|
|
» Stenogramm » Esmaspäev, 19. september 2011
Stenogramm » Esmaspäev, 19. september 2011
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| II ISTUNGJÄRK |
| Esmaspäev, 19. september 2011, kell 15:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
16:22 Arupärimine töötuskindlustus- ja haigushüvitiste kohta (nr 14)
|
|
Esimees Ene Ergma
Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Deniss Boroditši, Yana Toomi, Kadri Simsoni, Viktor Vassiljevi, Lauri Laasi ja Mihhail Stalnuhhini 16. mail s.a esitatud arupärimine töötuskindlustus- ja haigushüvitiste kohta. Palun veel kord kõnepulti kolleeg Olga Sõtniku!
|
|
Olga Sõtnik
Head kolleegid! Hea sotsiaalminister! 16. mail esitasime teile arupärimise töötuskindlustus- ja haigushüvitiste kohta. Töötuskindlustuse seadus näeb ette, et õigus töötuskindlustushüvitisele on kindlustatul, kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Kindlustatul, kes kasutas selle aja jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta. Töötuskindlustushüvitise suuruse arvestamisel on aluseks kõik tööandja makstud tasud, millelt on makstud töötuskindlustusmakset. Niisiis ei ole vahet, kas tööandja maksab töötajale töötasu, puhkusetasu, preemiat või ettevõtte töötajatele mõeldud täiendavaid rahas väljamakstavaid hüvesid või toetusi. Selline olukord paneb ebavõrdsesse olukorda lapsehoolduspuhkusel viibinud lastevanemad, kellele on tööandja lapsehoolduspuhkuse ajal heast tahtest maksnud preemiat või toetust. Nagu töötuskindlustushüvitise puhul, arvutatakse lapsehoolduspuhkuselt naasnud isikule ajutise töövõimetuse hüvitise suurus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuu töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisena. Ka see seab lapsehoolduspuhkuselt naasnud isiku olukorda, kus hüvitise suuruse määramisel ei arvestata tema tegelikku töötasu, vaid valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.
Seoses eeltooduga on meil teile kolm küsimust. Soovime neile vastuseid saada. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Olga Sõtnik! Palun kõnepulti sotsiaalministri!
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel vastata arupärimisele töötuskindlustus- ja haigushüvitiste kohta.
Esimene küsimus: "Kuidas tuleks muuta töötuskindlustuse seadust lapsehoolduspuhkusel olnud isiku suhtes õiglasemaks, nii et töötuskindlustushüvitist makstaks varasemalt töötasult, mitte puhkuse ajal tehtud üksikute maksete alusel?" Töötuskindlustushüvitise eesmärk on tasakaalustada isiku sissetulekud ja tarbimisvajadus töötuks olemise ajal, soodustades samas aktiivset töö otsimist ja kiiret tööturule naasmist. Töötuskindlustushüvitise arvestamise aluseks on töötuskindlustuse andmekogu andmed, mis põhinevad tööandja poolt kinnipeetavatel töötuskindlustusmaksetel. Tehtud maksete alusel arvestatakse isiku töötuskindlustusstaaži ja arvutatakse välja isiku töötuskindlustushüvitise suurus. Tööandjal on sealjuures kohustus deklareerida ja maksta töötasult töötuskindlustusmakset. Tööandja ei saa valida, kas ja millistelt töötasudelt töötuskindlustusmakset maksta. Kõik makstud maksed võetakse hüvitise arvutamisel arvesse. Töötukassa ei tee ega saagi teha mingisuguseid valikuid, kas ja milliseid makseid hüvitise suuruse arvutamisel arvestada või arvestamata jätta. Kuni 1. juulini 2009 võeti töötuskindlustushüvitise saamise õiguse tuvastamisel arvesse ka aeg, mil vanem viibis lapsehoolduspuhkusel või rasedus- ja sünnituspuhkusel, ehkki selle aja eest vanematele töötasu ei makstud ja seetõttu ei peetud selle aja jooksul kinni ka töötuskindlustusmakset. Seetõttu tekkis olukord, kus need vanemad jäid ilma õigusest töötuskindlustushüvitisele, kuna neil puudus töötuna registreerimisele eelnenud 36 kuu ehk kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži. Alates 2009. aasta juulist pikendatakse nimetatud isikute 36-kuulist perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed staaži kohta. See tähendab, et ka kuni kolmeaastase lapse kasvatamisel võetakse hüvitise saamise õiguse tuvastamisel arvesse kõik need kuud, kui inimene töötas, hoolimata sellest, missugust tasu talle sel ajal maksti. Ministeeriumi seisukoht on, et kui vanem lapsehoolduspuhkuse ajal töötasu saab, ei ole õiglane sellelt töötasult töötuskindlustusmakset mitte arvestada. Kui anda isikutele võimalus valida, milliste maksete alusel kujuneb nende töötuskindlustushüvitise suurus, viib see kogu süsteemi lagunemiseni ja jätkusuutmatuseni.
