|
|
» Stenogramm » Esmaspäev, 19. september 2011
Stenogramm » Esmaspäev, 19. september 2011
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| II ISTUNGJÄRK |
| Esmaspäev, 19. september 2011, kell 15:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
17:49 Arupärimine meditsiiniõdede väljarände kohta (nr 21)
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Läheme edasi Riigikogu liikmete Marika Tuus-Lauli, Valeri Korbi, Lauri Laasi, Eldar Efendijevi, Heimar Lengi, Inara Luigase, Viktor Vassiljevi, Tarmo Tamme, Rainer Vakra, Priit Toobali, Vladimir Velmani, Yana Toomi, Ester Tuiksoo ja Mailis Repsi 19. mail 2011 esitatud meditsiiniõdede väljarännet käsitleva arupärimise juurde. Vastab sotsiaalminister Hanno Pevkur. Aga kõigepealt Marika Tuus-Laul, palun!
|
|
Marika Tuus-Laul
Istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! See arupärimine anti üle juba mai alguses ja ma pisut tuletan seda meelde. Mõni aasta tagasi me prognoosisime, et lähiaastatel ootab meid ees suur meditsiiniõdede väljaränne. Nii see ongi kahjuks läinud. Praegu läheb meie õdesid nii palju ära välismaale tööle, et meist on selles vallas saanud lausa Põhjamaade doonorriik. Õed lähevad Soome, Rootsi, Norrasse, Suurbritanniasse, ja neid läheb välja rohkem, kui me aastaga n-ö juurde toodame. Põhjused, miks nad sinna lähevad, on meile kõigile teada. Probleemile on tähelepanu juhtinud ka haigekassa ning mitu rahvusvahelist organisatsiooni – OECD ja paljud teised.
Esitame siin ministrile mitu küsimust, aga põhiliselt soovime teada saada, et kuna minister on olnud selles ametis juba hulk aastaid – neli vähemalt –, siis mida on ta selle probleemi lahendamiseks ette võtnud. Kuidas kavatsetakse õdede lahkumisele piir panna?
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, sotsiaalminister Hanno Pevkur!
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Austatud istungi juhataja! Lubage protokolli huvides täpsustada: ma olen ametis 2009. aasta 23. veebruarist. Ei ole veel nelja aastat. Eks aeg lenda kiiresti. Aga see selleks.
Head arupärijad on küsinud esimese küsimusena: "Kuidas hindate olukorda, et Eestist lahkub täna rohkem õdesid, kui haridussüsteem neid juurde koolitada suudab?" Olgu täpsustuseks ja tõe huvides öeldud, et nii see ei ole. Kui vaadata viimase paari aasta andmeid, kui palju õdesid on Terviseametist tõendi välja võtnud – see on üldse eeldus selleks, et kuskil töötada –, siis neid on viimasel paaril aastal olnud sadakond. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool võtavad vastu aastas 300 uut õeõppe üliõpilast. Sellel aastal lõpetas tervishoiu kõrgkooli 237 uut õde. Nii et see arv on kindlasti märksa suurem kui lahkujate arv.
Mis puutub sellesse, kui palju meil õdesid vaja oleks, siis õdede ja arstide suhe võiks olla umbes üks kolmele. Praegu on see suhe Eestis üks kahele: ühe arsti kohta on kaks õde. Kui me vaatame residentuuri vastuvõetavate arstide arvu, mis on praegu 120, ja õeõppesse tulevate üliõpilaste arvu, mis on 300, siis see suhe enam-vähem selline juba on. Nii et n-ö õppesse sisenemise seisukohalt me oleme liikunud õiges suunas.
Mis puutub õdede äraminemisse, siis Terviseameti tehtud küsitlused on näidanud, et välisriiki minejatest umbes pooled töötavad osalise koormusega Eestis edasi. See sadakond tõendit, mis välja võetakse, ei näita kindlasti seda, kui palju tegelikult ära läheb. Muidugi ei ole see hea märk, et õed Eestist lahkuvad, aga on ka äärmiselt keeruline neid ja teiste erialade esindajaid samamoodi – ükskõik, kas me räägime bussijuhtidest või ehitajatest, kellest iganes – kinni pidada, kuna me oleme ühtses Euroopa peres. Üks Euroopa Liidu aluspõhimõtteid on tööjõu vaba liikumine. Ja tööjõu vaba liikumisega kahtlemata tekib situatsioon, kus teatud riikidest, eriti neist, mis on kõrgema elatustasemega maade naabruses, on väljaränne teatud erialade esindajate, eelkõige arstide, aga ka ehitajate puhul märgatav.
