonnale, kes ilmselt ei ole oma otsustes vaba. See nägi ette ulatuslikku kultuurilist ja majanduslikku autonoomiat, isegi asepresidendi kohta. Ma julgeksin küll öelda, et see nägi ette piisavaid garantiisid tegeliku autonoomia teostamiseks. Isegi kui on mingisugune umbusk Georgia juhtkonna vastu, siis küllalt püüdlikult täites kas või Euroopa Nõukogu ees võetud kohustusi, on siin täiendav garant veel rahvusvaheliste organisatsioonide näol tagatud. Nagu ma eespool osutasin, kui me vaatleme kõiki neid Kaukaasia külmutatud konflikte, siis Mägi-Karabahhis on probleem, et inimesed, kes kunagi külg külje kõrval elasid, ei puutu üksteisega enam kokku. See on vihkamise konserveerimine, üks ühel pool, teine teisel pool n‑ö rindejoont. Ligilähedaselt samasugune olukord on tekitatud Abhaasias. Nüüd, ma kardan, püütakse saavutada see olukord ka Lõuna-Osseetias, sest seal inimesed normaalselt suhtlesid omavahel, seal viidi täiesti teadlikult ellu majandusliku ja sotsiaalse integratsiooni programme. Olid olemas ka täiesti Georgia-meelsed osseetide liidrid, kelle tegevusruumi aga piirati. Küll aga endine siseminister Sanakojev sai sellel alal, kus oli võimalik läbi viia vabu valimisi, 80% häältest. Mille vastu need provokatsioonid ja see rünnak olid suunatud? Ma väidan, et muu hulgas olid need suunatud Lõuna-Osseetia probleemi lahendamise vastu.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mõtisklen, et parlamendi asi on rääkida, ja see, mis sa oma ettekandes rääkisid, on tõde. Ma arvan, et me kõik muretseme Gruusia pärast, eriti lihtsate Gruusia inimeste pärast. Parlament peaks vahest ka midagi reaalset tegema. Minul on üleskutse ja küsimus sulle. Mina kannan homme oma augustikuu palga Gruusia toetuseks üle. Need 37 inimest, kes sellele avaldusele alla kirjutasid, et täna istung toimuks, saaksid ka seda näidata ja võib-olla  terve parlament tuleb kaasa. Kas sina tuled sellega kaasa? Seda raha oleks peaaegu viis miljonit.

Andres Herkel

Aitäh! Minu perekond on juba sellele mõelnud. Kindlasti tuleb nende algatustega kaasa minna. Ma osutasin ka nendele formaatidele, mis on loodud Punase Risti abil, ka neid tekib tõenäoliselt juurde. Nii et see on ainult tervitatav.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marko Mihkelson!

Marko Mihkelson

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud sõnavõtja, hea Andres! Kuidas sulle tundub? Selles küsimuses me keskendume praegu väga palju otseselt Venemaa-Gruusia suhetele, aga kindlasti mõjutab see nii regionaalselt kui ka globaalselt paljusid suhteid. Tänaste viimaste uudiste järgi on Gruusia teatanud oma väljaastumisest SRÜ‑st. Venemaa on olnud väga murelik, et Valgevene ei ole olnud mitte väga toetav Venemaa tegevuse suhtes. Kuidas sulle näib, milliste sündmuste ahel on siin viimastel päevadel alanud?

Andres Herkel

Aitäh! Ma arvan, et ohutunne ei ole tekkinud mitte ainult sellistes riikides nagu Ukraina või Eesti. Ohutunne on tekkinud võib-olla tõepoolest isegi Valgevenes. Ma lugesin ka seda kummalist avaldust, kus Venemaa suursaadik Valgevenes tegi n‑ö märkuse, et Valgevene ei ole neid piisavalt toetanud, kuigi nemad on Valgevenet alati toetanud, kui on tõstatatud inimõigusteküsimus või mõni muu niisugune tüütu asi. Mis on Venemaa järgmised sammud, milliste riikide tihedamaks integreerimiseks neid püütakse astuda, seda ennustada on ju iseenesest raske. Aga see, et mitmed rahvad ja riigid tunnevad ennast pärast neid sündmusi siin maailmas ebakindlamalt, on ilmselge.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Andres Herkel! Nüüd ma palun ettekandjaks väliskomisjoni liikme Ivi Eenmaa!

Ivi Eenmaa

Proua juhataja! Head kolleegid! Täna, 12. augustil toimus väliskomisjoni erakorraline istung, mille käigus arutati 37 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu avalduse "Venemaa sõjalisest agressioonist Georgia vastu" eelnõu. Väliskomisjoni istungit juhatas Enn Eesmaa, kohal oli 7 liiget ja 1 asendusliige. Eelnõu arutamisele (seda on väga tähtis teada) eelnes Välisministeeriumi ametnike ülevaade viimastest sündmustest. Teiseks oli meil võimalus esitada hulganisti küsimusi Eesti riigi seisukohtade kohta GAERC‑i, st Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu homsel erakorralisel istungil. Kolmandaks oli meil võimalus täpsustada juba enda jaokski mõisteid. Mis on agressioon, sõjalise jõu kasutamine teise riigi territooriumil oma kodanike kaitseks? Mida see tähendab? Millised on selliseks juhuks vajalikud rahvusvahelised mandaadid või kas seda üldse on vaja jne?
Läheme eelnõu juurde. Komisjon võttis arutluse aluseks keeleliselt ja terminoloogiliselt parandatud ja täpsustatud ettepanekud. Näiteks oli Riigikogu avalduse esialgne pealkiri "Venemaa sõjalisest agressioonist Georgia vastu". See ei ole riigi nimetus – Venemaa. Õige on: Riigikogu avaldus "Vene Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Georgia vastu". Ka tekstis on igal pool Venemaa asendatud Vene Föderatsiooniga. Täpselt samamoodi räägitakse avalduse viimases lauses Euroopa Liidu ja Venemaa koostöö ja arengu lepingu sõlmimisest. Sellist lepingut ei ole olemas. Küll aga saab rääkida Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelise partnerlus‑ ja koostööleppe sõlmimisest. Keegi  komisjoni liikmetest ei olnud selle vastu, et arutluse aluseks jääb, veel kord ütlen, keeleliselt ja terminoloogiliselt parandatud eelnõu.
Toimus arutlus. Keskerakond oli esitanud ka muudatusettepaneku avalduse eelnõu kohta. Toimus mitu hääletust. Esimene hääletus toimus selle kohta, mida teha Keskerakonna parandusettepanekuga, sest muudatusettepanek hilines. Muudatusettepanekud tuli esitada kella kümneks, Keskerakonna muudatusettepanek tuli kella üheteistkümneks. Komisjoni liikmed olid üksmeelselt seda meelt, et arutada Keskerakonna muudatusettepanekut. See oli esimene hääletus. Järgmisena pandi hääletusele tekstid. Väliskomisjon (7 vastu, 2 poolt) ei toetanud Keskerakonna muudatusettepanekut, mille pealkiri oli "Riigikogu avaldus sõjategevusest Georgias". Suurde saali saadeti täiskogule ettepanek Riigikogu avalduse "Vene Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Georgia vastu" esimene lugemine lõpetada ja eelnõu Riigikogu avaldusena vastu võtta. Teine ettepanek oli, et väliskomisjoni ettekandja avalduse eelnõu esimesel lugemisel Riigikogu täiskogus on komisjoni liige Ivi Eenmaa.
Kui teid huvitab, miks ei toetatud ja millised olid arutelud seoses Keskerakonna muudatusettepanekuga, siis ma võin sellele vastata. Ütlen ette ära, et tegelikult  tegi komisjoni töös osalenud asendusliige Eiki Nestor Keskerakonnale ettepaneku muudatusettepanek tagasi võtta. Nii et Keskerakonnal on praeguse seisukorra juures võimalik see hääletusele panna.
Igal juhul kordan veel kord: ei toetatud Keskerakonna muudatusettepanekut (2 poolt, 7 vastu), palume Riigikogu avalduse "Vene Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Georgia vastu" esimene lugemine lõpetada ja eelnõu Riigikogu avaldusena vastu võtta. Tänan teid!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Silver Meikar!

Silver Meikar

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen kindel, et kõik Riigikogu liikmed on lugenud selle avalduse teksti mitu korda läbi ja on samuti tutvunud Keskerakonna esitatud uue tekstiga, aga stenogrammi ja televaatajate huvides oleks hea, kui te ütleksite praegu, millised on peamised erinevused nende kahe teksti vahel ja mis on need põhjused, miks väliskomisjon ei toetanud Keskerakonna esitatud redaktsiooni.

