|
|
» Stenogramm » Neljapäev, 16. juuni 2011
Stenogramm » Neljapäev, 16. juuni 2011
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| I ISTUNGJÄRK |
| Neljapäev, 16. juuni 2011, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
12:53 Finantsinspektsiooni 2010. aasta aastaaruanne
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Läheme 14. päevakorrapunkti juurde, milleks on Finantsinspektsiooni 2010. aasta aastaaruanne. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Raul Malmsteini! Kuid, head ametikaaslased, enne kui me hakkame seda päevakorrapunkti menetlema, lubage lühidalt tutvustada menetlemise korda. Kõigepealt on Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Raul Malmsteini ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit. Seejärel on küsimused ettekandjale, Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Peale küsimuste vooru on läbirääkimised, sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Palun, hea ettekandja, sõna on teil!
|
|
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänan võimaluse eest esineda lugupeetud seadusandliku võimu ees! Tänases ettekandes peatun kahel teemal. Kõigepealt annan ülevaate maailma finantsturgudel toimuvast ja Euroopa uuest finantsjärelevalve raamistikust. Teiseks peatun Finantsinspektsiooni uuel strateegial ja annan lühiülevaate meie peamistest järelevalvelistest tegevustest eelmisel aastal.
Eesti ühiskond, majandus ja finantssektor on kriisist väljumas. Taastuv majanduskasv, jätkuvalt tugev nõudlus meie peamistes ekspordi partnerriikides, vähehaaval paranev tööhõive ja finantssektori stabiilsus annavad lootust, et majanduse uus kasvutsükkel võiks olla jätkusuutlikum.
Eesti majanduse ja majanduspoliitika kuvand on tugevam kui kunagi varem. Hoolimata väga keerulistest oludest suutsime täita kõik euro kasutuselevõtu kriteeriumid ja järgime ka edaspidi konservatiivset ning vastutustundlikku fiskaalpoliitikat. Selle üle saab vaid heameelt tunda. Samal ajal pole arengud mitte kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ja eriti eurotsoonis olnud sedavõrd positiivsed. Väga tõsiste raskustega on silmitsi Kreeka, Iirimaa ning Portugali valitsus ja muidugi ka nende võlausaldajad. Kõige keerulisem on olukord Kreekas, kus hoolimata Euroopa Liidu ja IMF-i ühisest abipaketist pole suudetud piisavaid kärpeid riigi kulude kokkuhoiuks läbi viia ja riigivara müüki pole küllaldase kiirusega alustatud. Juba lähinädalatel peavad Euroopa valitsusjuhid tegema keerulisi otsuseid Kreeka edasise toetamise kohta. Sõltuvalt vastuvõetavatest otsustest ei saa välistada olukorda, kus finantsturgude reaktsioon on tugev. Kuigi Eesti finantssektor ei ole otseselt eelmainitud riikide riskidele avatud, ei saa välistada, et turgude turbulents mõjutab negatiivselt Eestis tegutsevate pankade rahastamist ja avaldab seeläbi kaudset mõju ka Eesti majanduse kasvuväljavaadetele.
Aasta 2010 oli Euroopa finantsjärelevalvete jaoks mõnes mõttes ajalooline. Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament leppisid kokku regulatsioonide paketi, mille alusel peavad alates 2011. aastast Euroopa Liidu pankade, kindlustusseltside ning väärtpaberituru üle järelevalvet kolm ühtset järelevalveasutust: Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus EBA Londonis, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus EIOPA Frankfurdis ja Euroopa Väärtpaberituru Järelevalve Asutus ESMA asukohaga Pariisis. Euroopa Keskpanga juures on tööd alustanud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, kuhu kuuluvad nii keskpankade presidendid kui ka järelevalveasutuste juhid. Nende järelevalveasutuste peamine roll on töötada välja Euroopa Liidu reeglid finantsturgudel ja seista nende ühetaolise rakendamise eest liikmesriikide järelevalvete poolt ning praegu veel erandlikel juhtudel teha finantsjärelevalvet ka otse, n-ö üle liikmesriigi. Uute järelevalveasutuste otsustuspädevus on antud 27 liikmesriigi järelevalvejuhtidest koosnevale nõukogule, nende tööd aitab koordineerida juhatus. Olen ise valitud 30-kuulise mandaadiga ESMA kuueliikmelisse juhatusse.
