|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 28. september 2011
Stenogramm » Kolmapäev, 28. september 2011
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| II ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 28. september 2011, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
14:04 Peaministri poliitiline avaldus
|
|
Esimees Ene Ergma
Ma palun kõnetooli peaminister Andrus Ansipi!
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Austatud proua Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Äsja andis Vabariigi Valitsus Riigikogule üle 2012. aasta riigieelarve eelnõu. Austatud Riigikogu hakkab eelarvet menetlema ajal, kui Eesti majandus kasvab, ekspordimahud kasvavad, meie väikese tubli riigi ettevõtjad leiavad uusi turge, siia tehakse välisinvesteeringuid, mis loovad uusi töökohti, tööpuudus väheneb kiiresti ja maksulaekumised on eelarves kavandatust märksa paremad. Olid ajad, mil selline olukord tähendanuks pea iseenesestmõistetavalt positiivse lisaeelarve tegemist. Enam mitte. Eesti nagu ka teised riigid on ühe ülemaailmse finantskriisi võrra kogenum. Maailma ja Euroopa finantsturud on just viimastel kuudel muutunud jälle väga heitlikuks. USA eelarveprobleemid, ebaselgus euroala mõne riigi võlakriisi lahendusteede suhtes, arenevate turgude ülekuumenemine ja kõrgemad toorainehinnad on halvendanud maailmamajanduse väljavaateid ja tekitanud sügavaid häireid turgude tavapärases käitumises. Vaatamata paranemisele sellel nädalal, on enamik Euroopa ja USA pankade aktsiaid ikkagi tervelt 40–50% odavamad, võrreldes juuni lõpu seisuga. Pessimistlikumaks on muudetud majandusprognoose pea kogu maailmas, sealhulgas Eesti peamiste kaubanduspartnerite juures. See kõik peaks meid veenma vajaduses jätkata konservatiivset eelarvepoliitikat.
Riigikogule üle antud Eesti 2012. aasta riigieelarve eelnõu on uue valitsuse esimene. See on eelarve, mille aluseks on ühtlasi nii maailmamajanduse reaalsus kui ka kevadel valijatele antud lubadused. See on konservatiivne eelarve. See on stabiilsuse ja tööhõive suurendamise eelarve. Ainult siis, kui riigi rahandus on kindlates kätes ja majandus on korras, saavad kasvada kõigi Eesti inimeste palgad, pensionid ja peretoetused, ainult siis saame endale lubada Põhjamaade tasemel haridust, turvalisust ning paremat arstiabi.
Järgmise aasta eelarve tuludeks on planeeritud 6,11 miljardit eurot, kulud on 6,57 miljardit eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 11% ehk 652,7 miljonit eurot. Eelarve on koostatud defitsiidiga 2,1% SKT-st, mis on selgitatav peamiselt kahe komponendiga. Kvoodi müügist saadud raha investeerimise mõju valitsussektori eelarvepositsioonile on järgmisel aastal tervelt 1,5% SKT-st. Järgmisel aastal taastame täies mahus ka pensioni II samba riigipoolsed sissemaksed. Eelarvetehniliselt on see kirjeldatud kuluna, ehkki teise samba sisu on säästmine tuleviku tarbeks.
Eesti võlakoormus püsib tõenäoliselt ka järgmisel aastal Euroopa Liidu madalaimana, 5,8% sisemajanduse kogutoodangust. Riigieelarve defitsiiti ning finantseerimistehinguid on kavas rahastada reservidest. Järgmisel aastal jääb prognoositav maksukoormus vaatamata sellele, et alkoholiaktsiis tõuseb 5% ja tubakaaktsiis 10%, samale tasemele kui sellel aastal ehk 32,4%-le. Riik jätkab majanduse elavdamist investeeringute mahu suurendamisega, mis toob kaasa ka olulise tööhõive kasvu. Eelmise aastaga võrreldes kasvavad avaliku sektori investeeringud 28% – 1,25 miljardi euroni. Valdava osa kasvust moodustavad heitmekvoodi müügist laekunud vahendid. Avaliku sektori investeeringute osakaal kõigis investeeringutes suureneb 32%-ni, moodustades 7,3% SKT-st. Suurimad investeeringute mahud on kavandatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas, Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas.