Ma käisin eelmisel nädalal ühes endises NSV Liidu liiduvabariigis – käisin Aserbaidžaanis, kus oli Maailma Terviseorganisatsiooni aastakoosolek. Küsisin seal, kui palju nende arstid ja õed palka saavad, ja selgus, et seal on arstid ja õed õpetajatega ühe pulga peal. Nüüd me võiksime küsida, kas Eesti õpetaja saab vähe palka või saab Eesti arst liiga palju palka. Aga see on retooriline küsimus ja jäägu see sinnapaika. Lihtsalt teile teadmiseks, et arsti kuupalk on seal 400 eurot. Eesti arsti keskmine palk eelmisel aastal oli üle 25 000 krooni, õe keskmine palk üle 13 000 krooni. Loomulikult ei ole need võrreldavad Soome või Rootsi palkadega, aga julgen öelda, et Eesti olusid ja teiste eluvaldkondade palku arvestades ei ole need ka mitte madalad palgad.
Teine küsimus on, miks olen mina ministrina sellisel olukorral tekkida lasknud. Nagu ma ütlesin, isikute vaba liikumine, tööjõu vaba liikumine on Euroopa Liidu aluspõhimõte ja sellest kindlasti ei taganeta mitte kusagile. Igal isikul on õigus vabalt liikuda. Mida mina ministrina tõesti olen püüdnud teha, on see, et olen üritanud tervishoiu senist rahastamist säilitada ja hoida seda, nii palju kui võimalik, mõistlikul tasemel. Kriisiajal on see olnud väga raske. Me oleme pidanud tegema mõned kärped, aga me oleme tervishoiu rahastamise laias plaanis siiski suutnud säilitada. Ja järgmisele aastale vastu minnes on mu süda märksa rahulikum kui sellele aastale vastu minnes. Tervishoiusektor võib praeguste Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt oodata maksutuluna järgmisel aastal ca 60 miljoni euro suurust lisarahastust. See kindlasti väljendub nii patsientide paremas teenindamises rohkemate ravijuhtude näol kui ka selles, et haigla juhtidel tekib rohkem võimalusi diferentseerida nii arstide kui õdede sissetulekuid. Teised valdkonnad ootasid kindlasti ka riigieelarvest sellist täiendavat panust. Võtame näiteks sisejulgeoleku või haridusvaldkonna. Aga jah, tänu eestlaste töökatele kätele on meil olukord järgmisel aastal tervishoius natuke parem ja ma loodan, et see läheb järjest paremaks ning ka õdede ja arstide palgad tõusevad.
Tegelikult on see vastus ka kolmandale küsimusele. Te küsite, millal jõuavad palgad kriisieelsele tasemele. Loomulikult sõltub see iga haigla konkreetsetest isikutest ja otsustest, mis juhatus haigla juhtimisel teeb. Haigekassa nõukogu on omalt poolt saanud teha seda, et hinnakärbe, mis 2009. aastal rakendus – koefitsient 0,94 –, järgmisest aastast kaotatakse. Hinnakoefitsient on järgmisel aastal jälle 1,0. Ka plaanime täiendavalt osta ravijuhtusid juurde 2–3% ulatuses ja hooldusravis 10%, nagu ma juba ütlesin. See annab haigla juhtidele kindlasti võimaluse muuta ka õdede tasustamise põhimõtteid.
Neljas küsimus on: kui reaalseks peate, et Eesti haiglatesse hakatakse lähiaastatel värbama välisriikidest õdesid, kelle oskused ja teadmised on tuttavad Nõukogude meditsiinist. Millist ohtu kätkeb see tervishoiuteenuse kvaliteedile? Mingit ohtu kvaliteedile ma siin kindlasti ei näe. Eesti õdede koolitus vastab kutsekvalifikatsiooni reguleeriva Euroopa Liidu direktiivi nõuetele ning kehtivate õigusaktidega on reguleeritud ka, millistele kvalifikatsioonitingimustele peab vastama nende õdede koolitus, kes tulevad väljastpoolt euroliidu riike ja soovivad siin õena tööd alustada. Kvalifikatsiooni vastavuse üle otsustamiseks hinnatakse välisriigist tulnud õe õppekava vastavust Eesti õekoolitusele kehtestatud nõuetele ja kvalifikatsioonierinevuste olemasolul võib Terviseamet seadusest tulenevalt nõuda töökogemuse olemasolu või sobivustesti sooritamist. Kui keegi soovib mõnest välisriigist tulnuna Eestis õena tööle hakata, siis kehtivad talle täpselt samasugused kvaliteedi- ja kutsestandardid nagu Eesti õdedele. Nii et ma ei usu, et me peaksime kartma seda, kui välisriikidest tahavad mõned inimesed meile õena tööle tulla – olgu selleks välisriigiks Läti, Leedu või mõni teine Euroopa Liidu maa või ka riik väljastpoolt EL-i. Muuseas, sealsamas Aserbaidžaanis me leppisime kokku, et Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Aserbaidžaani vastav kõrgkool hakkavad tegema koostööd selleks, et vahetada kogemusi. Me saaksime neid aidata näiteks sellega, et sealt võiksid õeks õppivad noored tulla Eestisse praktikale. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teie küsimus!