Ivi Eenmaa

Ma tänan teid selle küsimuse eest! Oma sõnavõtu alguses ma rõhutasin, et meil olid sellel erakorralisel väliskomisjoni istungil enne peaküsimuse arutamist kohal ka Välisministeeriumi spetsialistid. Oli mitmeti juttu ja täpsustati, mis on agressioon, mis on sõjaline tegevus ja palju muud sellist. Meie komisjoni liikmed olid üksmeelselt seda meelt, et tegemist on Vene Föderatsiooni sõjalise agressiooniga, mitte nii, nagu seda sõnastas Keskerakond: "Riigikogu avaldus sõjategevusest Georgias". Need on komisjoni liikmete arvates, pehmelt öeldes, väga erinevad asjad, kas on tegemist agressiooniga, tapatalgud ja muu seesugune, või sõjaliste lahinguharjutustega, ütleksin nii. See oli see põhiline, et meie arusaamad, ütleme, eelnõu esitajate arusaamad ja Keskerakonna arusaamad ja Keskerakonna esitatud muudatusettepaneku arusaamad läksid kardinaalselt selles küsimuses lahku.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Ma usun, et kindlasti läksid põhiosades lahku, sest me ka Keskerakonnas põhjaliku arutluse tulemusena leidsime, nii nagu Aadu Must oma küsimusega näitas, et kõigepealt me peaksime saama objektiivsemaid andmeid, kui meil täna on, ja analüüsima ka Gruusia tegevust, mis kahjuks faktina on olemas, nii nagu teeb seda Euroopa Liit, mõistes hukka igasuguse sõjalise tegevuse ja kutsudes üles diplomaatiliste lahenduste leidmisele. Kas komisjoni arutelul leiti, et Keskerakonna avaldusest tõepoolest mitte ükski rida ei sobinud? Isegi mitte see osa, kus me kutsusime üles järgima Soome ja Prantsusmaa eeskuju, otsima diplomaatilisi lahendusi, rõhutasime territoriaalset terviklikkust jne? Mitte ükski rida?

Ivi Eenmaa

Aitäh! Komisjoni liikmetel oli aega ja võimalust põhjalikult tutvuda teie muudatusettepanekuga ja ka kuulda härra Eesmaa käest, et oleks võinud tulla palju-palju radikaalsem muudatusettepanek kui see, mille Keskerakond meile esitas. Milles see radikaalsus seisnes või mida see radikaalsem ettepanek endast kujutas, seda me ei tea, sest ta ei avaldanud seda. Aga suurema osa komisjoni liikmete üksmeelne seisukoht oli, et esitatud tekst on piisavalt tugev ja väljendab ka kõiki neid seisukohti, mis olid, pehmelt väljendatud, muudatusettepanekus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Igor Gräzin

Tugevus ja nõrkus on suhtelised. Ma pean ütlema, et see avaldus, mida enamus näib toetavat, on minu arvates üsnagi pehme ja ma peaaegu ütleksin, et hambutu. Seal oleksid pidanud olema adekvaatsemad hinnangud, mis praegu diplomaatilistel põhjustel, nagu ma aru saan, puuduvad. Kas teil kerkis üles probleem, et kui Keskerakonna soov on ühtlustada bandiidi ja tema ohvri positsioonid, nad on võrdsed võitlejad jne, siis rahvusvaheline õigus ei tunnista agressiooni puhul võitlevaid pooli, see on juriidiline nonsenss? Võitlevad pooled saavad olla ainult kodusõjas ja ülestõusnud rahva ehk insurgendi puhul. Kas te panite tähele, et juriidilist kompetentsi Keskerakonnast seekord ei tulnud?

Ivi Eenmaa

Aitäh! Me nii täpselt nendesse terminitesse ei laskunud, küll aga tuli välja üks teine pool. Nimelt, nii ÜRO põhikiri kui ka edasised rahvusvahelised aktid räägivad sellest, et sõjaväelise jõu kasutamine teise riigi territooriumil oma kodanike kaitseks nõuab ÜRO mandaati või kahe poole, praegusel juhul Gruusia ja Vene Föderatsiooni omavahelist kokkulepet. Nendest, ütleme, punktidest lähtudes ja ka teistest ÜRO põhikirja punktidest lähtudes oli meie jaoks selge, et tegemist on agressiooniga, ja me rõhutasime just seda.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Marek Strandberg

Hea ettekandja! Milliste andmetega, milliste faktiliste materjalidega, kas siis mõningate satelliidiülevaadete või luureandmetega peale Välisministeeriumi poolt tutvustatu komisjon veel kokku puutus?

Ivi Eenmaa

Komisjoni liikmetele on Välisministeeriumi ja väliskomisjoni ametnikud saatnud kõikvõimalikke andmebaase, mida igaühel on olnud võimalik lugeda. Ma usun, et igaüks meist, kaasa arvatud mina, jälgime seda, mis toimub Gruusias, kõikvõimalike kanalite kaudu, on need siis meediakanalid või tekstilised kanalid või mis iganes.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Mark Soosaar

Lugupeetud ettekandja! On äärmiselt kurvastav ja lausa tülgastav mõelda sellele, et 21. sajandil ei suudeta rääkida normaalselt, taastada demokraatiat ja kasutatakse relvavahendeid, selleks et suur võiks väikesele dikteerida oma elunorme. Kas komisjoni istungil Keskerakond ka reetis, mis on nende eesmärk oma ettepanekutega? Kas saada Eestis elavate, vähe koolis käinud ja primitiivselt mõtlevate vene inimeste hääli või on neil hoopis pikemad plaanid selleks, et pehmendada praegust Venemaa Föderatsiooni agressiivset sissetungi Gruusiasse?

Ivi Eenmaa

Tänan! Hea kolleeg! Ma ei tahaks, et siin parlamendis selles küsimuses tekiks debatt Keskerakonnast ja nende vaadetest või sõpradest või millest iganes, hingeelust rääkimata. Mina kui komisjoni kaasettekandja saan rääkida sellest, mida arutati komisjonis ja seda küsimust – Keskerakonna hingeelu – tõepoolest komisjonis ei arutatud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Evelyn Sepp

Hea ettekandja! Ma küsisin eelkõnelejalt, kas seda avaldust välja pakkudes arvestati või mitte Gruusia poole rünnakutega Lõuna-Osseetia pealinnas n‑ö oma inimeste, oma osseetide vastu. Ettekandja viitas, et tegemist on moraalpoliitikaga. Minu küsimus puudutab seda, kas väliskomisjon, arutades seda eelnõu projekti, tõesti soovitab Riigikogul heaks kiita sellise Eesti Vabariigi parlamendi positsiooni, mille kohaselt sellised rünnakud nüüd ja edaspidi on moraalpoliitika.

Ivi Eenmaa

Jah, väliskomisjon soovitab Riigikogul heaks kiita see tekst, mis on teile esitatud. Seda esiteks. Teiseks, see on minu isiklik arvamus, see ei ole komisjoni seisukoht, sest seda komisjon ei arutanud, küll aga kuulas ära Välisministeeriumi seisukohad, millega Eesti riik läheb homme GAERC‑i erakorralisele nõupidamisele, seal on ka väga pragmaatilisi ettepanekuid, mida teha selleks, et tulevikus oleks agressioon välditav, ja mitte ainult Gruusias, vaid ka igal pool mujal.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Taavi Rõivas

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud komisjoni esindaja! Igaüks peaks aru saama, et kui sõjalises konfliktis on mõne miljoni elanikuga väikeriik ja üks maailma suurimaid sõjalisi võimsusi, siis ei saa tegu olla võrdsete võitlusega, ja kui kogu konflikt toimub selle väikeriigi territooriumil, kui pommitatakse valimatult ka tsiviilobjekte, on selgelt tegemist rünnakuga selle väikeriigi vastu. Ka rahvusvahelises õiguses ei ole tunnustatud, nagu te väga õigesti ütlesite, õigust kaitsta oma kodanikke relvajõudu kasutades, rääkimata sellest, et suveräänse riigi territooriumi ründamine ei ole kuidagi aktsepteeritav. Selles valguses on Keskerakonna käitumine, pehmelt öeldes, pentsik. Kas komisjonis Keskerakonna esindaja seda ettepanekut esitades kuidagi põhjendas, miks just selliselt soovitakse muuta Riigikogu avaldust selle avalduse algse sisuga võrreldes nii oluliselt ja miks soovitakse see otsesõnu pea peale pöörata?

