» Stenogramm » Teisipäev, 10. mai 2011

XII RIIGIKOGU STENOGRAMM
I ISTUNGJÄRK
Teisipäev, 10. mai 2011, kell 10:00

Toimetatud

 
10:00 Istungi rakendamine
1. 10:07 Riigikogu otsuse "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu (18 OE) esimene lugemine
2. 10:11 Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu (19 OE) esimene lugemine
3. 10:13 Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu (20 OE) esimene lugemine
4. 10:16 Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" eelnõu (21 OE) esimene lugemine
5. 10:19 Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu (30 OE) esimene lugemine
6. 10:29 Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu (31 OE) esimene lugemine
7. 10:32 Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (24 SE) esimene lugemine
8. 12:50 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Energiasääst" arutelu
 
Üles / Tagasi
 
1. 12:50 Olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Energiasääst" arutelu

Aseesimees Laine Randjärv
Asume kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Energiasääst" arutelu. Tutvustan lühidalt arutelu korda. Kõigepealt saab ettekandeks sõna majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, teisena saab sõna Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna dekaan professor Tõnu Lehtla, kolmandaks esineb ettekandega majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas. Kõigil ettekandjatel on esinemiseks aega 20 minutit, seejärel saab neile 20 minuti jooksul küsimusi esitada. Juhin Riigikogu liikmete tähelepanu sellele, et päevakorrapunkti raames on igal Riigikogu liikmel võimalik kõigile ettekandjatele kokku esitada kuni kaks suulist küsimust. Pärast küsimusi ja vastuseid avame läbirääkimised. Meie tava kohaselt teen Riigikogule ettepaneku, et kõigepealt esineksid sõnavõttudega fraktsioonide esindajad, seejärel teised Riigikogu liikmed. Sõnavõtuks on aega viis minutit ja saab küsida kuni kolm minutit lisaaega. Pärast arutelu lõpetamist Riigikogu otsust vastu ei võta.
Ma palun ettekandeks kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Energia säästmine on päevakorral mitmel tõsisel põhjusel. Maailmas kasutatakse energia tootmiseks valdavalt fossiilseid kütuseid. Võib küll vaielda, kui suured on nende varud, ent ühel hetkel need ammendatakse. Kuni inimkonnal pole lahendust, kuidas oma energiavajadust pikaajaliselt katta, on tark raiskamist vältida. Energia säästmise otstarbekus on ilmne ka finantskriisijärgsest madalseisust taas kõrgele tõusnud kütusehindade tõttu. Euroopa energia- ja kliimapoliitikas on energiatõhusus samuti üks peamisi teemasid.
Energiatõhusus tähendab vähema sisendenergia kasutamist samaväärset majandustegevuse või teenuse taset säilitades. Energiasääst (see on sõna, mida me tihtipeale oma tavakõnes kasutame) on laiem mõiste. See hõlmab näiteks ka tarbimise vähendamist muutuste kaudu käitumises. Lihtsalt öeldes ei tähenda energiasääst seda, et tuleks istuda külmas või pimedas toas, küll aga tuleb tegelda sellega, et energiakasutus oleks võimalikult tõhus. Energiatõhususe parandamiseks tuleb üldiselt esmalt teha teatud väljaminekuid ehk investeerida energia säästmisse.
Millised on olnud eesmärgipüstitused Euroopas ja Eestis? Energiatõhusus on juba mõnda aega olnud nii Euroopa Liidu kui ka Eesti poliitilises päevakorras ja paika on pandud mitmed sihid. Euroopa Ülemkogu seadis 2007. aastal üldise energiasäästu eesmärgi: vähendada aastaks 2020 primaarenergia prognoositud tarbimist 20%. Kuna senised suundumused ei taga selle sihi saavutamist, töötas Euroopa Komisjon koos liikmesriikidega välja uue energiatõhususe tegevuskava. See avaldati selle aasta märtsis. Euroopa Komisjon tähtsustab selles tegevuskavas avaliku sektori eeskuju andvat rolli. Kavas on kehtestada avalike hoonete väga heale energiatõhususe tasemele rekonstrueerimise kohustuslik aastane määr, mis on 3% avalike hoonete kogupindalast.
Euroopa Komisjon peab tarvilikuks kehtestada energiasäästukohustused energiaettevõtetele ja pöörata tähelepanu energiasäästuteemale Euroopa Liidu rahastatavates meetmetes. Euroopa Liit on kehtestanud nõuded ja kavatseb ka jätkata nõuete kehtestamist toodetele, mis otseselt või kaudselt mõjutavad energia lõpptarbimist. See puudutab väga paljusid kodumajapidamisseadmeid, samuti ehitustooteid.
Nüüd Eesti eesmärkidest. Tegevuskavas "Eesti 2020", mille valitsus mõni nädal tagasi kinnitas, on fikseeritud eesmärk hoida energia lõpptarbimine samal tasemel, mis oli aastal 2010 (ligikaudu 120 petadžauli). Sellest eesmärgist on kantud ka Vabariigi Valitsuse 2011.–2015. aasta tegevusprogrammis energiasäästuks ettenähtud tegevused.
Millistel elualadel on energiatõhususe parandamise võimalus kõige suurem? Kui me vaatame Eesti energia tarbimise bilanssi, siis sektorite kaupa on energia tarbimise pingerida järgmine. Ülekaalukas osa kogu tarbimises on kodumajapidamistel, kelle aastane energiatarve oli 2008. aastal 51 petadžauli ehk 42% Eestis lõpptarbitavast energiast. Energiamahukuselt järgmised sektorid on tööstus ja transport, mis tarbivad energiat kokku niisama palju kui kodumajapidamised. Äri- ja avaliku teeninduse sektoris tarbitakse aastas 14% Eestis lõpptarbitavast energiast. Põllumajanduse energiatarve on juba suurusjärgu võrra väiksem ehk umbes 3% lõpptarbitavast energiast.
Kui me vaatame energiaallikate kaupa, siis jaguneb energia kasutamine järgmiselt: mootorikütuste tarbimine moodustab 34 petadžauli ehk 27% kogu energia tarbimisest, kaugküttesoojus 23%, elekter 20% ja muude kütuste, eelkõige erinevate katlakütuste tarbimine 30%.
Oleme teinud Eestis uuringuid energiasäästuvõimaluste analüüsimiseks. Hoonete puhul on energiasäästu tehniliseks potentsiaaliks hinnatud 25% neis tarbitavast energiast. Mõningate hoonegruppide puhul on võimalik saavutada kokkuhoidu ligemale 50%, võib-olla ka rohkem. Tööstusettevõtete küsitlusest nähtuvalt on elektrienergiasäästu potentsiaal tööstuses 10%, soojuse säästmisel 30%. Kui võrrelda Eesti sõiduautoparki Euroopa Liidu keskmise tasemega, siis näeme, et meie sõidukite kütuse eritarbimine sarnaneb Skandinaaviamaade keskmisega. Samas on see 20% suurem Euroopa keskmisest.
Mida me võime sellest järeldada? Võib teha kolm järeldust. Esiteks, Eesti energiasäästupoliitika põhifookus, prioriteet või ka edu võti on energia tarbimise tõhustamine hoonetes. Seda nii meie kodudes kui ka avalikes hoonetes. Teiseks, suurt tähelepanu vajavad transport ja tööstus. Kolmandaks, Eesti energiasäästupotentsiaal on hajutatud, edu saavutamiseks tuleb tegelda paljude energiatarbijatega ning ellu viia hulgaliselt ka väikseid projekte. Sellest tulenevalt on Eesti energiasäästutegevuses head võimalused väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel.
Elatustaseme tõusuga kaasneb paratamatult energia tarbimise kasv, see on loogiline reegel. Prognoosi kohaselt võib midagi ette võtmata Eesti summaarne energia tarbimine aastaks 2020 kasvada 13–15%, see tähendaks 17 petadžauli lisanduvat tarbimist. Iga täiendav petadžaul elektri tarbimist tähendab Eesti elektritarbijale lisakulu ligikaudu 28 miljonit eurot aastas. Transpordikütuse poolelt tähendab iga täiendava petadžauli tarbimine 38 miljoni euro suurust kulu aastas. Kokku võttes tähendaks 13–15%-line energia tarbimise kasv tarbijatele ligi 400 miljonit eurot lisakulusid aastas. Arvestades energiasäästupotentsiaali eri sektorites, on energia tarbimise kasv Eestis aastani 2020 välditav. See aga ei juhtu iseenesest, on selge, et ka riigil on tarvis rakendada selleks abinõusid.
Mida riik seni on teinud? Te teate, et Eesti valitsus on kinnitanud energiasäästu sihtprogrammi aastateks 2007–2013. Arvestades, et me oleme oma tegevuskavas "Eesti 2020" seadnud uue eesmärgi, ja samuti seda, et Euroopa Komisjon on välja tulnud uue energiatõhususe tegevuskavaga, tuleb lähiaastatel seda sihtprogrammi kindlasti uuendada ning töötada välja detailsem rakendusplaan. Kõik ettepanekud ja ideed on iseenesestmõistetavalt teretulnud. Energiasäästumeetmed, mida riik on seni võtnud, on eelkõige olnud suunatud eluasemega seotud energiakulu vähendamisele. See on ka loogiline, arvestades, nagu varem öeldud, et kodumajapidamiskulud moodustavad kõige suurema osa kogu meie energia tarbimisest, ning seda, et me elame põhjamaal.
Eesti elamute olukord ei ole kiita. Kinnisvarabuum toimus peamiselt hindades, mitte niivõrd ruutmeetrites. Seega on suur osa kortermajadest sellises vanuses, et need vajavad renoveerimist. On polemiseeritud selle üle, kas nõukogudeaegseid elamuid saab üldse mõistlike kuludega tänapäevastele nõuetele vastavaks muuta. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli ekspertidega tehtud uuringutest võime paneel- ja telliskivielamute seisukorra kohta järeldada, et majad püsivad veel mitmekümneid aastaid ning varisemisohtu ei ole karta. Sama uuring näitas, et mõnes renoveeritud korterelamus on väga suuri probleeme sisekliimaga, eelkõige õhuvahetusega. Seda on arvesse võetud ka riigi toetusmeetmete juures. Riik toetab elamute kompleksset renoveerimist, st ei tegelda üksnes soojakadude vähendamisega, vaid arvestatakse ka hea sisekliima tagamise vajadust.
