|
|
» Stenogramm » Esmaspäev, 13. juuni 2011
Stenogramm » Esmaspäev, 13. juuni 2011
|
|
|
|
| XII RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| I ISTUNGJÄRK |
| Esmaspäev, 13. juuni 2011, kell 15:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
17:44 Arupärimine kaitsealade hoolduse kohta (nr 13)
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Palun nüüd kõnetooli Rainer Vakra, kes arupärijate esindajana esitab küsimuse keskkonnaminister Keit Pentusele!
|
|
Rainer Vakra
Hea juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Hea minister! Tõepoolest, 12. mai kuupäevaga on esitatud arupärimine, mis puudutab Keskkonnaministeeriumi kui maaomaniku käitumist riigimaade osas. Laias laastus võime selle maa liigitada mitmesse kategooriasse: esiteks, reformimata riigimaa; teiseks, riiklikud kaitsealad, olgu need siis maastikukaitsealad või pargid.
Nüüd aga kokkuvõttes selle arupärimise sisust ehk kaitsealade hooldusest. Oma eelmises ametis olles sai ligemale kuue aasta jooksul ikka ja jälle eri keskkonnaministritega seda teemat arutatud ja pean tunnistama, et ega Keskkonnaministeerium aktiivsust selle küsimuse lahendamisel kunagi üles ei näidanud. Kui me tänavu maikuus omavalitsusjuhtidega vestlesime, siis selgus, et tegu pole mitte ainuüksi Tallinna, vaid üle-eestilise probleemiga. Riik on ühelt poolt kaitsealade maa omanik, samas aga ei täida oma kohustusi, mis puudutavad just heakorda, prügi koristamist, aga ka näiteks ATV-de keelustamist ja lõkkepaikade likvideerimist. Viimased võivad kaitsealadele sõna otseses mõttes hävitavalt mõjuda. Nõmmel näiteks on kõik seitse parki kaitse alla võetud. Arupärimises on konkreetselt viidatud Pirita jõeoru kaitse-eeskirja täitmisele, mis jätab ilmselgelt soovida.
Tegelikult on arupärimise eesmärk leida üheskoos lahendusi, kuidas ikkagi need riigi omandis olevad alad korda saaksid. Korra aastas puhastamisest, olgu "Teeme ära!" kampaania raames või muude ühiskondlike talgute ajal, jääb ilmselgelt väheks. Seega oleks omavalitsustel ja riigil vaja seljad kokku panna. Aga seni tuleb tunnistada, et vähemalt Tallinna linnaga koostöös on riik olnud selgelt passiivne ja pigem asjasse isegi tõrjuvalt suhtunud.
Seetõttu on tõepoolest austatud ministrile seitse küsimust, mis, ma rõhutan veel kord, on seekord väga Tallinna taustaga ja lähtuvad just Nõmme ja Pirita elukeskkonnast. Samas on probleem kogu Eestis laialdane. Näiteks kui üks omavalitsus soovib ehitada reformimata riigimaale mänguväljakut, kiike, liivakasti või miks mitte basseini või midagi muud sellist, siis on alati riik kui omanik kohal ja ütleb, et see on tema maa, sinna midagi teha ei tohi. Kui aga keegi on sellisele maatükile valanud mitu koormatäit prügi, siis see kahjuks jääb omavalitsuse lahendada. Siit siis ka meie seitse küsimust. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun kõnetooli keskkonnaminister Keit Pentuse!
|
|
Keskkonnaminister Keit Pentus
Austatud istungi juhataja! Head arupärijad ja teised Riigikogu liikmed! Kõigepealt, arupärijate esindaja sissejuhatuses oli tõesti teema natukene laiemaks viidud, kui arupärimises esitatud küsimused eeldada lasksid. Lähtun oma vastustes siiski arupärimises esitatud küsimustest, mis olid eelkõige Tallinna taustaga ja nagu arupärijate esindaja ka ütles, puudutasid eelkõige Piritat.
