|
|
» Stenogramm » Esmaspäev, 19. september 2011
Stenogramm » Esmaspäev, 19. september 2011
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| II ISTUNGJÄRK |
| Esmaspäev, 19. september 2011, kell 15:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
18:41 Arupärimine hooldusravi kohta (nr 24)
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Läheme järgmise, kümnenda arupärimise juurde: Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Valeri Korbi, Deniss Boroditši, Peeter Võsa, Eldar Efendijevi, Aadu Musta, Viktor Vassiljevi, Yana Toomi, Ester Tuiksoo, Mailis Repsi ja Vladimir Velmani 30. mail 2011 sotsiaalminister Hanno Pevkurile esitatud arupärimine hooldusravi kohta. Palun kõnetooli Marika Tuus-Lauli!
|
|
Marika Tuus-Laul
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Siin on tõesti veel üks arupärimine hooldusravi kohta, mis on esitatud kevadel. Kuna see probleem on nii tähtis, siis ma arvan, et küll küllale liiga ei tee. Me toome siin välja, et väga mitme analüüsi kohaselt pakutakse Eestis rahvusvahelises võrdluses neli-viis korda vähem hooldusteenuseid. Kui me võrdleme Põhjamaade tasemega, siis on vahe isegi umbes kümnekordne. Sellelesamale probleemile on tähelepanu juhtinud Maailma Terviseorganisatsioon ehk WHO. Meie aspektist teeb selle ravi hästi palju kättesaamatumaks ikkagi veidi aega tagasi hooldusravile kehtestatud omaosalus: inimene ise peab maksma 15% ehk siis 6 eurot ühe voodipäeva eest, seega 182 eurot kuus. See on see takistus, miks paljud hooldusravi ei saa.
Teine oluline probleem, millest täna on vähem juttu olnud, on kvaliteet. Kevadel läks see probleem väga teravaks. Hooldekodudes osutatava teenuse kvaliteet on üsna oluline teema ja sellele on ka õiguskantsler tähelepanu juhtinud. Nii et me palume siis arupärimises esitatud küsimustele vastuseid.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri!
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Hea juhataja! Head arupärijad! Küll tahaks teha pretsedenditu ettepaneku lugeda kõik küsimused vastatuks eelmistele arupärimistele antud vastustega, aga mõned tähelepanekud ehk siiski lisaks juba arutatule. Rõhutan siis üle, et tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eelnõu, mis reguleerib õendusabi teenuse osutamist üldhooldekodudes senisest paindlikumalt, parandab õendusabi kättesaadavust ja eeldatavalt ka kvaliteeti, on ettevalmistamisel ja läheb loodetavasti lähiajal kooskõlastusele ning jõuab seejärel ka parlamenti. Siis saaks selle teema üle juba eelnõu raames edasi vaielda. Muidugi, kui me räägime tervishoiuteenuse osutamisest, siis on teemaks ka tervishoiuteenuse nõuete täitmine hooldekodudes. Hooldekodudel oleks siis tõesti hulk uusi kohustusi, nii et me ei räägi ainult õigusest, vaid räägime ka kohustusest. Näiteks on tervishoiuteenuse osutajatel kohustus dokumenteerida kõik tegevused, mis õendustegevusega kaasas käivad, samamoodi kvaliteedinõuded ja muud sätted, mis tervishoiuteenuse osutamisega kaasas käivad. Me tahaksime hooldusravi täpsustada ehk uue ja täpsema nimetusega iseseisva statsionaarse õendusabi sisu välja tuua ja kehtestada ka nõuded teenuse osutajatele. Kindlasti tuleb täiendada aparatuuri ja sisustuse nõudeid, muu hulgas näiteks lisada nõue, et iga voodi juures peab olema õe kutsumise nupp. Plaan on suurendada personalivajaduse nõuet, sõltuvalt voodikohtade arvust. Kui vaadata neid muudatusi, siis oleme koostöös Eesti Õdede Liidu ja hooldusravi osutajate ühendusega püüdnud nende tegemisse kaasata otseselt teenuse osutajaid, et parandada kvaliteeditingimusi ja pakkuda inimestele paremat hooldusravi ning hooldekoduteenust. Esimene küsimus oligi puhtalt kvaliteedi kohta.
