|
|
» Stenogramm » Esmaspäev, 19. september 2011
Stenogramm » Esmaspäev, 19. september 2011
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| II ISTUNGJÄRK |
| Esmaspäev, 19. september 2011, kell 15:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
17:18 Arupärimine laste vaesuse ja lapsetoetuse kohta (nr 19)
|
|
Esimees Ene Ergma
Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Yana Toomi, Marika Tuus-Lauli, Mailis Repsi, Mihhail Stalnuhhini, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Kalle Laaneti, Tarmo Tamme, Jüri Ratase, Olga Sõtniku, Priit Toobali, Vladimir Velmani, Viktor Vassiljevi ja Ester Tuiksoo tänavu 18. mail esitatud arupärimine laste vaesuse ja lapsetoetuse kohta. Palun kõnepulti kolleeg Yana Toomi!
|
|
Yana Toom
Proua eesistuja! Head kolleegid! Meil on arupärimine härra ministrile. Ma vist ei hakka seda täies mahus ette lugema, kuna ma vaatan kella. Lühidalt on selle sisu see, et Eesti on riik, kus on hea lapsi sünnitada – meil on teatavasti vanemahüvitis, mida makstakse pikalt ja mis on väga hea meede. Aga mis saab siis, kui see vanemahüvitis ühel päeval lõpeb? Siis võib üks ema avastada, et tema pangaarvel on vaid 19 eurot 18 senti lapsetoetust. Sellest tulenevadki meie küsimused ministrile. Esimene küsimus on selline: "Kuivõrd õiglane on Teie hinnangul lapsetoetuse suurus – 19 eurot ja 18 senti –, arvestades jätkuvat hinnatõusu ja reaalpalga vähenemist?" Teine küsimus: "Peaminister Andrus Ansip oli juba 2009. aastal seisukohal, et lapsetoetuse süsteem tuleks muuta vajaduspõhiseks. Sarnane eesmärk on kajastatud ka koalitsioonileppes. Palun nimetage, milliste kriteeriumide järgi jagate lapsed vajaduspõhise toetuse saajateks ning seda mitte vajajateks? Milliste mõõdikute abil kavandate määrata toetuse erinevad suurused nende laste vahel, kes teie kriteeriumide alusel peaksid toetust saama?" Ja kolmas küsimus: "Kuidas te hindate olukorda, kus toimetulekutoetuse arvestamisel loetakse lapsetoetus sissetulekuks? Kui see nõue oleks tühistatud, kuidas see Teie hinnangul mõjutaks toimetulekusaajate hulka? Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Yana Toom! Palun härra sotsiaalministri jälle kõnepulti!
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Ma väga tänan teid, et te vanemahüvitisele nii kenasti viitasite! Vanemahüvitis on tõepoolest väga hea meede, mis on Eestis sündimuse kasvule kaasa aidanud. Usun, et vanemahüvitise meedet ei hakka ükski Eesti Vabariigi valitsus tema põhimõtetest lähtuvalt muutma.
Nüüd teie küsimuste juurde. Esiteks, lapsetoetuse suurus. Tulen aga tagasi veel teie sissejuhatuse juurde, kus te küsisite, et kui emal lõpeb lapsetoetus ära, mis ta siis tegema peab. Väga mõistlik oleks, et inimene naaseb mingil hetkel tööturule. Ja kui ta teeb seda enne, kui vanemahüvitis lõpeb, siis selles ei ole ka midagi hullu. Kui me vaatame eri riike, siis üldiselt naised naasevad tööturule märksa varem, kui laps poolteiseaastaseks saab. Nii et kindlasti on erinevaid võimalusi.
Aga tulen nüüd lapsetoetuse suuruse juurde. Ei maksa ära unustada, et meil on peretoetusi mitut liiki. Kui me lapsetoetusest räägime, siis tõesti, esimese ja teise lapse puhul on toetuse suurus 19 eurot ja 18 senti, aga kolmanda lapse ja järgmiste laste toetus on juba 57 eurot ja 54 senti, mis on oluliselt suurem. Tuleb meeles pidada, et lapsetoetust makstakse lapse kasvatamisega seotud kulude osaliseks, ma rõhutan veel kord: osaliseks katmiseks. Sellest tulenevalt on kindlasti äärmiselt keeruline öelda, milline oleks õiglane lapsetoetuse suurus. Kõigile meile meeldiks, kui see summa oleks suurem. Samas peame arvestama, millised on riigi rahalised võimalused, kui suured on teistesse sektoritesse, riigieelarvest teistesse valdkondadesse minevad summad. Sellest tulenevalt saame planeerida ka sotsiaalvaldkonna kulude katmist.
