|
|
» Stenogramm » Esmaspäev, 17. oktoober 2011
Stenogramm » Esmaspäev, 17. oktoober 2011
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| II ISTUNGJÄRK |
| Esmaspäev, 17. oktoober 2011, kell 15:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
15:48 Arupärimine 2,635 miljoni euro eraldamise kohta eraettevõtetele ilma avaliku hanketa (nr 38)
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Läheme kolmanda arupärimise juurde, mille on esitanud Riigikogu liikmed Kalev Kallo, Lembit Kaljuvee, Aadu Must, Peeter Võsa, Viktor Vassiljev, Lauri Laasi, Priit Toobal, Olga Sõtnik, Jüri Ratas, Tarmo Tamm, Eldar Efendijev, Inara Luigas, Vladimir Velman, Deniss Boroditš, Valeri Korb, Mihhail Stalnuhhin, Heimar Lenk, Ester Tuiksoo, Marika Tuus, Aivar Riisalu ja Yana Toom. Arupärimine on esitatud 29. augustil 2011 ja selle teema on 2,635 miljoni euro eraldamine eraettevõtetele ilma avaliku hanketa. Vastab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Kalev Kallo, et ta arupärimist tutvustaks!
|
|
Kalev Kallo
Austatud eesistuja! Lugupeetud härra minister! Lugupeetud kolleegid! Arupärimise esitamise ajaks oli avalikkusele massiteabevahendite kaudu teatavaks saanud, et Eesti Energia, Maanteeamet ja erakapitalil põhinevad ettevõtted Nordecon AS ning Ramboll Eesti AS alustavad projektiga OSAMAT, mille raames hakatakse katsetama põlevkivituha lisamist betoonisegudesse, mida seejärel kasutatakse maanteede rajamisel pinnase mass-stabiliseerimiseks. Katseprojekti läbiviimise maksumus on 2,7 miljonit eurot.
Teada-tuntud fakt on, et põlevkivituhaga stabiliseerimist alustati Eesti NSV-s juba 1961. aastal. Väidetavalt oli esimene objekt 0,5 kilomeetri pikkune teelõik Saarel, Jõhvi–Tartu–Valga maanteel, mille ehitas teede ehitusvalitsus nr 3. Aastatel 1971–1986 kasutati põlevkivituhka 100 000 – 120 000 tonni aastas. Tänaseni on säilinud ligi 1000 kilomeetrit tol ajavahemikul põlevkivituhaga stabiliseeritud katteid. Nimetatud vallas on tehtud hulgaliselt uurimistöid ning kaitstud väitekirju. Viimase suurema uurimusena on avalikkusele kättesaadav 2005. aastal AS-is Teede Tehnokeskus tehtud "Eelmise sajandi seitsmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel ehitatud põlevkivituhaga stabiliseeritud katete seisukorra uuring". Põlevkivituhk on tunnistatud perspektiivseks tee-ehituse materjaliks juba enam kui 40 aasta eest, mistõttu on sobivaid tehnoloogiaid ja kasutusmeetodeid Tallinna Tehnikaülikoolis tulevastele tee-ehitajatele õpetatud vähemalt viimased 30 aastat. Kuna seda teemat käsitletakse käesoleva projekti raames innovatsioonina ehitusmaastikul, mille uurimiseks, katselõikude korraldamiseks ning vajaliku tehnoloogia soetamiseks on eraldatud eraettevõttele märkimisväärne summa ilma kohase konkursita, siis on meil terve hulk küsimusi.
Vahepeal, s.o 19. septembril, ilmus ka Äripäevas üsna põhjalik ülevaade AS-i Nordecon ja mitme ministeeriumi viljakast koostööst. Põhimõte on olnud ikka üks: AS Nordecon võidab alapakkumisega konkursi ja tellijad korvavad selle puudujäägi erinevate rahakantimisskeemide abil. Viimase suure toetuse ühe võimaliku põhjusena on välja toodud AS-i Nordecon suuromaniku Toomas Lumani kuulumine AS-i Eesti Energia nõukokku. See üsna põhjalik materjal, mis ilmus vahepeal Äripäevas, muudab meie küsimused veel aktuaalsemaks. Seetõttu palume ministril nendele vastata. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi, et ta arupärimisele vastaks!