Suurim osa investeeringutest ehk ca 71 miljonit eurot läheb riigimaanteede remondiks. Suurimad teeobjektid on Aruvalla–Kose teelõik 26,4 miljoniga ja Pärnu ümbersõidu ehitamine 17,3 miljoni euroga. Teede ehituse, liikluskorralduse, remondi ja korrashoiu kulud kasvavad 40,5 miljoni euro võrra rohkem kui 300 miljoni euroni. Riik jätkab ka kergliiklusteede ehitamist, kokku saab valmis 71,5 kilomeetrit kergliiklusteid. Ning kuigi omavalitsuste teede hooldus on omavalitsuste endi ülesanne, nähakse majandusministeeriumi eelarvest tuleval aastal omavalitsuste teede korrashoiuks ette 17,8 miljonit eurot, mis on üle 5 miljoni euro võrra enam kui sel aastal. Regionaalpoliitiliselt on väikesaarte jaoks oluline uute laevade soetamine.
Uute teadmiste loomisse ja nende rakendamisele kaasaaitamiseks panustab riik teadus- ja arendustegevuse kulutuste kaudu ligi 163 miljonit eurot ehk 1% SKT-st. Siinkohal kutsun üles ka erasektorit panustama enam teadus- ja arendustegevusse. Muu maailma praktika kinnitab, et see tasub ära – suurema lisandväärtusega tooted ning teenused on konkurentsivõimelisemad ja ettevõtetele tähendab see suuremaid tulusid, suuremat läbilöögivõimet eksporditurgudel. Riigile tervikuna aga liikumist Põhjamaadele omase kõrgel lisandväärtusel põhineva majandusmudeli poole.
Tegevusaladest on jätkuvalt valitsuse prioriteetideks hariduse ning majanduse valdkond. Eelarve on suunatud majandusliku stabiilsuse suurendamisele. Majandusvaldkonnas kasvavad kulud 133 miljoni euro ehk 15% võrra. Põllumajanduse, maaelu ja kalanduse arendamise toetused kasvavad 47 miljoni euro võrra, 311 miljoni euroni. Uue põlvkonna elektroonilise sidevõrgu kasutuselevõtu meetme raames toetatakse 11 miljoni euroga interneti baasvõrgu rajamist, mille abil saab kiire internetiühenduse võimaluse enam kui 40 000 Eesti maapiirkonna elanikku.
Hiljuti teatas OECD oma raportis: "Haridus on üldiselt hea kindlustus töötuse vastu ning majanduslikult rasketel aegadel tööle jäämiseks – eriti on see tõsi Eesti kohta." Ja hoolimata sellest, et Eesti on haridusse panustajana Euroopa riikide esirinnas, otsustasime suurendada haridusvaldkonda suunatavat raha 62 miljoni euro ehk 9% võrra. Suuresti tähendab see kvoodimüügi vahendeid, mille abil renoveeritakse enam kui poolsada koolihoonet ja õpilaskodu. Kõrghariduse riiklik koolitustellimus kasvab 103,2 miljoni euroni. Plaanis on rahastada ka IT Akadeemia käivitamist, mis on Eesti riigi, ülikoolide ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektori ettevõtete programm, et tagada valdkonna jaoks vajalikku tööjõuressurssi ning pakkuda konkurentsivõimelisel tasemel IKT-haridust.
Riigieelarve kuludest suurima osa ehk kolmandiku moodustavad kulud sotsiaalsele kaitsele, ent sellegipoolest suurenevad need 190 miljonit eurot ehk 10%. Tähtsaimana toon välja valitsuse otsuse tõsta pensione tulevast aastast 4,4%. Kasina eelarve piirides ei ole seda vähe. Pensionide väljamaksmiseks suunab riik tuleval aastal 72 miljonit eurot rohkem, kokku üle 1,3 miljardi euro. Nii eakamaid kui ka nooremaid puudutab Sotsiaalministeeriumi eelarve ravikindlustuse osa, mis moodustab 770 miljonit eurot ning annab võimaluse taastada ravikindlustuses tervishoiuteenuste hinnad kriisieelsel tasemel.
Riigil on plaanis renoveerida mitmeid sotsiaalobjekte, millest suurimad on Võisiku, Erastvere ja Sõmera hooldekodu. Täiendavalt suunatakse vahendeid haiglavõrgu arendamiseks, sealhulgas Viljandi ja Pärnu haiglale.
