|
|
» Stenogramm » Teisipäev, 29. mai 2012
Stenogramm » Teisipäev, 29. mai 2012
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| III ISTUNGJÄRK |
| Teisipäev, 29. mai 2012, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
10:08 Eesti Panga 2011. aasta aastaaruanne
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Me läheme tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Head kolleegid, tänane esimene päevakorrapunkt on Eesti Panga 2011. aasta aastaaruanne. Ettekandja on Eesti Panga president Andres Lipstok. Ma soovin teile meelde tuletada, et igal Riigikogu liikmel on võimalik esitada üks suuline küsimus. Läbirääkimistel osalevad ainult fraktsioonide esindajad. Palun, Eesti Panga president Andres Lipstok!
|
|
Eesti Panga president Andres Lipstok
Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Esitan teile täna Eesti Panga esimese euroaasta kokkuvõtte. Alustan oma ettekannet lühikese ülevaatega Eesti Panga tegevusest 2011. aastal. Seejärel peatun euroala majandus- ja rahapoliitikal, Eesti majanduse arengul ning keskpanga tegevusel euroala finantskriisi taustal.
Kõigepealt Eesti Panga aastast 2011. See oli Eesti Panga jaoks töörohke. Esiteks tuli lõpule viia kõik need tööd, mida keskpangal tuleb teha vääringut teise vastu vahetades. Teiseks tõi euro kasutuselevõtt kaasa uusi ülesandeid ja loomulikult suurema vastutuse. Eesti Pank hakkas võrdväärse partnerina osalema kogu euroala mõjutavate rahapoliitiliste otsuste tegemisel. Koos teiste euroala keskpankadega on meie peamine ülesanne aidata kaasa hindade stabiilsuse säilitamisele euroalal. See tähendab tarbijahindade kasvu hoidmist euroalal tervikuna keskmises plaanis pisut madalamal kui 2% aastas. 2011. aasta algusest saadik räägin Eesti Panga presidendina kaasa otsustes, mis ei puuduta ainult Eesti elanikke, vaid rohkem kui 300 miljonit inimest euroalal. Kolmandaks tuli jätkata enamiku Eesti Panga seniste tegevustega: varustada riiki sularahaga, hoida käigus maksesüsteeme, anda oma panus finantsstabiilsuse tagamisse, koguda statistikat ning analüüsida Eesti majandust ja finantssüsteemi.
Eurole üleminek oli väikese Eesti jaoks suur tunnustus, aga ühtlasi väga suur proovikivi. Euro tuli Eestis kasutusele sujuvalt. Sujuv üleminek nõudis pingutusi kogu ühiskonnalt, nii elanikelt ja jaekaupmeestelt kui ka ettevõtjatelt ja pankadelt. Kõik said ühtviisi edukalt hakkama.
Euroala 2011. aasta rahapoliitika kujundamine oli keeruline. Euroala majanduses olid aasta esimene ja teine pool väga eriilmelised. Aasta alguses jätkus nii üleilmne kui ka euroala majanduse elavnemine, kuigi kasvutempo oli varasemast aeglasem. Nafta ja muu toorme hinnad tõusid, likviidsust oli rohkesti ning surve euroala hinnakasvule suurenes. Hinnastabiilsuse säilitamiseks otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus rahapoliitilisi intressimäärasid tõsta ning tegime seda aprillis ja juulis.
2011. aasta teisel poolel olukord muutus ning üleilmset kasvu hakkas pärssima üldise kindlustunde vähenemine ja ebakindluse kasv finantsturgudel. Põhjus oli turuosaliste mure mitme euroala riigi rahanduse arengu pärast. Majanduskeskkonna muutusi saatis tarbijate ja ettevõtete kindlustunde järsk vähenemine augustis. Kui aasta esimeses pooles olid ettevõtted ettevaatlikult optimistlikud, siis alates suvest hakati investeerimis- ja värbamisotsuseid suureneva ebakindluse tõttu edasi lükkama. Üldisest ebakindlusest tingitud majanduskasvu pidurdumine kahandas inflatsioonisurvet. Seetõttu alandas Euroopa Keskpanga nõukogu novembris ja detsembris intressimäärad läbi aegade kõige madalamale tasemele.
Tavaolukorras piisaks hindade ja majandusaktiivsuse mõjutamiseks üksnes intressimäärade muutmisest. Paraku osutus kriis sedavõrd ulatuslikuks, et rahapoliitika ülekandemehhanismide toime oli häiritud ning kommertspankade võime ettevõtetele ja majapidamistele laenu anda vähenes oluliselt. Seetõttu võtsime alates 2011. aasta augustist mitmeid erakorralisi meetmeid: toetasime võlakirjaturgu, et vältida pankade tegevuse halvamist; jätkasime pankadele piiramatus mahus likviidsuslaenude pakkumist; võimaldasime pankadele kolmeaastase tähtajaga laenu väga soodsatel tingimustel; laiendasime likviidsuslaenude taotlemiseks sobivate tagatiste hulka ning alandasime möödunud aasta lõpus pankade kohustusliku reservi määra 2%-lt 1%-le. Tagasivaates tuleb tõdeda, et tarbijahindade kasv kujunes euroalal aasta kokkuvõttes soovitust kiiremaks ja küündis 2,7%-ni. Inflatsioon kiirenes eeskätt toormehindade tõusu tõttu. Seda kinnitab alusinflatsiooni indeksi jäämine allapoole 1,5% taset, mis tähendab, et tarbijakorv kallines nii palju ilma toidu ja energiakandjate hindadeta. Edasised inflatsiooniootused on kooskõlas meie pikaajalise inflatsioonieesmärgiga.