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud küsijad, Riigikogu liikmed! Esimene küsimus: "Eestis on nimetatud valdkonnaga tegeldud juba üle poole sajandi. Uurimistöös aluseks nimetatud revolutsioonilist tehnoloogiat on ka aastaid kasutatud Soomes. Palume selgitada, kas tegemist ei ole mitte plagiaadiga uue esitatava tehnoloogia ja olemasolevate teadmiste vahelise informatsiooni käitlemisel." Kõnealuse projekti nimi on lühendatult OSAMAT: o tuleneb ingliskeelsest sõnast oil, s ingliskeelsest sõnast shale, a ingliskeelsest sõnast ash ja mat tähendab materjali, s.o põlevkivituha materjali. See nimi on oluline, kuna peaks olemas olema ka internetilehekülg www.osamat.ee, mis selle projekti kohta informatsiooni jagab. Selle projekti eesmärk on põlevkivituha kasutamine nõrkade ja ebakindlate pinnaste süvastabiliseerimiseks, nn mass-stabiliseerimiseks. Mass-stabiliseerimine aitab vältida suurte mäemassiivide vedu teemuldesse turbapinnaste väljavahetamiseks. Vastab tõele väide, et mass-stabiliseerimise tehnoloogiat on viimastel aastatel arendatud Soomes ja Skandinaavias, samas ei kasutata seal loogilistel põhjustel põlevkivituhka, vaid suhteliselt kallist tsementi, aga ka kivisöe- ja puutuhka. Seega puudub seal praktiline kogemus põlevkivituha kasutamiseks mass-stabiliseerimisel. Põlevkivituha laiemalt kasutamise võimaluse tekkimisel oleksid ka mitmed positiivsed keskkonnaaspektid. Põlevkivituha kasutamine võimaldaks vähendada selle tuhaväljadele ladustamisega seotud kulusid, hoida olulises mahus kokku liiva ja kruusa, samuti jääb ära vajadus samal eesmärgil suures mahus tsementi toota. Mis puudutab seda, et Eestis on selle teemaga ka varem tegeldud, siis tuleb öelda, et Eesti NSV ajal tehtud katsetuste kohta säilinud materjal on läbi töötatud, ent vahepeal on nii tehnoloogia kui osalt ka kasutatava tuha koostis märkimisväärselt või kasutusotstarbe seisukohast oluliselt muutunud, mistõttu on projekt OSAMAT tuha kasutamise võimaluste selgitamiseks tarvilik. Tuleb arvestada tollase ja praegu kasutatava tehnoloogia erinevust, doseerimise täpsust, tööde kvaliteeti, keskkonnamõjude analüüsimise metoodikat ning ka Rambolli Soome laborites välja töötatud katsesegude retsepte. Tehtavad katsed koos laboritestidega annavad piisavalt infot Euroopa Liidu standardite ettevalmistamiseks, samuti kasutatakse esmakordselt põlevkivi lendtuhka Eesti Energia elektrijaama uues, kaheksandas plokis, kus põlevkivi põletatakse tsirkuleeriva keevkihi meetodil. Kaheksandas plokis tekkivat põlevkivituhka saab kasutada pinnase mass-stabiliseerimisel isegi tsementi lisamata. (See on hüpotees.) Samuti on hea perspektiiviga uus põlevkivituhkade segu, mis tekib vanades tolmpõletuskateldes, kuhu on hiljuti paigaldatud väävlifiltrid. Viimati mainitud põlevkivituhad võimaldavad hoida kokku kipsi kasutamist, kuna nendes tuhkades tekivad kipsi vaheproduktid, mis annavad valmivatele betoonsegudele vajalikku lisatugevust. Lühike kokkuvõte, vastuseks esimesele küsimusele: Eestis nõukogude ajal tehtud uuringud ei ole kasutatavad, sest olukord on muutunud, tehnoloogia ja põlevkivituha koostis on muutunud. Neid uuringuid ei ole tehtud ka kuskil mujal, kuna Soomes ei kasutata põlevkivituhka, nagu ma ütlesin.