Sotsiaaltoetused kasvavad kokku ligi 9,4 miljonit eurot. 2,5 miljonit eurot suunatakse eluasemetingimuste parandamiseks paljulapselistele peredele ja teistele sihtgruppidele. Vaatamata sellele, et töötuid on vähemaks jäänud, panustab riik töötukassa kaudu töötute tööleaitamiseks samas mahus mis eelmisel aastal. Eesmärgiks on seatud eelkõige pikaajalise tööpuuduse vähendamine ja suurem osalemine elukestvas õppes.
Sisejulgeolekus panustab riik õnnetussurmade vähendamisse ennetustöö kaudu. Selleks on eelarves ette nähtud 62% rohkem raha kui 2011. aastal. Justiitsvaldkonnas muutuvad tuleval aastal kohtumenetlused kiiremaks ning paraneb isikute õiguste kaitse. Laiendame vähemkindlustatud inimeste võimalusi saada tasuta õigusnõu. Justiitsministeeriumile on planeeritud selleks otstarbeks varasemast kolm korda suurem summa.
Kuigi valitsuse efektiivsuselt oleme konkurentsivõime edetabeli järgi niigi Euroopa tipus, on seda seisu võimalik veelgi parandada, viies läbi avaliku teenistuse reformi, mille eesmärk on muuta avalik teenistus dünaamilisemaks ja nüüdisaegsemaks. See on üks olulisematest küsimustest, mis valitsusel ja parlamendil tuleb lahendada.
Keskkonna paremaks hoidmiseks ja säästmiseks suuname 400 miljonit eurot – see tähendab panust rohelisse majandusse, see tähendab töökohti, mille tulemusel väheneb saastamine, suureneb energia- ja ressursside säästlikum kasutamine. Üks paljusid valdkondi siduv ja kaugeleulatuv eesmärk on muuta kogu meie majandus rohelisemaks, st vähem energiat ja loodusressursse kulutavaks ning vähem saastavaks. Seepärast investeerime muu hulgas ajakohastesse veesüsteemidesse, keskkonnasõbralikumasse transporti, korralikesse katlamajadesse ja soojatorudesse, soojuse ja energia koostootmisse, tuuleenergiasse ja energiasäästlikumatesse hoonetesse.
Kultuurivaldkonna eelarve kasvab COFOG-i järgi 11%. 2012. aasta eelarvega tehakse oluline suunamuudatus Eesti Kultuurkapitali sisulises tegevuses. Siiani osaliselt kultuurkapitali vahenditest rahastatud kultuurilehte Sirp ja Veneetsia biennaali hakatakse täismahus rahastama riigieelarvest. See tähendab, et kultuurkapitalile jääb rohkem vahendeid, mida suunata kultuuriprojektide rahastamiseks.
Kultuuriministeeriumi valdkonnas kasvab 100 000 euro võrra ka toetus pühakodade renoveerimise programmile. Selle raames alustatakse Pöide kiriku restaureerimist, millega päästetakse Eesti üks vanim sakraalehitis. Laiaulatuslikud renoveerimistööd jätkuvad ka Kuressaare Laurentsiuse ja Tartu Pauluse kirikus.
Välisministeeriumi prioriteet on laiendada meie kodanike ja ettevõtjate huvide esindamist ja kaitsmist teistes riikides. Tõestas ju tänavune aasta ilmekalt, kui oluline on riigi ja selle kodanike jaoks võimekas välisesindus. Eesti välisesinduste võrgustiku tugevdamine ning laiendamine jätkub.
Riigieelarve ei väärtusta stabiilsust ainult majanduslikus, vaid ka julgeoleku mõttes. Esmakordselt planeerime viia kaitsekulud meie NATO partneritele lubatud eesmärgini – 2%-ni sisemajanduse kogutoodangust, mis tugevdab esmast iseseisvat kaitsevõimet ning tagab riigikaitse stabiilse arengu. See pole pelk lubaduse täitmine, neid vahendeid on meile endile, Eestile kaitsevõime tugevdamiseks vaja.