Keskpanga võetud erakorralised meetmed olid julged, aga vajalikud sammud. Nendel sammudel on aga paraku ka oma hind. Riskid keskpankade bilanssides on kasvanud. Riskianalüüsi ja puhvrite kasvatamisega tuleb lähiaastatel senisest tõsisemalt tegelda. Ka Eesti Pangal, kes lõpetas äsja esimese aasta euroala liikmena ja kelle omakapitali suhe rahapoliitilistesse varadesse on euroala keskpankade võrdluses üks madalamaid, tuleb selle kasvatamise ja garantiide loomisega põhjalikumalt tegelda. Seejuures tuleb silmas pidada, et eurosüsteemis jagatakse rahapoliitiliste operatsioonide tulud ja kulud ühiselt, vastavalt iga konkreetse keskpanga osalusele kapitalis. Seetõttu otsustas Eesti Panga Nõukogu viia keskpanga reservide mahu suhtena riskivaradesse pikemas perioodis võrreldavale tasemele euroala keskpankade keskmisega. Eesti Panga omakapitali tase võrrelduna eurosüsteemiga peab kasvama niisama suureks, kui on Eesti Panga osalus eurosüsteemis. See tähendab, et keskpanga omakapital peab 0,37 miljardist eurost suurenema ligikaudu 1,3 miljardi euroni. Praegu on Eesti Panga omakapitali maht 0,07% kogu eurosüsteemi omakapitalist, samal ajal kui Eesti Panga osalus eurosüsteemis on 0,26%.
Euroala ülesaamine võlakriisist ei sõltu ainult keskpankadest. Selleks on vaja, et liikmesriikide valitsused viiksid võimalikult kiiresti ellu Euroopa Ülemkogu ning euroala riigipeade ja valitsusjuhtide kinnitatud meetmed ja kokkulepped. Tihedam majanduspoliitiline koostöö ning toimiv ja selge reeglistik on meie kõigi huvides.
Kuigi eelarvete vajalikul määral kohandamine võib lähitulevikus majanduskasvu pärssida, aitab see kaasa riigirahanduse kestlikkusele ja seega riigivõlakirjade riskipreemiate kahanemisele. Võlakoormuse kasv tuleb peatada ja luua raamistik, mis toetaks turgude usku euroala riikide rahanduse kestlikkusse. See on kõigi euroala riikide ühine huvi.
Kriisitõrjemeetmete kõrval tuleb pöörata tähelepanu stabiilse kasvupinna loomisele pikemas vaates. Kasvuvõimekuse nimel tuleb tegelda struktuurireformidega, mis suurendaksid majanduse paindlikkust, konkurentsivõimet ja tööhõivet.
Eurosüsteemi keskpankade, sh Eesti Panga peaeesmärk on säilitada ka sellises olukorras euroala üldisem hinnastabiilsus. See on parim, mida rahapoliitikaga saab teha ja mida keskpank saab teha majanduskasvu soodustamiseks ja töökohtade loomiseks.
2011. aastal ei tulnud Eestis, erinevalt mitmest teisest euroala riigist, õnneks tegelda kohaliku kriisi tõrjega.
Eesti majandus ilmutas üleüldises ebakindlas keskkonnas möödunud aastal märkimisväärset kohanemisvõimet. Aasta kokkuvõttes kujunes majanduskasv euroala kiireimaks ja ulatus 7,6%-ni. Seejuures oli majanduse areng märksa tasakaalulisem kui enne kriisi: jooksev konto oli mõõdukas ülejäägis ning sisemaine hinnasurve vaoshoitud. Paraku tuli taas tõdeda, et toidu- ja energiahinnad mõjutavad meil tarbijakorvi maksumust rohkem kui euroala vanades liikmesriikides, mistõttu kiirenes tarbijahindade tõus Eestis 5%-ni.
Euroopa Liidu keskmisega võrreldes on Eesti riigirahandus ka praegu tugevas seisus. Kriisi ajal tõestasime, et suudame hädaolukorras eelarve tasakaalu kiiresti parandada. Nüüd on sobiv hetk mõelda sellele, kuidas reguleerida käitumist headel aegadel.
Meil on riigi eelarvestrateegia näol juba pikka aega olemas eelarvepoliitika keskmise perspektiivi raamistik. Paraku ei ole selge, kui siduv on see dokument konkreetsete otsuste tegemisel. Näiteks seati 2011. aasta kevadel valminud eelarvestrateegias eesmärgiks taastada 2013. aastal koondeelarve ülejääk. 2012. aastal on selle eesmärgi saavutamine aga edasi lükatud. See tekitab muret ja näitab, et praegune raamistik lubab pikaajalisi eesmärke liiga kergesti muuta. Teiseks, see ei anna selget vastust küsimusele, kuidas ohjeldada kulude kasvu headel aegadel. Seetõttu on otstarbekas kehtestada tasakaalu tagavate reeglite kõrval ka kulutamise kasvu piiravad reeglid. Need vähendaksid kulude kasvu heitlikkust, aitaksid ära hoida põhjendamatuid ootusi ning muudaksid vajaduse korral tehtavad kärped vähem valulikuks.
