|
|
» Stenogramm » Esmaspäev, 19. september 2011
Stenogramm » Esmaspäev, 19. september 2011
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| II ISTUNGJÄRK |
| Esmaspäev, 19. september 2011, kell 15:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
18:14 Arupärimine perearstiteenuse korralduse kohta (nr 23)
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Läheme järgmise arupärimise juurde. Riigikogu liikmed Heljo Pikhof, Karel Rüütli, Kajar Lember, Kalev Kotkas, Andres Anvelt, Neeme Suur, Kalvi Kõva, Jevgeni Ossinovski, Jaak Allik, Helmen Kütt, Urve Palo, Jaan Õunapuu ja Rannar Vassiljev esitasid 30. mail 2011 arupärimise perearstiteenuse korralduse kohta. Ma palun kõnepulti küsija Heljo Pikhofi!
|
|
Heljo Pikhof
Proua juhataja! Head ametikaaslased! 30. mail andsin Riigikogu kõnepuldist 13 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme nimel sotsiaalminister Hanno Pevkurile üle arupärimise, mis käsitleb perearstiteenuse korraldust. Nüüd siis lühidalt sisust.
Nagu teame, leidis 8. aprillil 2011 valminud Riigikontrolli audit perearstiabi korralduses mitmeid olulisi puudujääke. Esiteks on perearstiabi kättesaadavus aasta-aastalt halvenenud, vähenenud on nende patsientide hulk, kes saavad perearsti vastuvõtule samal päeval, ja suurenenud nende hulk, kes pääsevad vastuvõtule alles kolmandal-neljandal päeval. 78 omavalitsuses on külasid, kust ei saa ühistranspordiga ühe päeva jooksul perearsti juures käia. Perearste ei jätku kõikjale ja nende arv väheneb veelgi. Sotsiaalministri määruse järgi võiks avada 837 perearsti nimistut. 2010. aastal oli Eestis 803 perearsti nimistut. Isegi siis, kui perearstina asuvad tööle kõik perearstiõppe läbinud – elu on aga näidanud, et see pole kaugeltki mitte reaalne –, on meil 20 aasta pärast 60 perearsti praegusest vähem, sest selle ajaga jõuab 72% praegustest perearstidest pensioniikka. Puudus perearstidest on eriti terav mitmes maapiirkonnas, sest süsteem ei motiveeri perearste maale tööle minema. Perearsti nimistud on maapiirkondades üldjuhul väiksemad kui linnas, mistõttu on ka nende tulubaas ja teenistus kasinamad. Liiati töötab perearst maal üldjuhul üksinda, väga keeruline on leida endale koolituse või ka puhkuse ajaks asendajat. Seega kannatab tema kvalifikatsioon ja läbipõlemisoht on väga suur. Teisalt on paljude linnas tegutsevate perearstide nimistud üle paisutatud. Esmatasandi tervishoiu arengukava 2009–2015 nägi ette vähendada perearsti nimistu mahtu, võrreldes 2007. aastaga. Vastupidi seatud eesmärgile on nimistu keskmine suurus veelgi kasvanud – 1617 inimeselt 1750 inimesele 2011. aasta alguse seisuga.
Juba nimetatud arengukavas on ette nähtud esmatasandi funktsioonide laienemine, sealhulgas perearstiabi kättesaadavus töövälisel ajal, mida peaks toetama õenduspersonali iseseisva töö osakaalu kasv, et mõnevõrra vähendada arstide koormust. Õdedest on Eesti tervishoiusektoris niigi karjuv puudus. Õdede suhtarv jääb Euroopa Liidu keskmisele palju alla. Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkoolid kokku ei suuda aastas välja lasta nõnda palju meditsiiniõdesid, kui meilt lahkub tööle Soome, Rootsi, Norrasse, Suurbritanniasse ja mujale. 2010. aastal võttis välismaale tööleminekuks Terviseametist dokumendid välja 201 õde, samas kui õediplomi sai 150 uut õde. Kui üksikpraksise perearst peab lisaks muule ära tegema ka õe töö, võib see saada viimaseks piisaks, et amet maha panna.