Austatud Riigikogu! Minu hinnangul on valitsus teinud olusid arvestavad optimaalsed valikud. Teile esitatud eelarve on vastutustundlik eelarve, mis peab vastu ka juhul, kui realiseerub Rahandusministeeriumi riskistsenaarium. Konservatiivne eelarvepoliitika ei ole Isamaa ja Res Publica Liidule ning Reformierakonnale ainult sõnakõlks, see on lubadus. Minu palve ka teile, head opositsioonisaadikud: pidage eelarve menetlemisel samuti pühaks range eelarvepoliitika põhimõtteid, nagu viimased kaks kümnendit olete teie kõik, on kõik Riigikogus esindatud erakonnad teinud. Suur väljakutse on hoiduda kulutustest, mida küll tahaks teha, kuid mille jaoks raha ei ole. Eesti rahandus on üks kõige paremini korras olevaid rahandusi Euroopas. See on väärtus, mida hoida! Esitatud eelarve hoiab riigi rahanduse korras. Kutsun teid üles menetlema eelarvet konstruktiivselt ja hääletama esitatud eelnõu poolt. Aitäh teile ja jõudu tööle!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra peaminister! Avan läbirääkimised fraktsioonide volitatud esindajatele. Kõigepealt kutsun kõnetooli kolleeg Kadri Simsoni Keskerakonna fraktsiooni esindajana.
|
|
Kadri Simson
Head kolleegid! Lugupeetud peaminister! Hetk tagasi anti Riigikogule üle tuleva aasta riigieelarve. Ja kui tavaliselt on tegemist sügisese istungjärgu kõige olulisema eelnõuga, siis EFSF-i taustal on riigieelarve jäänud tänamatult tagaplaanile ja ilmselt jääbki sinna. Kogu tähelepanu on pöördunud teiste riikide probleemidele, justkui meil endal ei olekski muresid, millega tuleks tegelda. Paraku on Eesti inimeste mured kärpeaastatega pigem kasvanud ja ka järgmise aasta riigieelarvega ei pakuta nende muredele toimivaid lahendusi.
Me kuulsime, et tuleva aasta eelarve mahuks on prognoositud 6,2 miljardit eurot. Seejuures arvestatakse märkimisväärsete maksutuludega. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine peaks kasvama, sotsiaalmaksu laekumine peaks ka kasvama ja käibemaks samuti. Need peaksid tulema palgatõusude ja sisetarbimise kasvu kaudu. Kuulates ühelt poolt valitsuse kurtmist maailmamajanduse kasvuväljavaadete halvenemise üle ja teisalt saades Riigikogu menetlusse ülimat optimismi täis kohaliku eelarve, tekib paratamatult kahtlus, kas maksutulude planeerimisel on ikka reaalset elu arvestatud või anti meile täna üle blufieelarve. Loomulikult aitavad eelarve tulude mahtu suurendada ka riigiettevõtete dividendid. 2012. aastal suureneb prognoosi kohaselt riigi dividenditulu 13,9 miljoni euro võrra. Suurimat dividenditulu loodetakse taas kord Eesti Energiast. Seega pole ime, et ettevõttel ei ole raha investeeringuteks ja iga väiksema tormituule tagajärjel on osa Eestist pimeduses ning tegevust üritatakse rahastada laenudega.
Ühe põhilise hea uudisena esitatakse meile pensionide 4,4%-list kasvu ning riigipoolsete maksete taastamist kohustusliku kogumispensioni fondi. Kuid mõtleme nüüd. Kui viimaste aastate hinnatõusud on olnud märkimisväärselt kiiremad kui nüüd üle aastate esimene pensionikasv, kas siis on midagi, millega kiidelda? Ja ka pensionimaksete taastamises pole midagi erakordset, see peaks olema normaalne, mitte erakorraline, et valitsus enda antud lubadustest kinni peab. Kuid me oleme ikka olukorras, kus Eesti pensionid on naeruväärselt madalad. Praeguse inflatsioonitaseme juures tuleks pensione tõsta oluliselt rohkem, et tagada meie vanematele ja vanavanematele elamisväärne elu. Ja veel kord: kui valitsus lubas 2013. aastal taastada riigipoolsed maksed kohustusliku kogumispensioni fondi, siis kahtlemata peabki valitsus oma lubadust täitma.