|
|
Marika Tuus-Laul
Aitäh! Hea minister! Kas ma sain õigesti aru, et teie arvates Eestis ei olegi õdede väljarändega mitte mingisuguseid probleeme ning et Eesti Õdede Liidu president ja kogu õdede liit ajavad nagu tühja juttu?
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Ei, te saite valesti aru. Kindlasti on probleeme iga valdkonnaga, kust inimesed ära lähevad. Kui me meenutame ehitajate äraminemist, siis ehitusturul oli väga selge tagasilöök. Ja kui tervishoiusektorist inimesed ära lähevad, siis loomulikult see jätab jälje. Väiksemates haiglates jätab see suurema jälje, suuremates haiglates natukene väiksema. Kui pereõed perearsti praksisest lahkuvad, jätab see väga suure jälje perearsti praksisele. Loomulikult on see nii.
Aga ma püüdsin teile vastates öelda seda, mida me oleme teinud – te küsisite, mida me oleme teinud. Me oleme teinud seda, et õeõppesse võetakse vastu võimalikult palju noori tudengeid, et arstiõppesse võetakse vastu kõige paremad Eesti gümnaasiumilõpetajad. Vaadake kas või lävendit, millega Tartu Ülikooli arstiteaduskonda astutakse – see on üle 90. See on vaieldamatult kõige kõrgem. Kui inimene otsustab kasutada oma õigust minna töötama teise riiki, siis on teda äärmiselt keeruline takistada. Samas on meil näiteks Tartu Ülikooliga mõned mõtted, mis puudutavad residentuuri korraldust, mõned mõtted, mis puudutavad arstide sidumist ühe või teise haiglaga. Jah, me arutame neid, aga need on kõik veel natukene toored teile tutvustamiseks. Mis aga puutub õdedesse, siis loomulikult on meie suur soov, et inimesed, kes on õekutse omandanud, ka õdedena töötaksid, mitte ei läheks mõnda teise valdkonda tööle.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!
|
|
Viktor Vassiljev
Aitäh, proua juhataja! Austatud härra minister! Õdede lahkumine ei tähenda mitte ainult seda, et need, kes on nooremad ja söakamad, põgenevad ära Soome, Rootsi – kuhu iganes. See tähendab ka seda, et mõned jäävad pensionile, mõned on kahjuks ka teise ilma lahkujad. Aga on veel üks selline tubli grupp inimesi, kes on tervishoiutöötajate registris arvel – muuseas ka mina olen seal arstina arvel –, aga arstina ei tööta. Samamoodi on ka üsna suur hulk selliseid inimesi, kes on arvel õdedena, aga õdedena ei tööta. Kas on teada, kui palju selliseid õdesid on ja miks nad istuvad niimoodi siin ja välismaale ei põgene?
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Me vaatame erinevaid andmeid. Usun, et hea küsija mäletab, et ka siin infotunnis ja varasemates vastustes arupärimistele ma olen lugenud ette arve, mis on saadud Terviseameti andmebaasist ja Tervise Arengu Instituudist n-ö läbihelistamise teel. Loomulikult need andmed erinevad. Ka teie praegu ei praktiseeri arstina, aga arstikutse olete omandanud. Eks seda ikka vaadatakse. Samamoodi on meil olemas väga detailne info personali vanuselise koosseisu kohta ehk mitu õde või arsti hakkab ühes või teises haiglas jõudma pensioniikka. See statistika on kõik olemas. Eks me selle järgi püüa ka riiklikku koolitustellimust kavandada. Just sellest on tulnud ka seesama arv 300 – nii palju noori võetakse vastu õeõppesse Tallinna ja Tartu tervishoiukõrgkooli. See vaadatakse iga aasta üle ja kui leitakse, et on vaja seda arvu suurendada, siis me kindlasti oleme valmis seda ka suurendama.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Küsimusi härra ministrile rohkem ei ole. Avan läbirääkimised. Palun, Marika Tuus-Laul!