Riigikontrolli hinnangul on Eestis edaspidi vaja vähemalt niisama palju perearste, kui neid oli 2010. aastal. Isegi juhul, kui ka pärast 2018. aastat jätkuks vastuvõtt perearstiresidentuuri samal tasemel, st 30 kohta, mida esialgu ei ole küll kavandatud, ei tagaks see piisavat perearstide pealekasvu – kõik alustajad ei lõpeta residentuuri, kõik lõpetajad ei asu tööle perearstina ega isegi üldse mitte Eestisse.
Esmatasandi tervishoiutaristu on kehvas seisus, kolmandik perearstikeskusi vajaks kapitaalremonti, teine kolmandik lisaks sanitaarremonti. Noorel perearstil on väga keeruline alustada nullist uue nimistuga. Alginvesteeringud praksise avamiseks on suured, omavalitsuste tugi perearstikeskustele aga väike. Paljud akuutsed probleemid leiavad kajastamist esmatasandi tervishoiu arengukava arengudokumendis, ent väärt mõtete elluviimine on olnud palju aeglasem, kui ajakavas on ette nähtud, ja selle tõi välja ka audit. Mitmed 2010. aastaks seatud vahe-eesmärgid on täitmata, mitmed 2015. aasta sihid muutunud ebareaalseks. Seega ei ole Sotsiaalministeeriumi jõupingutused olnud piisavad.
Kokkuvõtteks: meil ei jätku perearste, meil ei jätku pereõdesid, praegused esmatasandi meditsiinitöötajad on tööga ülekoormatud, nende juurdekasv on ebapiisav, materiaalne baas nõrk. Kui riik kardinaalseid meetmeid ei võta, ei ole perearstisüsteem senisel kujul jätkusuutlik.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Te saate esitada oma küsimuse hiljem, praegu on aeg läbi.
|
|
Heljo Pikhof
Eeltoodust lähtuvalt on alla kirjutatud ...
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Palun, te võite läbirääkimiste juures edasi rääkida. Suur tänu teile! Palun, Hanno Pevkur!
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Austatud istungi juhataja! Head arupärijad! Jätkan sealt, kus proua Pikhof pooleli jäi. Esimene küsimus, mida te olete küsinud: kas Sotsiaalministeeriumil on kavas võtta midagi kardinaalselt ette järelkasvu koolitamiseks? Juba 2005. aastast on ministeerium suurendanud perearstide riiklikku koolitustellimust, mis on arstierialade seas proportsionaalselt kõige suurem. Nii on aastatel 2004–2011 peremeditsiini erialale vastu võetud 159 arst-residenti ning aastatel 2006–2011 on lõpetanud 176 perearsti. Meie hinnangul jõuab igal aastal pensioniikka keskmiselt 30 perearsti. Perearstid jätkavad tervishoiuteenuse osutamist ka pärast pensioniikka jõudmist ega lahku tööturult. See on kindlasti argument, mida me peame arvestama uute residentide koolitamisel. Me oleme võtnud eesmärgiks esitada igal aastal residentuurile tellimuse 25–30 uue perearsti saamiseks. Sel aastal võeti ülikooli vastu 29 uut peremeditsiini residenti ja suvel lõpetas 22 perearsti. Ühtlasi on meil 2011. aastal veel plaanis üle vaadata, milline on optimaalne perearsti nimistusse kuuluvate patsientide arv, ning sellest tulenevalt nimistute, perearstide ja pereõdede arv, arvestades elanike arvu Eestis ja maakondade lõikes. Üks selline eelnõu on ka valmis ja ma loodan, et jõuab parlamendi menetlusse veel sügishooajal.
2012. aastast rääkides on hea meel, et vähemalt praegu on eelarve projektis sees perearstide asendussüsteemi pilootprojekti käivitamine. Ma loodan, et see annab perearstidele ja -õdedele ka võimaluse rohkem ja rahulikumalt puhata ning annab neile lisastiimuli jääda Eestisse ja mitte siit ära minna. Loodame, et see asendussüsteem hakkab kenasti toimima.