Korterelamute renoveerimist on kasvavas mahus riiklikult toetatud alates 2003. aastast. Aastatel 2003–2009 toetas riik SA KredEx kaudu korterelamute renoveerimist 11,7 miljoni euroga ning rekonstrueerimistegevuste ettevalmistamist ligikaudu 2 miljoni euroga. Need on suhteliselt väikesed arvud. Praegu võtmisel olevatest meetmetest on mahult suurimad korterelamu renoveerimislaenu programm ja korterelamute renoveerimise toetamine.
Korterelamute renoveerimise rahastamiseks pakume KredExi kaudu soodusintressiga pikaajalist renoveerimislaenu. Laenu väljastavad pangad alates 2009. aastast. Laenuperiood selle meetme raames on kuni 20 aastat. Programmi maht on kokku 49 miljonit eurot. Pangad on tänaseks ligi pool laenuressursist (25 miljonit eurot) turule suunanud.
Teine meede on avatud alates möödunud sügisest. Rakendatakse nn rohelist investeerimisskeemi "Korterelamute rekonstrueerimise toetus". Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 35% ulatuses korterelamu projekti kogumaksumusest, sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise komplekssuse tasemest. Seda toetust on võimalik kombineerida eelnevalt nimetatud korterelamu renoveerimislaenuga. Mõlema meetme koos kasutamine muudab kortermaja renoveerimise rahastamise inimestele kättesaadavamaks.
Praeguseks on rahuldatud 79 korterelamu rekonstrueerimise toetuse taotlus kogumahuga 1,64 miljonit eurot. Arvestades, et selle meetme eelarve on mitu korda suurem ehk 30 miljonit eurot ja rohkem, siis otsime võimalusi, kuidas muuta selle toetuse kasutamine korteriühistutele atraktiivsemaks. Korteriühistutelt tulnud tagasiside kohaselt takerdub rekonstrueerimisprojektide elluviimine ennekõike üksikute vastuolijate taha või on kortermajas kommunaalmaksevõlglasi, mistõttu ühistul on raske pangast laenu saada. Taotlemise hoogustamiseks kavatseme vähendada bürokraatiat nii toetuste taotlemisel kui ka ehituslubade saamisel.
Lisaks neile kahele, rahaliselt suurimale meetmeprogrammile rakendame ka muid, neid toetavaid programme. Esiteks, programm elanike teavitamiseks elamute energiasäästlikkusest. Selle raames tegid KredEx ning selle juures tegutsev Kliima- ja Energiaagentuur 2008. ja 2009. aastal teavituskampaaniaid, et informeerida inimesi energia säästmise võimalustest. Teine meede on energiaauditi ja ehitise ekspertiisi tegemise ning ehitusprojekti koostamise toetus. Senine praktika on näidanud, et kõige otstarbekam on ikkagi rekonstrueerida terve elamu korraga. Heade tulemuste saavutamise eeldus on aga esmalt energiaaudit, ehitise ekspertiis ning läbimõeldult koostatud projekt. Seetõttu on alates 2008. aasta juunist võimalik nendeks tegevusteks taotleda täiendavat rahalist toetust kuni 90% ulatuses auditi ja projekti maksumusest.
Kui vaadata tulevikku, siis toon välja seitse olulisemat energiasäästu suunda.
Esiteks tuleb jätkata toetusprogramme energiasäästutegevusteks korterelamutes. Seniste toetuste abil on ära tehtud majanduslikult soodsamad tööd. Meie hinnangul on nende kogumaht alla viiendiku vajaminevast. Kortermajade viimiseks vastavusse tänapäevaste energiatõhususe ja sisekliima nõuetega on aga vaja investeerida veel miljardeid eurosid. Ka riik peaks küsima, kust seda raha võtta, lisaks iseenesestmõistetavale korteriomanike panusele. Me arvame, et kui eelnimetatud programmid rahaliselt ära kasutatakse, oleme valmis kaaluma ka 2013. aastal riigile CO2 kvootide müügist laekuva tulu suunamist selle programmi jaoks ning samuti meetme väljatöötamist Euroopa Liidu järgmisel finantsperioodil eraldatavate struktuurivahendite abil. Selge on see, et riik peab toetusprogramme jätkama. Samas peame mõtlema, kuidas toetusprogramme üles ehitada nii, et need oleksid korteriühistutele atraktiivsemad.
Teiseks, valitsus kavandab arendada välja toetusmeetme energiasäästutegevusteks väikemajades. Eesti leibkondadest ligikaudu neljandik elab väikemajades. Ühelt poolt viitavad kodumajapidamissektori energia lõpptarbimise andmed ebatõhusale energiakasutusele, teisalt näitavad uuringud sisekliima kehva olukorda väikemajades. Kuna väikeelamul on elamispinna ruutmeetri kohta rohkem välispinda kui korterelamul, on üldine energiasäästupotentsiaal seal väiksem kui korterelamu puhul. Samas on aga eramaju hõlpsam rekonstrueerida, kuna neil on vaid üks omanik. Eluasemelaenu intressi tulumaksuvabastus üksi ei ole motiveerinud majaomanikke energia säästmisse piisavalt investeerima. See raha tuleb tagasi pika aja jooksul ning paberi peal arvestust pidamata ei pruugi inimene seda tunnetada. Tarvis on seega parandada inimeste informeeritust energia säästmise võimalustest. Kavatseme käivitada toetusprogrammi väikemajade rekonstrueerimiseks, niipea kui selleks tekib rahaline võimalus. Praegu on valitsuse tegevusprogrammis tähtajaks 2014. aasta, võimaluse korral alustame sellega varem.
Kolmandaks, valitsus viib ellu avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise programmi, mille tänavune kogumaht on 146,5 miljonit eurot. See võimaldab energiatõhusamaks rekonstrueerida ca 480 ühiskondlikku hoonet. Lisaks rahastame hoonete rekonstrueerimist Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja Eesti-Šveitsi koostööprogrammist. Järgmise aasta juuliks ülevõetava Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi harmoneerimisel kavandame hoonete energiatõhususe rangemate miinimumnõuete rakendamist. Plaanis on nõudeid rangemaks muuta diferentseeritult, vastavalt hoone tüübile ja mitmes etapis, kuni liginullenergiahoone nõudeni välja. Etapiviisiline lähenemine annab aega inimeste koolitamiseks ning teadus- ja arendustegevuseks selles vallas. Liginullenergiahoone määratluse väljatöötamine käib ja valmis saab see töö sügiseks. Alates aastast 2019 tuleb aga kõik uued avaliku sektori hooned ehitada liginullenergiahoonetena ja aastast 2021 laieneb see nõue ka erasektori ehitatud hoonetele. Tegu on väga olulise ülesandega, kus Euroopa Liit on riikidele seadnud suunda näitava käitumiskohustuse.
Neljandaks, nagu ka eespool öeldud, peame pöörama tähelepanu tööstuse konkurentsivõime parandamisele energiatõhususe abil. Ettevõtluse Arendamise SA toel oleme pakkunud ettevõtetele arendusvõimalusi, näiteks tööstusettevõtja tehnoloogiainvesteeringu programm ning teadmiste ja oskuste arendamise toetus. Konkurentsivõime kava "Eesti 2020" elluviimise raames on kavas võtta ka tööstusettevõtete energiasäästu toetusmeede ja rakendada finantsinstrument, mis sisaldaks energiaauditi toetust ning auditist tulenevate tegevuste rahastamisvõimalusi.
Valitsuse energiasäästutegevuse viies valdkond on energiasääst transpordis. Transpordi energiakasutust on võimalik ohjeldada kolmel viisil: transpordivajaduse vähendamise, ühissõidukite kasutuse suurendamise ja sõidukite ökonoomsuse suurendamisega. Sõidukite kasutust ohjeldab mõjusalt ka mootorikütuse aktsiis. Transpordivajaduse vähendamise ja sõidukite ökonoomsuse suurendamise korral on võimalik muutus saavutada nii reisija- kui ka kaubaveos, ühissõidukite kasutuse suurendamine vähendab ainult erasõidukite energiakasutust. Selleks et saavutada arvestatavat mõju, on vaja tegelda kõigi kolme suunaga. Praegu on põhilised tegevused seotud sõidukite ökonoomsuse suurendamisega uute ühissõidukite soetamise abil – uued rongid, bussid, gaasibussid, trammid – ja samuti katsetega rakendada elektromobiilsuse programmi, mis tähendab nn elektriautode soetamist ja infrastruktuuri väljaarendamist üle Eesti.
Kuues valdkond on energiatõhusus teenuste sektoris. Energia tarbimine teenuste sektoris on viimastel aastatel märkimisväärselt suurenenud: alates aastast 2000 on kasv olnud 60% ning 2009. aastal ei kahanenud see majandussurutisest hoolimata üldse. Energiasäästuvõimaluste selgitamine selles valdkonnas vajab lisauuringuid ning detailsemat energiastatistikat. Kavatseme energiasäästuprogrammi uuendamisel sellega tegelda.
Valitsuse seitsmes oluline ülesanne on kindlustada kvaliteetsete andmete saadavus energiamajandust ja energiatõhusust käsitlevate andmete analüüsiks. Energiasäästuvõimaluste hindamist takistab kohati puudulik andmestik. Energiastatistikast ei saa andmeid teenuste sektori alamsektorite energia tarbimise kohta. Andmete vähesus takistab ka tööstusobjektide, kaugküttevõrkude ja hoonete energia tarbimise analüüsi ning säästumeetmete kavandamist.
Energiasäästu valdkonnas on Euroopa Liidu tegevuste puhul lähiaastatel üks oluline küsimus see, kas Euroopa Liit rakendab liikmesriikide suhtes kohustuslikku energiasäästu eesmärki või mitte. Senimaani ei ole Eesti seda vajalikuks pidanud.
Kokku võttes usun, et valitsuse ja Riigikogu koostöö energiasäästuga seotud seaduste menetlemisel on edaspidi hea. Tervitan seda, et Riigikogus on moodustatud säästva energia toetusrühm. Ma loodan, et see tagab järgmistel aastatel energiasäästuteemadele Riigikogus ja kogu ühiskonnas piisava tähelepanu. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu, minister Parts, väga täpse ajakasutuse eest! Sellel on täna kulla hind. Esimene küsimus, Kalle Palling, palun!