Ivi Eenmaa

Enn Eesmaa esindas Keskerakonda ja seda muudatusettepanekut. Ma loen protokollist, et tema sõnul ei toeta Eesti Keskerakonna fraktsioon esitatud avalduse eelnõu teksti ja fraktsioon otsustas esitada omapoolse avalduse eelnõu teksti. Ta lisas tõepoolest juurde, et oleks võinud tulla ka märksa radikaalsem tekst eelnõu muudatusettepanekuna, aga mida see endast kujutas, seda ta ei täpsustanud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ühest küljest on see, nagu te kirjeldasite istungil toimunut, ju igati demokraatlik protsess. Mis siin siis halba on? On mõtete ja arvamuste pluralism, kõik saavad oma mõtted välja öelda ja siis hääletatakse. Aga ma saan aru, et Eiki Nestori avalduses komisjoni istungil oli oma selge iva sees. On teatud asju Riigikogus, mille eest n‑ö võideldakse kas või viimse veretilgani või viimse hääleni. Kas nüüd meie avaldused on see koht, see on omaette küsimus. Aga kui Eiki Nestor oli selle ettepaneku teinud, et see muudatusettepanek tagasi võtta ja Keskerakond seda ei teinud, kas nad ka põhjendasid, miks nad seda ei teinud? Miks nad siiski jäävad enda juurde, aru saades, et valdav osa Riigikogust ei toeta seda ja et nad on oma poolele üksi jäänud?

Ivi Eenmaa

Ma tänan! Eiki Nestor, kui ta tegi Keskerakonnale ettepaneku muudatusettepanek tagasi võtta, põhjendas oma ettepanekut võtta muudatusettepanek tagasi sellega, et ta lihtsalt ei taha, et Keskerakonnal oleks kunagi oma muudatusettepaneku pärast piinlik. Enn Eesmaa ütles, et ta edastab selle seisukoha oma fraktsioonile, ja see on tema õigus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan! Austatud ettekandja! Kas teil väliskomisjoni esindajana on informatsiooni, kas Eestist valitud europarlamendi saadikud on osutanud ka mingisugust abi või andnud nõu nii Georgiale kui ka võib-olla mõnele väiksemale rahvale, kes on praeguses situatsioonis hädaohus?

Ivi Eenmaa

Aitäh! Ma ei tea viimaste minutite ja sündmuste kohta, küll aga tean, et parlamendi Eesti liikmed on kõik olnud väga aktiivsed, kui on tegemist olnud väikerahvastega, väikeriikidega. Ma võin isiklikest kogemustest tuua näiteks Hantõ-Mansiiski, kus oli europarlamendi Eesti liige kohal. Rääkimata sellest, et kui me loeme Tunne Kelami ja kõigi teiste Euroopa Parlamendi liikmete avaldusi, siis me näeme, et nad tegelevad sellega pidevalt.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Urmas Klaas!

Urmas Klaas

Aitäh, proua esimees! Austatud ettekandja! Proua esimees! Ma palun mind mitte katkestada, sest küsimus tuleb lõpus, algul on väike sissejuhatus. Me teame, et riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma viibis Gruusias ja tegeles väga praktiliselt seal humanitaarkriisi likvideerimisega, inimeste abistamisega, luues koridore humanitaarabi vabaks liikumiseks, pidades läbirääkimisi naaberriikidega jne. Me teame, et meie riigipea on oma kolleegidega teel Gruusiasse, et lennuk humanitaarabiga on sinnapoole startinud jne. Siin eelnevas mõttevahetuses mõni kolleeg juhtis tähelepanu, et peaks tegema midagi käegakatsutavamat, et Gruusiat abistada. Ma täpsustan komisjonis räägitut. Kas need kolleegid või nende esindajad tegid ka komisjoni arutelus konkreetseid ettepanekuid, mida siis peaks veel tegema?

Ivi Eenmaa

Ei, ei teinud. Küll aga rääkis Välisministeeriumi poliitikadirektor Clyde Kull Eesti väga praktilistest sammudest, millest kantakse ette homme ja mille kohta antakse aru, kuidas need vastu võeti, reedel Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni ühisel istungil.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Eldar Efendijev

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on selline küsimus: mispärast komisjon ei võtnud aluseks Soome ja Prantsusmaa ettepanekuid? Neid oli ju nii vähe, ainult neli, mis praktiliselt annaksid võimaluse osaleda selle relvakonflikti lõpetamises. Iga päev võtab relvakonflikt ära inimeste elusid. See võib-olla ongi täna kõige tähtsam küsimus. Mispärast väliskomisjon ei võtnud aluseks neid initsiatiive?

Ivi Eenmaa

Aitäh! Ma usun, et nende poliitiliste avalduste arv hakkab kasvama ja eriti tõenäoliselt siis, kui erinevad parlamendid hakkavad võtma vastu oma seisukohta. Me eelistasime poliitilist lähenemist. See on meie parlamendi õigus, otsustada nii, nagu meie tegime.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Raivo Järvi

Suur tänu! Alustuseks ütlen täienduseks kolleeg (sest kolleeg ta tõesti on) Efendijevile, et teatavasti Vene välisministeerium juba ette teatas, et Prantsuse ja Soome missioonile nad oma allkirja ei anna. Kuid ma tulen selle info juurde, mis meile anti paar päeva enne komisjoni istungit, kus meile kuupäevaliselt ja kellaajaliselt Välisministeeriumis näidati ära need terrori‑ ja diversiooniaktid, mida osseedi separatistid olid toime pannud võimustruktuuride vastu ja kus lõpuks n‑ö kumm katkes. Samal ajal andis poliitikadirektor meile põgusa ülevaate sellest kontingendist, kes Osseetias olles neid akte korda saadavad. Kas sa ei täpsustaks siin viibijatele, milliste n‑ö võitlejate või vabadusvõitlejatega tegemist on?

Ivi Eenmaa

See loetelu võiks pikale venida, aga tegelikult on tegemist tõesti jõududega, kes ei ole aktsepteeritud vist mitte üheski teises riigis.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eelmine ettekandja vastas küsimusele, kas selle avalduse ettevalmistamise eesmärk ei olnud mitte Georgia aitamine, vaid sisepoliitilised eesmärgid, et tal oleks väga kahju, kui keegi niimoodi on aru saanud. Eesmärk on ikkagi Georgia aitamine. Aga koalitsioonipoliitikute küsimused ei räägi avalduse sisust, vaid ainult halvustavad Keskerakonda ja tema demokraatlikult esitatud seisukohti. Mulle tundub selge olevat, et sellel avaldusel on ainult sisepoliitiline eesmärk. Kuidas te seda kommenteerite?

Ivi Eenmaa

Mul jääb üle korrata ainult härra Herkeli seisukohta, et oleks väga-väga valus, väga-väga inetu arvata, et selle avalduse puhul, mis on suunatud tegelikult kõigepealt Georgiale ja pärast ka maailmale, on tegemist oma riigisiseste puselemistega.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea kõneleja! Minu meelest on Keskerakonna avalduse pealkiri "Sõjategevusest Georgias" siiski päris normaalne, sest see oleks hõlmanud ka Lõuna-Osseetia sündmusi, kus teatavasti pühiti Tshinvali linn maamuna pealt peaaegu minema ja ohvreid oli eri andmetel 1000 ja 2000 vahel. Seda nimetatakse rahvusvahelises diplomaatias minu teada genotsiidiks, see on oma rahva tapmine omal territooriumil. Neid ohvreid oli kuni 2000. Nüüd on mul küsimus. Kas teie komisjonis oli juttu, kui palju on tänaseks päevaks Vene rahuvägede agressiooni ohvreid Gruusia rahulike elanike hulgas? Mitu rahulikku elanikku Gruusias on hukkunud? Mina pole ühtegi numbrit veel kuulnud. On teil andmeid Välisministeeriumist?

Ivi Eenmaa

Mul hetkel ei ole neid andmeid, kui palju on Gruusias surma saanud rahulikke elanikke, kuid ma väidan, et Gruusias ja ka meil tegeldakse hoopis teise asjaga, nimelt sellega, et selgitada välja, mis tõepoolest Osseetias juhtus. Ei ole sugugi kindel, et need ohvrid ja see, mida teie nimetasite genotsiidiks, on Gruusia tekitatud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!

Valdur Lahtvee

Aitäh, proua eesistuja! Hea kolleeg Ivi! Olin väliskomisjoni istungil ja jälgisin praegu hoolega sinu ülevaadet väliskomisjonis toimunust ja sealsetest aruteludest. Minu arusaam on, et mis iganes küsimusi siit saalist veel selle kohta esitatakse, nendele vastamine midagi juurde ei anna, ülevaade on kenasti antud ja küsimused on rohkem seisukohtade avaldamised, mis võiksid tulla pärast. Kas sa jagad minu seisukohta?