Oluline on näha riigieelarves numbrite taga ka inimesi. Me ei aruta 2012. aasta eelarvet mitte sellepärast, et Riigikogu tunneb rõõmu arvude liitmisest või lahutamisest, vaid meie eesmärk on saavutada selline tulemus, et elu Eestis muutuks paremaks. Inimestele on olulised sisejulgeolek, haridus ja avalikud teenused. Kahjuks ei ole selles vallas ühtegi edusammu näha. Päästjate ning politseinike palgatõusuks eelarve raha ette ei näe. Septembrikuus mõtleme tavapäraselt rohkem haridusele, aga meie õpetajate jaoks jääb alles 8%-line palgakärbe. Seega on küsimus prioriteetides ja nähtavasti pole need valdkonnad siis ikka veel valitsuse prioriteediks. Selline lühinägelik suhtumine võib saada Eestile ohtlikuks. Parem ja odavam on hoida spetsialiste koduses Eestis kui asuda neid aastaid hiljem kuluka "Talendid koju!" kampaaniaga koju tooma.
Ma tahan kindlasti rääkida ka sellest, et mitmed pikad kriisiaastad on viinud Eesti olukorda, kus paljudele lastele on koolilõuna ainus soe toit päevas. Hinnatõusud on koolilõunat kärpinud, halvendanud tema kvaliteeti ja vähendanud kättesaadavust. Keskerakond esitas juba kevadel esimese eelnõuna Riigikogu menetlusse ettepaneku, et uuest aastast oleks koolilõuna portsjoni maksumus üks euro ja et selle lõuna saaksid kõik koolilapsed. See eelnõu on unustatud komisjonide sahtlitesse, aga nüüd oleks aeg see välja tuua, et järgmisel kooliaastal lapsed toitu saaksid.
Palun lisaaega!
|
|
Esimees Ene Ergma
Palun, kolm minutit aega juurde!
|
|
Kadri Simson
Lisaks inimeste arvel tehtud kärbetele põlistab järgmise aasta eelarve järjekordselt kohalike omavalitsuste kärped. Kui 2009. aastal vähendati kohalike omavalitsuste tulumaksu osa 11,93%-lt 11,4%-le, siis räägiti sellest kui ajutisest meetmest. Aga ilmselt jääb valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsioonide läbirääkimiste lõpp-protokoll ka sel aastal 2012. aasta riigieelarve osas allkirjastamata, sest kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa 11,93% ei taastata ning samuti ei tagata vajalikus mahus tasandusfondi.
Kui me sügisel uuesti siin Riigikogus kogunesime, siis oli meil ühe esimese asjana võimalus ära kuulata presidendi kõne. Omavalitsuste raskele olukorrale juhtis siin Riigikogu saalis tähelepanu ka taasvalitud president. Tuletan teile meelde tema kõnet 12. septembril 2011. aastal, kus ta ütles, et see, et valitsuse ettepanekul ja parlamendi heakskiidul on järjekindlalt vähendatud linnade ja valdade tulusid, on fakt. Nüüd, kui me kuuleme uudist, et Eesti rahandus on nii heas korras, peaks mõtlema ka selle peale, et Eesti ei ole ainult Toompea mägi, vaid on ka Eesti linnad ja vallad ning nende kärpeid ei tohiks samuti aastateks põlistada.
Kahjuks pole aastaga midagi oluliselt paremaks muutunud ja seetõttu pean ma siin tsiteerima möödunud aasta eelarve kõnet. Siis me ütlesime, et ei saa heaks kiita dokumenti, mis on tehtud omaenda kodanike ja omavalitsuste raskustesse jätmise arvel. Ei saa kiita dokumenti, mille eesmärk on vaid teenida kiitust rahvusvahelisel areenil. Ei saa kiita dokumenti, mis tähendab paljudele inimestele täna veel Eestiga seotud unistuste luhtumist. Eesti kodanikud väärivad paremat ja Eesti riik väärib seda, et 2012. aastal ei oleks tema eelarve blufieelarve. Tänan tähelepanu eest!
|
|
Esimees Ene Ergma
Tänan, kolleeg Kadri Simson! Palun nüüd kõnetooli kolleeg Sven Mikseri, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja.