Mis puutub sellisesse laiemasse koostöösse, siis arupärijate esindaja väitis oma sissejuhatuses, et riigi poolt vaadates on suur probleem, kui omavalitsus, kelle territooriumil üks või teine kaitseala on, tahab sinna rajada liivakasti või mänguväljaku. Kui selline olukord tõesti kuskil valitseb, siis ma hea meelega ootan konkreetseid näiteid. Minu andmed küll ütlevad, et kohtades, kus maareform on lõpule viidud ja looduskaitsetöid teostab RMK, on koostöö omavalitsustega pigem väga positiivne. Seda, et omavalitsused tahavad teha kaitsealal investeeringuid ja et riik on nad sealt nende investeeringute tegemiselt eemale peletanud, kuulen ma küll esimest korda. Kui see tõele vastab, siis hea meelega kuulan ära, kus konkreetselt selline olukord eksisteerib.
Aga nüüd konkreetselt arupärimise juurde. Esimene küsimus kõlas nii: "Miks on Kose suvemõisa (endine Vene sõjaväele kuulunud katlamaja) reostus tänaseni lõplikult likvideerimata ning millised on tagajärjed reostuse jõudmisel Pirita jõkke ja supelranda?" 2009. aastast – konkreetne kuupäev oli 13. veebruar 2009 – pärineb keskkonnaministri määrus nr 12 "Meetme "Jääkreostuse likvideerimine endistel sõjaväe- ja tööstusaladel" tingimused", mille alusel koostas Keskkonnaministeeriumi allasutus ettepaneku esialgu siis kõigil endistel sõjaväe- ja tööstusaladel jääkreostuse likvideerimiseks. Selle määruse alusel koostati teostatavate tööde nimekiri, kuhu lülitati ka toosama Kose tee 9 asuv endine Kose katlamaja. Planeeritud tööd olid reostunud pinnase väljakaevamine ja mitte ainult väljakaevamine, vaid arusaadavalt ka selle äravedu ohtlike jäätmete käitlemise kohta. Tööde teostamise ajal selgus, et see reostus on palju ulatuslikum, kui alguses arvati, ja reostunud pinnase maht oli suurem, mistõttu sõlmiti tööde teostamise kestel ka üks lisaleping. Aga praegu kinnitab selle projekti teostamise üle järelevalvet tegev ekspert Mati Salu, et reostunud pinnas on eemaldatud ja ära veetud. On veel teostamisel ja teostamist ootamas haljastustööd ning selle projekti puhul hädavajalik seirekaevude rajamine. Nende tööde lõpptähtaeg on 31. juuli 2011.
Teise küsimuse on arupärijad sõnastanud selliselt: "Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava kohaselt vastutab Keskkonnaamet Pirita jõe sängi puhastamisega seotud perioodiliste tööde eest ning Riigimetsa Majandamise Keskus niitude hooldamise eest. Kas ja millal on kavas alustada jõesängi ja niitude hooldusega, et tagada Pirita jõeoru kaitse eesmärgid?" Nagu ma oma sissejuhatuses mainisin, on praktiliste looduskaitsetööde teostaja riigimaal RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskus. Mis puutub Pirita jõkke, siis sel aastal puhastatakse Pirita jõge Iru silla ja Pirita silla vahelises lõigus. Lõigu pikkus kokku on 7,5 km ja puhastus peab olema lõppenud novembris 2011. Seega tänavu novembriks peavad tööd ühel pool olema. Mis puutub muudesse töödesse, siis nagu teile, head arupärijad, ilmselt teada on, selle maastikukaitsealaga on lugu selline, et maareform on seal lõpule viimata, mis tähendab, et 2/3 nendest maadest maakatastrisse siiamaani kantud ei ole. See hakkab kõvasti takistama RMK-d, kes peaks nende tööde teostaja olema, sest arusaadavalt saab RMK teha tööd maadel, kus tal on õigus seda teha, seega mis on riigimaad. RMK tegi eelmise aasta detsembris taotluse kaitseala praegu riigi omandis olevate maade riigi omandisse jätmiseks. Paraku tuleb öelda, et Tallinna Linnavalitsus ei ole seda taotlust kooskõlastanud.
