|
|
» Stenogramm » Neljapäev, 16. juuni 2011
Stenogramm » Neljapäev, 16. juuni 2011
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| I ISTUNGJÄRK |
| Neljapäev, 16. juuni 2011, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
12:32 Eesti Panga 2010. aasta aastaaruanne
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki! Enne kui me läheme ettekande juurde, lubage, head ametikaaslased, lühidalt tutvustada menetlemise korda. Kõigepealt on Eesti Panga presidendi ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit, seejärel on küsimused ettekandjale, üks suuline küsimus Riigikogu liikme kohta. Peale küsimusi on võimalik pidada läbirääkimisi, sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Palun, härra president!
|
|
Eesti Panga president Andres Lipstok
Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hää meel on jälle kord teie ees seista ja esitleda seekord Eesti Panga 2010. aasta aastaaruannet.
Alustuseks räägin paar sõna praegusest majandusolukorrast ja hinnastabiilsusest euroalal. Hea uudis on see, et nii maailma kui ka euroala majandus taastuvad langusest oodatust kiiremini. Kasv on küll aeglasem kui enne kriisi, kuid märksa kiirem näiteks aasta tagasi prognoositust. Erasektori kindlustunne on tugev ning soodustab eratarbimise ja investeeringute kosumist.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Hea ettekandja, ma palun vabandust! Mul on teie ees siiralt piinlik. Head ametikaaslased, saalis on liiga suur lärm. Ma palun austada ettekandjat ja neid ametikaaslasi, kes soovivad ettekannet kuulata! Palun mitte rääkida saalis ei teineteisega ega telefoni teel!
|
|
Eesti Panga president Andres Lipstok
Tootmisvõimsuse rakendatus ei viita kuidagi kriisiolukorrale. Tööpuudus on küll suur, kuid juba alaneb. Tööstuse ja teeninduse tegevusnäitajad on ajaloolisest keskmisest paremad. Lisaks soodustab euroala ekspordi kasvu maailmamajanduse kiire kasv.
Mõnevõrra halvem uudis on see, et maailmamajanduse olukorra paranemine koos mitme muu põhjusega on tõstnud toormete hindu. Ka Eesti ei ole sellest puutumata jäänud. Inflatsioon euroalal on kerkinud koguni 2,7%-ni. Suure osa hinnatõusust on põhjustanud üleilmsed tegurid ehk energia ja toidu kallinemine maailmaturul. Muude kaupade ja teenuste hinnad on kasvanud tagasihoidlikumalt. Sellest hoolimata on hinnatõususurve oht nii Euroopas kui ka mujal veelgi suurenenud.
Hinnatõusuriskide vähendamiseks tõstsime aprillis intressimäärasid. Samas on meie praegune intressitase endiselt madal ja toetab majanduse taastumist. Olen peaaegu pool aastat olnud Euroopa Keskpanga nõukogu täieõiguslik liige ja võin kinnitada, et oleme nõukogus inflatsiooni arengu suhtes väga valvsad. Vajaduse korral reageerime kohe võimalikele hinnastabiilsust ohustavatele ilmingutele.
Majanduskasv pole kõikides euroala riikides ühtlaselt taastunud. Osas euroala riikides ohustab taastumist võlakriis. Ebakõlad liikmesriikide majanduspoliitikas on saanud avalikkuse silmis põhiliseks ebakindluse allikaks. See on valdkond, kus viimaste aastakümnete suurim finants- ja majanduskriis on andnud euroalale ja Euroopa poliitikutele mitu olulist õppetundi.
Esiteks tuleb nentida, et majanduspoliitika koordineerimise mehhanismid Euroopas pole olnud piisavalt tõhusad. Liikmesriigid ei ole kinni pidanud pikaajalistest strateegilistest plaanidest ja eesmärkidest ega riigirahanduse reeglitest, olgu need siis riiklikud või euroala ja Euroopa Liidu ülesed. Liiga tihti on eelarvepoliitikas jäänud keerulises olukorras peale poliitikute lühiajalised huvid, samas kui ühiselt kokku lepitud suuniste järgimine oleks tulnud kasuks ka neid eiranud riikidele endile.