Lisaks muutustele järelevalvelises struktuuris on eurotsooni riikide juhid kokku leppinud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi EFSF loomises, mis suudab vajaduse korral pakkuda hätta sattunud liikmesriikidele laene kokkulepitud tingimustel kuni 750 miljardi euro ulatuses.
Kõik need sammud on mõeldud selleks, et vähendada finantskriiside tekkimise tõenäosust ja vajaduse korral pakkuda oluliselt operatiivsemaid ja tõhusamaid võimalusi finantskriiside tagajärgedega toimetulemiseks, tagamaks finantsturgude toimimist ka stressiolukordades.
Uus järelevalve ülesehitus Euroopas on saamas ka kohe oma tuleristseid. Nii on Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus EBA just praegu tegemas üleeuroopalist suuremate pangagruppide tugevusanalüüsi, eesmärgiga hinnata pankade võimet seista vastu uutele võimalikele kriisidele. Tugevusanalüüsid hõlmavad ka Eestis tegutsevaid suuremaid pangagruppe konsolideeritud tasemel. Praegu analüüsib EBA tugevusanalüüside tulemusi ja eeldatavasti avaldatakse tulemused pangagruppide kaupa lähiaegadel. Loodetavasti aitavad need tulemused suurendada hoiustajate ja investorite usaldust Euroopa pangandussektori vastu.
Aga muutumas ei ole mitte ainult järelevalveline raamistik, muutumas on ka regulatsioonid, eesmärgiga parandada kapitali kvaliteeti ja suurendada kapitali mahtu, vältimaks või õigemini minimeerimaks riikide sekkumise vajadust, et maksumaksja rahaga toetada hätta sattunud panku. Uus rahvusvaheline Baseli komitee vastu võetud ja G 20 liidrite kinnitatud kapitaliregulatsiooni raamistik Basel III sisaldab mitu olulist muudatusettepanekut. Nii on suurenemas pankade kapitalipuhvrid. Basel III näeb ette, et järk-järgult suureneb pankade kapitalinõue, millele lisanduvad täiendavad kapitalipuhvrid liigsete kapitaliväljamaksete piiramiseks ja antitsüklilised kapitalipuhvrid majanduse liigse tsüklilisuse negatiivse mõju tasandamiseks. Lisandumas on täiendavad kapitalinõuded nendele pankadele, mis oma tegutsemisriigis oleksid süsteemselt olulised. Väljatöötamisel on finantsvõimenduse suhtarv, mis hindab senisest konservatiivsemalt pankade kapitali piisavust. Täpsustuvad ka piirangud pankadele omanikutulu väljamaksmisel ja samuti pankurite boonussüsteemidele. Olulise pangandusnormatiivide täiendusena lisanduvad likviidsusnormatiivid, mis peavad tagama nii pankade lühiajalise maksevõime kui ka pikaajaliste finantseerimisallikate kindluse. Tervikuna on muudatuste eesmärk suurendada pankade vastupanuvõimet kriisidele, parandada nende riskijuhtimise kvaliteeti ja suurendada pangajuhtide vastutust riskide võtmisel.