Kolmas küsimus: "Prahi koristus on kaitseala valitseja kohustus ning riigipoolseks täitjaks on antud juhul Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon. Millal kavatseb kaitseala valitseja alustada oma ülesannete täitmist ning koristada maastikukaitseala prügist ja teostada järelevalvet ala kahjustavate mootorsõidukite üle?" Arupärijate esindaja ütles oma sissejuhatuses, et kogu see valdkond on selline, kus on oluline väga hea koostöö riigi ja omavalitsuste vahel. Koostöö peab olema mitte ainult riigi ja omavalitsuste vahel, vaid ka riigi ja kõigi kaitsealadel maad omavate isikute vahel. Pean ütlema, et Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava tegemisel oli koostöö Tallinna linna esindajatega hea. Tolle kava järgi on näiteks prügimajanduse, prügi regulaarse äraveo korraldamise lepingud prügi käitlejatega Pirita ja Lasnamäe linnaosavalitsuse vastutada. Nii et prahi koristamine kaitstaval looduskaitsealal ei ole kaitsekorralduskava alusel mitte Keskkonnaameti ülesanne. Võimaliku tööjaotuse kokkuleppe alusel peaksid linnaosavalitsused jõudma üksmeelele, kes mis territooriumi eest vastutab.
Neljanda küsimuse on arupärijad sõnastanud järgmiselt: "Looduskaitseseaduse § 28 lõike 1 kohaselt on maastikukaitsealade, sealhulgas ka Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks ala tutvustamine ja kasutamise reguleerimine. Millal alustab kaitseala valitseja koostöös omavalitsusega jõeoru arendamise ning planeeringukohaste puhkerajatiste ehitamisega?" Olen kindlasti nõus, et koostööd selles küsimuses tuleb teha. Samas olen sunnitud taas juhtima tähelepanu tõsiasjale, et kõnealusel alal on maareform lõpule viimata. Kui rahuldataks see RMK taotlus, millest ma eespool rääkisin ja mille alusel oleks võimalik maareform lõpule viia ja asjaomased maad riigi omandisse jätta, siis saaks RMK hakata tegema kõiki vajalikke töid, et tekiks igati esinduslik ala. See taotlus on aga Tallinna Linnavalitsuse poolt kooskõlastamata.
Toon teile mõne näite, kuidas on RMK sellistes oludes tegutsenud. Tänavu on riik eraldanud RMK-le looduskaitsetöödeks 2,5 miljonit krooni – ma räägin veel kroonides –, aga lisaks on plaanis kasutada 1,15 miljonit eurot ehk 18 miljonit krooni Euroopa Regionaalarengu Fondi toel tehtavateks looduskaitsetöödeks. Nendest töödest, mis RMK tänavu saab ja on plaaninud teha, moodustavad kõige suurema osa just koosluste hooldamise-taastamise tööd, järgnevad objektide arvu poolest liigi elupaiga hooldamise-taastamise tööd. Ette on aga nähtud ka näiteks looduskaitse infrastruktuuri parandamine, parkide hooldamine, tegelemine üksikobjektidaga. Ja loomulikult tuleb alati arvestada erakorraliste looduskaitsetööde tegemise vajadusega. Nii et RMK tegutseb tublisti, aga veel kord: tal on võimalus seda teha ainult maadel, mis on riigi omanduses.