|
|
Marika Tuus-Laul
Head kolleegid! Austatud minister! Ehitajate väljarände kohta ma pole siin saalis sotsiaalministri käest küsinud, aga mul on tunne, et ükskõik, mis valdkonna kohta me küsime – on see perearstide puudus või töötus, pikad ootejärjekorrad –, me saame ikka ja alati vastuseks, et probleemi justkui ei olegi. Samas me teame, et näiteks pikkade arstijärjekordade küsimuse on haigekassa nüüd ise üles võtnud ja analüüsib seda sügavuti. Mulle tuleb millegipärast praegu pähe paralleel Barack Obamaga, kes ütles kõva häälega välja, et saage aru, inimesed, meil on väga suur tööpuudus. See on probleem ja proovime koos sellest üle saada, mõtleme, mis me saame teha. Aga meie nagu mitte kunagi mingit probleemi tunnistada ei taha.
Ma tuletan meelde, et selle aasta algul oli siin saalis arutlusel tervishoiu küsimus ja professor Raul-Allan Kiivet tõi nelja suure tervishoiuprobleemi seast ühena esile just nimelt õdede ja hoolduspersonali puudumise. Ta pidas seda tervishoiu rahastamise, retseptiravimite kallite hindade ja hooldusravi problemaatika kõrval väga suureks mureks. Nii et see on ääretult tähtis küsimus. Miks ikkagi on õdedest ja abipersonalist puudus? Jah, ühelt poolt tõesti õed lahkuvad välismaale. Meist on tegelikult saanud Põhjamaade doonorriik: me koolitame ja koolitame, kuid kuna korralikku palka ei maksta, siis inimesed lihtsalt lahkuvad.
Teine probleem on, et me koolitame siiski liiga vähe. Kui varem läksid välismaale põhiliselt noored meditsiiniõed, siis nüüd lähevad ka vanemad. Ja just seda toonitab õdede liidu president: lahkuvad ka vanemad ja kogenumad. Ja ma ei usu, et nad lihtsalt tahavad ära minna, n-ö seiklusi otsima.
Ma arvan, et need arvud, mis ma siin arupärimises nimetasin, on siiski õiged – need on Terviseameti andmed. Ja ma kordan veel, et eelmisel aastal võttis välismaale tööleminekuks tõendi välja 201 õde. Nad ei võtnud seda välja lihtsalt niisama – seal on, nagu me teame, väga suured riigilõivud mängus ja tõend võetakse ikkagi selleks, et tõesti lahkuda. Miks minnakse? Loomulikult on üks põhjus väike palk, kehvad töötingimused, ülekoormus. Ning õdede lahkumine on tegelikult palju suurem probleem kui arstide lahkumine. Järel- ja hooldusravi lausa karjub õdede ja hoolduspersonali puuduse käes. Kui me läheme haiglasse või hooldekodusse – igal pool näeme, mis seal toimub. Tegelikult me koolitame ikkagi kaks korda vähem õdesid, kui meil oleks selle arvu n-ö alalhoidmiseks vaja. Küsimus on selles, et kui õdesid on vähe, siis jääb arstil vähem aega patsientidega tegelda. See on tõsine probleem.
OECD on samuti toonitanud Eesti õdede suhtarvu väiksust. Kui näiteks Rootsis on 1000 elaniku kohta 18,9 õde, Soomes 15, siis Eestis vaid 7,1. Seda on väga vähe. Küsimus on tõepoolest väga tõsine. Prognoositakse, et viie kuni kümne aasta pärast ei lahku Eesti arstid siit mitte niivõrd madala palga, kuivõrd just õdede ja hooldajate puudumise tõttu.
Ma arvan, et kui me sellele väljarändele kuidagimoodi piiri ei pane – loomulikult palga tõstmine on üks abinõu ja hoiame need palgad vähemalt sellisel tasemel, nagu need on! –, siis me hakkame varsti õdesid sisse värbama Venemaalt. Ma ei oska öelda, on see halb või hea, aga selge, et päris meile harjumuspärast töökultuuri seal ei ole ja ka koolituse tase ilmselt on märksa teine. Olen kindel, et mitte keegi ei taha Eestist lihtsalt ära minna, eriti vanemas eas. Õed on selleks lihtsalt sunnitud. Lastaks siin elada, makstaks nendele korralikku palka, ei oleks me täna sellise probleemi ees. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!
|
|
Viktor Vassiljev
Proua juhataja! Austatud härra minister! Lugupeetud kolleegid! Õdede väljarändel on väga erinevad põhjused. Jah, üks on muidugi õdede palgad ja palgakokkulepped. See on võitlemine tuuleveskitega, sest et kogu tervishoiusüsteem koosneb ju eraõiguslikest ettevõtetest. Nii palju, kui peremees palka tahab maksta, nii palju ta maksab. Kõigi peremeestega kokku leppida on väga-väga raske.