Kalle Palling
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te andsite täiesti tubli ülevaade sellest valdkonnast. Aga teie kõnest selgus, et meil on energiasäästuvallas ikkagi päris palju lahendamata küsimusi. Te mainisite toetusmeetmeid, mida eeskätt just korterelamute renoveerimiseks on võimalik kasutada. Kas te olete veendunud, et need rahasummad, mis ära kasutatakse, tagavad sellise energiasäästu, et see aitab saavutada eesmärki ehitada alates 2021. aastast ainult liginullenergiahooneid?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Aitäh! Korterelamute rahalise toetuse programm, mis peaks olema korteriühistutele kõige atraktiivsem, on üles ehitatud niimoodi, et raha hulk sõltub saavutatud energiatõhususe määrast korterelamu kohta. Nagu ma ütlesin, kui on üle 50%-line energia kokkuhoid, siis riik katab omalt poolt 35% rekonstrueerimisprojekti maksumusest. Kui nii oleks võimalik korda teha 60% Eesti kortermajadest, siis, ma arvan, me oleksime saavutanud energiasäästus märkimisväärse edusammu. Probleem (ma usun, et ka tänane arutelu peab sellele keskenduma) on see, kuidas korteriühistuid toetada, et nad rohkem seda võimalust kasutaksid. Siin on erinevaid probleeme. Valitsuses oleme kaalunud, kas tõsta riigipoolse rahastamise määra. Kas me seda teeme või ei, see selgub lähiajal. Mõneti on vaja seda teha seetõttu, et me tahame seda sektorit tõepoolest rohkem aktiviseerida, kuid me peame arvestama, et mida rohkem me riigina toetame ühe konkreetse korterelamu renoveerimise projekti, seda vähem jätkub riigil raha kogu elamufondi renoveerimisvajaduse jaoks. Aga ometi on praegu lühiajaline keskne küsimus tõepoolest see, kuidas tunduvalt aktiviseerida korteriühistuid rekonstrueerimisprojekte ette võtma. Hästi õnnestus see meede, mida me tegime koos Kliima- ja Energiaagentuuriga või mida nemad pakkusid, aga mida siin saalis on suhteliselt massiivselt kotitud. Kuni 90% ulatuses energiaauditi ja projekti maksumusest saab taotleda toetust ja see on korteriühistutele vägagi meele järele olnud. Nõudlus on väga suur. Me otsime sinna lisavahendeid, et korteriühistu liikmetel ja omanikel tekiks see projekt silme ette. Siis nad näevad, et kui nad teevad ühte või teist asja, kui palju see enam-vähem maksab ja kui palju nad tegelikult kodukuludes võidavad. Kolmas probleem, mida me minu arvates peaksime siin arutama, on ikkagi see, kuidas aktiviseerida panku ning ehitus-, remondi-, kinnisvara arendamise ja haldamise ettevõtteid. Ma julgen öelda, et kuigi me oleme kolm aastat sellega tegelnud, ei ole kaasatulek, võimalikult heade toodete pakkumine korteriühistutele selle asja teostamiseks, veel rahuldaval tasemel. Aga ma usun, et erasektor tuleb aja jooksul kindlasti selle asjaga kaasa.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Erki Nool!