Kui vaadata peretoetusi, siis neid on kokku üheksa liiki. Mõni aeg tagasi, kui me läksime üle eurole, andsime nendest isegi ilusa pisikese informatiivse voldiku välja, et inimestel oleks lihtsam aru saada, mitu eurot miski toetus on ja kuidas neid taotleda. Soovitan teil tutvuda – see on mõlemakeelne, ühtpidi eesti keeles, teistpidi vene keeles, nii et saate näha, millised toetused meil on. Tahan meenutada, et peretoetusi makstakse kumulatiivselt. Kui lapsel või perel on õigus mitmele toetusele, siis makstakse neid samaaegselt. Seega ei ole lastega perede toetamisel õige hinnata üksnes esimese ja teise lapse toetuse suurust, kõiki peretoetusi tuleb hinnata nende koosmõjus.
Teises küsimuses päritakse, mis saab tulevikus eelkõige vajaduspõhisest toetuste süsteemist. Kui te koalitsioonilepingut loete, siis näete, et seal on kirjas eesmärk saavutada mõistlik tasakaal universaalsete ja sihitatud toetuste vahel. Keegi ei räägi universaaltoetuste otsesest kaotamisest. Küll räägime väga selgelt seda, et need, kes rohkem abi vajavad, peaksid saama rohkem abi, ja nende arvel, kes vähem abi vajavad, saaks rohkem maksta nendele, kes rohkem abi vajavad.
Vajaduspõhise lähenemise all peetakse silmas eeskätt toetuste sihitamist suuremas vaesusriskis olevatele peretüüpidele. Süsteemi muutmine eeldab põhjalikku eelanalüüsi, sh kuluefektiivsuse analüüsi. Me oleme plaaninud, et sissetulekut toetava kombineeritud toetuste süsteemi arendamiseks alustame järgmisel aastal lastele ja peredele suunatud toetuste ja teenuste kontseptsiooni ehk nn rohelise raamatu väljatöötamist. Rohelise raamatu koostamine on nii laste ja perede arengukava 2012–2020 kui valitsuse tegevusprogrammi üks eesmärk. Eks me püüa selle rohelise raamatu koostamise käigus analüüsida olemasolevate peretoetuste ja teenuste süsteemi, sh hinnata selle efektiivsust ja vajadusel teha ettepanekud süsteemi tõhustamiseks või muutmiseks.
Kolmas küsimus puudutab toimetulekutoetuse ja lapsetoetuse seost. Tasub meenutada, et toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse arvesse kõik peretulud, sh sotsiaalkindlustushüvitised. Lapsetoetus on pere tulu ja seda ei maksta toimetulekutoetusele lisaks. Kui seda tehtaks, võiks see kaasa tuua olukorra, kus lastega peresid koheldakse toimetulekutoetuse määramisel erinevalt kui näiteks pensionäride peresid või töövõimetute peresid. Teatavasti on toimetulekutoetus vaesuse leevendamise abinõu. Seda makstakse juhul, kui inimene ei ole suuteline tööga või muude allikate abil, sh sotsiaalkindlustushüvitiste, näiteks pensioni, vanemahüvitise või peretoetuse või ka haigus- või töötushüvitise abil endale ja oma perele piisavaid elatusvahendeid hankima. Toimetulekutoetuse eesmärk on tagada inimestele nii suur sissetulek, et see peale eluasemekulude tasumist kataks toimetulekupiiri. Kindlasti on toimetulekutoetus n-ö viimane turvavõrk ja toimetulekupiir on kõikide perede puhul sama. Sellest tulenevalt on meie seisukoht läbi aegade olnud, et toimetulekutoetuse maksmise arvestamisel ei arvata välja lapsetoetusi ja muid peretoetusi. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, härra sotsiaalminister! Teile on ka küsimusi. Palun kõigepealt kolleeg Heljo Pikhof!