Kuigi on kokku lepitud, et Basel III muudatuste pakett peaks jõustuma täies ulatuses hiljemalt 2019. aastaks, ei oota eri jurisdiktsioonide regulaatorid ega muidugi kapitaliturud, et pangandussektoril oleks nii palju aega muudatuste tegemiseks. Euroopa Liidus on Euroopa Komisjon koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse EBA-ga lähiaastatel ette valmistamas pangandusdirektiivi CRD järkjärgulist muutmist. Samuti tuleb siinjuures rõhutada EBA-le ja teistele Euroopa järelevalveasutustele antud uut rolli siduvate tehniliste standardite väljatöötamisel. Kui varemalt oli järelevalvetel vaid nõustav roll, siis selle muudatusega on neile antud ka regulaatori roll, kuna siduvad tehnilised standardid jõustatakse otsekohalduvate Euroopa Komisjoni määrustena. Nii on kasvamas ka Finantsinspektsiooni vastutus ja ülesanded meie töös Euroopa järelevalveametites.
Teine oluline teema järelevalveasutuste töölaual on kindlustussektori kapitaliregulatsiooni muudatusettepanekute paketi ettevalmistamine ja hilisem rakendamine, mis on tuntud Solventsus 2 direktiivi nime all. Selle direktiivi eesmärk on kõige üldisemal tasandil lahti seletades oluliselt täpsustada regulatsioone selles suunas, et ühtlustada kindlustusseltside bilansside koostamise aluseid, muuta kapitaliarvutused riskipõhiseks, kujundada kindlustusseltside enda riskide ja solventsuse hindamise raamistikke, suurendada tippjuhtkondade vastutust ja kokku leppida järelevalveliste hinnangute andmiste alustes. Solventsus 2 direktiiv peaks rakenduma 2013. aastast ja seetõttu on ettevalmistused selle rakendamiseks jõudmas lõppjärku.
Euroopa Väärtpaberituru Järelevalve Asutuse ESMA töölaual on veelgi laiem valik teemasid. Kõige olulisem on siinjuures ära märkida Euroopa väärtpaberijärelevalve uut rolli reitinguagentuuride otsese järelevalve tegemisel. See on ka seni ainus valdkond, kus uuele Euroopa järelevalveametile on antud otsene järelevalveline mandaat Euroopa Liidu siseturul. Tulekul on alternatiivsete fondide regulatsioon, samuti regulatsioon derivatiividega kauplemise, keskse kliiringu ja tsentraalsete depositooriumide kohta – kui nimetada vaid mõningaid teemasid.
Oma huvide paremaks kaitsmiseks oleme koostööd laiendanud piiriüleselt. Lisaks tavapärasele igapäevasele järelevalvelisele koostööle meie turul tegutsevate finantsasutuste osas on oluliselt suurenenud meie aktiivsus koostööpartnerite ja liitlaste otsimisel Eesti jaoks oluliste teemade käsitlemisel, seda alates uute järelevalveametite juhtorganite liikmete valimistest ja alaliste töögruppide juhtide määramisest kuni regulatiivsete muudatuste tegemiseni välja. Lisaks tavapärasele heale koostööle Põhjamaadega oleme märkimisväärselt edendamas koostööd ka oma Ida- ja Kesk-Euroopa kolleegidega. Kuigi täiendav koostöö tähendab ka suuremat halduskoormust, on esimesed kogemused julgustavad. Näeme, et ennekõike meie roll aktiivse vahendajana Põhjala, Ida- ja Kesk-Euroopa riikide vahel annab meie häälele oluliselt suurema kaalu, kui meil üksi tegutsedes kunagi oleks.
Järgmiseks soovin lühidalt peatuda Finantsinspektsiooni töö lähiaastate eesmärkidel. Meie nõukogu kiitis selle aasta märtsis heaks meie strateegia kuni aastani 2015. Oma strateegias oleme seadnud järgmised eesmärgid. Esiteks, kõrgemate standardite seadmine turuosaliste riskide juhtimisele, eriti pensionifondide puhul. Teiseks, meie võimekuse ja mõju suurendamine nii otseses igapäevases järelevalvelises piiriüleses koostöös kui ka Euroopa järelevalveasutuste koostöövõrgustikus. Kolmandaks, finantsteenuste tarbijate huvide parem kaitse, aidates kaasa finantsteenuste tarbijate kohtueelsete vaidluste lahendamisega tegeleva institutsiooni moodustamisele ning panustades finantskirjaoskuse edendamisse riiklikul tasandil. Neljandaks, turukuritarvituste ennetamine nii turuosaliste hoolsuskohustuse suurendamise kui ka võimalike rikkumiste kiire ja põhjaliku menetlemise abil.