Teine küsimus: "Miks ei ole Maanteeameti ja/või Eesti Energia poolt sedavõrd kalli hanke läbiviimiseks korraldatud avalikku konkurssi?" Tegemist on teadus- ja arendusteenusega. Teadus- ja arendusteenusele on riigihangete seaduse kohaselt võimalik leida partner ka ilma tavalist hanketeenust kasutamata. Praegu rahastatakse seda Euroopa Liidu teadus- ja arendusprogrammi LIFE+ raames rakendatava projekti kaudu, mistõttu on LIFE+ programmi projekti OSAMAT näol tegemist mitme osapoole rahastatava teadus- ja arendustööga, mille tulemused avalikustatakse ja tehakse kasutatavaks avalikes huvides.
Nüüd projekti kulgemisloost. 2009. aastal otsustas Eesti Energia, kes on olnud selle projekti initsiaator, esitada taotlus Euroopa Liidu LIFE+ programmist kaasfinantseerimise saamiseks sellele projektile. Kuna projekti keskne uurimistegevus on põlevkivituha katsetamine maanteelõigul ning Eesti Energial puudub tee-ehituse kompetents, siis oli vaja kaasata tee-ehitusettevõte. Eesti Energia korraldas konkursi, mille käigus võeti ühendust kolme Eesti suurema tee-ehitusettevõttega. Nendeks olid Nordecon, Teede REV 2 ja Talter AS, praeguse nimega Lemminkäinen Eesti AS. Selgitati nende huvi selle uurimisvaldkonnaga seotud projekti vastu. Kaks firmat avaldasid soovi saada projekti partneriks, need olid Talter AS ja Nordecon. Neile edastati asjakohane küsimustik, selgitamaks huvi tõsidust ning valmisolekut põlevkivituhaga seotud uuringute tegemiseks ning ka tulemuste hilisemaks rakendamiseks tsiviilehituses laiemalt. Peale vastuse saamist korraldati mõlemaga eraldi kohtumine. Eesti Energia üks oluline tingimus oli, et ettevõtted panustaksid oma rahalisi ja tehnilisi vahendeid sellesse uurimis- ja arendusprojekti. Eesti Energia analüüsis saadud informatsiooni põhjalikult ning langetatud otsuse põhjal võeti projekti kaaspartneriks Nordecon. Igaks juhuks rõhutan, et selliseid otsuseid ei langetata ettevõtte nõukogu tasandil, vaid ettevõtte n-ö projektijuhtimise tasandil, mida mulle on ka ettevõtte juhatus kinnitanud. Samal ajal tegi Eesti Energia Maanteeametile ettepaneku projektis osaleda ja seda kaasrahastada. Kõik osapooled andsid rahastustaotluse jaoks kirjaliku nõusoleku projektis osalemiseks. Seega on projekti OSAMAT organisatsioon koos finantseeringutega järgmine: Euroopa Komisjoni rahastus on 1,1 miljonit eurot, Eesti Energia kui koordineeriv abisaaja, kelle omafinantseering on ligikaudu 400 000 eurot, Nordecon, kelle omafinantseering on ligikaudu 400 000 eurot ja Maanteeameti kaasrahastus on kuni 700 000 eurot (see sõltub teatud tööde tegelikust maksumusest projekti käigus).