Teine küsimus: "Miks on ravikindlustuse seaduse alusel eristatud tavatöötaja ja lapsehoolduspuhkusel olnud isik ning kuivõrd on selline ebavõrdne olukord põhjendatud?" Ajutise töövõimetuse hüvitis, sh haigushüvitis, hooldushüvitis, sünnitushüvitis, lapsendamishüvitis, on rahaline kompensatsioon, mida haigekassa töövõimetuslehe alusel maksab kindlustatud isikule, kellel jääb töö- või teenistuskohustustest või majandus- või kutsetegevusest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu. Ajutise töövõimetuse hüvitise suurus sõltub hüvitise saaja poolt hüvitise saamisele eelnenud kalendriaastal teenitud tulust, mis arvutatakse Maksu- ja Tolliameti kogutavate, isiku eest või tema poolt sotsiaalmaksu maksmist tõendavate andmete alusel. Hüvitise kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud tööst vabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Lapsehoolduspuhkuselt tulevad emad saavad esimesel tööaastal hüvitist sotsiaalmaksuseaduse §-s 21 sätestatud sotsiaalmaksu kuumäära alusel, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega, kusjuures kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Kuna ravikindlustatu staatuse omandamise eeldus on panustamine sotsiaalmaksu maksmise näol, aga väikelapse kasvatamisega hõivatud vanemal puudub võimalus tööl käia ja tulu teenida, on riik võtnud endale kohustuse maksta alla kolmeaastase lapse ühe Eestis elava mittetöötava vanema eest sotsiaalmaksu. Sellega tagatakse väikelapse mittetöötavale vanemale ravikindlustuse jätkumine ka väikelapse kasvatamise ajal, mis võimaldab saada nii tervishoiuteenuseid kui ka ravimihüvitisi ning eritingimuste täitmise korral ka hambaravi- ja täiendavat ravimihüvitist, ent mitte ajutise töövõimetuse hüvitist, kuna tulu mitte teenival inimesel ei saa haiguse tõttu tekkida saamata jäänud tulu. Kuna tööle asumisele eelnenud kalendriaastal, mis ajutise töövõimetuse arvutamisel aluseks võetakse, maksab riik väikelapse vanema eest sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses sätestatud määralt, siis makstakse väikelapse vanemale esimesel tööaastal ajutise töövõimetuse hüvitist tõepoolest samast määrast lähtudes.
Kolmas küsimus: "Millal kavatsete töötuskindlustuse ja ravikindlustuse seaduse muudatusi, mis parandaksid lapsehoolduspuhkuselt naasnud isiku olukorda?" Vastus on üsna lühike. Hetkel, tulenevalt ka eeltoodud kirjeldusest, ei plaani me olukorra muutmist. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu! Palun, esimene küsimus kolleeg Olga Sõtnikult!
|
|
Olga Sõtnik
Aitäh, proua juhataja! Tänan teid, härra minister, vastuste eest! Me oleme teiega sellel teemal siin saalis juba ühe korra seoses ühe konkreetse juhtumiga vestelnud. Tegelikult on neid juhtumeid olnud päris palju. Jälle on pöördutud nii meie, rahvasaadikute kui ka Keskerakonna poole murega, et inimesed peale lapsehoolduspuhkust koondatakse ja nad loodavad korraliku töötuskindlustushüvitise peale, aga kuna tööandja on neile maksnud näiteks kooliminekutoetust või midagi veel, siis see summa kohe väheneb. Mis oleks teie arvates mõistlik lahendus? Kui te seadust muuta, seda süsteemi lammutada ei taha, siis võib-olla tuleks teha teavitustööd kas lastevanemate või pigem tööandjate seas, kes heast tahtest maksavad preemiaid või toetusi ja nii tegelikult pärast halvendavad nende inimeste olukorda.
|
|
Sotsiaalminister Hanno Pevkur
Aitäh täpsustamise eest! Me oleme Eestis valinud kindlustuse põhimõtte ehk oluline on just nimelt see, kas sa oled kindlustatud või mitte. Kindlustatuse üks oluline eeldus on see, kas sinu eest makstakse maksu või mitte. Kui tööandja teeb mingisuguse makse isikule, ükskõik mis see siis on, siis peavad tööandja ja töötaja loomulikult arvestama, et tegemist on inimese kontole laekunud rahaga, mille pealt makstakse ka kõik maksud, ja seda käsitletaksegi just nimelt sellena, kas inimesele on tulnud tulu või mitte. Kui on erijuhud, siis kindlasti oleks mõistlik, et tööandja, kes on rohkem kursis kehtivate seadustega, püüaks oma töötajaid sellistel puhkudel igati kaitsta, eriti kui me räägime, nagu te tõite näiteid, väikese lapse hooldamise või lapsehoolduspuhkusel oleku ajast. Ma usun, et ka seda arupärimistele vastamist head inimesed vaatavad ja saavad jälle natukene targemaks. Me lähtume oma kindlustussüsteemis, nii ravikindlustuse kui ka töötuskindlustuse süsteemis sellest, kas inimene on kindlustatud või mitte, kas inimese eest makstakse sotsiaalmaksu või töötuskindlustusmakset või mitte. Kui isikul sissetulekuid ei ole või kui ta on lapsehoolduspuhkusel, siis on selle kohustuse üle võtnud riik. Riik inimest selles osas ilma kindlustuseta ei jäta. Aga kindlasti on oluline teavitustöö. Kui teie poole pöördutakse, siis andke neile kindlasti seda infot, et inimeste infoväli täieneks ja me saaksime rääkida, et nii tööandjad kui ka töötajad on oma õigustest teadlikud ning meie kindlustusmehhanism töötab kenasti.
|
|
Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra sotsiaalminister! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