2012. aasta alguses otsustasid euroala riikide riigipead ja valitsusjuhid käivitada Euroopa stabiilsusmehhanismi kavandatust varem. Eesti Pank on avalikkusega suheldes korduvalt rõhutanud, et keskpanku püütakse suruda neile võõrastesse rollidesse. Euroala keskpankade võõrad funktsioonid on otstarbekas üle anda Euroopa stabiilsusmehhanismile. Sellel on kaks eelist. Esiteks on võimalik abi saamise tingimusi seades kujundada abi saava riigi majanduspoliitikat soovitud suunas. Mis tahes rahapoliitilised meetmed aga teatavasti ei saa kõrvaldada võlakriisi põhjuseid. Teiseks, sellisel juhul kasvab oluliselt liikmesriikide valitsuste ja parlamentide kontroll kriisimeetmete üle ning paraneb ülevaade kriisimeetmetega seotud kuludest.
Õigeid otsuseid saab teha siis, kui on teada, mis majanduses toimub. Meie huvides pole jälgida ainult enda tegemisi, vaid ka teiste euroala riikide (sealjuures mitte ainult Kreeka või Portugali) arengukavasid ja eesmärgipüstitusi.
Euroopa majandus- ja rahaliidul on ka praegu olemas need head omadused, mille pärast see ühendus omal ajal ellu kutsuti. Nüüd on vaja majandus- ja rahaliit meie kõigi hüvanguks paremini, kindlamalt ja turvalisemalt toimima panna.
Austatud Riigikogu istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Oma tänase ettekande lõpetuseks soovin teid tänada seitsme aasta pikkuse koostöö eest! Tänan teid selle eest, et olete Eesti Panga sõnumeid vastu võtnud ja nendega ka arvestanud! Eesti Pank omalt poolt on teid alati varustanud oma parimate teadmistega. Loodan, et konstruktiivne koostöö Riigikogu ja Eesti Panga vahel jätkub ka tulevikus. Tänan tähelepanu eest!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Väga suur tänu Eesti Panga presidendile! Me asume küsimuste juurde. Palun, esimene küsimus, Taavi Rõivas!
|
|
Taavi Rõivas
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud panga president! Te olite eile selle ettekandega rahanduskomisjonis, kus meil oli võimalus esitada üsnagi detailseid küsimusi ka näiteks rahapoliitika kohta. Aga täna ma küsin seda, mis pakub võib-olla rohkem huvi laiemale avalikkusele. Ma küsin ESM-i otsustusprotsessi kohta kiirmenetluse korral. Komisjonis tõusetus seegi teema, et ka kiirotsuse puhul on otsuse absoluutne eeltingimus, et Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon peavad seda nõudma või sellega nõus olema. Minu teada on Euroopa Keskpangas omakorda ette nähtud konsensusotsus, mis eeldab kas teie või teie mantlipärija heakskiitu. Kas mul on õigus, et kõikide nende kiirotsuste puhul on ka eestlastel sisuliselt vetoõigus olemas?
|
|
Eesti Panga president Andres Lipstok
Aitäh! Natuke laiemalt rääkides on ESM-i kiirmenetlus tõesti selline protseduur, kus otsuse tegemiseks on vaja ka Euroopa Keskpanga eitavat või jaatavat seisukohta. Loomulikult on see niivõrd oluline otsus, et Euroopa Keskpank saab seisukoha anda ainult oma nõukogu tasemel. Nõukogu koosneb 17 eurotsooni liikmesriigi keskpanga presidendist, lisaks veel Euroopa Keskpanga juhatuse liikmetest. Tavaliselt tehakse need otsused konsensuslikult. Ehk kui see teema peaks üles tulema, siis peaks igal juhul tõusma käsi ka selle laua tagant, mille ees on silt "Estonia". Nende päevade jooksul, mis mul on jäänud ametis olla, ei ole selliseid olukordi arvatavasti põhjust tekitada, aga kui kunagi hääletamiseks läheb, siis peab Eesti hääl kindlasti olemas olema. Loomulikult, otsused on sõltumatud ja vaadatakse eurotsooni kui tervikut, aga selleks, et see asi käivituda saaks, peab ka Eestist pärit käsi püsti olema.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!
|
|
Lembit Kaljuvee
Aitäh, proua juhataja! Hea Eesti Panga president! Nagu sa ütlesid, seitse aastat oled teinud koostööd Eesti riigi kõikide asutustega. Kuidas oleks, kui vaataks neid seitset aastat praeguse või eelmise aasta taustal? Mis peale euro on veel kõige rohkem südamesse ja hinge jäänud, millist rõõmu või muret tahaksid meiega jagada?