Asi on kinni ka tervishoiu rahastamises. Nagu lugupeetud härra minister meile teatas, hooldusravi kulusid suurendatakse haigekassa eelarves iga aasta 10%. Nojah, aga seal on sees hinnatõus. Teenuste hinnad on enamasti paika pandud paar aastat tagasi, kui mitte veelgi varem – teenuse läbisurumine haigekassas võtab päris suure jupi aega. Peale selle, enne kui sõlmitakse tervishoiuteenuse osutajate ja haigekassa vaheline leping, toimub ju konkurss ja konkursil arvestatakse hinnapakkumisel koefitsiente. Eelmisel aastal üks Tallinna haiglaid – ma ei mäleta, oli see Lääne-Tallinna Keskhaigla või Ida-Tallinna Keskhaigla – töötas koefitsiendiga 0,97. Aga mulle on teada ka selline konkreetne juhtum, kus konkursi korraldamisel pakuti välja koefitsient 0,7 ja selle koefitsiendiga 0,7 sõlmiti ka haigekassa leping. Ma küsin: kus on sellise teenuse kvaliteet? Loomulikult ei ole seal ruumi selleks, et õdedele vähegi inimväärset palka maksta.
Õdede palgad on väga erinevad. Ühe tervishoiuteenuse pakkuja juures on tõepoolest võib-olla 13 000 krooni, aga teise juures on 6000. Ja kui me räägime sellest, et õdedele ei ole tööd, siis – õdedele on tööd! Tööd on neile küll ja küll, kui me rakendame hooldusravivõrgu arengukava täies mahus, kui me ehitame juurde need kaks plokki, mis on seni jäänud ehitamata: üks on õenduskodu plokk, kus on vähemalt tuhat voodikohta, ja teine on päevane õendushooldus. Viimase kohta härra minister ütles, et tema meelest on kodune õendushooldus ratsionaalsem ja milleks siis arendada päevast õendushooldust. Aga seegi teenus on arengukavas sees ja Vabariigi Valitsus on arengukava kinnitanud. Nii et see on üks paha seadus ja me ei täida seda seadust. Aga noh, see selleks.
Kui me räägime õdede koolitamisest ja sellest, kas koolitustellimus on meil korrelatsioonis õdede liikumisega siia või sinna, siis tuleb arvestada sellega, et osa noori, kes õeks või arstiks õppima läheb, läheb tõepoolest selle mõttega, et nad tõmbavad peagi uttu välismaale. Londonis on teatavasti udu. Eelmisel aastal viidi Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vist kolmandal kursusel läbi anonüümne küsitlus. Paluti anonüümselt vastata, kes jääb Eestisse tööle ja kes ei jää. 70% vastas küsimusele, et nad kindlasti lahkuvad Eestist, ülejäänud 30% vist kahtles, kas see küsitlus ikka päris anonüümne on, ja igaks juhuks ütles, et nemad jäävad.
Ja nüüd toimub see, et arste juba imporditakse Ukrainast. Ida-Virumaal on sellised juhtumid teada. Ega nad eluks ajaks siia ei jää, nad ikka vaatavad muu Euroopa poole. Õiendavad oma eksamid ära, teevad paberid korda ja rändavad edasi. Õdedega on muuseas sama lugu. Kui me kokkuleppel Ukrainaga, Aserbaidžaaniga, kellega iganes hakkame siin õdesid koolitama, siis ka nemad sõidavad siit ära välismaale.
Muidugi on ka sügav eetikakriis kogu meie tervishoius. Eetikale pole enam mitte mingit ruumi jäänud meie tervishoius. Ja kui tervishoiutöötaja rahapuuduse tõttu ei saa osutada teenust, mis on haigele vajalik, kui ta peab haige valu ja kannatusi pealt vaatama, siis on ta depressioonis. Ning paljud lahkuvad Eestist ka sellepärast, et meie tervishoid on depressiivne. On, nagu on. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Kas härra minister soovib sõna võtta? Ei soovi. Lõpetan läbirääkimised ja selle päevakorrapunkti käsitlemise.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