Teine küsimus oli kvaliteedi hindamise ja kontrolli kohta. Selle puhul ma vist esimesele või teisele arupärimisele vastates rääkisin, millised on need erinevad kogumid ja millele tasub tähelepanu pöörata, mida me saame kontrollida, kui palju me saame kontrollida struktuuri ja kui palju protsessi kvaliteeti. Ja kindlasti peavad ka tervishoiuteenuse osutajad või hooldekodud hoolekandeteenuse osutajana arvestama, et meil on olemas võlaõigusseadus. Võlaõigusseaduses on 41. peatükk, mis sätestab eraldi tervishoiuteenuse osutaja ja patsiendi kohustused. Me kipume selle tihtipeale ära unustama ja räägime tervishoiuteenusest ja tervishoiuteenuste korraldamisest. Võlaõigusseaduse 41. peatükis on eelkõige juttu patsiendi informeerimisest, aga samuti ka patsiendi kohustustest, seal on teenuse osutamiseks vajaliku nõusoleku saamise nõuded ehk millal tuleb patsiendi käest nõusolekut küsida, samamoodi tervishoiuteenuse osutaja saladuse hoidmise kohustus ja tervishoiuteenuse osutaja vastutus. Need on kindlasti aspektid, mida kvaliteedi puhul tasub rõhutada ja meeles pidada. Kvaliteedi kontrollijaid on samamoodi mitu, aga lõpuks hindab tervishoiuteenuse kvaliteeti väga olulisel määral ikkagi patsient. Meie saame küll seda protsessi ja struktuuri vaadata, aga patsient on see, kes subjektiivselt ütleb, kas teenusest oli talle abi või ei olnud.
Kolmas küsimus oli hooldusravivoodite arvu kohta. Seda sai hästi põhjalikult käsitletud. Seesama 1557 oli see arv, kui palju neid hetkel kasutuses on, ja 1734 on see, mille jaoks on augustikuu seisuga võetud Terviseametist tegevusluba. Kui me lisame veel ehitatavad voodikohad, siis voodite arvuga meil kindlasti probleemi ei ole, pigem on küsimus ikkagi personalis, õdede piisavuses ja teenuse rahastamises.
Neljas küsimus on jällegi meditsiiniõdede lahkumine. Eks me saame siin jätkata sedasama juttu, mida me oleme juba pikalt rääkinud, elik rahastamine on äärmiselt oluline. Mul on väga hea meel, et 30. mail ehk täpselt samal päeval, kui teie kirjutasite arupärimist, võttis haigekassa nõukogu vastu otsuse, et hinnakoefitsient kaob järgmisest aastast täielikult. Kui me meenutame, et eelmisel aastal me rääkisime, et riigi rahaline seis ei ole nii hea, ja veel 2011. aasta varakevadel rääkisime, et suure tõenäosusega saab ka selle hinnakoefitsiendi kaotamine olema astmeline, siis nüüd ma väga loodan, et majanduse üldine seis annab ikkagi võimaluse hinnakoefitsient 1. jaanuarist 2012 kaotada. See pluss uued ravijuhud peaks tõesti viima selleni, et õed ja arstid näevad selle hinnamuutuse sisu ka oma töös. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev, teie küsimus!
|
|
Viktor Vassiljev
Aitäh, proua juhataja! Austatud härra minister! Hirmuga kuulsin, kuidas te ütlesite, et iga hooldushaigla voodi juurde pannakse õe kutsumise nupp. Need meist, kellel on olnud eakaid sugulasi hooldushaiglas, teavad väga hästi, et patsiendid kardavad seda nuppu, sest selle nupu näppimise eest järgnevad repressioonid, parimal juhul verbaalsed. Aga see selleks. See näitab tegelikult küll hooldushaigla kvaliteeti kui sellist. Aga küsimus on selles, et kunagi oli kokkulepe maavanematega, nad said aru, et võiksid hooldusravi osaliselt rahastada, sest nad saavad juurde tervishoiuteenuse, mida rahastab haigekassa, see on neile kasulik. Oleks seda tööd jätkatud, oleks sellest asja saanud. Miks ei ole jätkatud?