Kolmas küsimus: "Miks antud töögruppi ei ole kaasatud ettevõtteid, kes omavad antud vallas töötamise pikaajalisi kogemusi?" Projekti elluviimiseks moodustatud organisatsioonil, kuhu kuuluvad Eesti Energia, Nordecon ja Maanteeamet ning alltöövõtjana kaasatud konsultatsiooniettevõte Ramboll Eesti AS, on piisavalt teadmisi ja kogemusi. Nii Nordeconil kui ka Rambollil on selles valdkonnas suuri kogemusi. Eesti mõistes uue tehnoloogiaga on tegu eelkõige mass-stabiliseerimise puhul. Samas tuleb toonitada, et projekti üks oluline osa on uuringud, laboratoorsed katsetused, mass-stabiliseerimise segude projekteerimine, milles Ramboll on Euroopa üks juhtivatest ettevõtetest. Mass-stabiliseerimise katselõikude ehitamisse on plaanis kaasata ka vastava kogemusega põhjanaabrite ettevõtted.
Neljas küsimus: "Millistel alustel on otsustatud anda maksumaksja raha ilma konkursita eraettevõtjale?" Selgitasin teisele küsimusele vastates, kuidas seda projekti on arendatud. Ka Euroopa Komisjon kui suurim rahastaja ei oleks seda projekti heaks kiitnud, kui seal oleks olnud mingeid seadusrikkumisi.
Viies küsimus: "Teada on, et Nordecon AS suutis konkursi korras võidetud töö teelõigu rekonstrueerimisel Tallinna–Narva maanteel lõpetada rohkem kui aasta hiljem lepingus ettenähtud tähtajast. Miks eraldati see raha korruptiivsete tunnustega just ühele saamatumale tee-ehitusfirmale? Kas selle eest, et selle firma omanik on pidevalt tänase valitsusliidu erakondade toetajate hulgas?" Teie spekulatiivseid väiteid ma ei kommenteeri, need lihtsalt ei vasta tõele. Ma ütlesin, et projekti suurim rahastaja on Euroopa Komisjon, peaaegu 50% ulatuses, mitte Eesti riik. Küsimuses pakutud seosed on meelevaldsed. Ka küsimuses viidatud Tallinna–Narva maanteelõigu seostamine selle projektiga on alusetu. Projekti OSAMAT taotluse Euroopa Komisjonile esitamise ajal polnud selle teelõigu ehitamise leping veel sõlmitud, nimelt esitati projekti OSAMAT taotlus Euroopa Komisjonile septembris 2009.
Kuues küsimus: "Palun selgitada, kuidas on välistatud, et antud sihtgrupi koostamisega ei kaasne edaspidi korruptiivset tegevust! Kuidas on garanteeritud, et kavandatavate katsete ja testidega kogutavat tehnilist siseinfot ei kasutata käimasolevates ja kavandatavates projektides ära eraettevõtja huvides?" Kogu informatsioon projekti OSAMAT tulemuste kohta on avalik, seda saavad kasutada kõik huvilised. Avalikustamine, sh pressiüritused, osalemine konverentsidel, teadusartiklite kirjutamine, on projekti oluline osa, mis algab niipea, kui on selgunud uuringu esmased tulemused peale katselõikude rajamist. Avalikustamise tingimus kaasneb ka Euroopa Komisjoni kaasrahastusega. Euroopa Komisjon jälgib regulaarselt projekti kulgu, korraldab monitooringuid reeglite järgimise üle. Projekti algatamisel oli osalevatel ettevõtjatel selge huvi hakata seda tehnoloogiat tulevikus laiemalt kasutama. Tegemist on uurimistööga, mille kaasrahastajate tingimus on, et selle tulemused oleksid avalikud ning kättesaadavad. Uuringute tulemused tehakse kõigile kättesaadavaks minu viidatud internetileheküljel www.osamat.ee.