|
|
Heljo Pikhof
Aitäh, proua juhataja! 2005. aastani igatahes maksti toimetulekutoetuse saajatele lisaks ka lapsetoetust. Nüüd aga minu küsimus. Kui lähtuda inimarengu aruandest, siis seal toodi välja, et laste sündi toetatakse meil heldelt, aga laste kasvatamist mitte. Ja uuringud näitavad, et inimesed tunnevad puudust eelkõige riigi materiaalsest toest, lasteaiakohtadest. Kui nad planeerivad lapsi, siis nad ei tea, kas nad suudavad neile inimväärset lapsepõlve pakkuda ja hea hariduse anda. Nagu me teame, lähevad paljud emad-isad oma lastega mõnda lähiriiki elama ja jäävadki sinna. Kas te ei ole mõelnud, et võib-olla mõne aja pärast on juba hilja midagi laste toetamiseks teha?
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Eesti riik on laste toetamisel päris palju ära teinud. Kui me sellesama vanemahüvitise võtame, siis see aitab ikkagi noorel perel kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni üsna kenasti hakkama saada. Kui tulla tagasi sellesama inimarengu aruande juurde või OECD kirjutiste juurde, siis te väga õigesti ütlesite – esimeses lausepooles küll mitte nii täpselt, aga teises küll –, et inimesed ootavad eri uuringute, ka ministeeriumi tehtud uuringute andmetel eelkõige teenuste olemasolu ehk just nimelt lapsehoiu teenuste võimalusi, lasteaiakohti. See näitab väga selgelt seda, et kuna vanemahüvitise saajate hulgas on suures enamuses naised, siis naiste soov tööturule tagasi minna on märkimisväärne. Ja loomulikult, kui tööle tagasi minna, siis peab olema koht, kuhu laps jätta, ja selleks on eelkõige vajalik lasteaiakoht. See on omavalitsustele väga tõsise mõtlemise koht! Kõikidest uuringutest on tõesti välja tulnud, et lasteaiakoht on äärmiselt tähtis. Ja mitte ainult lasteaiakoht, vaid ka muud sotsiaalteenused, mida omavalitsused pakuvad – neidki peab rohkem olema. See on tõsi!
Mis puutub peretoetuste süsteemi, siis minu hinnangul on igati mõistlik minna ikkagi rohkem sihitud toetuste suunas. On mõistlik, et need, kes rohkem abi vajavad, saavad seda rohkem ja nende arvel, kes vähem abi vajavad, suudame pakkuda rohkem nendele, kes abi enam vajavad. See on igati loogiline, igati mõistlik. Ma väga loodan, et kui me tänavu võtsime eesmärgiks laste ja perede arengukava kuni 2020. aastani, siis järgmisel aastal käivitame ühe tegevusena juba sellesama rohelise raamatu koostamise ja et selle raames pakuvad eri poliitilised jõud meile piisava sisendi selleks, et me saaksime pakkuda Eesti peredele ja Eesti lastele parima võimaliku tuleviku. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Yana Toom!
|
|
Yana Toom
Aitäh, proua eesistuja! Härra minister! See võib kõlada natuke paradoksaalselt, aga kas te ei leia, et laste suhtes me peaksime tegutsema natuke kiiremini – sellel lihtsal põhjusel, et lapsepõlv on see aeg, millal inimesse n-ö kodeeritakse sisse tema tulevik. Pedagoogid väidavad, et last ei saa enam ümber teha, kui ta on vähemalt viis ja pool aastat vana. Ja kui ta elab viis esimest eluaastat vaesuses, kui ta sööb putru, mis on veega keedetud, kas ta siis üldse saab kunagi sellest üle? See on võib-olla väga emotsionaalne küsimus, aga siiski – vaadake Tallinna linna andmeid! Võtame augustikuu: aastal 2009 elas augustikuus toimetulekutoetusest 377 last, 2010. aastal 825 last, tänavu 946 last. See arv seega suureneb hüppeliselt. Mis puutub sellessesamasse teie nimetatud laste ja perede arengukavasse, siis see pole veel vastu võetud. Aga ta on läbi töötatud ja selles on niisugune ambitsioonikas siht, et suhtelises vaesuses elab meil praegu 17,3% lapsi, aastal 2020 see arv peab olema 17%. Kas see ei ole liiga väike eesmärk?