Viienda küsimuse on arupärijad sõnastanud sellisena: "Kui pargid, arboreetumid või puistud asuvad riigimaal ja nende valitsejaks on Keskkonnaamet, siis miks riik Keskkonnaameti kaudu ei täida omaniku kohustusi, st miks pargi ilme ja liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalikke töid, nagu niitmine ja puu- ja põõsarinde kujundamine, ei tehta?" Veel kord: praktilisi looduskaitsetöid riigimaal teostav RMK saab seda teha juhul, kui ta on määratud riigivara valitseja volitatud asutuseks.
Kuues küsimus: "Miks Keskkonnaamet on seisukohal, et riigimaaga seonduvalt on riigimaa valitsejal vaid jäätmeseaduse § 128 lõikest 5 kohustus likvideerida jäätmeid juhul, kui ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjus süüteomenetluse alustamisest arvates ei ole saastajat kindlaks tehtud? Millele tugineb Keskkonnaameti seisukoht, et Tallinna linnas olevat riigimaad ei pea korrastama või hooldama?" Kange kiusatus on natuke selle küsimuse tooni kommenteerida, aga ma saan sellest kiusatusest üle. Ütlen teile seda, et kindlasti pole ei Keskkonnaamet ega Keskkonnaministeerium seisukohal, et Tallinnas või ükskõik kus mujal olevat riigimaad ei pea hooldama ega korrastama. Küll aga, kui tegu on tavapärase prügimajandusega, olmejäätmete käitlusega, siis seda peavad oma haldusterritooriumil jäätmeseaduse alusel korraldama omavalitsused. Kordan: selles vallas peab olema hea koostöö riigi ja omavalitsuste vahel, et kui kuskil näiteks avastatakse mingi suur prügihunnik, siis teaks, mida ette võtta. Ja sugugi ei ole seisukoht selline, et igal juhul peab üks aasta jäätmete keskkonda viimise ajast möödas olema. Samas on riik ja ma usun, et ka Tallinna linn seisukohal, et tähtis on välja selgitada, kes konkreetse reostuse tekitas. Kui see võimalik ei ole ja kui tegu on reformimata riigimaaga, siis on omavalitsus seni lõpuks pöördunud riigi poole, kes on korraldanud reostuse likvideerimise. Ma pärast annan teile ühe tabeli, lihtsalt info mõttes. Selles tabelis on loetelu nendest maadest, kus on nii jääkreostust likvideeritud kui ka prügi koristatud. Nii et see töö käib ja kahjuks peab ütlema, et seda tööd on rohkem, kui me kas Tallinna linnas või riigi tasandil sooviksime. Endiselt on inimesi, kes ei pea elementaarset kohustust enda järelt koristada millekski ning jätavad endast kõvasti prahti ja prügi loodusesse maha.
Seitsmes küsimus: "Miks hooldatakse riigimaid valikuliselt ning kas tõesti peab riigimaal asuvate jäätmete likvideerimiseks (näiteks on keegi visanud riigimaale prügikoti olmejäätmetega) ootama ühe aasta süüteomenetluse alustamisest?" Kindlasti ei pea ootama ühte aastat. Tuleks lähtuda printsiibist, et saastaja maksab ja vastutab. Seega on oluline välja selgitada, kes reostuse tekitas. Tuleks teha maksimum, et reostaja tuvastada. Kui seda võimalik teha ei ole, siis ei pea aastat ootama ja sellest ei ole ka kinni peetud. Tuleb teha koostööd, et reostus likvideeritud saaks.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu, keskkonnaminister Keit Pentus! Teile on küsimus. Valeri Korb, palun!
|
|
Valeri Korb
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud proua minister! Kolleeg Rainer Vakra rääkis kaitsealade hooldusest, aga usun, et te liigute ka pealinnast väljaspool ja näete noid varemeid, mis kunagi olid karjalaudad, sigalad jne. Mis te arvate, kes või täpsemalt, missugune ministeerium peaks sellega tegelema, et see pilt oleks ilusam?