Ivi Eenmaa

Täpselt nii.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Hannes Rumm!

Hannes Rumm

Aitäh! Lugupeetud kõneleja! Mul on selline küsimus. Ilmselt häbenedes seda olukorda, kuhu nad on nüüd sattunud, esitasid keskerakondlased teile ja teie eelkäijale kiuslikke küsimusi selle kohta, et ega ometi see avaldus ei ole ajendatud sisepoliitilistest motiividest. Pean tunnistama, et täna hommikul põgusal rahvusvaheliste uudiste kanalite vaatamisel märkasin ma vähemalt kahes kanalis uudist selle kohta, et Eesti Riigikogus on täna erakorraline istungjärk, mis on pühendatud Gruusia küsimustele. Kas teie väliskomisjonis arutasite seda või registreerisite enda jaoks, kui palju meie tänane istung on rahvusvahelist tähelepanu pälvinud?

Ivi Eenmaa

Aitäh! Hea küsimus meediavaldkonna kohta. Ma arvan, et me lõpliku vastuse sellele saame anda siis, kui istung on läbi ja järelkajad tulevad. Siin kõlasid ka küsimused, millist informatsiooni mina isiklikult valdan. Ma olen püüdnud vaadata mitte ainult väliskanaleid, vaid ka Vene kanaleid. See on uskumatu, missugune demagoogia sealt Gruusia aadressil kõlab. See ei ole mitte väiksem, et mitte ütelda, et see on suurem kui see, mida esitas ja esindas Kossatšov Hantõ-Mansiiskis, mille peale oli Eesti Vabariigi president sunnitud püsti tõusma ja lahkuma. Mis teha? Aga demagoogias, küllap te teate, võidab see, kes on tugevam. Küll aga jääb meile võimalus ja vajadus selgitada olukorda rahvusvahelisele üldsusele kas või oma elu näidete põhjal, mida meie inimesed on kogenud või kogevad ise Gruusias.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Te räägite siin väga põhjalikult, kui keeruline ja raske on olukord Gruusias. Me kõik tahaksime, et see verevalamine lõpeks, et sõjatuli kustutataks ära. Mis te arvate, kas see avaldus lisab hagu või õli juurde sellele sõjatulele või aitab seda kustutada?

Ivi Eenmaa

Ma avaldan sügavat lootust, et sõjakirves maetakse maha ja sõjatuli kustutatakse rahvusvahelise üldsuse sekkumise abil. Selle rahvusvahelise üldsuse seas on kindlasti ka Eesti ja Eesti parlament.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Ivi Eenmaa! Head kolleegid! Nüüd on võimalus läbirääkimisteks. Sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide volitatud esindajad. Palun, kolleeg Paul-Eerik Rummo Reformierakonna fraktsiooni volitatud esindajana! Kaheksa minutit.

Paul-Eerik Rummo

Lugupeetud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Eesti rahvas, kelle valitud esindajad me siin saalis oleme, on rajanud oma riigi vabaduse ja demokraatia alusele. Me oleme rajanud oma riigi teiste rahvaste ja riikide iseseisvuse austamise alusele, olenemata nende suurusest ja sõjalisest võimsusest, ning eeldame ka teiste poolt samasugust hoiakut meie suhtes. See riik, mille me oleme loonud, toimib, elab, areneb ja suhtleb maailmaga hea tahte ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud väärtuste ja normide põhjal. Ainult nii saame loota turvalisele maailmale, mis on koduks kõigile hea tahtega inimestele ja rahvastele.
Kõik see Eesti kohta öeldu kehtib täies mahus ka Gruusia riigi ja rahva kohta. Seetõttu me mõistame Gruusiat poolelt sõnalt ning toetame selle riigi ja rahva õiguspäraseid püüdlusi mingite kõhklusteta, eriti nüüd, kui see riik ja rahvas on osutunud hoopis teistsugustest huvidest ja ajenditest lähtuva agressiooni sihtmärgiks.
Venemaa toimimist rahvusvahelistes suhetes iseloomustab järjest varjamatumalt püüd panna kõigi vahenditega maksma omaenda ülimalt kitsad, globaalset kindlustunnet, koostööd ja humanitaarset arengut kahjustavad huvid. Selles mõttes võib praegu Gruusias esilekutsutud tragöödia, vaatamata oma ränkusele, osutuda vaid episoodiks sootuks ulatuslikumas väärtuste ja normide sõjas, kui vaba maailm ei suuda alanule õigel ajal piiri panna.
Venemaa kõrgete ametiisikute argumendid oma aktsioonide legitiimsuse ja rahvusvahelisele õigusele vastavuse tõendamiseks on niivõrd odavalt demagoogilised, et ei saa jääda kahtlust: nende esitajad, olles veendunud oma karistamatuses, ei tunnegi tegelikult vajadust oma toimimist põhjendada millegi muu kui jõu ja ülbusega. Tihti ajaksid need hooletult lauale visatud argumendid lihtsalt naerma, kui nendega õigustatavad teod ei tähendaks inimeste lootuste ja elude hävitamist.
Mis legitiimsusest või vastavusest rahvusvahelisele õigusele saab juttu olla, kui ühe riigi, kes muu hulgas on Euroopa Nõukogu ja Euroopa turvalisust tagama kutsutud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni liige, sõjalised jõud tungivad teise riigi, samade organisatsioonide liikmesriigi suveräänsele territooriumile? Kusjuures asi ei ole ainult Venemaa invasioonis nendesse Gruusia piirkondadesse, mille kohta öeldakse "väljaspool konfliktitsooni", st riigi põhiterritooriumile väljaspool Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat. Ärgem unustagem, et de iure on ka need konfliktitsoonid Gruusia osa ja nende separatistlikel režiimidel ei ole ühegi riigi diplomaatilist tunnustust, ka mitte Venemaa oma.
Mis vastavusest rahvusvahelisele õigusele või riikidevahelise suhtluse elementaarsetele normidele saab juttu olla, kui ühe riigi kõrged ametiisikud annavad läbipaistvalt mõista, et nende massiivse agressiooni eesmärk on kõrvaldada võimult teise suveräänse riigi demokraatlikult valitud juhtkond? Kui aasta ja mõni kuu tagasi saabus Eestisse töövisiidile Venemaa Riigiduuma delegatsioon, üllatas maailma selle juhi juba Moskvas enne lennukisse astumist esitatud nõue, et Eesti valitsus ja peaminister peavad tagasi astuma. Tookord pidasid paljud seda ühe Vene parlamendi liikme reisieelses elevuses ilmutatud ülemeelikuseks. Praegu aga esinevad sarnaste avaldustega Gruusia riigipea suhtes kõige olulisemad Venemaa välispoliitika eestkõnelejad tunduvalt tõsisemas olukorras. Seda ei saa mõista teisiti kui uue, järjest jultunumaks muutuva rahvusvahelise suhtluse stiili pealesurumisena maailmale.
Eraldi tuleb rääkida rahuvalve mõiste moonutamisest ja diskrediteerimisest Venemaa poolt. Ülikiiresti peavad rahvusvaheline üldsus ja asjaomased organisatsioonid võtma selge seisukoha rahuvalvemissiooni kuritarvitamise suhtes konfliktiosalise ühepoolsetes huvides ja lõpetama selle ebanormaalse olukorra.
Eraldi tuleb rääkida ka Venemaa küünilisest manipuleerimisest oma teistes riikides elavate kodanike huvidega. Mujale elama asunud Venemaa kodakondsusega inimeste arv on suur ja näitab kõigist kojukutsumisprogrammidest hoolimata pigem kasvutrendi. Kas nende inimeste uued asukohamaad on nüüd saanud Moskvalt signaali oma immigratsioonipoliitika karmistamiseks ja juba saabunute kui isikute, kelle kaitsmiseks võidakse rakendada pommitamist, suurtükituld ja invasiooni, allutamiseks erilisele jälgimisele? Ükski oma kodanikest tõeliselt hooliv riik ei võtaks ette samme, mis ettearvatavalt ohustavad nende kodanike mainet rahvaste silmis, kelle hulgas nad elavad.
Pöördun siinkohal Eestis elavate Venemaa Föderatsiooni kodanike poole ja ka nende kaasmaalaste poole, kes pole oma kodakondsust veel valinud. Teie õigusi ja turvalisust ei kaitse Kreml, kelle ainus huvi on kasutada teid elava kilbina oma ekspansiivsetele ambitsioonidele. Teie õigusi ja turvalisust, kuni viibite siin õiguspäraselt ja lojaalselt, kaitseb täies mahus Eesti Vabariik.
Lugupeetud Riigikogu! Lühidalt veel kord: see, mis eesmärkide ja vahenditega toimib Venemaa praegu Gruusia suhtes, on pisteproov sellest, milliseks tahab ta kujundada rahvaste ja riikide suhtlemisnorme homses maailmas.
Mida saab Eesti teha? Esmajoones muidugi aidata Gruusiat kõigi meile jõukohaste vahenditega materiaalsetest ja moraalsetest löökidest ülesaamisel. Kaugemas perspektiivis tuleb aga ilmutada nii riigi, rahva kui ka iga inimese tasandil visadust, kasutades ametlikke ja rohujuurekanaleid, rahvusvahelisi foorumeid ja isiklikke suhteid viia kõikideni arusaam: taas kord tuleb rahvusvahelisel üldsusel ja igal hea tahtega inimesel suurendada oma valvsust vabaduse, demokraatia ja humanitaarsete väärtuste hoidmisel. Sellest arusaamast on kantud ka Riigikogu avalduse eelnõu, mida praegu arutame.
Lugupeetud Riigikogu! Reformierakonna fraktsioon pooldab avalduse viivitamatut vastuvõtmist muutmata kujul. Tänan!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Paul-Eerik Rummo! Järgmisena palun kõnepulti kolleeg Hannes Rummu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Hannes Rumm