Mis puutub õdede koolitustellimusse, siis nagu ma ka varasemale arupärimisele vastasin, on koolitustellimus 300 uuele õele aastas Tallinnas ja Tartus. Käivitasime ka üheaastase terviseõdede spetsialiseerumise. 2011. aastal lõpetaski juba 13 uut terviseõde ning vastu võeti 21 selle eriala üliõpilast. Nii et koolitustellimuse poole pealt, nagu ka ühes eelmises arupärimises sai vastatud, on asjad suhteliselt normaalsed, ei pea häbenema. Küsimus on selles, kuidas noored lõpetavad kooli ja kas nad jäävad tööle tervishoiusektorisse ning Eestisse.
Teine küsimus: kuidas motiveerida arste ja õdesid esmatasandi meditsiini tööle tulema? Nagu ma ütlesin, järgmisest aastast tahaksime pakkuda võimalust riigi toetusel asendusarst leida. Lisaks tahaksime vaadata otsa sellele, nii nagu me koalitsioonilepingus oleme kokku leppinud, et hakkame maksma eriarstide lähtetoetust, ja vaatame siis, kas seda on võimalik laiendada ka perearsti praksisesse. Ja kindlasti kõik muud kaasnevad meetmed, näiteks järgmise programmiperioodi raames saaksime äkki suunata praeguste hooldusravi infrastruktuuri parandamise vahenditega samas või sarnases suurusjärgus vahendeid esmatasandi taristu parandamiseks. Osa esmatasandi perearstikeskustest, nagu te ka mainisite, vajavad rekonstrueerimist, et nad korda saaksid.
Kolmas küsimus puudutab esmatasandi kättesaamist. Selle koha pealt on hea meel öelda, et vähemalt praegu oleme järgmise aasta riigieelarvesse planeerinud ravikindlustuseta isikute vältimatuks abiks peaaegu 7 miljonit eurot. See aitab kindlasti tagada vältimatu abi nendele inimestele, kellel perearsti ei ole. Loodetavasti tekib ka tulevikus riigieelarves võimalusi, et arutada seda, kuidas ravikindlustuseta isikutele lisaks vältimatule abile üldarstiabi tagada. See on tulevaste debattide teema.
Neljas küsimus puudutab meetmeid, kuidas tagada maapiirkondades esmatasandi arstiabi. Kui rääkida transpordist, siis tasub kindlasti meenutada, et transport on omavalitsuse otsene ülesanne kohalikul tasemel, just nimelt kohalikul tasemel. Maavanemad, kes täna vastutavad esmatasandi arstiabi korralduse eest, peaksid kindlasti nimistu moodustamise õiguse andmisel ja teeninduspiirkonna määramisel tegema tihedat koostööd omavalitsustega, et arvestada elanikkonna võimalusi pääseda ühistranspordiga võimalikult mugavalt perearsti vastuvõtule. Motiveeriva meetmena maapiirkondade atraktiivsemaks muutmisel perearstide jaoks on perearstide rahastamise skeemis juba kasutusel lisatasu ja vastavalt 2010. aasta haigekassa aruandele maksti nn kauguse lisatasu eelmisel aastal kokku rohkem kui 300 000 eurot 187-le Eesti perearstile. Lisatasu suurus, tasub meenutuseks öelda, on 90 eurot, kui kinnitatud nimistuga töötava perearsti tegevuskoht asub lähimast haiglast 20 või 40 km kaugusel, ning 257 eurot, kui kinnitatud nimistuga töötava perearsti tegevuskoht asub lähimast haiglast kaugemal kui 40 km. Nagu ma korra juba mainisin, plaanime aasta lõpuks paika saada noore arsti lähtetoetuse kriteeriumid, et tõesti oleks eriarste võimalik saada ka väljapoole suuri keskusi. Vaatame ja kaalume võimalusi, kas ja kuidas on seda võimalik laiendada esmatasandi meditsiinile.