|
|
Eesti Panga president Andres Lipstok
Aitäh! Minu ettekande teema on Eesti Panga 2011. aasta aastaaruanne. Loomulikult, arvestades seda, et minu ametiaeg saab läbi, olen ma neid küsimusi, mida sa just esitasid, päris palju enda jaoks teadvustanud ja läbi mõelnud. Olen neid ka esitlenud näiteks Eesti Panga Nõukogule ja Eesti Panga headele töötajatele. Aga ma arvan, et ajagraafik ei võimalda praegu kogu seda perioodi ette võtta. Loomulikult, viimane asi on kõige rohkem meeles. Euro käibele võtmine ja selle raames ka nende kriteeriumide täitmise tagamine, mis positiivsetele otsustele eelnesid, olid väga keerulised ülesanded. Sellest võiks palju rääkida, see on ajalugu ja see on hästi huvitav. Ma piirduksin praegu ikkagi euroga. Muidugi võib rääkida majanduskriisist, võib rääkida sellest, et Eesti tuli sellest ju suhteliselt hästi välja. Kindlasti oli siin väga suur osa kõigil neil, kes Eesti jaoks otsuseid teevad: teil siin saalis, teie eelkäijatel siin saalis, valitsuse liikmetel, ükskõik millisel kujul viimase kahekümne aasta jooksul on neid koalitsioone kokku pandud, ja loomulikult Eesti Pangal. Mõeldes neile seitsmele aastale ja arvestades ka siin saalis istumise kogemust, teeksin ma kummarduse kõigile neile institutsioonidele, keda ma just praegu mainisin.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Aivar Sõerd!
|
|
Aivar Sõerd
Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Eesti Panga president! Te ütlesite, et Eesti Panga omakapitali suhe varadesse on hästi madal, see on üks madalamaid – 0,07%. Aga milline see keskmiselt eurotsooni keskpankade puhul on ja millised on need eurotsooni keskpangad, kus omakapitali suhe varadesse on hästi kõrge?
|
|
Eesti Panga president Andres Lipstok
Aitäh! Mul ei ole see tabel peas, seetõttu ei saa ma tuua ükshaaval välja, milline on ühe või teise panga omakapitali suhe varadesse. See ei ole mitte mingi saladus, see on täiesti avalik tabel ja selle tabeli me sulle kindlasti ka saadame. Eesotsas on suuremad ja pikemat aega omakapitaliga tegelnud keskpangad ja ka need, kelle regulatsioon omakapitali tarvis on pisut teistsugune (nt Saksamaa, Austria, Prantsusmaa). Aga ma ei hakka fantaseerima, ma võin ka eksida. Meist tagapool on näiteks Malta. See on hästi oluline. Loomulikult, me oleme praegu üsna kenasti hakkama saanud, meil ei ole olnud ühisoperatsioonide pealt tulenevaid kohustusi ega saagi veel praegu olla ning ma väga loodan, et neid ei tulegi. Aga selleks, et me suudaksime oma asjadega tulevikus normaalselt hakkama saada, tuleb kapital keskmisele tasemele viia. Sellest on olnud Eesti Panga Nõukogus juttu. Selle strateegia, mida ma tutvustasin, on heaks kiitnud Eesti Panga Nõukogu. Loomulikult võib alati öelda ja nii ütles Eesti Panga Nõukogus ka minister, et see hüpe peab olema väga suur. Kui jama tekib kiiresti, siis tullakse niikuinii valitsuse ja Riigikogu käest abi paluma, et mida praegu ikka tõsta, parem kanda raha eelarvesse. Me ei ole päris seda meelt, me jääme selle 25%-lise piirmäära juurde. Sellega, mis sealt üle on, saab suurendada omakapitali ja mitte tulla teilt maksumaksja raha küsima.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Urmas Klaas!
|
|
Urmas Klaas
Aitäh, austatud juhataja! Austatud Eesti Panga president, suur tänu teile selle ettekande eest ning loomulikult suur tänu väga tasakaaluka ja tubli töö eest Eesti Panga presidendina! Ma küsin teie käest 2011. aasta kontekstis, aga ka tagasivaatavalt: kui te nüüd Eesti Panga presidendi ametikohalt lahkute, siis milline on teie kui vaieldamatult väga asjatundliku rahandus- ja majandusinimese soovitus või sõnum Riigikogule, tänastele ja homsetele otsustajatele, et Eesti riigirahandus jätkuvalt heas tervises püsiks?
|
|
Eesti Panga president Andres Lipstok
Aitäh! Me oleme neid sõnumeid oma mandaadi piires eelkõige valitsusele pidevalt edastanud. Ühte sõnumit ma oma ettekandes ka kirjeldasin, see puudutas tulusid ja kulusid. Eelkõige juhin tähelepanu just headel aegadel kulutamise raamistikule. See on ju nii inimlik: kui raha ikkagi hästi laekub, siis miks ei võiks kohe kõiki häid asju tegema hakata? Aga ajalugu on teiste riikide ja ka meie oma riigi peal näidanud, et kui see ei lõpe ka katastroofiliselt, siis paraku lõpeb see väga halvasti. Nii et oluline on jätkata kainelt ja mõistlikult, mis tegelikult ongi suuremal või vähemal määral nii valitsust kui ka suurte otsuste tegijaid ehk Riigikogu siiani iseloomustanud. Kui seda joont hoitakse, siis ei tohiks riigisisese rahanduse ja majanduse korralduse poole pealt mingisuguseid suuri üllatusi tulla. Loomulikult võib pikalt maksudest rääkida, aga selleks ei ole mul mandaati. Sellel teemal võiksin ma arutleda lihtsalt kui rahandust õppinud ja sellest väga huvitunud inimene.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Inara Luigas!