Erki Nool
Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Teie kõnest jäid kõlama sõnad "energiasääst" ja "energiatõhusus", mis ongi tänane teema, aga ma noppisin kõnest välja ka aastaarvu 2021. Avaliku sektori hooned peaksid siis olema energiatõhusad. Kas me ei võiks olla Eestis pisut nõudlikumad, teha seda natukene varem ja alustada võib-olla järgmisest aastast uute hoonete, nii lasteaedade, koolimajade kui ka näiteks linnavalitsuste hoonete ehitamist energiatõhusalt?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Aitäh! Kaks olulist nõuet, mis lõpuks nõuavad ju Riigikogult seadustamist, on uute ehitatavate hoonete energiatõhususe määra oluline tõstmine nn nullenergiamaja tasemele 2019. aastal avalike hoonete puhul ja 2021. aastal erasektori hoonete puhul. Mina isiklikult ei usu, et meil oleks mõistlik seda varem rakendada, kuna see nõuab vägagi suurt ettevalmistustööd. See ei ole mingi Eesti omapära. On vaja projekteerijaid, arhitekte, suuremat teadlikkust jne. Ma arvan, et ettevalmistustöö, et see n-ö standard viia ühiskonna normaalsesse käitumismudelisse, on väga tõsine. Iseendastmõistetavalt tasub mõelda, kas sellise absoluutse nõude rakendamine Eestis on päris mõistlik, arvestades meie teatud rahvuslikku ja kultuurilist omapära. Loomulikult peame arvestama, et energiatõhususe nõue tähendab tulevikus kindlasti ruutmeetri ja hoone märkimisväärset kallinemist, ma arvan, et 20–30%.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Arto Aas!