|
|
Sven Mikser
Austatud juhataja! Hea peaminister! Kolleegid! Kuulates peaministri ettekannet, otsisin hoolega omadussõna, millega seda kokku võtta, ja vägisi tuli pähe üks selline pisut kirjanduslik ja tavakeeles mitte väga kasutatav sõna "suurustlev". Jäi mulje, et järgmisel aastal saab Eesti mitte ainult et korda, vaid suisa valmis. Minul tuleviku pärast muret tundva inimesena tekkis küsimus, et mida me siin siis ülejärgmisel aastal tegema hakkame. Tegelikkus muidugi nii ilus ei ole. Enese kiitmine ja enda pidev teistele eeskujuks seadmine on hea, kuni see täidab n-ö positiivse reklaami otstarvet ja kuni me suudame teisi selles veenda, et me nii head oleme. Ohtlikuks muutub see siis, kui me ise oma juttu üleliia uskuma hakkame. Meile üle antud eelarvel on kindlasti palju puudusi. Üks põhimõttelisi neist ulatub tagasi Riigikohtu lahendini aastast 2010, milles valitsusele anti üheselt märku, et omavalitsuste kohustused ja nende kohustuste täitmise tagamine rahaliste vahenditega ei ole Eestis selge ja valitsus peaks siinkohal midagi tegema. Mida valitsus on siis teinud? Sisuliselt mitte midagi. Ka president küsis seda istungjärku sisse juhatades siit kõnepuldist, kui kaua see saab niimoodi jätkuda. Ja ma tahaks öelda, et on muutunud kuidagi sümptomaatiliseks, et pea iga rahandusega seotud teema arutelul siin saalis tõusetub põhiseadusega vastavuse küsimus. Kindlasti ei peaks see niimoodi olema.
Nüüd eelarve realistlikkusest. Peaminister ütles meile, et see eelarve on tehtud vastutustundlikult ja piisava varuga, et pidada vastu ka riskistsenaariumide rakendumisele. Alles täna hommikul võisime kuulda, et Eesti Pank päris sama ei arva. Me teame, et maailmamajanduses toimuvad väga tormilised protsessid, Euroopa majandusest rääkimata, ja majandusprognoosid muutuvad hetkel jälle peaaegu samasuguse kiirusega nagu ilmaprognoosid. Valitsus on nagu ikka valinud Rahandusministeeriumi pakutud stsenaariumidest positiivseima. Loomulikult ei saa kellelgi olla midagi selle täitumise vastu. Aga ma tahaks väga loota, et täitub peaministri lubadus, et me ei pea hakkama ei eelarve menetlemise käigus ega ka pärast selle vastuvõtmist siin saalis taas krokodillide kombel seda eelarvet õhemaks närima. Meie peaminister ja rahandusminister armastavad väga rääkida eduloost rahanduses ja eelarve tasakaalus hoidmise tähtsusest. Loomulikult on need tähtsad küsimused. Aga sellist edulugu, nagu Eesti viljeleb, ei saa endale lubada mitte ükski normaalse rahandusega riik, sest juba mitmendat aastat hoitakse stabiilsust töötuskindlustuse kaudu. Normaalse rahandusega riigis ületavad töötuskindlustuse tulud kulusid oludes, kus töötus on madal, ja kulud tulusid ajal, mil töötus on kõrge. See, kui Eestis 2011. aasta 12,7%-lise tööpuuduse ja järgmisel aastal 11,1%-lise tööpuuduse juures töötuskindlustuse tulud ületavad kulusid, et riik saaks nende tulude abil parandada üleüldist eelarve tasakaalu, ei ole kindlasti mitte normaalne. See on raha, mis tuleks sellisel keerulisel hetkel kulutada selleks, et hoida meie tööjõudu tegevana siin Eestis. Meie aga saadame oma töövõimelisi inimesi siit minema.
Kelkimist ja suurustlemist on eelarves veelgi. Valitsus toob positiivsena välja, et sotsiaalkindlustuse reservid kavatsetakse riigistada.
Ma palun lisaaega!
|
|
Esimees Ene Ergma
Palun, kolm minutit!
|
|
Sven Mikser
Seejuures on jutt selline, et natsionaliseerimisele kuuluva vara praegused käsutajad peaksid valitsusele suisa tänu avaldama. Millegipärast pole seda tänu kuulda olnud. Suurustletakse ka sellega, et pensioni tõstetakse koguni 4,4%, samal ajal kui indeks, palkade kasv ja inflatsioon lubaksid pensioni tõsta 5,4%.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon seab eelarve menetlemise käigus kindlasti esiplaanile inimese, mitte makromajandusliku statistika. Nagu eelkõneleja juba mainis, on õpetajate, kultuuritöötajate, päästjate, kiirabi-, ja sisejulgeolekutöötajate väärtustamisest selle eelarve puhul äärmiselt keeruline kõnelda. Sotsiaaldemokraadid on pikemat aega juhtinud tähelepanu ka vajadusele tõsta tänaseks naeruväärseks muutunud 19-eurost universaalset lastetoetust. Kindlasti on eelarve sees prioriteete muutes võimalik neid probleeme vähemalt osaliselt leevendada. Aga ma tahaksin öelda, et riigi tulupoliitikat oluliselt muutmata ei ole siin võimalik murrangut saavutada. Muidu läheb jälle nii nagu seni. Valitsus taob trummi, et vähendatakse inimeste kodukulusid, samal ajal tõstetakse elektri- ja toasoojahinda. Valitsus kelgib, et hakkab kõigile pakkuma tasuta kõrgharidust, samal ajal kui tasuta kõrghariduse kättesaadavust ja noorte valikuid tegelikult hoopis kitsendatakse.