|
|
Inara Luigas
Aitäh! Austatud Eesti Panga president, aitäh teile ettekande eest! Ma tulen tagasi selle teema juurde, mille kohta ma teilt eile rahanduskomisjonis küsisin. Teema on finantstehingute maks. Nimelt on Euroopa Parlament juba vastu võtnud sellise ambitsioonika kava ja kiitnud heaks ka Euroopa Komisjoni pakutud väärtpaberite, aktsiate ja tuletisinstrumentide maksumäärad. Viimased küsitlused näitavad, et 66% Euroopa Liidus küsitletutest toetavad selle maksu kehtestamist. Raportöör Anni Podimata on öelnud, et finantstehingute maks on kriisist väljumise lahutamatu osa, nii jagatakse kriisikoormus õiglasemalt. Tähtajaks, mil liikmesriigid peavad olema vastu võtnud selleks vajalikud õigusaktid, on 31. detsember 2013. Eesti pole seda teemat veel arutada jõudnud. Kas Eesti Pank võiks olla selle teema vedaja ja kas me võiksime juba lähiajal arutada seda küsimust ka Riigikogus?
|
|
Eesti Panga president Andres Lipstok
Aitäh! Küsimus oli, kas Eesti Pank võiks olla teema vedaja. Vastus on ei. Eesti Pank ei võiks olla ega peaks olema selle teema vedaja. Selle teema vedaja riigisiseselt peaks olema ikkagi Eesti Vabariigi valitsus, kes peaks tooma selle eelnõu teie ette kas ei või jaa ütlemiseks. Kindlasti, kui selle eelnõuga Eestis kuhugi jõutakse, siis on Eesti Pank valmis ja kohustatud andma oma arvamuse selle eelnõu kohta. Kuna täna eelnõu ei ole, siis meie informatsioon selle kohta, mis Euroopas on toimunud, on täpselt selline, millele te viitasite. Teiste sõnadega: meil ei ole täna ühtegi dokumenti, mille kohta arvamust kujundada. Seetõttu ei ütleks ma ei ega jaa.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!
|
|
Ester Tuiksoo
Tänan väga, proua juhataja! Austatud Eesti Panga president, ka mina tänan selle ettekande eest! Teie koostöö Riigikoguga on olnud väga sümpaatne, kui välja arvata see, et te käite igal aastal siin esinemas, aga ega Riigikogu liikmed teile eriti palju arupärimisi ei ole esitanud ja võib-olla pole nad osanud seda koostöövõimalust ära kasutada. Minu küsimus teile just sel hetkel, kui te lõpetate tegutsemist selles ametis, on see: millise soovituse te annaksite Riigikogu liikmetele paremaks koostööks Eesti Pangaga?
|
|
Eesti Panga president Andres Lipstok
Aitäh, Ester! Ma arvan, et minu seisukohalt on olnud koostöö Riigikoguga väga tõhus. Kui tulemuslik, seda on mul raske öelda. Ma arvan, et ma annaksin Riigikogule sellesama soovituse: hoidke sama joont. See on õige, et on olnud vähe arupärimisi ja need arupärimised ei ole võib-olla alati olnud rahandusliku päevateema kohased. Mõne asja seletamiseks võiks neid olla rohkem, siis te saaksite panga presidendi arvamust rohkem teada. Aga kindlasti olen ma teile tänulik selle eest, et te ei ole arupärimistega mind päevapoliitikasse tõmmanud. Kui on ka olnud mingisugune jama, kus oleks võinud panga presidendi seisukoha abil punkte korjata, siis te seda ei ole teinud. Selle eest teile uuesti aitäh! See on andnud mulle võimaluse hoida seda nn sõltumatuse joont, mida väga kõvasti, muide, Frankfurdis hinnatakse, mõõdetakse ja jälgitakse. Meil on mandaat, kuidas me peame suhtlema parlamentide ja valitsustega. See on nõuandmise mandaat, mitte sekkumise mandaat. Aga kui arupärimine oleks selline, et ilma sekkumiseta ei saa, siis arvatavasti ei oleks arupärija rahul teistsuguse vastusega ja vastajal oleks ka ebamugav natuke ümmarguselt siit kõnepuldist vastata. Aitäh, et te ei ole mind siin kahvlisse pannud! Ma palun väga, et ärge Ardot ka pange! Siis läheb kõik hästi edasi.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Sven Sester!
|
|
Sven Sester
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea Eesti Panga president, ka mina tänan teid sisuka ettekande eest! Rahanduskomisjoni liikmena oli mul võimalik enamik küsimusi juba komisjonis ära küsida. Ma tulen korra tagasi keskpankade rolli juurde kommertspankadele võimaliku likviidsusabi andmisel. Tahaksin seda teada just 2011. aasta kontekstis. Mis tingimustel üldse keskpangad praegu kommertspankadele laenu annavad? Kui suur on praegu see maht, milline roll Eestis keskpangal on ja kas Eesti Pank on ka Eesti territooriumil kommertspankadele laene väljastanud?