Hea Eesti rahvas! Head kolleegid! Head külalised! Kõnelesin veidi enne teie ette astumist kahe eestlasega, kes töötavad ja on viimastel aegadel töötanud Tbilisis. Nende kirjeldus sellest, mis praegu Gruusias toimub, erineb tunduvalt sellest pildist, mida maailmale maalib Kreml. Hoolimata Vene presidendi väidetavast käsust peatada sõjategevus, pommitatakse ikka Gruusia asulaid, Venemaa toob Gruusiasse pidevalt juurde sõjajõude. Lõuna-Osseetias toimub täna ja praegu grusiinide vastu suunatud etniline puhastus. Vene armee vaatab seda vaikides pealt. Alles mõni tund tagasi võttis üks Eesti ajakirjanik Gori lähistel oma autosse haavatud grusiini, kes oli vaid õnnega pooleks pääsenud paramilitaarse rühmituse käest mahalaskmisest.
Viimastel aastatel on Goris käinud tuhanded kui mitte kümned tuhanded eestlased. Me oskame seetõttu mõelda ja tunda ennast selle linna elanike rolli ja panna ennast kõikide grusiinide rolli. Me oskame neid mõista ja neile kaasa tunda. Gori linna hõivamisega on Venemaa Gruusia sisuliselt pooleks lõiganud. Ilmselt on selle käitumise minimaalne eesmärk tekitada olukord, kus Venemaa hakkab juba järgnevatel päevadel väikesele naaberriigile ette kirjutama, mida nad senise vaba ja sõltumatu poliitika asemel peavad tegema hakkama. Ent jätkuvalt pole välistatud ka see, et Kremli eesmärk ongi Gruusia sõjaliselt vallutada. Kui rahvusvaheline üldsus ei sekku, siis lähebki nii ehk naa. Seetõttu toetab Sotsiaaldemokraatlik Erakond Riigikogu avaldust, mille kohaselt Venemaad tuleb jõuliselt ja konkreetsete rahvusvaheliste sanktsioonidega survestada selleks, et lahingutegevus Gruusia territooriumil ka tegelikult lõpeks ning Vene väed viidaks tagasi oma territooriumile. Me toetame avaldust, mille kohaselt me veename kindlasti oma partnereid Euroopa Liidus, et pole võimalik sõlmida partnerluslepingut riigiga, mis nii jõhkralt rikub rahvusvahelist õigust. Me toetame avaldust, mille kohaselt Venemaa rahuvalvajate asemel peavad tulevikus nendes konfliktikolletes asuma rahu valvama erapooletud rahuvalvajad, vajaduse korral ka Eestist.
Viimastel aastatel Gruusiat külastades on olnud hea meel jälgida, kuidas selle pikka aega vaesuses virelnud riigi majandus järjest kasvab ja paraneb ka kodanike heaolu. Pikk tee rahva elujärje parandamiseks oli Gruusias käidud, aga pikk tee oli veel ka käia. Eriti imetlusväärne oli Gruusia majanduslik areng, hoolimata Venemaa pikaajalisest majandusblokaadist. Nüüd oleme olukorras, et kui sõjategevus isegi peatub, on Gruusia majandusele tekitatud korvamatut kahju, on purustatud infrastruktuur ja hävitatud välisinvestorite usaldus. Eesti on siiani õnneks panustanud sellesse, et Gruusia majandus areneks, ning me peame tegema seda ka edaspidi. Kuidas seda teha? Loomulikult on väga olulised rahvusvahelised abiprogrammid, aga vähemalt niisama oluline on ka välisinvestorite usalduse taastamine sellesse, et Gruusia majandusse tasub jätkuvalt raha paigutada. Meenutan teile, et hiljutisel NATO tippkohtumisel Bukarestis ei saanud Gruusia NATO-liikmesuse teekaarti ja seda eelkõige Saksamaa vastuseisu tõttu. Saksamaa väitis, et liikmesuse teekaart võib Venemaad ärritada. Nüüd teame tagantjärele tarkusega, mis teadupärast on täppisteadus, et Venemaa tõlgendas seda otsust hoopis teistmoodi, tõlgendas seda võimalusena, võib-olla viimase võimalusena kehtestada sõjalise jõu abil oma huvid Gruusias ja kogu Kaukaasia piirkonnas. Toimunud sündmused ei tohi olla tõkend Gruusia teel NATO‑sse. Vastupidi, pärast neid sündmusi on selge, et Gruusia vajab võimalikult kiiret võimalust liikmesuse omandamiseks. Praegune õppetund peab olema NATO jaoks ühene: Gruusia julgeoleku tagamiseks on vaja anda Gruusiale võimalikult kiiresti võimalus NATO‑ga liituda. Meenutan, et vaevalt pool aastat tagasi toimunud rahvahääletus Gruusias toetas NATO‑liikmesust ülekaalukalt.
Ent nüüd Gruusia juurest Eesti juurde. Kremli käitumine on andnud Riigikogule ja kõigile Eesti elanikele ühemõttelise sõnumi: hoolimata majandusseisakust on praeguses olukorras vaja suurendada kaitsekulutusi varem NATO partneritega kokkulepitud tempos. Eesti peab suurendama omaenda heidutusvõimet ja mitte ainult lootma NATO vihmavarju peale. Juba järgmise aasta riigieelarve koostamisel peame sellest kogemusest õppima.
Lõpetuseks on mul kogu selle kurva loo juures ühe asja pärast ka hea meel. Hea meel on selle üle, et Eesti Riigikogu, valitsus ja president on tekkinud olukorras reageerinud, erinevalt paljudest Euroopa kolleegidest, väga kiiresti ja ühe erandiga ka väga üksmeelselt. Parim näide selle kohta on nii sotsiaaldemokraatide kui ka Isamaaliidu ja Res Publica Liidu korraldatud meeleavaldused mitmes linnas, milles on juba osalenud tuhanded inimesed. Hea näide on ka president Ilvese tänane visiit koos oma kolleegidega Tbilisisse. See näitab, et rasketel aegadel oskame me hoida ühte. Üksmeelt meile ja tugevat toetust Gruusia omariiklusele! Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Hannes Rumm! Järgmisena palun kõnetooli kolleeg Jaanus Marrandi Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Jaanus Marrandi