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Vastan natukene pikemalt. Te mainisite Tallinna linna ja alustasite üldse sellest, kas ei ole hilja. Ütlen veel kord: kõige olulisem on, et omavalitsused lastele vajalikke teenuseid pakuksid. Te rääkisite laste toitumisest – teatavasti on lasteaedade hoolekogudel võimalik teha omavalitsusele ettepanek vabastada osa lapsi toiduraha maksmisest. Ma olen ise olnud hoolekogu esimees, me tegime niisuguseid otsuseid küll ja küll.
Selles mõttes peab iga omavalitsus väga tõsiselt mõtlema selle üle, millised on tema sotsiaalkaitse kulutused. Mul on ühele järgmisele arupärimisele vastamiseks käepärast andmed, mis näitavad sotsiaalkaitse kulutuste osakaalu omavalitsuste lõikes. Mis ma sealt näen? 2010. aastal oli Eestis omavalitsusi, kus sotsiaalkaitse kulutus ühe inimese kohta oli 300 kuni 400 krooni – need olid kümme viimast, kõige kehvemad –, ja olid omavalitsused, kus inimesele kulutatud sotsiaalkaitse summa oli 3000 kuni 4000 krooni. See näitab omavalitsuse prioriteete. Kui lastele ei pakuta lasteaedades sooja toitu või kui üldiselt isegi pakutakse, aga ei vabastata vajadusel tasu maksmisest, siis on asi halb. Ma ei usu, et ei vabastata – kui ikka palve on, siis antakse võimalus. Aga see on esimene asi: pakkuda lapsele sooja toitu lasteaias, sealt edasi pakkuda talle sooja toitu koolis. Siis on laps juba üsna heas seisus.
Mis puutub üldiselt perede seisu, siis jah, riik tagab täiendavalt ka toimetulekutoetuse, mille me eelmisel aastal suurendasime 1200 kroonini. Need on põhilised asjad, mis tuleb teha: tuleb garanteerida lapsele soe söök ja loomulikult sinna kõrvale ka huvitegevus, kui vähegi võimalik on. Omavalitsuse sotsiaaltöötajad peavad sellega tõsiselt tegelema.
Nüüd, kui te räägite suhtelisest vaesusest, siis eesmärk jõuda 17,3% asemel 17%-ni on täiesti teadlikult võetud. Suhtelise vaesuse hindamine sõltub ju väga paljudest kriteeriumidest. Objektiivselt võttes on too suhtelise vaesuse näitaja 15–17% üsna tavaline – see on paljudes riikides nii. Me püüame praegust olukorda hoida ja muuta natukene paremaks, et tulevikus ei peaks rääkima sellest, et laste olukord läheb halvemaks. Sellepärast ka kõik need muudatused. Kui te võtate omavalitsuste sotsiaalkaitse kulud lauale – ja seda te võiksite teha siin Riigikogus –, siis palun vaadake, kui suured on omavalitsuste kulutused. Te olete ise eri piirkondadest. Kuidas saab olla nii, et üks omavalitsus panustab inimesse 300–400 krooni ja teine 3000–4000? Viimaste puhul ei ole veel investeeringuid arvestatud, kui me ka investeeringud arvesse võtame, siis ühe omavalitsuse kulutused olid 21 000 krooni. See on oluline märk, mis näitab, millised on prioriteedid kohapeal. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Marika Tuus-Laul!
|
|
Marika Tuus-Laul
Aitäh! Austatud minister! On kahju, et laste vaesus pole viimastel aastatel mitte vähenenud, vaid vastupidi, suurenenud. Neid lapsi, kes kannatavad tühja kõhtu ja kes ei saa piisavalt süüa, oli TAI uuringu järgi 2006. aastal 11,1% ja 2010. aastal 15,7%, sisuliselt 16%. Miks see asi meil ikkagi hullemaks läheb? Toon ka näite: Narvas, kus me teame, et majanduslanguse tõttu paljud ettevõtted läksid pankrotti ja suleti, on toimetulekutoetuste väljamaksmine kasvanud viimasel kolmel aastal koguni 430%. Miks see olukord meil Eestis nii masendav on? Miks vaesus kasvab ja me ei suuda sellele piiri panna?