Seitsmendale ja kaheksandale küsimusele vastan koos, kuna need on sisuliselt seotud: "Millised on need projekti läbiviimiseks vajalikud täiendavad lisaseadmed, mida on vajalik eraettevõtjal soetada maksumaksja raha eest, ning kelle kasutusse ja käsutusse vastavad seadmed ning tehnika jäävad peale nimetatud projekti lõppu? Millal on plaanis eraldada vastav rahaline ressurss ka teistele Eestis tegutsevatele tee-ehitusfirmadele, et ka kõik teised tee-ehitusega tegelevad ettevõtted saaksid hankida samasugust vajalikku tehnikat ja seadmeid?" Mitte mingisuguseid seadmeid ega põhivara projektis osalevatele ettevõtetele ei eraldata. Vastab tõele see, et projekti huvides renditakse teatud spetsiaalseadmeid, nimetan hüdraulilist segistit ja mobiilset dosaatorit, mis on vajalikud mass-stabiliseerimistehnoloogia kvaliteetseks katsetamiseks. Ettevõtted neid ei omanda, vaid projekti raames neid renditakse. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Austatud minister! Teile on küsimusi. Mihhail Stalnuhhin, palun!
|
|
Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Lugupeetud härra minister! Mul on täpsustav küsimus. Millise asutuse, kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Energia või mõne muu asutuse koduleheküljelt saaks näha neid üksikasju, vaadata, kuidas kulges see riigihange, konkurss, ja tutvuda nende tulemustega, millest te praegu rääkisite?
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Aitäh! Nagu ma ütlesin, selle teadus- ja arendustöö partnerit otsis Eesti Energia. Äriliselt on kõige rohkem sellest projektist huvitatud Eesti Energia, sest kui on võimalik hakata põlevkivituhka sisuliselt kasutama nendel eesmärkidel, mida ma eespool nimetasin, siis on majanduslikult võitja Eesti Energia. Nii et see on Eesti Energial vaata et äriline projekt. Ma kirjeldasin siin tema partneriotsinguid. Ma usun, et kui te Eesti Energiaga suhtlete, siis te saate sealt piisavalt informatsiooni selle n-ö partneri leidmise konkursi kohta.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Kalev Kallo, palun!
|
|
Kalev Kallo
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Partneri otsimise küsimuses te selgitasite, et pakkumine tehti kolmele firmale ja hiljem peeti läbirääkimisi, kuid Äripäevas teatas Pertens, AS-i Talter juht, et mingeid läbirääkimisi ei peetud. Kuidas te seda kommenteerite?
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Aitäh! Ma ei ole lugenud seda Äripäeva ega ole ka vestelnud teie nimetatud isikuga sel teemal, aga ma olen lugenud seda, mida mulle on esitanud Eesti Energia ja mul ei ole mitte mingit põhjust selles kahelda. Ma ka täna vestlesin isiklikult nimetatud projekti juhiga, kes kirjeldas toimunud konkurssi ja kogu seda ideed ning situatsiooni 2009. aastal. Mõneti ma mõistan teie küsimusi ja saan aru, et Äripäeval on vaja leht millegi põnevaga täita. Olen ka ise natukene ajakirjaniku rolli täitnud. Julgen öelda, et tegemist on tavapärase olukorraga, kui ettevõte vajab teadus- ja arendustöö teatud funktsioonide jaoks partnerit. Siin ei olegi võimalik riigihankekonkurssi korraldada, sest probleem on selles, kuidas saavutada selline võimekus, et oleks potentsiaali nimetatud teaduslik probleem lahendada sellisel kujul, et lahendus oleks usaldusväärne ja aktsepteeritav igapäevases majandustegevuses. See on see probleemiasetus. Ma ei ole tee-insener ega materjalispetsialist, aga olen siiski füüsika eriklassi lõpetanud ja üldiselt suudan nendes asjades orienteeruda.