Peaminister pani meile siin südamele, et me oleksime eelarvet menetledes vastutustundlikud ja et opositsioon ei esitaks eelarve menetlemise käigus selliseid kulusid, mille katmine ei ole riigile jõukohane. Loomulikult me mõistame, et riigile on jõukohased just nimelt need valikud, mille valitsus eelarvet kokku pannes on meie ette toonud, ja nende eelistuste muutmine ei ole riigile jõukohane. Mina niimoodi ei arva. Ma loodan väga, et parlament suudab eelarve menetlemisel käituda tõelise parlamendina, teha siia vajalikud muudatused, mis võimaldaks meil öelda, et ehkki riik ei saa eeloleval aastal valmis ega korda, oleme meie andnud oma parima, et seista Eesti inimeste heaolu eest. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Palun kõnetooli Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!
|
|
Urmas Reinsalu
Austatud Riigikogu esinaine! Austatud härra peaminister! Head saadikurühmad! Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni seisukohalt ei ole tegemist sugugi mitte mingi kiitlemisega peaministri poolt, vaid riigieelarve eelnõus sisalduvate arvude täiesti kiretu väljatoomisega. Nende arvude puhul on langetatud väga põhimõttelisi valikuid. Jah, esimene põhimõtteline valik on konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtete järgimine ja liikumine koalitsiooni kokkuleppes võetud suunas säilitada eelarve tasakaal ka aastaks 2013. Ma ei taha aga sugugi nõus olla sellega, et eesmärgina on vastandatud inimesi ja nende vajadusi ning konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtteid. Seda, milleni nende väärtuste vastandamine võib viia, me näeme ka mitmetest Lõuna-Euroopa kurbadest juhtudest.
Teine põhimõtteline probleemide ring, mis seondub inimese arvestamisega ja selles eelarves seatud eesmärkidega ning millega IRL-i fraktsioon kahtlemata on nõus ning mida ka meie valitsuskoalitsioon toetas, on jätkuv tegelemine tööhõive olukorra parandamisega. Siin on samuti kaks põhimõttelist valikut: esiteks, investeeringute kasv selles eelarve eelnõus ja, teiseks, aktiivsete tööturumeetmete rahastamise säilimine olukorras, kus registreeritud töötuse absoluutarvud on viimase aastaga ligi kaks korda vähenenud. See on oluline põhimõte, et kuigi registreeritud töötus kahaneb, on aktiivsete tööturumeetmete rakendamine pikaajalise töötuse vähendamiseks kindlasti üks tõsiseid teemasid ja kuulub ka parlamendi järelevalve alla.
Ei saa sugugi nõustuda nende väidetega, otsekui kahaneks seoses tasuta kõrghariduse reformiga üliõpilaste ligipääs haridusele. See on kindlasti üks olulisemaid reformiteemasid, mida parlament peab järgmisel istungjärgul käsitlema, kuid reformi eesmärk on vastupidine: pere varalisest sissetulekust sõltumata peab ligipääs kõrgharidusele paranema, mitte kahanema.
Oli ka viide sellele, et eluasemekulude tõus on Eestis probleem ja reguleeritud hindade puhul peab riik tagama sõltumatu järelevalve. Tuletan meelde, et mitte valitsus ei kehtesta Eestis hindu, vaid reguleeritud hinnad kuuluvad sõltumatu regulaatori järelevalve alla. Valitsus on siin kasutanud oma võimalusi ja on rakendanud KredExi kaudu korterelamute renoveerimise programmi. On mõistlik, et on astutud edasi ka järgmine samm ja otsustatud laiendada seda programmi eramajade renoveerimisele.