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Te viitasite TAI uuringule. Ma väga soovitan teil see uuring põhjalikult läbi lugeda. Mis seal uuringus on? Selles uuringus küsiti 15–16-aastaste laste käest, kas te lähete tühja kõhuga magama või kas te lähete tühja kõhuga hommikul kooli. Ja vastuse variandid olid: mitte kunagi või mõnikord. Ja "mõnikord" vastanute protsent oli kasvanud 11-lt 15-le. See on lapse subjektiivne hinnang sellele, kas ta mõnikord läheb tühja kõhuga magama. Kas ta ise hindab seda? Kui minu käest küsitakse, kas mina lähen tühja kõhuga magama, ma vastan ka, et mõnikord. Lähen küll, jah. Selles mõttes ei tasu ühest uuringust, ühest protsendist teha väga põhjapanevaid järeldusi.
Mis puutub toimetulekutoetuse maksmisse, siis väga õige, see on küll suurenenud ja selleks on riik ette näinud ka vahendid. Te teate väga hästi, et 2008. aastal oli toimetulekutoetuse kogumaht 90 miljonit krooni, 2011. aastal sai riigieelarvesse selleks planeeritud üle 250 miljoni. Kõvasti suurem summa! Ja ongi! Ning me tagame selle toimetulekutoetuse väljamaksmise. Loomulikult on meil olnud väga suur majanduslangus, see on tinginud inimeste töökohtade kadumist ja mõjutanud toimetulekutoetuse väljamaksmist. Jumala õige, nii ongi! Aga see, et riik suudab ka raskel ajal toimetulekutoetusi välja maksta ja seda summat suurendada, samuti maksta välja muudki toetused, on väga hea.
Ent tulles tagasi vajalike teenuste ja omavalitsuste juurde, ütlen veel kord: riik saab pakkuda toimetulekutoetust, riik saab pakkuda lastetoetust ja muid peretoetusi, aga teenuseid on sinna juurde ka vaja. Sinna juurde on vaja ka lastele sooja toitu lasteaedades. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Eldar Efendijev!
|
|
Eldar Efendijev
Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Te rääkisite piirkondadest. Mina räägin oma piirkonnast Ida-Virumaast. On arusaadav, et siin on jutuks keskmised arvud, teie ka nimetasite keskmisi protsente. Aga kui võtta Ida-Virumaa, siis arusaadavalt seal on vaeseid peresid palju-palju rohkem, iga viies laps elab vaesuses. Mind teeb murelikuks see, et see ei ole ainult tänavuse või paari aasta probleem, vaid on kujunenud välja juba elustiil elada vaesuses. Selline elustiil saab paljudel alguse juba lapsepõlves ja see teeb küllaltki murelikuks. Kui me loodame nendes inimestes, nendes lastes ja noortes oma tulevikku näha, siis selle lootuse täitumine on väga suure küsimärgi all. Siit ka minu küsimus: kui te üldiselt Eesti probleeme arutate, kas te arvestate sellega, et piirkondade vahel on suured erinevused? Näiteks Ida-Virumaa ja riigi muude regioonide vahel?
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Me kogume statistikat tõesti kõikidest piirkondadest. Mis puutub piirkondade erinevustesse, siis tõesti, need on olemas. Ka sotsiaaltoetuse eri liikide osakaalud on piirkondades samamoodi erinevad. Kui me räägime toimetulekust, siis Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti on väga selgelt eristunud: toimetulekutoetuse kasv on seal märkimisväärne olnud. Samas näiteks Ruhnu vallas ei makstud eelmine aasta ühtegi toimetulekutoetust. Okei, seal on väga vähe inimesi, aga siiski. Erinevused piirkondade vahel on.
Mis puutub sellesse, kas vaesuses elamine võib muutuda elustiiliks, siis mina jällegi suunan silmad omavalitsustele, kus lastekaitsetöötajad otseselt töötavad. Paberid on teil laua peal, vaadake laste ja perede arengukava! Me oleme arutanud, kas peaks tegema laste ja perede nõuandekeskused regiooniti või maakonnakeskustesse. Me oleme seal välja pakkunud regiooniti laste ja perede nõuandekeskuste loomise, aga lastekaitsjatelt on informatsiooni vaja. Kui lastekaitsjad annavad meile vajaliku informatsiooni, siis on võimalik sellele ka reageerida. Siis on võimalik arutada, kuidas me saame üht või teist peret aidata või kui mingil põhjusel väikesel lapsel peret ei ole ja ta on jäänud tänavalapseks, siis saab teda aidata lastekodu või asenduskodu, nagu me seda nüüd nimetame. Nii saab lapse ikkagi tulevaseks eluks ette valmistada. Võimalusi on, aga kui lastekaitsjad või sotsiaaltöötajad nendele probleemidele tähelepanu ei juhi ja omavalitsused sotsiaalkaitsesse ei panusta, on lugu halb. Me ei saa ainult riigi toele lootma jääda. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Inara Luigas!
