» Stenogramm » Esmaspäev, 13. juuni 2011

XII RIIGIKOGU STENOGRAMM
I ISTUNGJÄRK
Esmaspäev, 13. juuni 2011, kell 15:00

Toimetatud

 
15:00 Istungi rakendamine
1. 15:06 Arupärimine sisejulgeoleku olukorra kohta (nr 11)
2. 16:14 Arupärimine elektroonilise hääletamise põhiseaduspärasuse kohta (nr 22)
3. 16:58 Arupärimine Kliima- ja Energiaagentuuri otstarbekuse kohta (nr 7)
4. 17:34 Arupärimine Eesti Posti universaalteenuste kulude kohta (nr 8)
5. 17:44 Arupärimine kaitsealade hoolduse kohta (nr 13)
6. 18:15 Arupärimine prügimajanduse kohta (nr 16)
7. 18:39 Arupärimine õpetajate, politseinike, piirivalvurite ja päästetöötajate palkade kohta (nr 9)
8. 19:09 Arupärimine erimärgistatud kütuse maksusoodustuse piiramise kohta (nr 12)
9. 19:22 Vaba mikrofon
 
Üles / Tagasi
 
1. 19:09 Arupärimine erimärgistatud kütuse maksusoodustuse piiramise kohta (nr 12)

Aseesimees Laine Randjärv
Me läheme järgmise teema juurde. Ma palun arupärijate esindajana kõnetooli Ester Tuiksoo, kes tutvustab arupärimist rahandusminister Jürgen Ligile!

Ester Tuiksoo
Proua juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Tõepoolest, kaheksa Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel anti 10. mail üle erimärgistatud kütuse maksusoodustuste piiramist käsitlev arupärimine härra Jürgen Ligile. 5. mail kiitis valitsus heaks vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise, millega piiratakse erimärgistatud kütuse maksusoodustusi. Valitsusel on kavandatud muuta vedelkütuse erimärgistamise seadust kahes etapis. Esmalt lõpetatakse erimärgistatud vedelkütuse kasutamine paiksetes mootorites ning kaevandus-, metsandus- ja ehitustöödel. Muudatus peab jõustuma 1. jaanuaril 2012. Muutmise teine etapp näeb ette allesjäävate soodustatud valdkondade puhul (reisijate ja kaupade raudteevedu, laevaliiklus, soojuse- ja elektrienergia tootmine ning ka põllumajandus) võimaluse korral rakendada soodusmääraga kütuse kasutamise asemel toetusskeeme või otsetoetusi. Sellise muudatuse ettepanekud on plaanis esitada 2011. aasta jooksul. Valitsusliidu programm näeb ette erimärgistatud kütuse maksuerisuste süsteemi reformimist, pakkudes teatud valdkondades asemele otsetoetusi. See teema on viimased nädalad olnud kuum ja oleme sel teemal juba natukene vestelnud ka härra ministriga.
Arupärijad on esitanud kuus küsimust, millele ootame huvitavaid vastuseid. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Ja palun arupärimisele vastamiseks kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi!