Mis puudutab igasuguseid viiteid mingitele nõukogudeaegsetele tuhauuringutele vms, siis ma kinnitan teile, et nendega ei ole mitte midagi peale hakata. Sest, sõbrad, kui oleks midagi peale hakata, kas te arvate, et Eesti Energia või need eraettevõtted, kes istuvad nende tuhahunnikute otsas, ei müüks seda materjali siis juba igale poole? See on väga keeruline teaduslik-arenduslik probleem, tuleb leida tehnoloogia, tuleb leida vastus, kas ja kui jah, siis kuidas on võimalik seda tuhka kasutada mitmete tee-ehituslike probleemide lahendamisel. Loomulikult on võimalik küsida aru Eesti Energia projektijuhilt, kes langetas otsuse ja otsis neid partnereid. See on tema vastutus Eesti Energia siseselt. Põhjendusi on erinevaid ja minu jaoks on need põhjendused täiesti arusaadavad. Ma ei taha neid põhjendusi siin välja öelda. Kui te esitate mulle täpsema arupärimise, miks ettevõte hindas, et Nordeconi huvi selle teadusprojekti vastu ja panus sellesse on suurem, siis minu esmane hinnang on kindlasti, et ettevõttel oli õigus. Partneri otsimisel anti hinnang sellele, kellel on rohkem potentsiaali. Riigihangete seadus näeb teadus- ja arendustööde tellimisel partneri leidmiseks ette sellist meetodit. Seda oleks võinud teha ka ilma konkursita. Te viitasite Toomas Lumanile. Kinnitan üle, et sellisest otsusest nõukogu isegi ei tea. Need on siiski suhteliselt igapäevase majandustegevuse otsused, mida tehakse ettevõtte juhatuse või projektijuhi tasemel. Eesti Energia nõukogus on ikka aeg-ajalt ette tulnud, et on vaja langetada otsuseid, millega on seotud mõne isiku majanduslikud huvid, sest seal on mitmeid Eesti ettevõtjaid. Loomulikult, see isik taandab ennast täielikult sellise otsuse tegemisest. Aga kõnesolevat otsust ei pea langetama ja seda ei ole tulnud langetada Eesti Energia nõukogu tasandil. See oli vastuseks võimalikule vihjele ma ei tea mis iganes spekulatsioonide kohta korruptsiooni ja muu sellise kohta.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aivar Riisalu, palun!
|
|
Aivar Riisalu
Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Tahaksin siiralt uskuda, et selles protsessis ei ole mingeid korruptsiooniilminguid, ja ma usun, et kõik see, mida te räägite, on sulaselge tõsi. Mind teeb ärevaks hoopis teine tendents. Te väidate, et selliseid otsuseid langetatakse projektijuhtimise tasemel. 2,6 miljonit eurot tundub ju olevat naeruväärselt väike summa, aga kui me arvutame selle vana hea traditsiooni järgi ümber Eesti kroonidesse, siis on see umbes 40 miljonit krooni. Eesti Energia tegeleb niikuinii pidevalt kummaliste asjadega, mille tagajärjel energia hind nii ettevõtetele kui ka eraisikutele pidevalt tõuseb, nüüd selgub, et seal on projektijuhtidel võimalik 40 miljonit krooni tuulde lasta. Kas te peate sellist juhtimisprintsiipi põhjendatuks ja õigeks?
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Ärge alustage sellist diskussiooni, härra Riisalu! Te olete ise olnud ettevõtja, aga te olete muutunud teatud mõttes pidurdamatuks õhu sisseneelajaks ja siis tulistate välja, mis pähe tuleb. See ei ole korrektne. See on väga tõsine teadus- ja arendusprojekt. Loomulikult, see, kellest saab see partner, sõltub mõneti ka sisulisest hinnangust. Ma ei usu, et te arvate, et oleks mõttekas tuua see Riigikokku või viia ei tea mis tasemele. Loomulikult on sellega kursis ettevõtte juhatus. Aga ma juhin veel kord tähelepanu, et selle projekti suurim rahastaja on Euroopa Komisjon, tema osalus on üle 50%. See on teadus- ja arendusprojekt.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Priit Toobal, palun!
|
|
Priit Toobal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kui see koostööleping sõlmiti ühe ettevõttega, kas ei plaanitud või arutatud, et oleks võib-olla olnud mõttekam alustada seesugust koostööd mõne ülikooliga, näiteks Tallinna Tehnikaülikooliga? Võib-olla oleks see olnud märksa odavam ja teiselt poolt ülikoolile kasulikum? Ülikool oleks saanud teadustööd teha.