|
|
Inara Luigas
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et kohalikud omavalitsused panustavad sotsiaalellu ja sotsiaaltoetustesse erinevalt, et on kohalikke omavalitsusi, kus on keskmine toetus 300 krooni, ja on ka selliseid, kus see näitaja on 3000 krooni. Tegelikult ei saa aga omavalitsusi üldse võrrelda! On väga tugevaid kohalikke omavalitsusi, kus on töökohad, kus inimestel on kindlustunne tuleviku ees ja nad saavad väga kenasti hakkama, kuid samas on omavalitsusi, kus töötus on suur, kus toimetulek on väga raske ja ka 3000 kroonist jääks puudu. Kas sellisel taustal ei võiks Sotsiaalministeerium kaaluda mingi reservi loomist, et ka kohalikud omavalitsused saaksid vajaduspõhiselt teha taotlusi teatud täiendavate sotsiaalkulude katmiseks? Väljamaksed oleksid diferentseeritud ja tugineksid erisustele. Oleks hea, kui kohalikel omavalitsustel oleks selline õigus.
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Ma täpsustan, et sotsiaalkaitse kulutused ulatuvad tõesti, nagu ma ütlesin, ühest äärmusest teise äärmusesse, aga sinna vahele jääb ju 226 omavalitsust. Ja sellest summast on juba maha arvestatud toimetulekutoetus – selle summa sees ei ole toimetulekutoetust. Nii et vahed on väga suured ja need näitavad väga selgelt ikkagi eelistuste tegemist. Loomulikult, omavalitsuseti on tööbaas erinev, ettevõtete ja ettevõtluse olemasolu on erinev. Siin tasub omavalitsusjuhtidel väga tõsiselt mõelda, et kas on mõistlik äkki ühineda, et saaks oma inimestele paremat teenust pakkuda. Küsimus ei ole selles, kas mina tahan, et minu töökoht vallas vallaametnikuna säilib või ma töötan mõne teise valla heaks. Küsimus on selles, kas kõik need inimesed, kes on ametis valdades või linnades, töötavad kohalike inimeste heaks, selleks, et neid aidata. Kui need kulutused on nii erinevad, siis see näitab rahva endi valitud kohaliku volikogu prioriteetide seadmist. Ma saaksin aru, kui meil oleks ainult üks omavalitsus, kes panustab palju, ja ainult üks omavalitsus, kes panustab vähe, aga kui ma võtan top 10 ja kõige alumised kümme, siis vahe on kordades ja see teeb mulle muret.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Palun, Priit Toobal!
|
|
Priit Toobal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minister, oma vastuses Yana Toomile te rõhutasite korduvalt, kui oluliseks te peate seda, et oleks olemas omavalitsuse tagatud lasteaiakohad ja seal pakutav soe toit. Me peame seda ka väga tähtsaks ja meie idee on, et siin võiks riik omavalitsustele appi tulla. Riik võiks aidata kohalikel omavalitsustel ja peredel leida raha lasteaiakoha ja lasteaiatoidu eest tasumiseks. Keskerakond on esitanud sellekohase eelnõu, mis siin saalis esimese lugemise läbis, aga mingil põhjusel on kusagile toppama jäänud. Kui te seda nii oluliseks peate, siis võib-olla koalitsioonipoliitikuna aitate kaasa, et see eelnõu jõuaks kiiremini siia saali ja me saaksime seda menetleda ja selle seadusena vastu võtta. Üks probleem oleks jälle vähem.