Teine õppetund osutab euroala riikide tihedale majanduslikule lõimumisele. Üksikute liikmete riigivõla või finantssektori probleemid võivad mõjutada kogu euroala. Seega on igati õigustatud tihedam majanduspoliitiline koostöö, olgu riigirahanduse, konkurentsivõime või finantssektori valdkonnas, selleks et euroala majandus- ja rahasüsteem tõhusalt toimiks. Tugev reeglistik on meie kõigi huvides. Meie huvides pole jälgida ainult enda tegemisi, vaid tuleb jälgida ka teiste euroala liikmesriikide (seejuures mitte ainult Kreeka või Portugali) arengukavasid ja eesmärgipüstitusi.
Kolmandaks tuleb võimalikeks kriisideks paremini valmistuda. See tähendab suuremat ennetustööd ja paremat järelevalvet ning tõhusaid kriisi lahendamise meetmeid.
Selle kõigega praegu tegeldakse. Uus valmiv Euroopa raamistik näeb ette suuremate sanktsioonide ja survemehhanismide rakendamist riigirahanduse probleemide ja teiste makromajanduse tasakaalustamatuse ilmingute tekkimisel. Paraku pole uus raamistik nii tugev, kui mina ja mu euroala kolleegid sooviksid, sest poliitikutel on sanktsioonide rakendamise ja mitterakendamise suhtes endiselt liiga suur otsustusõigus. Varasemast õppides tuleks uute reeglite rakendamise automaatsust tublisti suurendada.
Uue raamistiku osa on ka 2013. aasta keskel toimima hakkav uus alaline kriisiohje raamistik ehk Euroopa stabiilsusmehhanism, mis võtab üle senised ajutised meetmed. See on viimane kaitsevall, mida läheb vaja siis, kui ennetav koordineerimine ja ka survestamise kaudu riigi mõjutamine ebaõnnestuvad. Tegu ei ole halbade otsuste kinnimaksmise fondiga, vaid likviidsusabi vahendiga liikmesriikide jaoks, kelle maksevõimes me põhimõtteliselt ei kahtle. Meie kõigi ülesanne on tagada, et seda kaitsevalli ei peaks mitte kunagi kasutusele võtma. Selleks on vaja, et kõik liikmesriigid täidaksid oma lubadusi ja kohustusi. Ainult nii saame hakkama ka keerulistes olukordades. Sellisel juhul ei oleks vaja ümberjaotatavaid vahendeid kasutada.
Lühidalt öeldes peab iga euroala riik oma rahaasjad korras hoidma. See on peamine. Me oleme kindlalt vastu neile, kes loodavad, et valitsuste võlakohustuste edasilükkamine või ümberstruktureerimine annab häid tulemusi. Erasektori sundimine või survestamine ei ole samuti lahendus. Probleemidega riigid peavad tegema ise väga palju tööd selle nimel, et taastada ja säilitada usaldus enda vastu. Täpselt samamoodi teeme meie Euroopa Keskpangas tööd selle nimel, et hoida euroala hinnastabiilsust ja säilitada usaldust euroala rahapoliitika raamistiku vastu.
Nüüd Eesti Panga tegevusest eurole üleminekul. See, et alustasin ettekannet ülevaatega euroala hinnastabiilsusest, polnud juhuslik. 1. jaanuaril 2011 sai Eesti raha- ja majanduspoliitikas läbi üks arenguetapp. Eestist sai eurosüsteemi liige ning seaduslikuks maksevahendiks sai euro. Tegu on olnud pikaajalise protsessiga. Euro kasutuselevõtust sai Eesti riigi ja Eesti Panga strateegiline eesmärk juba 2003. aasta sügisel, kui Eesti rahvas kiitis referendumil heaks otsuse ühineda Euroopa Liiduga. See Eesti rahva otsus tähendab ühtlasi toetust Eesti liitumisele euroalaga.
Eelmisele aastale tagasi vaadates on mul väga hea meel tõdeda, et euro tuli Eestis kasutusele tehniliselt sujuvalt. Aasta 2010 oli Eesti Panga jaoks eelkõige eurole ülemineku aasta. Peale tavapärase töö tehti põhjalikke ettevalmistusi just euro kasutuselevõtuks.