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Projektil on teistsugused eesmärgid. Projekti käigus, ma arvan, kaasatakse ka akadeemiliste teadmistega inimesi. Praegu osalevad projektis need, kes paigutavad sinna oma rahalisi ressursse. Ma andsin ülevaate, kui palju paigutatakse projekti raha. Kordan veel kord: üle 50% panustab Euroopa Komisjon, Maanteeameti osaluse suurus sõltub n-ö katseobjektide lõplikust maksumusest, see on teatud valemiga kokku lepitud, ning osalevad ka Eesti Energia ja partner (Eesti Energia umbes 15%-ga ja partner 14%-ga projekti kavandatud maksumusest).
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Valeri Korb, palun!
|
|
Valeri Korb
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Aitäh vastuse eest arupärimisele! Aga ma ei saanud aru, mille poolest erineb tänase päeva põlevkivituhk tuhast, mis on saadud, ütleme, 40 aastat tagasi ja kas tõesti selle vahe leidmiseks on vaja kulutada peaaegu 40 miljonit Eesti krooni või 2,6 miljonit eurot.
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Aitäh! Ootamatu vastus: meie peaminister on keemikuharidusega, ma arvan, et ta annaks tunduvalt parema vastuse kui mina. Jah, tuhk ja tuhk – siin on suur vahe.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Inara Luigas, palun!
|
|
Inara Luigas
Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et uurimistöödeks ei olnud vaja korraldada hankeid ja kõiki neid partnereid otsiti läbirääkimiste käigus. Teatud analoogseid projekte on läbi viinud siiski ka Soome, kuigi mitte põlevkivituha kasutamisega seoses. Kas oleks olnud mõeldav selline variant, et Soome, kellel on teatud praktiline kogemus, oleks võinud olla üks uurimispartner? See oleks võib-olla säästnud Eesti riigi finantsressursse. Kui uurimistöö oleks ära tehtud, kinnitatud kõik standardid, siis pärast, kui oleks olnud võimalik põlevkivituhka müüa, oleks saadud kasu.
|
|
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Aitäh! Nagu ma viitasin, projekti üks alapartner või koostööpartner on ettevõte Ramboll, kellel on ka Soomes labor. Tegemist on suure ettevõttega. Tal on ka Eestis ettevõte. Tema on ka projektis partner.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Austatud minister! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Kalev Kallo!
|
|
Kalev Kallo
Austatud eesistuja! Lugupeetud härra minister! Lugupeetud kolleegid! Ega ma pikka kõnet ei tahagi pidada. Riigihanke mittekorraldamist põhjendati põhjalikult sellega, et tegemist on teadus- ja arendusprojektiga ning igaüks pani sinna oma raha sisse. Nagu me kuulsime, tuli 1,1 miljonit eurot Euroopa Liidust, 0,4 miljonit Nordeconilt, 0,4 miljonit Eesti Energialt ja 0,7 miljonit Maanteeametilt. Siinkohal peab ütlema, et eks Nordeconil ole hea küll panna ise 0,4 miljonit, saada siis 2,2 miljonit puhtalt juurde ja tegelda edasi asjaga, mis peaks kõigile selge olema.