Viies küsimus puudutab seda, kas ka meil ei võiks üldarst saada haigekassalt lepingu, et asendusarstina perearsti asendada. Nagu ma ütlesin, on asendusarstide süsteem meil praegu ettevalmistamisel ja selle nädala lõpus me arutame majasiseselt esimest kontseptsiooni, kuidas asendusperearste saada. Aga üldarst on kindlasti üks väga potentsiaalne isik, kes võiks perearsti ajutiselt asendada. Kui vaadata tänast olukorda, siis põhiõppe lõpetanud noorel arstil on ka praegu võimalik minna tööle perearstikeskusesse abiarstiks. Meenutame, et see oli hiljuti siin saalis arutusel, see võimalus on olemas ja abiarstina on võimalik kuni kolm kuud perearsti asendada. Me kaalume tõsiselt parlamendi ette tulemist tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatusega, mis annaks peremeditsiini residentidele võimaluse asendada perearsti kuni üks aasta. Mis puudutab ilma perearsti kvalifikatsioonita arstile nimistu kinnitamist ja haigekassa lepingu võimaldamist, siis sellist põhimõtet me ei toeta väga lihtsal põhjusel – see ei lähe tervishoiuteenuse kvaliteedi parandamise ja perearsti kui väravavahi rolli suurendamisega kokku. Eesti Perearstide Selts ja Eesti Haigekassa ei ole omavahelises arutelus toetanud esmatasandi tervishoiuteenuste kvaliteedi nõuete alandamist selliselt, et üldarstiabi osutamiseks piisaks ainult arsti kvalifikatsioonist. See on ka põhjus, miks me ei taha eraldi lepingut anda.
Kuues küsimus: mis põhjustel on takerdunud esmatasandi tervishoiu arengukava elluviimine? Meie teada see küll kuidagi takerdunud ei ole. Esmatasandi arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused on meil kenasti iga-aastases tööplaanis, nii nagu arengukava ette näeb, ja arengukava rakendamiseks on ajavahemikus 2012–2015 planeeritud igaks aastaks peaaegu 8 miljonit eurot. Samuti, nagu ma korra juba mainisin, oleme planeerinud taotleda Euroopa Liidu struktuurivahendeid 2014+ perioodil perearstikeskuste taristute uuendamiseks. Mis puudutab kavandatavaid seadusmuudatusi, siis selleks, et perearstiabi korraldus, sh perearstide asendamine ja nimistute moodustamine, konkursside läbiviimine, oleks ühesuguse kvaliteediga, oleme ette valmistanud üldarstiabi korralduse ületoomise Sotsiaalministeeriumi haldusalasse ehk siis Terviseameti alluvusse. Kindlasti saab see eelnõu siin parlamendis tõsise debati osaliseks ja ma väga loodan, et parlament seda eelnõu ka toetab. Hiljemalt 1. jaanuarist 2013 oleks siis esmatasandi korraldus tsentraalselt juhitud ja me saaksime palju lihtsamalt leida kiireid lahendusi perearsti probleemide lahendamiseks ka väikestes piirkondades. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun küsimus, Heljo Pikhof!
|
|
Heljo Pikhof
Aitäh, proua juhataja! Me enne rääkisime siin hooldusravist ja hooldekodudest. Ma toon näite Iru hooldekodust, kus on üle 360 hoolealuse, kellest enamik vajab tervishoiuteenust iga päev, samas on see pandud ühe perearsti nimistusse. Iru hooldekodul ei ole haigekassaga lepingut. Kuidas on see võimalik, et üks perearst oma õdedega peab sellise suure hooldekodu elanike ravi eest hoolitsema?
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh! Väga lihtsalt. Teatavasti võib perearsti nimistu olla ka oluliselt suurem kui kolm-nelisada inimest ja 90% või rohkematel juhtudel ta ju praegu suurem ongi. Oleme perearsti nimistute suurust analüüsinud ja suure tõenäosusega tuleme parlamenti, nagu ma varasemale arupärimisele vastates ütlesin, nimistuid käsitleva seadusmuudatusega, et perearsti nimistu koha pealt oleks võimalik lihtsamini ette näha nii pungumist kui ka muid võimalusi. Kindlasti tahaks, et see eelnõu leiaks siis ka parlamendi toe.