Eesti Panga jaoks tähendas see ühtlasi ettevalmistusi tööks eurosüsteemis ehk euroala riigi keskpanga ülesannete täitmiseks. See jättis oma jälje ka meie tegevuse finantspoolele. Usaldusväärsete võlakirjade madal tootlus ja kohustuslike reservide nõude alanemine vähendasid meie intressitulu eelmisel aastal 2009. aastaga võrreldes poole võrra – 414 miljoni kroonini. Samal ajal tegime eurole ülemineku tõttu tavapärasest rohkem kulutusi. Kõige suurem euroga seotud kulu oli pangatähtede ja müntide valmistamine, mis suurendas meie põhitegevuskulu 2009. aastaga võrreldes rohkem kui 50% – 390 miljoni kroonini. Kuna eurole ülemineku ettevalmistamiseks võeti tööle ajutisi töötajaid, suurenes mõnevõrra ka personalikulu. Enamiku ajutiste töötajate tööleping on aga juba lõppenud või lõpeb kohe. Keskpank kavatseb hoida oma töötajaskonna suurust stabiilselt 230–240 töötaja juures.
Kokku võttes: Eesti Pank sai eelmisel aastal ligi 30 miljonit krooni kahjumit, see on küll suur kahjum, aga seda on peaaegu kümme korda vähem prognoosist, millega me euroeelarve kokkupanekul arvestasime. Eesti Panga eesmärk ei ole kasumit teenida. Oluline on see, et Eesti Panga tegevus riigi rahasüsteemi käigushoidmisel ja keskpanga muude ülesannete täitmisel on toimunud tõrgeteta.
Kui rääkida veel kokkuvõtlikult kuludest, siis Eesti Panga 2010. aasta plaanitud tavaeelarve oli 9% väiksem kui 2009. aastal, selle maht oli 260,2 miljonit krooni. Sellest kulueelarvest kasutati tegelikult 93%. Lisaks sellele, nagu ma enne rääkisin, kinnitati ka euroeelarve mahus 197,8 miljonit krooni. Sellest kasutati 75%, peamiselt euro sularaha kasutuselevõtuga seotud kulude katmiseks. Need nn alatäitmised andsidki mulle võimaluse täna teile öelda, et see 30-miljoniline kahjum oli oluliselt väiksem sellest, mis eelarve kokkupaneku ajal paberi peal oli.
Euroalaga liitumine jättis Eesti Panga peamised ülesanded samaks. Meie põhiülesanne on endiselt hinnastabiilsus. Möödunud aasta muutis aga oluliselt keskpanga rolli. Eesti Pank vastutab koos teiste euroala riikide keskpankadega kogu euroala hinnastabiilsuse eest. See tähendab, et alates 2011. aasta algusest räägin Eesti Panga presidendina kaasa otsustes, mis ei puuduta mitte ainult Eesti elanikke, vaid 331 miljonit inimest euroalal. Eesti riigi keskpanga tegevusväli on märkimisväärselt laienenud. Kui krooni ajal oli rahapoliitika meile n-ö jumalast antud, siis nüüd saame kaasa rääkida euroala rahapoliitikas.
Tegeleme jätkuvalt ka Eesti finantsstabiilsuse tagamise, arveldussüsteemide käigushoidmise, sularaharingluse korraldamise, Eesti välisreservide haldamise, statistika koostamise ja analüüsiga ning valitsuse nõustamisega. Need on igapäevased ülesanded, mis euroalaga liitumisel mitte kuhugi ei kadunud.
Eesti Panga hinnangul teeb Eesti aastail 2011–2013 suure osa hiljutisest majanduslangusest tagasi. Majandus on elavnenud peamiselt eksporditulude kasvu toel. Sisenõudluse roll on jäänud väiksemaks, ehkki on samuti juba taastumas. Sujuv üleminek eurole lõi hea aluse, et saaksime tähelepanu pöörata põhilisele ehk sellele, kuidas aidata kaasa hinnastabiilsuse tagamisele euroalal. Seejuures on euroalaga liitumine vähendanud pikaajalisi inflatsiooniriske ka meie majanduses, sest enam ei tunta muret krooni devalveerimise ja muu sellise pärast. Samas peame kasvu suhtuma piisava valvsusega. Nii sellel kui ka järgmisel aastal on tähtis, et praegune kõrge, 5% ületav inflatsioon Eestis ei põhjustaks palgakasvu, mis omakorda hoogustaks hinnatõusu. Hinnatõususpiraali tuleb kindlasti vältida. Tasakaaluka kasvu huvides tuleb hoida palgakasv kooskõlas tootlikkuse kasvuga, muidu võib kahjustuda Eesti konkurentsivõime.