Arto Aas
Aitäh! Lugupeetud minister! Te oma esimeses vastuses juba puudutasite seda teemat. Ma tahan täpsustada ühistute võimalust saada abi projektijuhtimisel. Need summad, mis majade soojustamisse lähevad, on päris suured, aga ühistutel on minu teada põhiline probleem just asjaajamine, bürokraatia. See on keeruline ja nõuab aega. Tihtipeale peavad ühistute juhatused tegelema sellega vabast ajast ja omaenda raha eest. Kas näiteks KredExil on võimalik juurutada uut meedet, et ühistud saaksid võtta riigi toel ka projektijuhtimise teenust? Piltlikult öeldes oleks KredExis sada professionaalset projektijuhti, kes pakuksid ühistutele n-ö võtmed-kätte-lahendusi. Raha polegi alati see kõige suurem küsimärk, vaid pigem know how puudumine.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Aitäh! Me oleme sellele mõelnud, aga me siiski hoiduksime sellisest maja kordategemise riiklike spetsialistide klastri moodustamisest. Meil on tohutult suur hulk ettevõtjaid, kes määratlevad ennast kinnisvarahaldajate ja -arendajatena. Minu arvates on nendel inimestel, kellest enamik osutab korteriühistutele ühte või teist teenust, väga suur potentsiaal, et tulla aktiivselt turule ja toetada korteriühistuid vajaduse korral ka projektide juhtimisel. Me oleme korraldanud (siin ma ei näe rahalist probleemi, vaid pigem vastuvõtuvõime probleemi) kõikvõimalikke teavitusi ja koolitusi. Tahan tunnustada korteriühistute liitu, nii üleriigilist liitu kui ka kohalikke organisatsioone. Nad on olnud võrdlemisi aktiivsed. Kolmandaks peab muidugi mainima kohalikke omavalitsusi. Praegu võin hea näitena tuua Rakvere, kus kohalik omavalitsus on võtnud kokku 18 korteriühistut ja juhib ühte projekti, erasektorist on palgatud spetsialistid, et ühiselt linna teatud kvartalid korda teha jne. Tegelikult on näiteid väga palju. Ma kujutan tõesti viimase asjana ette seda, et riigiametnikud hakkaksid tulema erasektori või kolmanda sektori ja omavalitsuse asemele.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Remo Holsmer!