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh tähelepaneku eest! Eks kindlasti Keskerakond juhtiva jõuna Tallinnas teab väga hästi, et Tallinn ei ole selle top 10 hulgas, kes teevad enim sotsiaalkaitse kulutusi inimese kohta. Kui vaadata Tallinna näidet, võime tõesti öelda, et omavalitsusel on prioriteetide seadmise küsimus: kas panustada Tallinna Televisiooni või panustada lasteaedade ehitamisse? Need on väga selged prioriteedid, mida saab valida. Selle raha eest, mis Tallinna linn on televisiooni panustanud – ma ei tea, olen kusagilt lugenud, et seda on suurusjärgus 50 miljonit Eesti krooni –, saab umbes kaks lasteaeda ehitada. Jõudu teile selleks! Ei ole ilmtingimata vaja tulla riigi käest küsima, vahel võiks omavalitsus vaadata natuke oma rahakoti sisu ja teha selle kulutamiseks õiged valikud.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Palun, Priit Toobal, protseduuriline küsimus!
|
|
Priit Toobal
Lugupeetud istungi juhataja, kas te juhiksite vastaja tähelepanu küsimusele, mida küsija küsis, ja kas te jälgite istungi juhatajana, et vastaja vastaks küsimusele, mida küsija on küsinud?
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Kõik vastajad vastavad täpselt nii, kuidasmoodi nad õigeks peavad. Läheme nüüd läbirääkimiste juurde, sest küsimused on lõppenud. Aitäh, härra Pevkur! Ja palun, Yana Toom!
|
|
Yana Toom
Proua eesistuja! Mul tegelikult ei olnud plaanis kõnet pidada, aga ma siiski teen seda. Vabandan juba ette, vahest lähen natuke liiga isiklikuks. Härra minister ilmselt teab, et mul on viis last. Olen kogenud meie lastetoetuste süsteemi 22 aastat ja seetõttu tean, et tegelikkuses asjad Eesti riigis paraku ei toimi. Ei ole tegelikus elus nii, et ühele toetusele lisandub teine jne, jne. Ei ole nii! Naise ees on alati valik, kas ta elab väärilist elu, teeb karjääri, ostab endale uusi saapaid või, ma ei tea, käib puhkusereisidel või siis sünnitab ja kasvatab lapsi. Ja see ei ole normaalne!
Iga viie lapse ema ei ole Riigikogu liige. Ma pole ka alati seda olnud, ma pole alati olnud Tallinna abilinnapea. Enne seda olen ma jänest sõitnud, mu lapsed on näljaselt magama läinud jne. Ja mul on tutvusringkonnas kümneid peresid, kes elavad samasuguses olukorras.
Ma ei tea, miks iga kord Eesti Vabariigi ministritel tekib kiusatus rääkida Tallinna Televisioonist, kui nad mind näevad. Mina suhtlen praeguses olukorras ministriga, mitte Tallinna linnapeaga, ja mu küsimus oli tegelikult väga lihtne: kas te ei arva, et see süsteem jäi toppama aastaid tagasi ja et tegelikult peaks see olema teie ministeeriumi prioriteet nr 1. Meil tuleb iga aastaga juurde vaeseid lapsi, kes kas sõidavad koos oma vanematega meie riigist ära ja täiendavad Soomes või Saksamaal Gastarbeiter'ite ridu või siis saavad neist sellised vähenõudlikud kodanikud, kes ei ole näinud inimväärset lapsepõlve. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Kas vastaja soovib arupärijale vastata? Palun, Hanno Pevkur!
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh! Ma ei plaaninud siia pulti tagasi tulla, aga tulin siiski. Ei ole minul mingit soovi siin Tallinna linnast rääkida. Aga kui tõstatatakse küsimus, kas keegi vastab küsimusele või ei vasta ja miks riik ei tule appi, siis on see väga ilmekas näide.
Mis puutub ministeeriumi prioriteetide seadmisse, siis ma ei tea, miks omal ajal, kui ka Keskerakond Sotsiaalministeeriumi juhtis, ei tegeldud lastega perede küsimusega kuigi palju. Minu valitsemise ajal on Sotsiaalministeeriumis loodud lastega perede osakond, me oleme valmis saanud lastega perede arengukava ja pakkunud seal välja võimalused Eesti noorte perede paremaks aitamiseks. Me oleme pakkunud välja ka selle, et järgmisel aastal me võtame ette rohelise raamatu ning hakkame vaatama laste ja perede toetuste süsteemi. Nii et see on väga sihipärane ja süsteemne tegevus ning see on selgelt prioriteediks tõstetud sellest ajast, kui ma sinna majja läksin. Jah, lapsed ja pered on minu jaoks olulised ning ärge öelge, et keegi on midagi maha maganud! Kui keegi on midagi maha maganud, siis vaatame kümnete aastate tagusesse aega. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Lõpetan selle päevakorrapunkti arutelu.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