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh! Ärge olge hirmul. Ega siis sedasama häirenuppu ei ole kuskilt lae vasakust nurgast võetud, see on teenuse osutajatelt tulnud ettepanek ja ma usun, et kvaliteedi mõttes on see ikkagi õige. Pigem üks valeväljakutse kui viis kutsumata jätmist. Selles mõttes ma usun, et häirenupu nõue on igati põhjendatud.
Mis puudutab seda, kuidas hooldusravi rahastatakse, siis omavalitsused on pärast seda, kui omavalitsuste rahakott hakkas natuke õhemaks jääma, väga selgelt öelnud või asunud seisukohale, et kui riik paneb kohustuse, siis tuleb anda ka raha. Varem sellest nii jäigalt kinni ei hoitud. Mina võiksin muidugi vastu küsida, et milleks on olemas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6, mis ütleb, et kohalik omavalitsus lahendab kõiki kohaliku elu küsimusi. Me võime sel teemal pikalt debateerida, aga see on põhimõtteline vaidlus ja minu arust paljuski kinni selles, millised on omavalitsuse prioriteedid. Meil on mõned omavalitsused – siin ma pean hea näitena tooma Tallinna –, kus hooldusravi kulud osaliselt kaetakse. Kui meil oleks selliseid omavalitsusi rohkem, oleks inimeste saadav teenus oluliselt parem.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!
|
|
Marika Tuus-Laul
Aitäh! Veel üks niisugune emotsionaalne küsimus. Haapsalu põlengu puhul tuli välja, et kahjuks oli seal üks patsient n-ö voodi külge aheldatud, kinni seotud. Kas nendes uutes nõuetes, mida te siin kirjeldasite, sisaldub ka see, et enam selliselt teha ei tohi? Võib-olla oli see nõue ka varem. Milline on siin teie seisukoht?
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh! See nõue on loomulikult ka praegu, kedagi ei tohi kuskile kinni siduda, välja arvatud erihooldeasutuses juhul, kui see on n-ö ohjeldusmeetmena ette nähtud. Seda ei tohi kindlasti teha. Õiguskantsler on siin mitmeid kontrolle teinud. Kui me räägime aga näiteks psühhiaatriakliinikutest, siis seal on kinnisidumine lubatud. Nii et Haapsalus ei oleks tohtinud seda teha, aga kui lugeda põhjendusi või teada tausta, siis põhjendus oli ju, et see noormees oli endale ja teistele ohtlik, kuna teatud tingimustel ta ei kontrollinud ennast. Me võime vaielda, kas see oli õige, aga see ei too meie debattidesse väga palju põhimõttelist lisandväärtust. Aga fakt on see, et seda ei tohtinud teha. Mis puudutab uusi nõudeid, siis nende puhul me räägime ikkagi n-ö tavapatsiendist, tavakliendist. Erihooldeklientidele kehtivad loomulikult oluliselt karmimad nõuded. See kehtib ka teenuse osutaja kohta, erihooldeteenuse osutaja peab vastama märksa karmimatele nõuetele kui tavahooldekodud.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Palun, Inara Luigas!
|
|
Inara Luigas
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud sotsiaalminister! Oma vastustes te olete täna mitu korda maininud, et on olemas selline hea institutsioon nagu kohalik omavalitsus, kohalik omavalitsus peab panema paika oma prioriteedid ja hea oleks, kui nende prioriteetide esireas oleks selline hea asi nagu sotsiaalhoolekanne ning kõik sellest tulenev. Kui täna annaks meile siin vastuseid haridusminister, ütleks ta kindlasti samuti, et oleks hea, kui kohalikud omavalitsused seaksid oma prioriteetideks haridusküsimused ja nende lahendamise. Kas teile ei tundu, et te soovite, et kohalikud omavalitsused lahendaksid kõik need küsimused, millega ministeerium pole hakkama saanud, ja et kohalike omavalitsuste eelarvete rahaliste ressursside vähendamise tingimustes seda järjest rohkem ka nõutakse? Kas te ei tee kohalikele omavalitsustele ülekohut?