|
|
Keskkonnaminister Keit Pentus
See küsimus küll otseselt ei haaku arupärimisega, aga on siiski oluline küsimus. Ükskõik mis reostusega tegu on – on see visuaalne või mõni muu reostus –, see tuleb likvideerida ja praegu me arutamegi, kuidas seda kõige mõistlikum teha oleks, kuidas teha nii, et nendesamade hoonete jäänuste lammutamise jääke oleks võimalik taaskasutada. Muidugi on omaette probleem see, et praeguseks on ikkagi enamikul sellistel lagunenud hoonetel juba omanik olemas ja sageli on tegu lihtsalt omaniku suutmatusega olukorda lahendada. Aga võimalik, et on ka selliseid omanikke, kes ongi lihtsalt jätnud oma territooriumi hooletusse. Praegu me otsime mitme ministeeriumi koostöös kõige mõistlikumat lahendust, kuidas seda tüüpi reostust oleks mõistlik Eestis vähemaks saada. Ma olen nõus, et see riivab silma. Ja on selliseid näiteid ka, kus need hooned mitte ainult ei riiva silma, vaid tõmbavad ümbruskonnast ligi ka selliseid inimesi, keda seal mitte näha ei tahaks.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Rainer Vakra!
|
|
Rainer Vakra
Aitäh! Hea minister! Tulen tagasi linnasüsteemi ja konkreetsemalt niitmise juurde. Nõmmel on tõepoolest seitse parki, mis on riikliku kaitse alla võetud. Teadupärast 2007. aastal ei nähtud selles kaitsekavas ette, et linn neid niidaks, aga see ei ole üldse praegu küsimus. Mul on küsimus hoopis teisest valdkonnast. See puudutab reformimata riigimaad ehk alasid, mida omandireform pole puudutanud. Kodanikul tegelikult on ju ükstapuha, kellele maa kuulub, olgu see park, mets või kaitseala. Kui ala on korrast ära ja prügi täis, siis see on meie kõigi ühine mure. Mis te arvate, kes ikkagi vastutab selle eest, mis toimub kaardi järgi vaadates n-ö eikellegimaal?
|
|
Keskkonnaminister Keit Pentus
Ma nõustun sellega väga, et kodaniku, lihtsa linnas või maal liikuva inimese jaoks ei ole oluline, kes on maa omanik. Tema tahab, et see oleks korras, ja tal on täielik õigus seda tahta ja täielik õigus selleks, et see ka nii oleks. Mis puutub kaitsealadesse, siis seesama kaitsekorralduskava, millele ma eespool mitmel korral viitasin, on just nimelt see dokument, kus kõik need küsimused peavad olema paika pandud.
Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava, mis eelmise aasta lõpus kinnitati, kehtib kuni aastani 2019. Minu hinnangul on see üks päris hea kaitsekorralduskava. Ning kinnitan veel kord, et selle koostamisel tehti head koostööd ka omavalitsuse, konkreetselt siis Tallinna linnaosavalitsuste esindajatega.
Kuna seegi küsimus puudutas just prügi ja laga ärakoristamist, siis selgitan, et sellesama kaitsekorralduskava üks osa, mida ma ka eespool tsiteerisin, puudutab just nimelt prügimajanduse korraldamist ja seda, kes peaks kõnealuses valdkonnas olema vastutav täitja. Kaitsekorralduskava järgi peaksid vastutavad täitjad olema Pirita ja Lasnamäe linnaosavalitsus. Usun, et koostöös riigi esindajatega leitakse kõige paremad võimalused, kuidas seda teha. Ka varasematel aastatel ei ole Pirita maastikukaitsealal selles osas suuri probleeme olnud. On olnud väga hea koostöö Pirita Linnaosavalitsusega, kes näiteks on paigaldanud prügikastid ja on üldse püüdnud teha kõik, et prügi sinna väga palju ei tekiks. Nii et minu arust koostöö on üsna ladus ja ma olen kindel, et ka linnaosavalitsused on huvitatud, et maastikukaitsealalt prügi regulaarne äravedu oleks hästi korraldatud.