Samuti ei ole päris kindel, et härra Pertens, kelle sõnu on osundatud Äripäevas, valetas, et mingeid läbirääkimisi ei peetud. Tõenäoliselt nii see ka oli, kuna partner oli juba välja valitud ja kindlaks määratud. Ka need kahtlustused, mis on selles neljaleheküljelises Äripäeva ülevaates ära toodud, tunduvad olevat üsna hästi põhjendatud. Minister väitis, et ta pole seda artiklit lugenud. Kahju küll! See lugu oli neljal leheküljel, lisaks olid esileheküljel suured fotod viitega tolle päeva Äripäeva ühele põhiteemale. Majandusministeeriumis tõenäoliselt Äripäeva ikka aeg-ajalt loetakse. Seetõttu need kahtlustused, mis on ajalehes toodud ja mis olid ka arupärijatel, minu arvamist mööda vastustes küll ümberlükkamist ei leidnud. Kuna valitsus on väidetavalt vastu võtnud otsuse ja laiendanud kapo tegevust ka suurtele riigifirmadele, siis ma arvan, et me peaksime edasi küsima juba siseministrilt, sest ega see tehing korruptsioonihõngust vaba küll ei tundu olevat.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu!
|
|
Aivar Riisalu
Hea juhataja! Head kolleegid, kes veel saali on jäänud, ja eelkõige hea minister! Ma ei tahtnud siia pulti tulla, aga ma tulen siia sellepärast, et mulle on, leebelt öeldes, vastuvõetamatu see, kuidas Eesti Vabariigi valitsuse liikmed (täna konkreetselt Eesti Vabariigi majandusminister) käituvad Riigikogu liikmetega. Eesti on parlamentaarne vabariik. Kui Riigikogu liikmetel on ministrile küsimusi, siis ei pea minister hakkama hindama, kes mina olin või olen, mida mina arvan või mida mina mõtlen. Seetõttu on kõik need teemaarendused, mis räägivad demokraatia probleemidest Eesti riigis, tegelikult, leebelt öeldes, väga-väga tõsised.
Nüüd teemast. Ma kuulasin täna suure huviga, et Eesti Energia langetab 40-miljonilisi investeerimisotsuseid projektijuhtide tasemel. Õilsa eesmärgi nimel.
(Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi vahelehüüe.)
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Austatud minister! Ma palun mitte sekkuda!
|
|
Aivar Riisalu
No näete! Ma loodan, et ka stenogrammi läheb sisse see, et minister sekkub isegi Riigikogu liikme kõnesse.
(Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi vahelehüüe.)
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Hea ettekandja! Ma palun, et te korraks peatuksite! Härra minister! Ma palun, et te ei segaks ettekandjale vahele! Palun, hea ettekandja!
|
|
Aivar Riisalu
Me ei ole saanud selgeid vastuseid Eesti Energia tegevuse kohta Ameerika Ühendriikides. Meil puudub selge vastus, mis asja ajab Eesti Energia Jordaanias. Meil ei ole selgeid vastuseid, mitu miljonit maksis Eesti Energia korraldatud IPO. Meil ei ole Eesti Energia puhul väga paljudele küsimustele selgeid vastuseid, aga elektri hind tõuseb, mis on täiesti loomulik, sest me oleme minemas energia vabaturule ja sel puhul peabki elektri hind tõusma.
Mis on siis Eesti Energia lõppeesmärk? Minu hea kolleeg Igor Gräzin on öelnud väga ilusa lause, adresseerides selle Sandor Liivele: "Sandor Liive, sina ei ole ärimees. Sina oled sotsiaaltöötaja, kelle ülesanne on Eesti ettevõtlusele ja kodanikele müüa konkurentsivõimelist ja võimalikult madala hinnaga elektrienergiat, sest seda on meie ühiskonnale vaja."
Ma ei taha tõmmata paralleele, aga väidan Keskerakonna liikmena, et mulle ei meeldi väga paljud otsused, mis on tehtud näiteks Tallinna Linnavalitsuses. Samas ma aga näen, kuidas metoodiliselt rünnatakse erinevaid Tallinna Linnavalitsuse projektijuhtimise tasemel tehtud otsuseid ja siis on kõik justkui hästi.
Kui meie üritame parlamendiliikmetena saada selgust vabas ajakirjanduses väljatoodud probleemides, siis me saame lihtsalt sõimata. Me saame sõimata Eesti Vabariigi ministri käest. Minu meelest oleks ministril põhjust tagasi astuda!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