Eelarvepoliitikas on valitsus seadnud eesmärgi jõuda aastaks 2013 koondeelarvega ülejääki. Eesti Panga hinnangul on selline ülesanne mõistlik ja selle täitmine saavutatav. Samas näitas kriisikogemus, et ainult eelarve tasakaalu või ülejäägi eesmärgistamine ei pruugi olla piisavalt usaldusväärne. Kiiresti muutuvas keskkonnas on raske eristada ühekordseid ülelaekumisi jätkusuutlikest maksutuludest. Seetõttu on otstarbekas täiendada eelarvepoliitikat sätetega, mis ohjeldaksid kulude kasvu.
Finantsstabiilsuse suhtes julgen kinnitada, et Eesti on langusega väga hästi toime tulnud. Eesti-sisesed riskiallikad on majanduskasvu kiirenedes jõudsalt vähenenud ning peamised riskid on tingitud pigem väliskeskkonnast. Laenuturu areng on seni jäänud siiski tagasihoidlikuks. Ettevaates on oluline, et pangad oleksid valmis riske võtma ning majanduse kasvuks vajalikke jätkusuutlikke projekte rahastama. Kõik eeldused selleks on olemas. Eestis tegutsevate pankade kapitaliseeritus on tugev ning vaba raha laenude andmiseks on hoiuste kasvu tulemusel piisavalt. Ühtlasi tuleb jälgida, et laenumaht kasvaks kooskõlas majanduskasvuga.
Kokkuvõtteks ütlen, et Eesti rahandus on saanud euroalaga liitudes palju tugevama aluse. Samas ei anna see meile võimalust teiste najal lihtsalt liugu lasta. Selleks et eurosüsteem oleks tugev, peavad sellesse panustama kõik osapooled, sealhulgas meie. Tänan tähelepanu eest!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Teile on vähemalt üks küsimus, härra president. Neid tuleb veel. Jaanus Tamkivi, palun!
|
|
Jaanus Tamkivi
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Eesti Panga president! Kõigepealt tahan tänada väga sisuka ja põhjaliku ettekande eest! Oma ettekandes käsitlesite põhiliselt just Eesti Panga lähiminevikuga seotud küsimusi. Minu küsimus on see: millised võiksid olla Eesti Panga suurimad ülesanded näiteks kolmeaastases perspektiivis? Millised on teie arvates need arengud, mida Eesti Pangas tuleks silmas pidada ja mille nimel tuleks tööd teha?
|
|
Eesti Panga president Andres Lipstok
Aitäh! Eesti Pank oma praeguses rollis, mis meil pärast 1. jaanuari 2011 on, on Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluv keskpank. Sealt tulenevad ülesanded, mis on Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankadel ja eurosüsteemi keskpankadel ehk tuleb tegelda eelkõige hinnastabiilsusega. Teiselt poolt võttes on Eesti Pank Eesti keskpank. Loomulikult, olles eurosüsteemi keskpank ja Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluv struktuur, ei saa me Eesti majanduses toimuvat eirata ega sellest mööda vaadata või neid ülesandeid, mis meile on riigi sees pandud, kuidagi täitmata jätta. Eelkõige kuuluvad siia needsamad analüüsid, statistika põhjal järelduste tegemine ja loomulikult nõuandmised valitsusele. Aga põhiülesanne on hinnastabiilsus ja kõikidele nendele tegemistele kaasaaitamine, mis tagavad hinnastabiilsuse nii eurotsoonis tervikuna kui ka Eestis.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Eldar Efendijev, palun!
|
|
Eldar Efendijev
Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on seotud hinnatõusuga. Valitsuskabineti esindajad ütlesid, et pole midagi parata. Mõni ütles, et ei kavatsetagi midagi teha. Teiselt poolt võttes tulevad euroliidu riikide esindajad varsti kokku ning üks põhiline teema on siis hinnatõus ja see, mida sellega teha. Te oma ettekandes ütlesite, et ka teie püüate midagi teha, näiteks intresside abil. Siit minu küsimus: kuidas te hindate, kas riik oma institutsioonidega võiks midagi teha ja mida ta peaks tingimata tegema?