Muide, toon teile ühe näite. Kui te olete juhtunud käima Rootsis või Soomes samasugustel aladel, siis ehk teate, et seal on sageli pandud kaitseala väravasse või kaitsealale viivate teede juurde suured sildid, mis annavad inimestele teada, et nii palju, kui te jaksate sinna sisse viia, nii palju jaksate ka ise tagasi tuua. Kõik sõltub väga palju inimeste hoiakutest, nende valmisolekust ja tahtmisest hoida loodus nii puhtana, kui see oli enne seda, kui inimene maastikukaitsealale või ükskõik millisele muule alale sisenes. Veel kord: vastutav täitja prügimajanduse vallas on kehtiva kaitsekorralduse kava järgi Pirita maastikukaitsealal Pirita ja Lasnamäe linnaosavalitsus. Olen täiesti kindel, et nad saavad selle tööga väga hästi hakkama.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!
|
|
Viktor Vassiljev
Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Näiteks Haaberstis on samuti krunte, mis on reformimata riigimaa. Osa on kaitsealused ja osa ei ole. Nagu te õigesti märkisite, et koostöös toimub nende koristamine igasugusest lagast, mis sinna paratamatult tekib. Aga koostöö tähendab seda, et tuleb teha mingisugust tööd – läbirääkimisi pidada, vahetada kirju. Jama kui palju. Kui see maa kuuluks kindlale omanikule, kelle ülesanne on koristada ja korras hoida, oleks tunduvalt lihtsam. Linn on korduvalt pöördunud riigi poole, et saaks endale sellised mõttetud väiksed maatükid, 700–1000 m2 suured, ja iga kord on saanud vastuseks, et ei ole võimalik, see on reservmaana riigi ülesannete täitmiseks äärmiselt vajalik. Aga ülesanne tundub olevat seal prahti koguda. On see siis mõistlik, et maad ei anta tagasi? Ja miks ei anta?
|
|
Keskkonnaminister Keit Pentus
Te lähete arupärimise sisust üsna kaugele. Oleks ma teadnud, et teid huvitab, kui palju riik on Tallinnale maad üle andnud, kui palju maad on munitsipaliseeritud, oleksin need andmed kaasa võtnud. Üldiselt on Tallinna taotlustega eriti viimasel ajal olnud nii, et me oleme päris mitmeid maatükke linnale üle andnud. Viimane taotlus näiteks oli valitsuse eelmise istungi päevakorras ja puudutas vanale raudteetammile jalgrattatee rajamist. Teie taga istuv kolleeg noogutab, ilmselt on sellega väga hästi kursis. Nii et on väga mõistlikke ja põhjendatud taotlusi, mille puhul riik on tulnud Tallinna elanikele selles mõttes vastu, et on tasuta üle andnud väga suure väärtusega maatükke.
Teine näide on Kultuurikilomeetri kohta, mille teostamiseks Tallinna linn taotles maad munitsipaalomandusse ja loomulikult riik selle maa tasuta Tallinnale ka andis. Aga kordan: ma olen täiesti nõus, et maareformi veel lahendamata teemad peaksid saama lahenduse, ja mitte ainult Tallinna linnas, vaid igal pool, kus need veel lahenduseta on. Mida selgemad on omandiküsimused, seda lihtsam on tihti igapäevases elus ettetulevaid ülesandeid täita, näiteks sedasama prügimajandust korraldada. Aga kui see teema teile rohkem huvi pakub, siis võime pärast arupärimisele vastamist veel edasi rääkida. Edastan teile hea meelega andmed, mis puudutavad praeguseks juba munitsipaliseeritud maad.