Mis puutub Iru hooldekodusse, siis seal on tavapäraselt olemas ka hooldajad ja üldjuhul, kui me räägime hooldekodust, siis inimene vajab seal küll kõrvalabi, aga ta ei vaja püsivat meditsiinilist sekkumist. Kui ta vajaks püsivat meditsiinilist sekkumist, siis ta peaks saama juba kas hooldus- või aktiivravi. Doktor Vassiljev, kes on Iru hooldekodus pikka aega töötanud, võib teile pikalt rääkida sellest, kuidas seal meditsiiniline teenindamine tagatud on. Aga kui veel kord rääkida hooldekodude tervishoiuteenusest, siis nagu ma ütlesin, me oleme tulemas parlamenti valitsuse eelnõuga, mis käsitleb hooldekodude õigust võtta endale õde. Selge on aga see, et igal inimesel peab olema perearst, ja kindlasti nendel patsientidel on üks perearst, kes neid kenasti teenindab.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul!
|
|
Marika Tuus-Laul
Aitäh! Austatud minister! Mulle meenub seoses perearstidega veel üks temaatika, mis suvel väga esile kerkis. See oli suur sõda ministeeriumi ja perearstide vahel, kus perearstid keeldusid puudetoetuse dokumentide vormistamisest. Kuidas see lahing lõppes, kuidas olukord on?
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh! Väikesed lahingud tulevad alati kasuks, need viivad elu edasi. Selles mõttes läheb kenasti, et loomulikult, nii nagu me ka eeldasime, on hulk küsimusi ja probleeme, mis vajavad lahendamist, eelkõige need, mis puudutavad inimese aktiivset terviseseisundit. Et kui inimene tuleb endale puuet vormistama, siis terviseinfo süsteemis võib küll tema kohta andmeid olla, aga need ei pruugi olla kõige viimased. Pilootimine kestab jätkuvalt. Veel täna vaatasime üle, n-ö katsefaasi on lisandunud mõned Pärnumaa andmed ja paralleelselt käib IT-süsteemi arendus. Nii et perearstidega on väga tihe koostöö ja tundub, et asi liigub õiges suunas. Kui see nüüd kõik toimib, siis me saame samasugust lahendust kasutada ka teiste inimese terviseseisundi hindamise protseduuride puhul, näiteks kutsealuste terviseseisundi kirjeldamisel.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!
|
|
Viktor Vassiljev
Aitäh, proua juhataja! Austatud härra minister! Nagu teada, on järelevalve perearstide tegevuse üle jagatud kaheks. Nimistute üle teostab järelevalvet maavanem, tervishoiuteenuste üle teostab järelevalvet Terviseamet. Praegu käivad läbirääkimised selle üle, kas mitte koondada siiski kogu see plokk Terviseameti alla. Maavanemad arvavad nii ja naa, mõned on nõus, mõni ei ole nõus. Aga te just natuke aega tagasi mainisite, et maavanem on see, kes teab, kuidas liigub transport, järelikult ta teab, kus on parem nimistut pidada. Kas siit võib järeldada, et teie seisukoht on, et maavanema järelevalve nimistu üle võib siiski säilida?
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh! Kui te mu vastust tähelepanelikult kuulasite, siis ma ütlesin, et maavanemal tuleks teha tihedat koostööd omavalitsusega. Selline on kehtiv seadus, ma pidingi nii vastama. Mis puudutab tulevikku, siis loomulikult, kui parlament kiidab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused heaks ja annab Terviseametile õiguse korraldada esmatasandi tervishoiusüsteemi, on otsene kontakt Terviseameti ja omavalitsuste vahel. Perearsti nimistud tuleb asukoha mõttes luua sinna, kus inimesel on kõige parem ligipääs.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Inara Luigas!
|
|
Inara Luigas
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite väga õigesti, et maavanemad peavad kohalike omavalitsustega tihedamat koostööd tegema. Aga paraku minul, kes ma elan maapiirkonnas, on selline tunne, et maavalitsused ja maavanemad tegelikult ei tea, kuidas toimib perearstikorraldus maapiirkondades, sest see probleem, et ühistranspordiga on võimatu käia ühe päevaga perearsti juures, süveneb. Mis te arvate, kuidas peaksid maavalitsused pöörduma kohalike omavalitsuste poole ja milline on siin Sotsiaalministeeriumi roll, et seda probleemi paremini lahendada?