Üldjoontes on kindlasti õige, et maailmamajanduse trende tuleb arvestada nii valitsusel kui ka parlamendil seda eelarvet menetledes. Seetõttu on igati asjakohane, et selle aasta kvartaalsetele majanduskasvu numbritele vaatamata on valitsus võtnud järgmise aasta majanduskasvu aluseks palju konservatiivsema lähenemisnurga, ja see peaks olema eelduseks, et meil ei tule asuda negatiivseid riigieelarveid tegema.
Loodan, et selle eelarve menetlemine kulgeb asjalikus õhkkonnas, kus esitatakse väiteid, mis on objektiivsed, mitte eksitavad. Eelarve muudatusettepanekute tegemisel tuleks juhinduda, nagu ka peaminister ütles, põhimõttest, et jagada saab neid vahendeid, mis meil on olemas, ja et raha tuleb töötegemisest, mitte riigikassast, vaid ikkagi maksude ja ühiskonna reaalse tööhõive kaudu. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu! Ma palun veel kord kõnepulti härra peaministri!
|
|
Peaminister Andrus Ansip
Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Ma kutsun veel kord austatud Riigikogu üles menetlema eelarvet väga konstruktiivselt ja hoidma Eesti rahandust heas korras. Minu jaoks on ausus kreedo, kõik peavad ausad olema. Ausad peavad olema iseäranis poliitikud, iseäranis need poliitikud, kes on valitud Riigikogusse. Ma kuulsin äsja hämmeldusega väidet, nagu kavatsetaks käesoleva riigieelarvega riigistada või natsionaliseerida meie sotsiaalkindlustusfondide reserve. See on vale! Sellist plaani Vabariigi Valitsusel ei ole ja kui selline hull plaan mõnel Vabariigi Valitsuse koosseisul peaks tekkima, siis ma olen väga veendunud, et Riigikogu seda kindlasti ei luba.
Sven Mikser ütles, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond väärtustab inimest. Ma olen veendunud, et Reformierakond, Keskerakond ning Isamaa ja Res Publica Liit väärtustavad samuti inimest, ja ma olen veendunud, et inimeste väärtustamine seisneb ka selles, et nendele ei valetata. Alati tuleb rääkida tõtt. Aga kui Sven Mikser ütleb, et on ohtlik, kui me oma juttu ise usume, siis järelikult ei ole tegemist tõe rääkimisega. Minu jaoks on need avaldused märksa laiema tähendusega kui pelgalt järgmise aasta riigieelarvet puudutavad avaldused. Riigi tulupoliitika vajab muutmist, ütles Sven Mikser. Kindlasti, see tulupoliitika on pidevas muutumises, aga kui eesmärgiks on maksude tõstmine, siis tuleks valijatele ausalt öelda, et järjekordselt tahetakse kehtestada automaks, kinnisvaramaks ja lubada selle arvel siis mingisuguseid kulutusi.
Kui ühelt poolt heidetakse eelarve eelnõu koostajatele ette liigset optimismi, öeldakse, et on võetud Rahandusministeeriumi kõige optimistlikum prognoos – mis jälle ei vasta tõele, sest aluseks on võetud baasstsenaarium, mitte kõige optimistlikum ega kõige pessimistlikum –, siis samal ajal ei saa ometi nõuda kulude olulist suurendamist. Need kaks asja ei mahu kokku. Riigieelarve ei saa olla parun Münchhauseni laadis, kulud peavad vastama tuludele. Kui nad mingil ajahetkel ei ole vastavuses, siis enamasti peaksid tulud ületama kulusid, aga raskematel aegadel tuleb needsamad tulud, mida headel aegadel on kogutud, halbadel aegadel suurenenud kulude katteks ära kulutada.
Olen veendunud, et see eelarve on realistlik, arvestab meie praegusi võimalusi ja arvestab ka tulevikustsenaariume, mis ei ole sugugi optimistlikumad. Ma julgen öelda, et see on ka arvudega tõestatav. Juhul kui peaks realiseeruma Rahandusministeeriumi prognoositud negatiivne stsenaarium, mille järgi majandus kasvab vaid 1%, saab defitsiit olema 2,9%, mitte 2,1% ja see tähendab, et Eesti mahub endiselt veel stabiilsus- ja kasvupakti seatud raamidesse. Ma kutsun teid kõiki hääletama eelarve poolt! Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan läbirääkimised.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