Lugupeetud kuulajad! Mõne lausega täpsustan meie strateegilisi eesmärke ja selgitan, milliseid konkreetseid samme oleme siinjuures astumas.
Esiteks, kõrgendatud standarditest finantsturu arengute taustal. Finantsinspektsiooni tähelepanu keskmes on aastaid olnud pensionifondidega seonduv temaatika. Oleme aastaid juhtinud tähelepanu regulatsioonide mõningatele kitsaskohtadele tasumäärade, fondide vahetamise sageduse, riskide juhtimise jms puhul. Väga hea meel on tõdeda, et enamik meie tõstatatud küsimusi on regulatsioonide täpsustamise teel lahendatud. Samas oleme ka ise tõsiselt peeglisse vaadanud ja oluliselt tõhustanud pensionifondide järelevalvet. Oleme loonud riskipõhise järelevalvemudeli, mis toob endaga kaasa oluliselt tihedama suhtluse ja kontrolli pensionifondide valitsejate tegevuse üle.
Pean siiski mainima ka võimalikku uut kitsaskohta teise pensionisamba regulatsioonis. See puudutab pensionide väljamaksete faasi. Esimesed signaalid väljamaksete regulatsiooni rakendumise kohta näitavad, et avalikkusele võivad mitmed aspektid jääda arusaamatuks. Nii on regulatiivselt barjäär seatud väga madalale olukorras, kus teise pensionisambasse on kogunenud vähe raha, ja inimestel võib tekkida pettumus teise samba pakutava lisapensioni suuruse tõttu. Kui kogumisaeg on olnud lühike ja kogunenud säästud on väikesed, peaks andma inimestele senisest suurema võimaluse ise otsustada, mida oma säästudega teha, mitte suunama neid kohustuslikus korras elukindlustusseltsi pensionilepingut sõlmima. Ka kindlustusseltsidevaheline konkurents oodatavat eluiga kirjeldatavate suremustabelite osas võib olla küsitav, sest see ei võimalda inimestel üheselt mõistetavalt hinnata eri elukindlustusseltside teenusega kaasnevaid kulusid. See teema jääb Finantsinspektsiooni huviorbiiti kindlasti aastateks.
Kuigi Eesti majanduse jaoks oli 2010. aasta kriisist väljumise aasta, ei tähenda see, et kapitalijärelevalvelistele küsimustele tuli varasemast vähem tähelepanu pöörata. Meie suurem tähelepanu oli suunatud nii pankade laenuportfellide kvaliteedi analüüsile kui ka kapitalipuhvrite piisavuse hindamisele. Seoses eurole üleminekuga pöörasime ja pöörame jätkuvalt oluliselt suuremat tähelepanu likviidsusriskide juhtimisele pankades. Regulaarselt teeme tugevusanalüüse, hindamaks pankade võimekust seista vastu uutele kriisidele. Teravdatud tähelepanu all oli ja on ka edaspidi pankade tegevus oma huvide konfliktide juhtimisel pankrotistunud ettevõtjate varade realiseerimisel või haldamisel.
Muu hulgas kontrollisime eelmisel aastal põhjalikult pankade tegevust makseraskustesse sattunud klientide kohtlemisel. Kontrollide ühe tulemusena kehtestas Finantsinspektsioon juhendi "Vastutustundliku laenamise nõuded", mis täpsustab panga kohustusi laenuvõtjale lepingueelse teabe ja laenudega seotud riskide kohta hoiatuste andmisel ning kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamisel.