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Eks see, mis puudutab ühistranspordi korraldust, läheb nüüd natuke majandus- ja kommunikatsiooniministri teemaringi. Ma olen kindlasti seda meelt, et kui inimene vajab arstiabi ja tal puudub isiklik transpordivahend, peab tal ikka olema võimalus käia arsti juures ära ühe päevaga, olgu siis perearstikeskuses või üldhaiglas. Seda ei saa kindlasti lubada, et mõnest Eesti piirkonnast ei ole võimalik käia ühistransporti kasutades ühe päevaga arsti juures. Selles osas on maakondlikel ühistranspordikeskustel kindlasti väga suur mõtlemiskoht. Lisaks n-ö tulu- ja kulupõhisusele tuleb arvestada ka inimeste teenusevajadusi ja üks teenusevajadus on kahtlemata see, et arsti juures on võimalik käia bussi või mõne muu ühissõidukiga. Selle koha pealt jääb üle ainult soovida ühistranspordi korraldajatele kainet mõistust, et seda vaadataks. Meie omalt poolt saame teha seda, et kui parlament tõesti kiidab heaks selle, et esmatasandi korraldus tuleb Terviseametisse, siis me saame nimistute moodustamisel vaadata, et nimistud oleksid võimalikult tõmbekeskustes. Kui on väiksemad vallad, siis peab ikkagi kas vald korraldama oma kaugematest kohtadest transpordi vallakeskusesse, kus on perearst, või siis on sealt võimalik tulla ühistranspordivahendi peale. Iga ukseni või n-ö iga suitsuni buss muidugi ei jõua, see on selge, aga mõistlikus kauguses peab see igal juhul olema. Ja kui inimene vajab juba transporti, siis loomulikult peab olema vald see, kes koduhoolduse või muu sotsiaalteenuse kaudu pakub seda võimalust, et inimene saab arsti juures ära käia.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Hanno Pevkur! Palun, Heljo Pikhof soovib alustada läbirääkimisi!
|
|
Heljo Pikhof
Proua juhataja! Head ametikaaslased! Julgen väljendada oma sügavat muret perearstiabi kättesaadavuse pärast ja tahan juhtida tähelepanu, et suurem osa Sotsiaalministeeriumi seni pakutud lahendustest on pigem formaalsed kui sisulised. Perearstiabi korralduse koondamine Terviseameti vastutusalasse, perearsti nimistu optimaalse suuruse leidmine või standardi sisseviimine, et edaspidi teenindavad keskmist nimistut kaks pereõde, nagu võib välja lugeda sotsiaalministri vastustest Riigikontrolli auditile, ei lahenda ju asja, kui inimesi pole kuskilt võtta. Ka mitte paberlikud meetmed mittetöötavate õdede tagasitoomiseks tervishoiusektorisse, sealhulgas esmatasandile, kui neile pole pakkuda vajalikku motivatsiooni. Suuremal osal ministeeriumi pakutud sisulistest lahendustest ei ole ilmselgelt sellist mõju, mis lahendaks 8. aprillil 2011. aastal valminud Riigikontrolli auditis väljatoodud perearsti probleemid.
Võib-olla mõne sõnaga veel Iru hooldekodust. Kui ma küsisin, kuidas perearst ja tema õde peaksid hakkama saama nii suure hulga inimestega, kes vajavad pidevalt tervishoiuteenust, siis ma ei mõelnud seda, et perearstil ongi ainult Iru hooldekodu hoolealused. Ja nagu siin tuli välja ka eelmises punktis, kui me rääkisime hooldusravist, et hooldushaiglas saab inimene olla maksimaalselt 60 päeva ja terveks ta tavaliselt selle ajaga ei saa. Et on seal 60 päeva ja siis on terve – ei, enamasti vajab ta edasi põetamist ja vähemasti õendusabi. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Rohkem läbirääkimissoove ei ole. Minister ei soovi sõna. Lõpetame selle päevakorrapunkti käsitlemise.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