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Praegu on peaaegu kõik Venemaa naaberriikide omariiklust väärtustavad kodanikud vähemalt natukenegi grusiinid. Teisiti pole see ilmselt mõeldavgi, sest kõigil neil riikidel on sageli sajanditepikkune mälu Vene imperiaalsest mõtlemisest ja tegutsemisest. See mälu toob esile vägagi suure vastuolu. Ühest otsast on maailm muutunud, rahvusvaheline õigus arenenud, vähemalt sõnades on paigas ka väärtused ja reeglid. Teisalt vaatab vastu ikka seesama imperiaalne, peaaegu muutumatu sajanditepikkune võtete arsenal, mis väärtustab tugevama õigust ja toorest jõudu. See äratundmine ei pane Venemaad usaldama ei enamiku naaberriikide kodanikke ega ka nende riikide valitsusi. Pealegi tuleb meile, eurooplastele, Venemaa riigijuhtide retoorikas kõik kuidagi tuttav ette. Paraku kaugelt minevikust. Hitleri Saksamaa sõja vallapäästmine Poolas oma kodanike kaitse ettekäändel või ka Tšehhoslovakkia vallutamine on äratuntavalt sarnased Lõuna-Osseetias toimunuga. Kui juba on asutud sarnast retoorikat kasutama, kui ikka tõesti oma kodanike kaitse huvitab, võiks Venemaa õppida ka Euroopa kogemustest, kus praeguseks on olemas kodanike parim kaitse ja lugupidamine naaberriikide ja rahvaste vahel, üksteist austav koostöö ning piirid on hoopis väiksema tähtsusega asi. Toore jõu näitamise ja sajad või ka tuhanded hukkunud võiks lihtsalt vahelt ära jätta ja tulla ajaloost õppinult kohe tänaste euroopalike lahenduste juurde.
Head kolleegid! Kui püüda vaadata Lõuna-Osseetia konflikti ka Venemaa tugevama õigusel põhineva loogikaga, mille kohaselt algatas sõja Gruusia, siis ka siin asi ju lonkab. Venemaa on rahvusvaheliselt tunnistanud, et loeb Lõuna-Osseetiat Gruusia osaks. Siinkohal tarvitseb meenutada Venemaa enda tegevust Tšetšeenias, kuhu kindlasti ei olnud Venemaa järgi ühelgi teisel riigil asja, kui nemad seal n‑ö korda majja lõid. Nii ei peaks sama Venemaa loogika kohaselt olema asja ka Venemaal endal Lõuna-Osseetiasse. Ometi on Venemaa "rahu valvates" kerinud üles sõja. Mingil hetkel oleks ju võinud küsida, kas Gruusia sõjaväe võetud meetmed olid Tshinvalis proportsionaalsed või mitte, aga täna ei ole sellel enam mõtet. Vene pommitajad ja tankid sõltumatu Euroopa riigi kallal on andnud kõigele hoopis teistsuguse mõõtme. Just selline otsene agressioon Gruusia vastu annab aluse väita, et tegemist oli Venemaa pikaajaliselt planeeritud tegevusega. Põhjuste ja eesmärkide üle võib muidugi alati vaielda, aga kindlasti oli esimeste hulgas vältida NATO võimalikku laienemist Kaukaasiasse ja loomulikult ka Gruusia presidendi ja valitsuse väljavahetamine regioonis, mida Venemaa on pidanud ammustest aegadest oma tagahooviks ja kus selle loogika kohaselt ei tohiks ilmselt mingeid muid mõjusfääre olla.
Head kolleegid! Niisuguses olukorras on meie vääramatu kohus toetada Gruusiat ja mõista brutaalne, igasuguseid rahvusvahelisi reegleid jalge alla tallav sõltumatu riigi ründamine hukka. Meie siin Eestis teame paremini paljudest teistest Euroopa riikidest, kui oluline on väikeriigile väline toetus. Kahjuks võib Euroopas tunnetada oluliselt rohkem muid muganduvaid huvisid kui tahet oma deklareeritud väärtuste eest aktiivselt seista. Tegelikkuses aga ei saa ega tohi Euroopa ega ka maailm selliste rünnakute ees oma silmi kinni pigistada. Kogemusi peaks ju Euroopal olema. Mis siis, et Gruusia on kuskil kaugel Euroopa ääre peal, julgustust saanud imperiaalne mõtlemine võib tekitada uusi ja hoopis lähedasemaid koldeid, olgu Ukrainas või miks mitte ka siinsamas meil Eestis. Niisiis, esimene asi, relvad vaiki! Alles sealt edasi saab hakata Gruusia territoriaalset terviklikkust austades otsima lahendusi nii Lõuna-Osseetia kui ka Abhaasia saatusele. Selge on ka see, et rahu saavad valvata üksnes nende riikide esindajad, kes ei ole otseselt konfliktiosalised. Maailmal oleks aeg loobuda mõtlemisest, et Nõukogude Liit elab veel Venemaa kujul edasi ja kõik nurgataguses Kaukaasias toimuv olgu Vene asi. Nii Lõuna-Osseetias kui ka Abhaasias peaksid rahu valvamisega tegelema kas ÜRO või Euroopa Liidu rahuvalvajad.
Muidugi peame loomulikuks nii otsest humanitaar‑ kui ka majanduslikku abi Gruusiale sõjakahjude likvideerimiseks, sõltumata Eesti enda praegustest probleemidest.
Me oleme alati harjunud mõtlema, et me teame, kuidas Gruusia peaks käituma, ja oleme varmad nõu andma. Ometi on ka meie Eesti jaoks oluline sisepoliitiliselt õppida selle konflikti anatoomiast. Meie jaoks on õppetunniks vajadus vältida äärmuslikkust, mis lõpptulemusena võib tuua kahju riigi rahvuslikele huvidele. Olgu siin näitena toodud mõnede Eesti tulipeade soov minna Gruusiasse võitlema. Ma pole päris kindel, et ka meie siin Eestis ei ole ajuti valmis sisepoliitilistes huvides ja sisepoliitilises diskussioonis punktikasu lootes põletama paljusid sildu, mis tegelikult edasi aitaksid.
Niisiis, veel kord: Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon toetab avalduse eelnõu. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Jaanus Marrandi! Palun kõnepulti kolleegi Marek Strandbergi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Marek Strandberg

Head kolleegid! See, mida me näeme sündimas Gruusias, ei ole ju meie jaoks ega enamiku jaoks maailmas midagi uut. Sama sündis 20. sajandil muudeski riikides: Eestis, Lätis, Leedus, Ungaris, Tšehhis. Need mudelid on olnud suhteliselt sarnased ja ka nende protsesside juured, vähemalt ühes aspektis, on olnud suhteliselt sarnased.
Kui enamlased 1917. aasta sügisel Venemaal riigipöörde korraldasid, hakkasid üllatuslikult paljud riigid väga usinalt Nõukogude Venemaaga ja hiljem NSVL‑iga kauplema. Muu hulgas oli see kauplemine põhjuseks, miks Nõukogude Venemaast tekkis NSVL. Seesama kauplemine puudutab meid küllalt otseselt, meenutame kas või siinsamas Harju pangas, omaaegses Eestis toimunud Venemaa kulla‑ ja rahavahetust, mis tugevdas Nõukogude Venemaad ja hiljem oli küll mitte ainus, aga üks kaudne põhjus, miks Eesti okupatsioonivõimu alla sattus.
Liitlassuhted Teises maailmasõjas panid aluse rahumeelsele kaubandusele ja süvendasid seda, kõige edukamalt edendasid seda NSVL‑iga Ameerika Ühendriigid. Olgu siinkohal öeldud, et Vietnami sõjas pidid Ameerika sõdurid sellesama rahumeelse kaubanduse tõttu vastamisi seisma nende vägede ja sõjatehnikaga, mida transporditi Vietnami just nimelt Nõukogude kalalaevadest ehitatud transpordilaevadega, kalalaevad omakorda olid ehitatud Ameerika Ühendriikides. Mida tihedamaks muutus Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu kaubavahetus aastatel 1963–1969, seda rohkem hukkus Ameerika sõdureid. Otseselt või kaudselt on need asjad seotud. 1963.–1969. aastani kasvas Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide kaubavahetus 40 miljonist dollarist 160 miljoni dollarini ja hukkunud ameeriklaste arv aastas 1000‑st 60 000‑ni. Rahumeelsel kaubandusel oli selge mõju omaaegsele maailmapoliitikale. Tegelikult saame tagantjärele öelda, et Ameerika Ühendriikide suhtes toimus see rahumeelne kaubandus teatud mõttes kui rahvuslik enesetapp, mis ei jõudnud õnneks küll kuigi kaugele.
Täna, pange tähele, on Euroopa peaaegu et samas seisus: kauplemine ja vajadused toidavad pragmaatilist läbisaamist Venemaaga ja need pragmaatilised suhted Venemaaga omakorda võimendavad selle riigi sõjalist võimsust. Jutt on arusaadavalt kõikvõimalikust toormekaubandusest. Vaatamata kõikidele lootustele, mida lääneriigid ka omal ajal rahumeelset kaubandust Nõukogude Venemaaga ja Nõukogude Liiduga edendades omasid (lootus oli selles, et kauplemine väldib sõda), teame me täna, et kauplemine seda sõda ei väldi. Vastupidi, me näeme, kuidas kauplemine Euroopaga suurendab Venemaa sõjamasina enesekindlust ja suurendab venemaise agressioonihimu ulatust.
Selle juures on väga kurb näha, millisesse seisu on nüüd tegelikult pandud Venemaa kodanikud. Neidsamu kodanikke on väga suure tõenäosusega rünnatud Lõuna-Osseetias just nimelt Vene enda relvadega. Me peaksime täna olema üllatunud siin mitte selle üle, et me ei käsitle Venemaad ja Gruusiat ühetaolistena mingis abstraktses sõjalises konfliktis, vaid me peaksime olema üllatunud selle üle, kui suur on tegelikult Lõuna-Osseetia juhtkonnas olevate Vene eriteenistusega seotud isikute hulk. Öelda seda, et see peaks tekitama meis lootust või ootust mingisuguses võrdses kohtlemises leida n‑ö pragmaatilisi ja reaalpoliitilisi lahendusi, ei ole minu meelest õige. Me teame, et Vene kodanikel on küllaltki nõrk ja tegelikult tagantjärele propagandaaparaadi kaudu tekkiv suhe Vene riigivõimu otsustega. Seda on president Putin omal ajal nimetanud Vene demokraatia omapäraks: rahva vähest vahetut osalust võimu teostamisel. Meenutame ka, et seesama Putin on nimetanud Nõukogude Liidu lagunemist omal ajal üheks tõsisemaks 20. sajandi sotsiaalseks, geopoliitiliseks katastroofiks ja veaks. Me näeme, kuidas neid vigu ja seda laadi viga üritatakse sellessamas Vene reaalpoliitikas, millest siin korduvalt juttu on olnud, selgelt parandada. Eesti asi ei saa kindlasti olla kaugelt ja kõrvalt vaataja roll, kus kaaluda oma seisukohti ja vaadata, kuidas üks või teine pool käituma peaks. Sellises olukorras, mis täna on Gruusias kujunenud, oleme meie tegelikult nägemas seda, millisel moel ka meie põhiväärtustest üle sõidetakse. Need põhiväärtused on ennekõike kultuurilise, poliitilise rikkusega seotud põhiväärtused, kus suur ei saaks ega tohiks öelda väiksemale, kuidas peab ja kuidas on õige.
Siin on juttu olnud sellest ja me teame, mis on sündinud Gori linnas. Reaalpoliitika, mida me oleme näinud ajavat Venemaad, tuleneb paljuski Gori linnas sündinud Stalini ühest väljaütlemisest. Sõnadel pole tema järgi ju mingit seost tegudega, kuidas muidu saaks rääkida diplomaatiast. Sõnad on üks asi ja teod teine asi. Ilusad sõnad on vaid mask, et katta halba kokkulepet. Siiras diplomaatia pole rohkem võimalik kui kuiv vesi või puine raud. See on loogika, millest praegune Vene reaaldiplomaatia lähtub ja seetõttu igasugune meeldetuletus, igasugune osutamine sellele, mis on toimunud ja mis võib toimuda, on ülioluline. Seetõttu Erakond Eestimaa Rohelised toetab pöördumise vastuvõtmist sellise tekstiga, nagu ta meile ette antud on. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Järgmisena palun kõnepulti kolleeg Enn Eesmaa Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Enn Eesmaa