|
|
Eesti Panga president Andres Lipstok
Aitäh! Arvatavasti on see laenuandmine, mille kohta sa küsid, üks osa nendest erakorralistest meetmetest, mida Euroopa Keskpank selle aasta alguses esitles. Need meetmed on eelkõige mõeldud nendele pankadele, kes on tahtnud ühel või teisel põhjusel oma likviidsuspuhvrit tugevdada. Täna ei olda veel päris veendunud, kas see triljon eurot või natukene rohkem, mis on pankadele välja jagatud, on jõudnud ka reaalmajandusse. Õigemini puudub selle kohta statistika, on veel natukene vara. Aga muidugi on selge, et pangad, kes on seda raha võtnud, on paremini kapitaliseeritud ja turul arvatavasti usaldusväärsemad. Kui nad hakkavad ka laenu andma, teiste sõnadega, kui see raha jõuab reaalmajandusse, siis on neil ressursse natukene lahedamalt käes. Eesti Pank on loomulikult Euroopa Keskpanga tasemel nende otsuste tegemisel osalenud. Eesti Pank ei ole otse seda abi meie suurpankadele andnud. Aga kokutan ma natuke sellepärast, et minu meelest üks väike pank on seda abi korra küsinud ja ka saanud. Kuid siin on sama asi nagu enne: ma ei tahaks numbrite ja nimedega spekuleerida. Vabandust! Ma ei oska peast öelda, aga kindlasti anname sulle kirjalikult teada.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Palun, Arto Aas!
|
|
Arto Aas
Aitäh! Suur tänu Eesti Panga juhile hea ettekande ja veel suurem tänu seitsmeaastase töö eest, eriti europrojekti väga eduka läbiviimise eest! Minu küsimus käsitleb Eesti Panga varasid ja isikkoosseisu, mis on pidevalt ka avalikkuses kõneaineks olnud. Täpsemalt öeldes küsin ma Maardu mõisa kohta. Milline on teie kui ametist lahkuva Eesti Panga presidendi isiklik arvamus nüüd, kui te olete igasugustest kohustustest ja painetest vaba? Kas Maardu mõisa võiks anda Eesti Panga haldusalast näiteks Vabariigi Presidendi Kantseleile, nii et sellest võiks kujuneda tõeliselt väärikas ja soliidne presidendi residents?
|
|
Eesti Panga president Andres Lipstok
Aitäh selle küsimuse eest! Eri aegadel on see kinnisvarateema erineva aktiivsusega ja ka erinevatel põhjustel üles tõusnud. Eesti Pank on Maardu mõisa kunagi ostnud. See juhtus väga ammu, palju-palju enne minu aega, ma isegi ei tea, kas Otsasoni või Kallase ajal. Eesti Pank on sinna päris palju investeerinud, selleks et hoida seda maja enam-vähem korralikus konditsioonis. See ei ole kindlasti tipp-topp korras mõis, aga väga palju midagi ette heita ka ei saa. Siit tuleb esimene vastus: ei, me ei saa seda tasuta üle anda. Kui keegi meilt seda endale tahab, siis me peame selle talle müüma. Me oleme hinnanud kinnistut, õigemini, oleme hinnanud mõisa, see ei ole isegi kinnistu, mis teeb asja veel keerulisemaks. Me oleme küsinud arvamust nii Vabariigi Presidendi Kantseleist kui ka näiteks Välisministeeriumist. Ma arvan, et veel enne, kui me jõudsime küsimuse korrektselt formuleerida, tuli sealt juba vastuseks ei. Küsimus on ikka rahas. Loomulikult ei ole mõisaga seonduv Eesti Panga põhitegevus. Kunagi on see mõis meile tulnud ja arvates, et meie asi on oma vara korras hoida, oleme sellega ka hakkama saanud. Kui oleks mingisugune riigile kasulik lahendus ja ühine arusaam, siis see protsess võiks olla võimalik just ostu ja müügina, mitte andmisena. Siin ei tohiks kellelgi mingit kahtlust olla. Aga täna ei ole seda teist poolt. Seetõttu me üritame seda mõisa ilusasti korras hoida. Ma arvan, et paljud siin saalis olijad on kas eri organisatsioonide kaudu või isiklikult seda mõisa kasutanud. See on olnud võimalik kõigil, kes seda mõisa kasutada on tahtnud: Vabariigi Presidendi Kantseleil, Välisministeeriumil, Eesti Televisioonil, kõikvõimalikel filmitegijatel, pulmade ja sünnipäevade pidajatel, kellel iganes. Ma ei hakka kõva häälega ütlemagi, kes oleksid potentsiaalsed ostjad, kui see mõis lihtsalt müüki panna, näiteks oksjonil. See ei ole vist meie kellegi huvides. Nii et me oleme valmis seda mõisa edasi hoidma ja hooldama ning kui tekib mingi hea idee, kuidas seda paremini ja efektiivsemalt kasutada saaks – ütlen veel kord, et mõisapidamine ei ole Eesti Panga ülesanne –, siis oleme alati valmis sellest rääkima.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Väga suur aitäh Eesti Panga presidendile Andres Lipstokile nii ettekande kui ka seitsmeaastase viljaka koostöö eest!
|
|
Eesti Panga president Andres Lipstok
Aitäh teile! Veel kord suur tänu mõistva, eduka ja mis iganes suhtumise eest seitsme aasta jooksul! Aitüma! (Aplaus.)