Remo Holsmer
Aitäh! Lugupeetud minister, kõigepealt tänan teid väga põhjaliku ettekande eest! Minu küsimus käsitleb intelligentseid elektrivõrke (ingliskeelne termin on smart grid). Ilmselt olete sellest kuulnud ja olete ka hästi kursis selle teemaga, mis puudutab majapidamisi või tööstusalasid, kus IT, tehnoloogiaarenduse, intelligentse elektrivõrgu abil saavutatakse energiasääst, nii energia efektiivsem tarbimine kui ka tootmine. Millist rolli te näete riigil smart-grid-võrkude arendamisel Eestis?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Aitäh! Me ei ole toetanud mitte niivõrd võrku, vaid üksikutes tarbimiskohtades erinevaid innovatiivseid projekte. Siin on näiteks n-ö targad majad. Ma arvan, et n-ö tarkade võrkude arendamine peaks olema jõukohane põhiliselt küll riigi kontrolli all olevatele äriühingutele. Võtmeküsimus on alati see, kes maksab. Me teame nii põhivõrgu, Eleringi puhul kui ka jaotusvõrgu puhul, millest 90% kuulub Eesti Energia jaotusvõrgule, kui keeruline on tegelikult neid investeeringuid rahastada. Tuleb arvestada, et investeeringuid saab rahastada ikkagi n-ö lõpptarbija arvel, tuleb arvestada kodumajapidamiste ja ettevõtete suutlikkust välja kannatada elektri hinna tõusu. Investeerimise tempo peab olema mõistlik. Aga igal juhul tuleb seda jätkata, see on see võti. Mõlema, nii põhivõrgu kui ka jaotusvõrgu strateegiates on asjakohased tegevused ette nähtud, küsimus on pigem investeerimistempos. Tänapäeval ei ole küsimus niivõrd selles, et raha ei saa, vaid selles, ega liigne investeerimine ei tõsta liiga kiiresti ja tarbijale ebamõistlikult elektri hinda. Me peame seda tempot mõistlikuna hoidma.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tõnis Kõiv!

Tõnis Kõiv
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Te oma ettekandes mainisite ühe energiasäästu võimalusena ka elektriautode kasutuselevõttu. Teadaolevalt me saame heitkoguste müügist tulevast rahast soetada 500 autot meie sotsiaaltöötajatele. Teise 500 osas peaks hakkama toimima eratarbijatele, ostjatele mõeldud toetusskeem 50% ulatuses. Sellega seoses on mul küsimus: kas te oskate täpsustada või anda täpsemat informatsiooni nende tegevuste võimaliku ajakava kohta? Ilmselt sõltub eratarbijate huvi elektriautode vastu paljuski sellest, kas üle-eestiline laadimisvõrk on valmis või mitte. Kas te saate täpsustada, millal valmib üle-eestiline laadimisvõrk ja millal avaneb elektriautode toetamise meede?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Aitäh! Paar sõna selle projekti kohta. See on ikkagi teatud määral eksperimentaalprojekt, teatud võimalus, mida meil tasub Eesti väiksust arvestades katsetada. Kui me vaatame transpordi ees seisvaid laiemaid ülesandeid, siis ega praegu veel revolutsiooni või selget üleminekut näha ei ole. See, et fossiilsetel kütustel põhinevad elektriautod loovad energiatõhususe aspektist vaadates mingi erilise edu, ei ole sugugi kindel. See ei tähenda aga, et me ei peaks seda projekti katsetama. Projekti seis on selline, et võib-olla selle nädala lõpus või järgmisel nädalal on meil võimalik anda elektriautode toetamise meetme määruse eelnõu Eesti avalikkusele arutamiseks. Kui arutelu kulgeb sujuvalt, siis me tahaksime selle meetme avada augustis, võib-olla septembris. Selline on see tempo. Sama lugu on ka infrastruktuuriga. Praegu käivad ettevalmistused. Umbes kuu aja jooksul (andke andeks, aga ärge võtke seda lõpliku lubadusena) me tahame välja tulla avalike hangete, avalike konkursside või ka avalike üleskutsetega (me ei tea, kuidas seda täpselt nimetada), et leida sobivad inimesed nende kiirlaadimispunktide paigaldamiseks kolmes kohas: maanteedel, väikeasulates ja linnades. Nagu me teame, kokku on raha 250 kiirlaadimispunkti jaoks. See on enam-vähem jagatud nende kolme võimaliku kasutuskoha vahel ja rakendusüksus on KredEx. Umbes kuu aja jooksul tullakse ilmselt välja avalike üleskutsetega, et leida sobivaid kohti. Seal on paigas ka teatud miinimumkriteeriumid. Probleem – õigemini pole see mitte niivõrd probleem, vaid otsustamise koht – võib ilmneda siis, kui soovijaid on rohkem, kui meil on laadimiskohti planeeritud. Kuidas siis teha mõistlik otsus? Teiseks valmistame ette hanget laadimiskohtade tulevase operaatori leidmiseks. Kuna tempo on võrdlemisi kiire, siis peaksid sündmused hakkama juhtuma lähikuudel. Sellises tempos me praegu töötame.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Siim Kabrits!