Austatud kolleegid! Kui süveneda, siis tegelikult pole kuigi kerge kommenteerida sõjaseisukorda, mida konflikti osapooled kõrgeimal riiklikul tasandil on hinnanud maksimaalselt erinevalt. Venemaa on Georgia tegevust nimetanud genotsiidiks rahulike elanike kallal, Georgia aga Venemaa relvarünnakuid agressiooniks suveräänse riigi vastu. Mõlemad vaenupooled on eri tasandite ekspertide kaudu konflikti kummagi osapoole riigijuhte süüdistanud fašistlike meetodite kasutamises. Tegemist pole pealiskaudselt informeeritud ajakirjanike või ülemäära emotsionaalsete, suure konflikti taustal oma isiklikke eesmärke edendavate reapoliitikutega, vaid riigipeadega, keda teenindab ja teavitab terve armee diplomaate, sõjaväelasi, luurajaid ning kodu‑ ja välismaiseid nõuandjaid.
Venemaa ja Georgia edastavad maailmale kiiresti kriitilisest traagiliseks muutunud konfliktist diametraalselt vastupidist pilti nii sõnas kui ka videos. Välismaiste ajakirjanike võimalused enam-vähemgi objektiivse teabe saamiseks kohapealt on raskendatud, sest käimas on sõda. Professionaalseima uudistekanali CNN äsja avaldatud küsitlus näitab paljudele kindlasti üllatuslikult, et rahvusvaheline üldsus mitte üksnes ei mõista, vaid koguni toetab Venemaa tegevust Georgia konfliktis. Sellega võivad paljud vaatlejad mitte nõustuda, sest ebaproportsionaalselt, üleliia jõulist rünnakutegevust on tõepoolest korduvalt tuvastatud.
Kõigest öeldust kaugelt olulisem on aga see, et iga tund hukkusid ja hukkuvad ka praegu tulevahetuses ja pommide all inimesed, neist suurem osa tavalised linnakodanikud, keda surm tabas augustikuu tavaelu askelduste juures, tööpostil või lapsemängudes. Sellepärast on esmatähtis, et otsekohe lõpetataks igasugune verevalamine. Loomulikult tervitame Venemaa riigipea otsust lõpetada sõjategevus Georgias. Tekkinud konflikti põhjusi ja edaspidiseid poliitilis-diplomaatilisi samme on hiljem vajaduse korral kas või aastaid aega vaagida. Pärast sõjategevuse seiskumist peavad oma tööd ja tegevust alustama konfliktireguleerijad rahvusvahelistest organisatsioonidest ning riikide esindajad, keda vaenupooled usaldavad. Siinkohal tervitame Soome ja Prantsusmaa välisministri ning Prantsusmaa riigipea otsustavust ja initsiatiivi ning avaldame kahetsust, et Eesti pole rahvusvaheliseks vahendustegevuseks mitmetel põhjustel valmis.
Paljud riigid on juba alustanud sõjategevuse tõttu kannatanute kõigekülgset abistamist. Kindlasti tuleb arvestada ka sõjapõgenike ajutise, võimalik et koguni pikemaajalise majutamise vajadusega. Siinkohal on võimalusi ka Eestil ning on väga õige, et me neid võimalusi juba kasutamegi.
Nüüd aga analüüsin Riigikogu plaanitavat avaldust seoses sõjategevusega Georgias. Rõhutan: Georgias käib sõda ja hukkuvad inimesed. Maailm on kord juba nii seatud, et tunduvalt lihtsam on vastata küsimustele, kuidas ja mismoodi, kui küsimusele, miks. Riigikogu avaldust vastu võttes peame aga vastama mõnelegi kolmandale, neljandale või koguni kümnendale küsimusele. On ju teada, et maailma parlamendid võtavad üsna harva avaldusi vastu. Keskerakonna fraktsiooni arvates on täna selleks aeg. Siinkohal aga tuleb vastata küsimusele, mida me Riigikogu avaldusega saavutada tahame. Tuleb ju vahet teha üksiku poliitiku, Riigikogu fraktsiooni või koguni Riigikogu komisjoni ja kogu rahva, kõigi kodanike esinduskogu Riigikogu avalduse vahel. Olen kindel, et meile vastuvõtmiseks pakutud avalduse variant on selline, mida ei loeta Moskvas pärast avalduse pealkirja nägemist isegi mitte lõpuni, avalduses toodud süüdistuste ja nõuetega arvestamisest rääkimata. See aga oleks erakordselt vajalik.
On sajandite jooksul väljakujunenud tava, et relvakonflikti tõsimeelset poliitilis-diplomaatilist lõpetamist ei alustata ühe, eriti aga sõjaliselt ülitugeva vaenupoole laussüüdistamisest ja nurka surumisest. Meie eesmärk peaks ennekõike olema kaasa aidata lahingutegevuse ja verevalamise kohesele lõpetamisele ning vahendustööle kestva rahu tagamiseks konflikti osapoolte vahel. Lahingutsoonis on võib-olla sadu, ilmselt aga tuhandeid haavatuid, kellele tuleb kohe abi osutada, ennekõike aga avada võimalused selleks tööks. Hukkunud ja lahingus langenud tuleb maha matta, janustele ja näljastele peab juua ning süüa andma, kodutuks jäänuile – neid on aga kümneid tuhandeid! – tuleb peavari kindlustada. Kas usume, et plaanitud avaldust kogu selle teravuses vastu võttes jõuame veidigi lähemale nendele eesmärkidele, mis täna, praeguses olukorras peaks ju olema esmatähtis?
Kommentaatorid ja analüütikud võivad tekkinud konflikti analüüsida, nende arvates süüdlasi kritiseerida ja peavadki seda tegema. Riigikogu avaldus aga peaks olema riigimehelikult tasakaalustatum ning järgima nende loosungite ja lausungite loogikat, mida eri riikide tipptasandil esindajad on Venemaa ja Georgia relvakonflikti lõpetamiseks teinud. Eesmärk peaks meiegi abinõude valikut suunama.
Sellepärast valmistas Eesti Keskerakonna fraktsioon ette Riigikogu avalduse oma variandi, mis on teile ning ka meediale välja jagatud. Kahjuks Riigikogu väliskomisjoni tänasel istungil meie ettepanek vajalikku toetust ei leidnud. Seetõttu ei saa Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed meile pakutud Riigikogu avaldust "Venemaa sõjalisest agressioonist Georgia vastu" toetada.
Riigikogu liikmed peavad enesele aru andma, et me vaatleme ja kommenteerime sündmusi Georgias mitte turvalises vaakumis, vaid paljurahvuselises riigis, mis suhteliselt hiljuti elas üle pinged, mida paljud pronkssõduri kriisiks kutsusid. Poliitikud peavad kaasa aitama, et uue samalaadse kriisi korral, ükskõik mis põhjusel või kelle provotseerituna see ka ei lahvataks, oleks Eesti ühiskond võimalikult ühtne.
Teine järeldus, mida teha võiks, on see, et tuleks jätta külmutamata kaitsekulutustele mõeldud summad Eesti järgmiste aastate eelarvetes. Pigem vastupidi, neid summasid tuleks võimalikult kiiresti kasvatada 2%‑ni SKT‑st, mida oleme juba ammu NATO‑le lubanud. Maailma kogemus kinnitab ikka ja uuesti, et oma rahva ning igapäevase elementaarse korra kaitsmise ja tagamise peab iga riik ennekõike ise kindlustama.
Nüüd esitan ma selle teksti, mille Keskerakond ette valmistas: "Riigikogu avaldus sõjategevusest Georgias. Riigikogu mõistab otsustavalt hukka sõjategevuse Venemaa ja Georgia vahel ning väljendab sügavat muret verevalamise tagajärgede pärast. Riigikogu kutsub relvakonflikti osapooli koheselt ja eeltingimusteta lõpetama lahingutegevust. Nii tekiks eeldus rahuvahendajate diplomaatiaks ja kiiresti eskaleeruva konflikti kõigekülgseks analüüsiks. Riigikogu kutsub kõiki riike austama Georgia territoriaalset terviklikkust ning kaasa aitama selle tagamisele. Riigikogu tervitab Prantsusmaa ja Soome välisministri head tahet ja otsustavust alustada rahuvahendusmissiooni Venemaa ja Georgia juhtkonna vahel. Riigikogu toetab kõigi parlamentide, rahvusvaheliste organisatsioonide ning riikide püüdlusi konflikti lahendamiseks ja verevalamise lõpetamiseks. [- - -] Riigikogu teeb valitsusele ettepaneku jätkata Georgiale humanitaarabi andmist sõjapurustuste likvideerimiseks. [- - -] Riigikogu toetab jätkuvalt Georgia liitumisplaani NATO‑ga." Tänan!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Enn Eesmaa! Palun, kolleeg Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Mart Laar