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh! Kas teile ei tundu, et omavalitsused tahavad kõik oma kohustused riigi kaela veeretada? Keskerakond andis isegi sisse eelnõu, et riik võiks aidata lasteaedasid ehitada. Nagu ma ütlesin, on meil olemas kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mis kehtib juba oi kui ammu, nüüd jään vastuse võlgu, vist 1994. või isegi 1993. aastast. See § 6 on seisnud seal aegade algusest ja selle järgi kohalik omavalitsus vastutab kõigi kohaliku elu küsimuste eest. Seal on muuseas veel kaks lõiget, ühel pool on haridus- ja sotsiaalvaldkond ja muud n-ö pehmemad väärtused ning teises sättes on lihtsamalt öeldes torud ja ventiilid. Kindlasti ma ei tee omavalitsustele liiga. Mis ma ütlesin, oli see, et millised on prioriteedid. Ja nende prioriteetide ilmestamiseks ma tõin välja, milline on faktiline seis eri omavalitsustes. On omavalitsusi, kus inimesest väga palju hoolitakse, kus väga palju hoolitakse sotsiaalsest toimetulekust. Ja on omavalitsusi, kus seda tehakse natukene vähem. Selles mõttes ei ole kindlasti ülekohut tehtud. Omavalitsus oma põhiolemuselt ongi ellu kutsutud ju inimese eest hoolitsemiseks ja inimese lähedal olemiseks, ja selles suhtes on need kaks põhivaldkonda, haridus- ja sotsiaalvaldkond kõige olulisemad. Noh, kultuur ka, me võime kultuuri ka siia võtta, siis on haridus, sotsiaal ja kultuur. Need on sellised põhiolemuslikud väärtused, millele ju omavalitsus peaks tuginema. Nii et ma kindlasti ei tee ülekohut.
Mis puutub omavalitsuste prioriteetide seadmisse, siis loomulikult peab seal olema mõistlik tasakaal. Kuid mõistliku tasakaalu leidmisel ongi küsimus selles, kas igas omavalitsuses peab olema gümnaasium, kas igas omavalitsuses peab olema hooldekodu. Äkki oleks mõistlik, et omavalitsused a) kas ühinevad või b) ühendavad teenused. Kasutan jällegi omaenda isiklikku näidet: noore juristina töötasin vallas 0,4 koormusega, naabervallas ka 0,4 koormusega ja teises naabervallas 0,2 koormusega. See üks juristikohake oli kolme valla peale, ühes ei olnud täiskohaga juristile tööd. See ongi see, kuidas sa saad oma kõhna rahakotikest planeerida.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Yana Toom!
|
|
Yana Toom
Aitäh, proua eesistuja! Härra minister! Mõned kuud tagasi nõustus riigikontrolör siinsamas puldis minu ja minu kolleegide märkusega selle kohta, et meil valitseb päris suur korralagedus selles osas, mis on kohaliku omavalitsuse ja mis on riigi ülesanne. Seda enam, et omavalitsustel kärbiti jõhkralt eelarveid. Selge see, et inimene peab olema nii või naa hooldatud, aga ilmselt on ka teie ministeeriumis mingi kava või käib mingi töö selles osas, et kui me lõpuks jagame need kohustused ära, mis siis teie arvates peaks n-ö ideaalis jääma kohalikule omavalitsusele ja mis peaks jääma riigile?
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh! Tõepoolest, see kava on olemas, see on sotsiaalhooldekande seaduse muutmise seadus, mille üle me oleme püüdnud omavalitsustega rohkem kui aasta vaielda. Kahjuks ei ole me lõpptulemuseni jõudnud, väga kahju, tahaks väga sinnamaani jõuda. Seal me ütleme täpselt ette, millised peaksid sotsiaalhoolekandes olema omavalitsuse kohustused ja millised on riigi kohustused. Eelnõu on olemas, kui te linnade liidust küsite, siis neil on see eelnõu kindlasti ka olemas.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised. Viktor Vassiljev, palun!