Siim Kabrits
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Küsin kortermajade soojustamise kohta. Kui me vaatame kortermajade soojustamise protsessi, siis näeme, et see on valdavalt korteriühistute enda mure. Laiemat, süsteemsemat, korterelamurajoonidel põhinevat protsessi ei ole. Kas te ei arva, et tuleks rohkem kaasata kohalikke omavalitsusi? Muidu võivad tekkida sellised vikerkaare-elurajoonid, kus üks maja on ilus ja teine on kole. Raha on kulutatud, aga ühtset elamurajoonipõhist planeerimist ei ole. Pärast on kortermaja elanikud hädas, et nende maja on ilus ja korralik, aga aknast vaatab vastu koledalt renoveeritud vastasmaja.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Kindlasti! Nagu ma eelnevalt ütlesin, omavalitsusel on väga suured võimalused asjas kaasa lüüa. Siin on kritiseeritud bürokraatiat. Ma kutsun omavalitsusi üles neid ehituslube kiiremini menetlema, sest kõik korteriühistute renoveerimisprojektid vajavad üldjuhul ehitusseaduse kohast menetlemist. On väga häid näiteid. Me kavatseme hakata tunnustama omavalitsusi, kes selles osas on eesrindlikud. Ma tõin siin näite Rakvere kohta, kes on väga tublilt võtnud initsiatiive, aga tegelikult on üle Eesti selliseid omavalitsusi veel ja neid on palju. Ei taha jätta kedagi mainimata. Tegelikult tegeldakse vägagi aktiivselt mitte ainult n-ö pehmete toetusmeetmete, sõbraliku bürokraatia pakkumisega, vaid on omavalitsusi, kes ka rahaliselt mingis osas toetavad korteriühistuid renoveerimisprojektide algatamisel ja elluviimisel.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm
Aitäh, härra minister, hea ettekande eest! Palju sooja on juba õhku lennanud ja suure hulga rahaga on ka ilma köetud. Väga hea, et ministeerium selle teemaga tegeleb. Minu küsimus on järgmine. Me teame, et kõige rohkem sooja läheb kaotsi soojatrassidel. Millist võimalust te näete, et abistada soojatrasside kordategemisel? Pole vaja isegi auditit teha, lihtsalt on vaja enamik keskküttepiirkondade soojatrasse välja vahetada.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Probleem, millele te tähelepanu juhite, on olemas. Me oleme Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu pakkunud mitmeid toetusmeetmeid. Aga ma tahan korrigeerida: kui me vaatame üleriigilist energiabilanssi, siis näeme, et kõige suurem energia kokkuhoiu või energiatõhususe suurendamise võimalus on ikkagi hoonetes. See muidugi ei tähenda, et soojatrassidega ei peaks tegelema. Siin kiideti eelmist Riigikogu, mina tahan ka kiita. Monopolide ohjeldamise seadus võeti vastu. See loob Konkurentsiametile teatud regulatiivseid võimalusi. Praegu me teeme soojamajanduse arengukava, vähemalt on selline töö algatatud. Me ei tahaks teha soojamajanduse arengukava lihtsalt ühe arengukavana, vaid tuleks kindlaks teha, mil määral me peaksime seda asja toetama. Tihtipeale on soojatrasside üks probleem see, et praegune kaugkütteseadus ja kogu regulatsioon võib-olla ülemäära kaitseb olemasolevaid trasse ning nende külge n-ö poogitud korterelamuid. On näiteid, et ka üksik korterelamu ei pea alati olema tsentraalses süsteemis, ta saavutab üksikuna tegelikult päris head kokkuhoidu. Samas on üldiselt tõestatud, et mida rohkem maju sinna n-ö torukolhoosi kuulub, seda suurem peaks kokkuhoid olema. Nii et probleem siin justkui on. Üldiselt on need trassid omavalitsuste käes. Küsimus on selles, kas soojatrassi haldavad ettevõtted tahavad investeerida või mitte ja kuidas neid selleks sundida.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Jäänud on 30 sekundit. Palun, Peep Aru, lühike küsimus! Palun ka lühikest vastust!

Peep Aru
Aitäh! Hästi lühike küsimus. Lugupeetud minister! Oma heas ettekandes ja küsimustele vastates rääkisid sa palju korteriühistutest. Aga mul on kodus üks majaomanik, abikaasa nimelt. Kas temale kui eramuomanikule on ka midagi lohutavat öelda? Kas võiks kuskilt abi saada?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts
Huvitav, ma lootsin selle kohta saada rohkem küsimusi, aga aeg hakkab lõppema, jäänud on veel kolm sekundit. Me töötame selle nimel ja otsime võimalusi, laiendamaks meetmeid ka väikeelamutele. 25% leibkondadest elab väikeelamutes. Me peame möönma, et puhttehniliselt võttes on väikeelamutes saavutatav võit ühiku kohta väiksem kui suurtes kortermajades. Aga ma olen ka seda meelt, et me ei tohiks väikemajasid kõrvale jätta. Me oleme valitsuses kokku leppinud, et aastal 2014 me peame mingisuguse prääniku ka neile pakkuma. See oleks õiglane.