|
|
Eesti Panga president Andres Lipstok
Aitäh! Loomulikult on hinnastabiilsuse tagamine ja järgimine keskpanga üks tähtsamaid rolle. Kuni siiamaani, olles fikseeritud vahetuskursi tingimustes valuutakomitee süsteemis, me siin eriti (ma räägin praegu keskpanga poole pealt) kaasa rääkida ei saanud, kuna meil need hoovad puudusid. Nüüd, olles eurotsoonis ja kuuludes Euroopa Keskpankade Süsteemi, on minu üks ülesanne tegelda Frankfurdis sellega, et jälgida, uurida ja analüüsida, milline on hindade struktuur, milline on järgmine hinnatõus ning millised on protsessid, mis hinnakujundust mõjutavad. Sellest tulenevalt on loomulikult oluline intressipoliitika, mida Euroopa Keskpanga nõukogu on hiljuti rakendanud küll ühe korra, aga loomulikult ollakse väga hoolega valmis jälgima, mis hindadega toimub, ja ollakse valmis edaspidigi intresse tõstma ning ka langetama, kui seda vaja on. Muidugi mõjutavad intresside tõstmised ja üldine hinnastabiilsuse hoidmine euroalal ka Eestit. See on kindlasti üks väljund, kuidas Eesti hindadega üldise hinnastabiilsuse tagamise teel tegelda saab. Teiselt poolt on Eesti väike riik ning meil on oma erinevuste ja arengutaseme tõttu natuke teistsugused n-ö väljakutsed. Ka siin tuleb lüüa hinnastabiilsus kahte lehte: ühel pool ääres on välistest teguritest tingitud inflatsioon, teisel pool ääres on baasinflatsioon. Põhilised inflatsiooni põhjused on meil samad, mis need on Euroopas: kallinevad kütus ja toiduained. See ongi see, millega Euroopa Keskpank tegeleb, mida ta jälgib ja mille jaoks ta meetmeid võtab. Õnneks on Eestis praegu nii, et baasinflatsioon ei ole veel käest ära läinud. Sellepärast me räägime, et baasinflatsiooni käest äramineku vältimiseks on võimalik võtta meetmeid kõigil, kes mingit pidi kujundavad näiteks palgataset Eestis, jälgides tootlikkuse tõusu ja keskmise palga kasvu. See on see töö, millega Eesti tegelda saab. Kindlasti on selles situatsioonis võimalik ja vajalik vaadata ka administratiivseid hinnakujundamise elemente, aga mul on täna teile väga raske öelda, kas seal on võimalik mingeid lisasamme teha või ei, see sõltub rohkem riigi rahanduspoliitikast.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Eiki Nestor, palun!
|
|
Eiki Nestor
Tänan! Austatud president! Ma möönan, et minu küsimus on võib-olla mõnevõrra kiuslik. Kui ma viimasel ajal olen jälginud Eesti Panga nimel kõnelevate inimeste sõnavõtte, siis on mulle jäänud mulje, et Eesti Panga juhatus ja Eesti Panga Nõukogu saavad mõnevõrra erinevalt aru sellest, mida Eesti Pank tegema peaks. Mure on mul seotud sellega, et kuskil peaks need asjad selgeks rääkima. Kus see õige koht on, on see koht panga nõukogu või Riigikogu või peaks leidma veel mingi kolmanda koha, kus seda teha?
|
|
Eesti Panga president Andres Lipstok
Ma arvan, et nendest ülesannetest, mis Eesti Panga ees on, saavad nii Eesti Panga Nõukogu kui ka Eesti Panga juhatus ühtemoodi aru. Ma arvan, et see kõhklus või nn kiusliku küsimuse tagamaa on seotud rohkem sellega, et Eesti Panga juhtkond ja Eesti Panga Nõukogu on seoses eurole üleminekuga üritanud üle vaadata kõik strateegilised arengukavad ja plaanid, mis Eesti Pangal on. Võib-olla ülevaatamise käigus on üht või teist seisukohta kuidagi kallutatult kirjeldatud. Tegelikult vastuolu Eesti Panga Nõukogu ja Eesti Panga juhtkonna vahel seoses sellega, mis Eesti Panka ees ootab, ei ole.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Austatud Eesti Panga president, ma tänan teid väga ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Head ametikaaslased, kas te soovite pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole.
Oleme 13. päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