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Me oleme täna kogunenud siia, et toetada Gruusiat võitluses Vene agressiooni vastu. Meile etteantud avalduse sisu on siin tutvustatud ja põhjendatud, seetõttu juhin tähelepanu vaid mõnele asjaolule, mis selle vastuvõtmise ilmtingimata vajalikuks muudavad.
Esiteks on kindlasti fakt see, et väljakuulutatud sõjategevuse lakkamisele vaatamata käib sõjategevus jätkuvalt edasi. Täna pommitati sihtmärke üle kogu Gruusia, pöörates erilist tähelepanu majandusobjektidele, täna pommitati Saksa kapitalil tuginevat tsemenditehast Kaspis, pommitati, õnneks ebaõnnestunult, torujuhet Rusthavi lähedal jne, jne. See loetelu on pikk. Sõjategevus jätkub, osa Gruusiast, mitte ainult Lõuna-Osseetia ja Abhaasia, vaid ka muud alad on okupeeritud, Phothi sadam on purustatud ja okupeeritud Vene vägede poolt, kes on tapnud vähemalt sada tsiviilisikut, tankid takistavad kõikide, ka transpordi ligipääsu sellele sadamale. See ei ole normaalne olukord, see on agressioon, see on okupatsioon. Lõuna-Osseetias on alanud etniline puhastus, mis meenutab Srebrenicat, kus Vene rahuvalvajad vaatavad rahulikult pealt, kuidas inimesi tapetakse. Massimõrvad on toimunud Nikosi, Kurta ja Armarishili külades, suur osa inimesi on kokku kogutud Kurta koonduslaagrisse, kust neid mahalaskmisele viiakse. Ainuke põhjus, miks seda tehakse, on see, et nad on gruusia päritolu. Tshinvali on muutunud varemetelinnaks ja mitte sedavõrd Georgia vägede pommitustöö tõttu, vaid kaks päeva kestnud Vene õhurünnakute pommituste tagajärjel. Väga palju inimesi on maetud varemete alla. Humanitaarabi neile on keelatud, sest tundub, et Vene pool loodab, et mida rohkem laipu, seda rohkem annab neid hiljem kirjutada grusiinide relvajõudude arvele. Sama tundub toimuvat ka Lõuna-Osseetia külades, kuhu samuti ühtegi humanitaarkolonni ligi ei lasta.
Nii me siin oleme ja ikka räägime sellest, et agressiooni ei ole toimunud, nii nagu me seda välja loeme Keskerakonna poolt meile esitatud avaldusest. Agressiooniks ei pidanud Venemaa tegevust ka need, kes 1940. aasta 21. juulil siia samasse saali kogunesid, Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks kuulutasid ning selle vastuvõtmist nõukogude rahvaste vennalikku perre palusid. Näib, et Johannes Vares-Barbaruse valitsuse moodustamine erutab ka tänapäeval meeli. Sellist valitsust üritatakse loomulikult ka Gruusias praegu luua, kuigi veel siiamaani pole oma Vares-Barbarust või Kuusineni õnnestunud leida. Sest kuigi Venemaa on palju saavutanud, pole ta seni saavutanud oma peamist eesmärki: Georgia seaduslikult valitud valitsuse kukutamist ja maa arengusuuna põhimõttelist muutmist.
Mida me peame siis siin Eestis tegema selleks, et aidata Georgiat, aidata selle kaudu ka iseennast ja kogu Euroopat? Esiteks, kindlasti toetama Georgiat rahvusvahelisel areenil nii, nagu vähegi suudame, selgitades meie partneritele seda, mis toimub, aga selleks tuleb nimetada asju õigete nimedega. Tegemist pole mitte Gruusia-Venemaa sõjalise konfliktiga, tegemist on agressiooniga. Teiseks, peame osutama Gruusiale humanitaarabi ja toetama humanitaaralal tegutsevate vabatahtlike saatmist Gruusiasse, peame olema ka ise valmis vastu võtma Gruusia põgenikke, olema ise valmis osalema rahuvalvevägedes Gruusias.
Mul on rõõm kuulda, et ka mitmed need poliitikud, kes pole olnud siin saalis just vaimustatud Eesti kaitsekulutuste suurendamisest, on nüüd selle vajadusest lõppude lõpuks aru saanud. Tõepoolest, Eesti kaitsekulutusi tuleb suurendada ning ma loodan, et selleks vajalikud otsused leiavad siin Riigikogus toetuse. Pean tunnistama, selleks on vajalikud ka kärped mõningatel muudel aladel, kuhu oleks muidu nii mõnus ja nii hea raha kulutada. Meie Eesti julgeolek on meile tähtis, sellesse me peame tõesti panustama ja need oma kohustused, mis me oleme võtnud oma partnerite ees NATO‑s, ka tõepoolest täitma. Selles suhtes on mul hea meel, et selles küsimuses, tundub, Riigikogus eelarve arutlustel vaidlusi ei tule. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Mart Laar! Lõpetan läbirääkimised. Läheme muudatusettepaneku läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on esitatud üks muudatusettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Toomas Varek

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees Ene Ergma

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 24 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Head kolleegid! Me võime nüüd minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele 37 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse "Vene Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Georgia vastu" eelnõu 307. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastu oli 20, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on avaldusena vastu võetud. (Aplaus.)
Head kolleegid! Riigikogu täiskogu erakorraline istungjärk on lõppenud.

Istungi lõpp kell 18.13.