Eesti finantsturu arengutest rääkides tuleb tõdeda, et siinsed välispankade tütarettevõtted liiguvad üha varjatud filiaalistumise suunas, mille lõpptulemuseks võib olla loobumine konsolideeritud gruppidest ning regionaalsete juhtimiskeskuste kadumine. Pankade eesmärk on luua võimalikult horisontaalne struktuur, kus kõik olulisemad juhtimisotsused tehakse peakontoris ja kohaliku juhtkonna roll kahaneb. Selline äristrateegia võib ühe võimalusena päädida tütarettevõtete muutmisega filiaalideks. Senised strateegilised arengud seoses pangagruppide restruktureerimisega ei ole aga lähiajal tütarettevõtete filiaalideks muutmist toetanud. Peamine põhjus, mis filiaalideks muutmist ära hoiab, on Eesti maksuseaduste eripära. Seega võivad võimalikud muudatused maksunormides anda lisatõuke pangafiliaalide moodustamiseks. Teise olulise tõuke võivad anda strateegilised muutused emapankade tasandil, nt ühinemised, mille tulemusena vaadatakse üle senine äri- ja organisatsioonimudel, või kui ollakse sunnitud osa oma ettevõttest ära müüma.
Eesti kapitalil baseeruvate pankade osakaal turul on praegu marginaalne, nende teenused täidavad turuniši nõudlust. Nende pankade kasvupotentsiaali piirab halvem ligipääs ressurssidele ning kallim riskide juhtimine. Süveneb suundumus, et suurpangad muutuvad järjest enam pangagruppide lokaalseteks struktuuriüksusteks, samas kui väikepangad muutuvad rahvusvaheliseks piiriüleste teenuste pakkumise või filiaalide loomise teel, mille tagajärjel muutuvad piiriülesed riskid väikepankade jaoks senisest olulisemaks ka olukorras, kus neil on välisturul marginaalne osakaal.
Teise teemana meie strateegias on oluline rahvusvaheline koostöö. Rahvusvahelisel koostööl ma peatusin pikemalt juba kõne alguses. Lisan veel kaks olulist aspekti. Nii on üha üks meie peamisi prioriteete igapäevatöös tiheda koostöö arendamine suuremate Eesti turul tegutsevate finantsgruppide järelevalvelistes kolleegiumides. Selle töö olulisust ei ole võimalik kuidagi ülehinnata. Oleme edaspidigi aktiivsed ka Põhjala-Balti ühistes töörühmades kriisijuhtimise valdkonnas. Meie juhtida on töörühm, mis tegeleb piiriüleste, probleemsete pankade maksujõuetuse lõpetamise küsimustega, mis õiguslikult on äärmiselt keerukas valdkond.
Tulles tagasi strateegiliste eesmärkide täpsustamise juurde, soovin kolmandaks välja tuua finantsteenuste tarbijate huvide kaitsmise valdkonna. Uute Euroopa järelevalveasutuste loomise määrustes sätestatakse muu hulgas ühe olulise finantsjärelevalvelise kohustusena tarbijate huvide kaitsmine ja nende harimine finantsalal. Hea meel on tõdeda, et Rahandusministeerium on riiklikul tasemel finantskirjaoskuse edendamise ja asutustevahelise koostöö koordineerimise olulisust mõistnud ning algatanud riikliku finantskirjaoskuse arengukava loomise. Eesti tarbijate finantskirjaoskuse taseme mõõtmiseks ja olukorra hindamiseks tellis Rahandusministeerium koostöös meiega Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD väljatöötatud küsimustiku põhjal uuringu "Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas". Uuring korraldati eelmise aasta oktoobris. Uuringu tulemuste põhjal võib väita, et Eesti inimeste võimekus oma rahaasjades arukaid otsuseid langetada on suhteliselt vähene. Inimeste teadmised finantsküsimustes on nende endi hinnangul ebapiisavad. Koguni 65% küsitletutest ei tea, kuidas oma õigusi finantsasutuste ees kaitsta ja kuhu probleemide tekkimise korral pöörduda. 60% vastanutest ei sea pikemaid rahalisi eesmärke, 44% küsitletute arvates on raha kulutamiseks, mitte säästmiseks. Finantsinspektsioon on finantskirjaoskuse teemade eri sihtrühmadele tutvustamiseks teinud koostööd mitme organisatsiooniga, sealhulgas Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Pangaliidu, Tallinna Börsi ja teistega, kui nimetada vaid peamisi partnereid.