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Avan läbirääkimised. Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelema Aivar Sõerdi!
|
|
Aivar Sõerd
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma väga pikalt ei hakka sõna võtma, sest Eesti Panga president tegi väga põhjaliku ja informatiivse ettekande. Aga tõesti, me saame täna arutada Eesti Panga aruannet, mis hõlmab Eesti esimest aastat euroala täisliikmena. Eesti osaleb nüüd täieõigusliku liikmena kogu euroala rahapoliitiliste otsuste kujundamisel ning Eesti Panga roll keskpankade ühistegevuses on varasemaga võrreldes väga suur. Loomulikult tõi eurotsooni täisliikme staatus Eesti Pangale arvukalt uusi ülesandeid rahapoliitika alal.
Aruanne kirjeldab euro tehnilist kasutuselevõttu. On hea meel tõdeda, et Eestis kulges üleminek sujuvalt. Nagu aruandes esitatud analüüs näitab, jäi euro kasutuselevõtu mõju hinnastabiilsusele prognoositud piiridesse. Tervikuna iseloomustas 2011. aastat majandusaktiivsuse kiire kasv, samuti tööhõive kasv ja tööpuuduse kiire alanemine. Samas nägime teisel poolaastal kasvu aeglustumist, seda tulenevalt väliskeskkonna suurenenud ebakindlusest.
Pärast viimast globaalset majanduskriisi puhkes 2010. aasta kevadel võlakriis. Kiiresti loodud stabiilsusmehhanism ja võlakriisi keskmes olevate riikide valitsuste pingutused 2011. aastal kriisile paraku lahendust ei toonud. Pigem nägime euroala võlakriisi teravnemist. Euroopa Keskpank oli sunnitud jätkama erakorraliste rahapoliitiliste meetmetega, et tagada finantssüsteemi stabiilsus. Eurosüsteem võimaldas pankadele 2011. aastal suures mahus fikseeritud intressimääraga laenusid. Selleks, et tagada pingelises seisus riigivõlakirjade toimimine ja likviidsus, sekkusid eurosüsteemi keskpangad riigivõlakirjade turule, ostes finantsturgude surve alla sattunud riikide võlakirju. Keskpankade võlakirjaprogrammide tulemusel kasvas programmi 2011. aasta alguse 75 miljardi euro suurune maht aasta lõpuks 211,5 miljardi euroni. Kuigi raha pakkumise kasvust tulenevad ohud hinnastabiilsusele hinnati 2011. aastal madalaks, kujunes inflatsioon koosmõjus muude globaalsete teguritega kahjuks tunduvalt kõrgemaks kui varem seatud 2%-line eesmärk. Erakorralised meetmed, mis võivad ohustada hinnastabiilsust ja põhilist eesmärki, peavad jääma ühekordseks ja ajutiseks, nagu lubas ka Euroopa Keskpanga juht ametisse asudes. Euroala toimimise reeglid ei luba isegi mitte kaudselt toetada või finantseerida liikmesriikide eelarveid. Sellest peab Euroopa Keskpank edasiste meetmete kavandamisel ja võlakriisi mõjude tõrjumisel lähtuma. Võlakriisi saavad lahendada ikkagi liikmesriikide valitsused, rakendades nii eelarvet, konsolideerimismeetmeid kui ka kulude piiramist ja struktuurseid muudatusi majanduskasvule eelduste loomiseks. Riigirahanduse seisu eest peavad vastutama liikmesriigid ise, ei tule loota keskpanga erakorralistele meetmetele.
Lisaks eurosüsteemi kui terviku hinnastabiilsuse tagamise ülesandele on Eesti Pangal väga suur roll ka valitsuse nõustamisel, millest panga president meile rääkis. Riigi eelarvestrateegia ja iga-aastaste eelarvete kavandajad peavad arvestama Eesti Panga ettepanekuid, mis tulenevad panga majandusprognoosist ja panga seiretegevuse järeldustest. Tuleb kindlasti nõustuda Eesti Panga presidendi ettepanekuga, et on vaja jääda kindlaks nii käesolevas kui ka varasemates eelarvestrateegiates seatud reservide taastamise alustamise tähtaegadele, mis omakorda eeldab eelarve ülejäägi saavutamist nii kiiresti kui võimalik. Tänan tähelepanu eest!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Palun, Kalev Kallo Keskerakonna fraktsiooni esindajana!
|
|
Kalev Kallo
Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Täna siin saalis arutluse all olev Eesti Panga 2011. aasta aastaaruanne erineb kindlasti kõigist varasematel aastatel käsitletud aruannetest. Esimest aastat oli Eesti riik eurotsooni liige ja Eesti Pank täieõiguslik Euroopa Keskpanga liige. See oli esimene aasta, kui Eesti Panga president võttis otsustajana, Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osa kõikide eurosüsteemi puudutavate otsuste langetamisest. Ühise laua taga ollakse võrdväärsed partnerid, kuivõrd üks väike saab üldse suurtega võrdväärne olla. Ühiselt langetatud eurosüsteemi otsuste elluviimine Eestis on nüüd Eesti Panga ülesanne. Kui varem oli Eesti keskpanga peamine ülesanne hinnastabiilsuse säilitamine Eestis, siis nüüd on peamine ülesanne aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal.