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised. Kõnesoovi on esitanud Rainer Vakra. Palun!
|
|
Rainer Vakra
Head kolleegid! Austatud minister! Minagi mõtlesin pikalt, kas ma pean kiusatusele vastu ja jätan kõne ära või mitte. Tõepoolest oli üks oluline ajend, miks ma siia siiski tulin: ma tänan selle panuse eest, mis te andsite eelmisel valitsuse istungil, kui otsustati Vääna raudteetammi maa riigilt linnale tasuta üle anda. Lõpuks ometi saab rajada ka Nõmmele asfaldist rulluisutee, kus oleks võimalik tegelda selliste spordialadega, mis seni on Nõmme spordikeskuses võimatud olnud. Aga teisalt, mitmel korral on olnud juttu Nõmme kaitseala parkidest ja kunagise Nõmme elanikuna te kindlasti teate, et Nõmme pargid on kõik kaitse alla võetud. Ma kinnitan, et viimase kuue aasta jooksul riik ei ole seal käinud abiks ei niitmas, puid pügamas ega ka koristamas. Me oleme seda palunud ja sellest kirjutanud teie eelkäijatele, nüüd loodan väga, et ka tänase arupärimise tulemusel koostöö paraneb. Ma tean, et Nõmme linnaosal on seesama küsimus praegu päevakorral.
Samas olen nõus ka sellega, et eriti oluline lahendamist vajav küsimus on see, mis puudutab reformimata riigimaad ehk eikellegimaad. Praegu teevad vähemalt Tallinnas linnaosad nendel vajalikud tööd ära, kas siis heakorratalgute raames või oma jõududega. Oleks ju ebamõistlik öelda Nõmme, Pirita või Haabersti elanikele, et me ei tee mõnd tööd sellepärast, et see asub küll füüsiliselt meie linnaosas, aga kaardi järgi juriidiliselt riigimaal. See ei ole mõistlik lahendus ja mõistlik vastus ühelegi inimesele, kes mingit prügi märkab. Üks hea näide on tõepoolest see teie Rootsi näide: pannakse üles sildid, et võtke kaasa nii palju, kui te pärast ära viia suudate. Kahjuks näiteks Pääsküla rabas leidub siiani kohti, kuhu tuuakse ju autokoormate viisi igasuguseid asju. Vaevalt need inimesed sääraseid silte loeksid, kuigi need kehtiksid ka nende kohta. Ja tõepoolest, kui auto on prügi täis ja nad suudavad selle sinna viia, siis arvestades kõiki füüsika- ja matemaatikareegleid peaksid nad olema võimelised selle kraami sealt ka ära tooma. Ent loomulikult nad seda ei tee.
Seega probleem, mis puudutab reformimata riigimaad ja selle munitsipaliseerimise lõpuleviimist, vajab kindlasti lahendamist. Olgu ühtepidi või teistpidi – olgu nii, nagu Vassiljev ütles, et need väiksed krundid antaks linnale, või siis nõnda, need oleks konkreetselt riigi ehk siis RMK hallata. See kindlasti oleks üks lahendus.
Aga mis puutub kogu teemasse, siis veel kord: märksõnad oleks siin tõepoolest koostöö ja teisalt see, et ka riiklikul tasandil pöörataks rohkem tähelepanu sellele, mis on kaitse-eeskirjas ja eriti just tegevuskavades kirjas. Mul on hea meel, et te Pirita jõeoru temaatika olete endale ja ka oma ametnikele väga hästi selgeks teinud. Samas usun, et mis puutub näiteks Nõmme seitsmesse parki, siis võib-olla peale 2007. aastat, kui nende kohta otsus langetati, on asjaomane kaust siiamaani mõne ametniku riiuli peal ja vahest pole seda kunagi avatud. Nii ei teatagi, kes nendes parkides peab heakorra tagama, sest seda tõepoolest on aastaid, isegi aastakümneid – alates 1993. aastast – teinud linnaosavalitsus. Aitäh!
|
|
Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu! Kas ettekandja soovib lõppsõna öelda? Ei soovi. Sellega on kõnealune küsimus ammendatud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