Viimase teemana Finantsinspektsiooni uue strateegiaga seoses soovin peatuda turukuritarvituste ärahoidmisel ja võimalike turukuritarvitajate heidutamisel. Oma töös püüame rohkem selgitada turukuritarvituste kahjulikkust ühiskonnale tervikuna. Üldjuhul avaldame Finantsinspektsiooni otsustatud karistused ja menetluste tulemused määral, mis ei kahjusta menetlust või ei ole seadusega keelatud. Tahame edaspidigi anda oskusteabe näol oma panuse meie teadete alusel algatatud kriminaalmenetlustesse. Jätkame koostööd Rahandus- ja Justiitsministeeriumiga, et oluliselt tõsta rahaliste karistuste määrasid õigusrikkumiste puhul finantssektoris. Vajaduse korral töötame välja Finantsinspektsiooni juhendid, mis on mõeldud võimalike rikkumiste ärahoidmiseks finantsvahenduses. Samuti toetame selliseid arenguid, mis suurendaksid politseiametis ja prokuratuuris finantssektoris toimunud kuritarvituste menetlemise tõhusust. Soovime pakkuda nimetatud asutuste töötajatele lühiajalise stažeerimise võimalusi inspektsioonis, et parandada nende teadmisi finantssektori toimimisest.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Hea ettekandja, kas te soovite natuke lisaaega?
|
|
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein
Jah, 30 sekundit.
Kui vaadata tagasi eelmisele aastale, siis väärtpaberiturgudel me jätkasime võimalike turukuritarvituste vastu võitlemisel jäika poliitikat. Kontrollisime põhjalikult turuosaliste sisemise töökorralduse piisavust investeerimisteenuste osutamisel. Samuti jälgisime ja jälgime tähelepanelikult väärtpaberiturul toimuvat võimalike rikkumiste tuvastamiseks. Eelmisel aastal edastasime Põhja Ringkonnaprokuratuurile võimalike rikkumiste kohta neli kuriteoteadet.
Kokkuvõtvalt: finantsvaldkonna regulatsioonid ja järelevalve elavad muutuste ajas. Eesti finantsjärelevalvena anname endast parima, et olla pigem muutustes aktiivne osaline kui sabassörkija. Tänan teid kuulamast!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Head ametikaaslased, kas teil on ettekandjale küsimusi? On. Eldar Efendijev, palun!
|
|
Eldar Efendijev
Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on seotud nende asutuste tegevusega, kes tegelevad nn kiirlaenuskeemidega, nt SMS-laenudega. Kuidas te hindate selliseid laenuskeeme ja kas te kavatsete seda valdkonda korrastada?
|
|
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein
Aitäh küsimuse eest! Kiirlaenude väljastamise probleemid ei ole praegu Finantsinspektsiooni pädevuses. See temaatika kuulub Tarbijakaitseameti haldusalasse, kui üldse kuhugi. Meil ei ole plaanis meie mandaati selles osas laiendada ja vähemalt ei ole teada, et keegi seda teha tahaks.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Rein Aidma, palun!