Aeg-ajalt ilmub mõtteavaldusi, eriti ajakirjanduses, et kuna oleme nüüd Euroopa Keskpanga üks osa ja otsused tehakse niikuinii Euroopa Keskpangas, siis ei ole meil oma keskpangas enam nii palju töötajaid vaja. Piisaks palju väiksemast hulgast inimestest, kes ainult vahendaksid Euroopast tulevaid käske ja korraldusi. Kahjuks on see väga lihtsustatud ja ebaadekvaatne arusaam. Otsused ei sünni tühjalt kohalt, otsustele eelnevad väga paljude valdkondade töögruppide põhjalikud analüüsid. Nüüd on meie keskpanga esindajatel võimalus kõigis nendes töögruppides osaleda, sõna sekka öelda ja langetatavaid otsuseid suunata. Kui tahaksime kõigis valdkondades kaasa rääkida, peaks Eesti Panga koosseis olema võib-olla kaks või enamgi korda suurem, mis väikesele riigile ei ole aga kindlasti jõukohane. Siin me suurtega sammu pidada ei suuda. Siit tuleneb Eesti Panga üks tähtis ülesanne uues situatsioonis. Tuleb otsustada, millistes valdkondades me suudame pakkuda ka oma oskusteavet ja kus me tunneme end kindlalt, ning tuleb keskenduda just nendele valdkondadele. Ülejäänud valdkondades, mida me aktiivselt katta ei suuda, tuleb tõenäoliselt piirduda ainult informatsiooni vahetamisega.
Järgmine äärmiselt tähtis muudatus on see, et euroala keskpankadel on täiendav krediidirisk, mis on esmajoones seotud rahapoliitiliste operatsioonidega. Euroalas jagatakse rahapoliitiliste operatsioonidega seotud tulud ja kulud ühiselt, vastavalt euroala keskpankade osakaalule Euroopa Keskpanga bilansis. Eesti Panga osakaal on teatavasti 0,26%. Võib öelda, et seoses finantskriisi süvenemisega euroalal suurenevad ka Eesti Panga riskid. Sellest tulenevalt omandavad erilise tähtsuse omakapitali ja reservkapitali suurused. Kahjuks tuleb tõdeda, et omakapitali osakaalult, võrreldes riikide keskpankade omakapitali osakaaluga kogu eurosüsteemi omakapitalis, oleme tagant neljandad, mitte küll viimased, aga ikkagi tagaotsas.
Kui tulla konkreetselt 2011. aasta aruande juurde, siis näeme, et Eesti Panga 2011. aasta finantsaasta kasum oli kokku 22,7 miljonit eurot. Arvestades suurenevate riskide kohta eespool öeldut, oleks olnud igati loogiline ja mõistlik suunata kogu kasum panga reservidesse. Kahjuks otsustati sellest 25% ehk 5,7 miljonit eurot suunata riigieelarvesse. See otsus tundub eriti ebamõistlikuna, meenutades, et siin saalis vastasid eile arupärimistele peaminister ja rahandusminister ning me kuulsime jälle rohkem kui üks kord, et Eesti riigi rahaasjad on kõige paremas korras ning meie majanduskasv on Euroopa riikide hulgas nii käesoleval kui ka järgmisel aastal kõige kiirem.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Kas soovite lisaaega? Kolm minutit lisaks.
|
|
Kalev Kallo
Samuti, kui on tarvis lisaraha ESM-i sissemakseteks, siis leiame selle reservidest ilma igasuguste probleemideta.
Kindlasti ei ole vähetähtis ka see, et aruandeperioodil vahetusid Eesti Panga mõlemad asepresidendid. Nagu tavaliselt ikka, tundus see protsess toimumise faasis mõnele valulik ja kutsus esile teravaid väljaütlemisi kõrgetelt aukandjatelt ka väljastpoolt panka. Nüüd on kõik rahul ja õnnelikud, sest vahetus tõi Eesti Panka kindlasti värskeid tuuli. Tahan soovida uutele juhtidele meelekindlust ja tahet kaitsta jõulisemalt panga seisukohti ka reservkapitali küsimustes, et ei oleks võimalik hetkekski seada kahtluse alla üht Eesti Panga prioriteetidest. Nimelt, Eesti Panga president ja Eesti Pank on oma tegevuses iseseisvad ega tohi saada enda seadusjärgseid ülesandeid täites korraldusi või suuniseid valitsuselt ega teistel pangavälistelt huvigruppidelt. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole. Aruanne on kuulatud ja esimese päevakorrapunkti arutelu lõpetatud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