|
|
Viktor Vassiljev
Proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Ma tahaksin kasutada võimalust, et tunnustada teid professionaalsuse ja kannatlikkuse eest! Väga tore näide selle kohta, kuidas üks minister oskab rohkem vastata kui sõjakad rahvasaadikud küsida. Aga mina tahaksin siinkohal kasutada veel ühte võimalust ja meenutada eelmise aastatuhande asju, aega umbes 11-12 aastat tagasi, kui tegeldi haiglavõrgu arengukavaga. Tookord põhjustas see asi ühiskonnas lausa paanikat ja veel kõvemat paanikat tervishoiusüsteemis, sest kui 76 haigla pealt lõigatakse järsku 15 haigla peale või mitu neid seal märgitud oli, siis oli paanika tõesti kõva. Aga olid kaks tublit prouat Maailmapangast, üks oli Janet Hawkins ja teine oli Anne Howe, ja nemad soovitasid, et kuulge, kui te tõmbate aktiivravi poole võrra kokku, siis teil vabaneb kõvasti vahendeid, suunake need pikaajalise ravi ja hooldusteenuste arendamisse. Sealt tekkiski termin "hooldusravi". Tookord nii röövellikuna tundunud haiglavõrgu arengukava omandas hoopis teise dimensiooni ja koos hooldusravivõrgu arengukavaga nägi asi välja täiesti söödav ja isegi väga positiivne. Kõik need vahendid, mis vabanesid sellega, et likvideeriti haiglaid, aktiivravi tõmmati viie päeva peale, pidi suunatama hooldusravivõrku, ja seda ei olnud mitte 10% aastas, vaid tunduvalt rohkem. Hooldusravivõrgu arengukava – härra minister teab, et mul on väga soe suhtumine sellesse arengukavasse – oli aastaid Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel lausa aukohal. Nii kui tegid kodulehe lahti, Issand Jumal, süda läks soojaks, vaatas sulle vastu hooldusravivõrgu arengukava mitme mõistliku arendusega. Aga siis, 2005. või 2006. aastal hakkas ta kaduma kuskile natuke tahapoole. Ma vahetevahel üritasin seda arengukava vaadata ja ma suutsin ta üles leida, ta oli ikka täitsa olemas. Nüüd ma paar aastat ei otsinud, oli muud vahvat tegemist, aga eile otsustasin vaadata. Mul võttis tükk aega ja sealt koduleheküljelt ma seda ei leidnudki, aga otsingumootori kaudu leidsin mingi PDF-versiooni ja mingid tükid sellest arengukavast siiski kuskil olid. Ma ei tea, miks teda niimoodi häbeneda – päris korralik asi ju!
Aga probleeme on ja me oleme neist rääkinud. Ma ei hakka kõike seda kordama, et geriaatria eriala ei ole, päevast õendushooldust, geriaatrilist voodipäeva ei ole. See on minu meelest korraldamatus, kuna mõned funktsioonid on haigekassa käes ja mõned Sotsiaalministeeriumi käes, jälle suur plokk kokkuleppeid kohalike omavalitsustega. Keegi peab seda tööd koordineerima, võib-olla ei ole sellist isikut, kes võtaks energiliselt selle asja kätte ja teeks korda. Rahastamine on muidugi väga suur mure, rahastamine on tohutu mure nii nagu kogu meie tervishoiusüsteemiski. Ma ei tea, kuhu see raha, mis pidi vabanema siis, kui aktiivravi kokku tõmmati, on kadunud? Muidugi, tookord ei arvestatud, et karbikulud tulevad jälle tagasi, need tuleb haigekassa raha eest maksta. Ja nüüd me räägime sellest, et me peame toetama NATO-t, me peame sõdima Afganistanis, me peame toetama oma vendi ja õdesid Kreekas. Möödaminnes ütleksin, et kreeklasi ma ei toetaks, vastupidi, las nad vaesuvad ja siis me ostame pankrotipesast välja mõne hooldekodu ning ehitame endale midagi korralikku. Aga meil kõigil on unistusi ...
Kas ma võin saada pool minutit veel viiele juurde?
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Palun, saate pool minutit juurde.
|
|
Viktor Vassiljev
Aitäh! Kes unistab uuest autost ja kes majast, meesterahvad võib-olla noortest naistest ja naised, vastupidi, vanematest ja targematest meestest. Aga kunagi saabub see aeg, kus me peame oma unistusi natuke kokku tõmbama. Ja kui jumal annab eluaastaid, siis on igaüks meist kunagi olukorras, kus ta unistab sellest, et tal pampers vahetatakse siis, kui häda on tulnud, aga mitte kord ööpäeva jooksul. Ma soovin meile kõigile unistuste täitumist, ja et nad täituksid, siis hoidkem silma peal hooldusravi arengutel. Head tervist teile! Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Läbirääkimissoove rohkem ei ole. Lõpetame arupärimistele vastamise.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