|
|
Rein Aidma
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin teilt Finantsinspektsiooni võimalikku hinnangut võrreldes hiljutise olukorraga, kus kodulaenuturul mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas tekkis väga ettearvamatuid laenusõltlasi ja mida kõike veel. Kas me oleme nüüdseks kujunenud situatsioonis võimalikuks järgmiseks ehitus- ja laenubuumiks paremini valmis? Kas Finantsinspektsioon näeb näiteks pankade tegevuses mingit lisaregulatsiooni vajadust või kuidas seda olukorda hinnata?
|
|
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein
Aitäh küsimuse eest! Ma osaliselt vastasin sellele küsimusele oma ettekandes, kui ma viitasin meie uuele juhendile, mis käsitleb vastutustundlikku laenamist ja mis oluliselt selgemini sisustab krediidiasutuste seaduse ühte punkti, mis räägib vastutustundlikust laenamisest. Seal räägitakse sellest, millist informatsiooni, millisel kujul ja milliste hoiatustega peaks pank oma tulevasele kliendile esitama ja kui põhjalikult ta koos kliendiga peaks analüüsima kliendi maksevõimet võimalike elumuutuste puhul, on see siis töökoha kaotus või mis iganes, et oleks võimalik laenukoormust ühel või teisel moel kanda ka siis, kui sellised negatiivsed sündmused peaksid aset leidma. Selles mõttes me oleme kindlasti natukene rohkem valmis. Teistpidi on küsimus selles, millele viitas ka see OECD uuring, et inimeste teadmised finantsküsimustest on jätkuvalt väga väikesed. Me peame äärmiselt oluliseks, et riiklik finantskirjaoskuse strateegia niipea kui võimalik vastu võetakse, et paremini koordineerida neid tegevusi, millega praegu iga päev tegelevad Finantsinspektsioon, börs, turuosalised ise ja võib-olla mingil määral ka teised riigiasutused. Ma arvan, et siin on hästi pikk tee käia ja väga palju veel teha.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Urmas Reinsalu, palun!
|
|
Urmas Reinsalu
Aitäh, austatud ettekandja, selle huvitava ettekande eest! Te mainisite pensioni teist sammast. Tegelikult võiks teatud juhtudel teise samba menetlemine olla paindlikum, ei ole vaja suunata inimesi automaatselt lepingut sõlmima. Mida te täpselt silmas pidasite, mida see tähendab? Milline on teie konkreetne idee või soovitus parlamendile, et teatud asjaoludel liberaliseerida teise samba kasutamise võimalust, ütleme, pensioniea saabumise puhul?
|
|
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein
See eeldab igal juhul, nagu ma oma ettekandes viitasin, lisaanalüüsi praktika kujunemise kohta. Kui kasutada erialast žargooni, siis küsimus on lihtsalt olukorras, kus raha on vähe ehk nende inimeste säästude summa, kes on väga lühikest aega olnud teise sambaga liitunud või kellel on olnud väga väikesed sissetulekud, on pensioniikka jõudmisel suhteliselt väike ja elukindlustusselts teeb annuiteedipakkumise selle alusel. Hiljuti, kui esimesed kaasused jõudsid ajakirjandusse, arvutas üks tehnikaülikooli lugupeetud professor välja, et ta saaks teise samba pensioni eest iga kuu endale kohvikus tassi kohvi osta. See tekitab küsimuse, kas selline süsteem n-ö lisapensioni näol on mõistlik. Pigem oleks sellistel puhkudel võib-olla mõistlikum anda inimestele võimalus see raha n-ö välja võtta, makstes riigile ka tulumaksu, ja seda raha kuidagi teistmoodi kasutada, mitte sundida inimest sõlmima annuiteetlepingut. Siin tuleb kaaluda, milline on see mõistlik piir, kas latt on praegu õigesse kohta pandud või võiks kaaluda selle tõstmist, millal on teise samba pakutav lisapension oluline abi tulevaste toimetulekukulude katmisel ja millal see muutub võib-olla sundkäiguks, mille mõju lisasissetulekuna on marginaalne.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Eiki Nestor, palun!