Rahandusminister Jürgen Ligi
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Hakkan otsast vastama.
Esimene küsimus: "Kui suur on rahaliselt eelnõuga kaasnev administratiivne kokkuhoid?" Siin ma teile täpset vastust ei anna, sest administreerimist nõuavad ka kompenseerimismehhanismid. See ei ole kindlasti põhiline argument selle eelnõu, selle reformi kasuks. On selge, et Maksu- ja Tolliametil on erimärgistatud kütust hästi keeruline kontrollida. Ta ise ju seab prioriteete, kui palju ta neid sõidukeid püüab ja mõõdab. Ühe mõõtmise kasutegur on rahaliselt kaheldamatult väike. See on tuule püüdmine väljal, saab küll kurikaelu kätte, aga alati võib kindel olla, et see vahetegemine, kuhu paaki mingi kütus läheb, ei ole kunagi täiuslik. Nii et kui tulevad toetusskeemid, eks me siis võrdle administreerimiskulusid ja hinda ning vaata, kas see on üldse valdkond, millest nii kõvasti peab rääkima, vähemalt nr 1 all. Maksu- ja Tolliametil läheb kergemaks, siin ei ole küll kahtlust, ja tõenäoliselt tuleb põhiline võit sellest, et nad saavad keskenduda mahukamatele maksupettustele kui üksikud paagitäied.
Teine küsimus: "Kuivõrd teie hinnangul vähendab erimärgistatud kütuse soodustuse kasutamine Eesti põllumeeste konkurentsivõimet?" Kahtlemata ei vähenda. Miks ta peaks vähendama, kui üks loll toetamisviis asendub targemaga? Kütuse põletamise hulgast sõltuvalt ei peaks kedagi toetama ja konkurentsivõime ainult suureneb, kui põllumehed hakkavad mõtlema kütusesäästlikumatele lahendustele. Alati ei ole muidugi mõtet teha kohe uut investeeringut, aga niipea, kui see investeering tuleb, tasub hankida näiteks säästlikum traktor, mitte see, mis odava kütuse puhul säästlikum tundub.
Edasi küsite: "Mis sihtotstarbel plaanib valitsus kasutada erimärgistatud kütuse piiramisega saadud lisatulusid?" Meil on riigieelarve, kus ühelgi sissetuleval kroonil ei ole silti peal. Ma arvan, et sellele küsimusele ei saa väga adekvaatselt vastata, küsimus ise ei ole kõige parem. Kuus ja rohkem miljardit kulusid – kõik võiks selleks sobida, välja arvatud haigekassa, eelarvevälistest asjadest näiteks töötukassa.
Neljas küsimus: "Antud juhul on olemas info selle kohta, et eelnõuga kaob erimärgistatud kütus. Samas puudub igasugune ülevaade kompenseerivate toetusmehhanismide kohta." Selle vastuse, kuidas kompenseerimine hakkab toimuma, me anname teile sügisel. Nagu siin eelnõu lugemisel sai juba öeldud, tuleb maksumuudatusest varakult ette teatada. Maksumuudatusest, mis kompenseeritakse, nii varakult ette teatama ei pea, samas nõuab kompenseerimise mehhanism tugevat läbitöötamist. Meil lihtsalt oli vaja rohkem aega.
Viies küsimus on selle kohta, kas põllumajandustoetused on kuidagi vajaduspõhised. "Kes on Teie hinnangul need põllumajandusega tegelevad tootjad, kes kuuluvad vajaduspõhise määratluse alla?" See on selline vägivaldne küsimus. Me ei ole põllumajandustoetuste puhul vajaduspõhisuse sõna kunagi kasutanud, see on ikkagi sotsiaaltoetuste ja üldisemalt maksusoodustuste teema. Põllumajandustoetuse puhul on ju tegemist lihtsalt eri vormidega. Leitakse, et põllumajandus on see valdkond, mis vajab toetamist. Põhjused on siin eelkõige ajaloolised. Kunagi räägiti toidujulgeolekust, küllap hakatakse sellest veelgi tugevamini rääkima ka tulevikus. Aga ma arvan, et sellised rahvusvahelisest konkurentsist tulenevad põllumajanduse toetamise põhjused vähenevad.
Kuues küsimus: "Kas antud eelnõu puhul ei ole tegemist taas kord tüüpilise selle valitsuskoalitsiooni eelnõuga, kus kõigepealt võetakse ära ja lubatakse kompenseerida ning hiljem on ära võetud, aga kompenseerimisest ei mäleta enam keegi midagi?" Ma ei tea, mis pretsedentidele te viitate. Mina arvan, et kõik meie unustamised te tuletate meile meelde. See valitsuskoalitsioon ei ole minu teada jätnud ühtegi oma lubadust täitmata. Mõnda ei ole veel jõudnud täita, sest me alles alustasime. Tänan!