|
|
Eiki Nestor
Ka minu küsimus on ajendatud samast teemast. Millised on Finantsinspektsiooni avalike suhete võimalused, kas teil on inimesed selleks olemas? Ka vastuseks lugupeetud professorile oleks piisanud seletusest, et teist sammast tuleb vaadata nii nagu esimestki. Esimese samba puhul me ei nõua, et kui keegi saab 63-aastaseks, et siis tuleb tema oodatav pension päevapealt välja maksta. Sellist lootust kellelgi ei ole, aga teise samba puhul on. Millised on Finantsinspektsiooni võimalused harida inimesi, et nad finantsasutustega suheldes ennast kindlamini tunneksid? On teil sellised inimesed olemas?
|
|
Finantsinspektsiooni juhtuse esimees Raul Malmstein
Vastus koosneb jällegi kahest komponendist. Esiteks see, mis puudutab meie puhast, ütleme, meediaga suhtlemise võimekust. Ma arvan, et see on meil täiesti olemas. Aga kui me räägime inimeste probleemidega tegelemisest ja inimeste teavitamisest, nende harimisest laiemalt, siis me jõuame finantskirjaoskuse temaatikani. Seal ei ole minu arust vajalikud mitte ainult Finantsinspektsiooni jõupingutused, vaid ka teiste riigi poolt ellu kutsutud institutsioonide jõupingutused. Kui me räägime teise sambaga seonduvast, siis minu arvates on väga oluline, et seda informatsiooni jagab nii Rahandusministeerium, kes on selle probleemi n-ö omanik, kui ka Sotsiaalministeerium, st pensioniametid ja mis iganes institutsioonid. Seal on olemas väga põhjalik ja detailne analüüs ning informatsioon selle kohta, millised on inimeste võimalused, kui nad jõuavad pensioniikka, mida nad peaksid tegema, kus on valikukohad, mis on erinevate valikute tähendus nende jaoks. Minu silmis ei ole seda informatsiooni inimestel piisavalt. Seetõttu ei ole siin küsimus ainult Finantsinspektsiooni teavituskampaanias, vaid see on pigem riigi teavituskampaania, mis peaks olema suunatud tulevastele pensionäridele, kes on pensioni teise sambaga liitunud.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tarmo Tamm, palun!
|
|
Tarmo Tamm
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma hiljaaegu lugesin, et pensionifondid kulutavad väga suurel määral pensionäride raha ära. Kas on plaan panna paika mingi kulukuse määr? On maailmas üldse sellist praktikat?
|
|
Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein
Aitäh küsimuse eest! Ma tunnistan, et mul on raske sellele küsimusele vastata, sest ma seda uudist ei lugenud ja raske on vastata, kui ei tea täpselt, millele vastama peab. Kui me räägime fondivalitsejate tegevusest kohustusliku teise samba pensionifondide haldamisel, siis seal on tasumäärad reguleeritud riiklikul tasemel maksimummääradena. Seetõttu ei saa fondivalitsejad sealt teenustasudena välja võtta rohkem raha, kui on seadusega lubatud. Kui me räägime sellest, milline on pensionifondide tootlus ehk see tulem, mida nende investeeringuportfell annab, siis see sõltub väga paljuski olukorrast maailma finantsturgudel. Kui turud tõusevad, siis on pensionifondide tootlus üldiselt positiivsem, kui turud langevad, siis see kipub kajastuma ka teise samba fondide tootlikkuses. Ilmselt peaksime vahet tegema, millest me räägime. Kui me räägime kuludest, siis on väga selgelt kindlaks määratud, kui palju teenustasusid fondivalitsejad tohivad võtta. Ma siin väga suurt probleemi ei näe. Teine asi on tootlikkus. Siin me sekkuda ei saa, sest investeerimisrisk on paratamatult fondi osakuomanike kanda.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Oleme 14. päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