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo
Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Tegelikult te ei vastanud peaaegu ühelegi küsimusele. Mis seal ikka, eks need on ka n-ö vastused. Mul on veel hästi palju küsimusi, aga võimalus on esitada ainult üks küsimus ja ma küsin selle siis etteruttavalt ära. Kuna meie naabritel, Läti põllumeestel on võimalik kasutada erimärgistusega kütust nullaktsiisimääraga, kas te olete siis nii lahke ja olete ka valmis meie põllumeestele selle uue toetusskeemi alusel maksma soodustatud kütust nullaktsiisimääraga?

Rahandusminister Jürgen Ligi
Kuidas ma nüüd siis maksan nullaktsiisimääraga? Ma ei ole selleks küll valmis. See on väga keeruline skeem, mis te välja pakkusite. Aga ma ei ole küll üldse nõus selle hinnanguga, et ma ei ole küsimustele vastanud. Küsimused on esitatud suhteliselt paljusõnaliselt, need kattuvad ja neile on vastatud nii eelnõu lugemisel kui ka täna. Minu põhimõttelisi arvamusi te ju tegelikult teadsite.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Heimar Lenk!

Heimar Lenk
Aitäh! Ma tahtsin, lugupeetud minister, tuletada meelde, et eks ikka unustatakse küll. Alustan hoopis kaugelt. Eesti Vabariik lubas rahvale isegi Gorbatšovi obligatsioonid heastada, mis on siiamaani tegemata. Aga kui me räägime hindadest, siis te ütlesite praegu, et ostke endale odavam traktor. Siit puldist on mitu korda rahvale välja öeldud, et tarbige vähem elektrienergiat. Kui rahvas hakkas vähem tarbima, siis pandi peale püsitasud elektriliinidele, loodi Elering. Täpselt samamoodi on juhtunud paljude teiste asjadega. Ja täna me kuuleme siin vastustest arupärimisele, kuidas Eesti Post on unustanud ära, et ta on kõik postkontorid maha müünud, ja lunib nüüd riigi käest, kas ta saaks universaalsest postiteenusest vabaks. Miks juhtub niimoodi, et öeldakse, jah, tee odavamalt, aga pärast tahab riik ikkagi kogu selle raha kätte saada?

Rahandusminister Jürgen Ligi
Härra Lenk, kui ma peaks nüüd kogu selle jutu kuidagi ühise nimetuse alla kokku võtma, siis meie vaated Nõukogude korrale on väga erinevad. Mina ei nuta taga Gorbatšovi aega ega nostalgitse sel teemal ja Gorbatšovi obligatsioonidest või lubadustest neil aladel ei tea ma midagi. Ma ei oska kommenteerida ei seda, mida te väidate siin Eesti Posti kohta, ega hulka teisi asju. Teie küsimused ei lähe mitte kuidagi loogilist rada pidi. Kui te ei paneks kõiki oma paineid ühte küsimusse, siis ma saaksin ka küsimustele vastata.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm
Aitäh! Härra minister! Selle seaduseelnõu jõustumise korral jääb Eesti Raudtee ilma umbes 6 miljonist eurost. Kas te arvate, et Eesti Raudtee saab ilma selle rahata hästi hakkama või kust ta selle raha siis endale teenib?

Rahandusminister Jürgen Ligi
Aitäh! Ma ei ole praegu valmis vastama, mis Eesti Raudteest saab. Minu arust oli siin jutt ikkagi kompenseerimissüsteemist, aga te olete võib-olla asjaga värskemalt tegelnud. Andke mulle andeks, ma vaatan üle, mis valdkonnad kompenseerimismeetme alla lähevad.

Aseesimees Laine Randjärv
Rohkem küsimusi registreeritud ei ole. Aitäh, rahandusminister Jürgen Ligi! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Meil on nüüd kõik tänased arupärimised käsitletud.

« Eelmine     Järgmine »