Aseesimees Laine Randjärv
Suur aitäh! Küsimuste esitamine minister Partsile on lõppenud. Kutsun ettekandeks kõnetooli Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna dekaani professor Tõnu Lehtla. Kõneaega on 20 minutit.

TTÜ energeetikateaduskonna dekaan Tõnu Lehtla
Austatud Riigikogu liikmed! Tahan rääkida energiatõhususe üldistest aspektidest. Mõistetest oli juttu. Me võime rääkida energia muundamise tõhususest ehk masinate kasutegurist, võime rääkida üldisest energiatõhususest, mille eesmärk on saada väiksema energiahulgaga rohkem kasu. Me võime rääkida energia säästmisest, mis tähistab jõupingutusi energia kasutamise vähendamiseks.
Mõisted "energia tootmine" ja "energia tarbimine" on formaalselt vastuolus energia jäävuse seadusega, sest tegelikult me ei saa energiat juurde toota ega ära kulutada.
Alustan ühe graafiku näitamisega, kus on toodud energia tarbimise ja sisemajanduse kogutoodangu vahekord maailma riikides. Punane nool näitab Eesti peale. Eesti on graafikul esitatud riikide hulgas sisemajanduse kogutoodangult inimese kohta maailmas 38. kohal. Me oleme sellest joonest ülevalpool, mis näitab, et meie energia tarbimine on veidi suurem, kui keskmiselt olla võiks. Meie eesmärk peaks olema nihutada sellel graafikul Eesti punkti paremale, aga mitte eriti ülespoole, et sattuda n-ö normaalsete riikide hulka. Peamine järeldus on aga see, et tänu energiale me suudame üldse areneda, arengu eest võlgneme tänu energiale.
Teisel pildil on võrreldud inimarengu indeksit ja elektri tarbimist. Siia on samuti paigutatud mitmed maailma riigid. Sellel kõveral on üks käänukoht, mis näitab, et teatud tarbimistasemest allpool hakkab ka riikide inimarengu indeks väga järsku kukkuma. Eesti joonistasin sellele internetist leitud pildile juurde: meie asukoht on seal käänukoha lähedal. Pigem peame elektri tarbimist suurendama, et oma inimarengut parandada.
Järgmine slaid näitab energia tarbimist inimese kohta Euroopa kodumajapidamistes. Eestis tarbitakse kodumajapidamistes energiat inimese kohta rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Võrreldes aastaid 1990 ja 2007, on näha, et summaarne energia tarbimine Eesti kodumajapidamistes on vähenenud, elektri tarbimine on aga samal ajal suurenenud. See on normaalne nähtus, mis arenguga kaasas käib. See tendents ilmselt jätkub ka edaspidi, st me suudame summaarset energia tarbimist vähendada, aga elektri tarbimine paratamatult kasvab.
Mõni sõna energiabilansist. Sellel slaidil on lihtsustatud kujul ära toodud Maa aastane energiabilanss. Me saame Päikeselt umbes 10 000 korda rohkem energiat, kui me fossiilkütuseid tarbime. Päikeseenergia peegeldub tagasi kosmosesse või muundatakse Maa kliimakatlas mitmesugusteks energialiikideks, mida me samuti saame tarbida. Nende energialiikide tarbimine Maa kliimakatlast on suhteliselt süütu ja sellega me eriti ei riku energiabilanssi tervikuna. Seega, eelkõige tuleks rääkida fossiilkütuste säästmisest ja nende väiksemast kasutamisest. Siit on puudu Maa sisemusest tuumareaktsioonide näol eralduv energia ehk geotermaalsoojus, mille kasutamine on samuti süütu ja kasulik.
Mõni sõna üldse energia muundamisest. Energia muundamine on väga mitmeastmeline. Eelkõige räägin kütuste muundamisest. Kütused muundatakse soojuseks, soojus mehaaniliseks liikumiseks, seejärel elektriks. Elektrit edastatakse, jaotatakse, muudetakse mitmekordselt trafodega pinget ja lõpuks jõuab see lõpptarbijani. Lõpptarbija muundab selle omakorda soojuseks, mehaaniliseks tööks, valguseks või kasutab seda elektrotehnoloogias. Tarbija muundab selle jällegi madalatemperatuuriliseks soojuseks, mis hajub keskkonda. Selles mitmeastmelises muundamisahelas tekivad suured muundamis- ja edastamiskaod. Meie eesmärk on neid kadusid vähendada ja hoolitseda selle eest, et lõpptarbija saaks sellest energiast maksimaalset tulu.
Oluline on siin järeldus, et soojus ja elekter on sellised energialiigid, mida on raske varuks toota, me ei saa neid lattu ega kotti panna. Kui me korra oleme nende tootmist alustanud, siis me peame vaatama, et me lõppkokkuvõttes nendest maksimaalse kasu kätte saaksime. Suurem häda ongi selles, et energiabilanss kipub käest minema, õigemini, mitte niivõrd energia-, kuivõrd ka võimsusbilanss, st energia tootmine ja tarbimine peaks igal hetkel tasakaalus olema.
Järgmine pilt illustreerib seda, kui halvasti mõjub mitmeastmeline energia muundamine. Kui muundamise kasutegurid ei ole kuigi suured, siis võib lõpptarbija primaarenergiast kätte saada väikese osa, näiteks kütuse energiast võib see olla kümnendik.
Veel kord: energia, eriti elekter ja soojus, on kaup, mida ei saa suures koguses hoiule panna. Sellepärast peame hoidma energiasüsteemis võimsusbilanssi. Tänapäeval, taastuvenergia kasutamisel, on võimsusbilansi hoidmine veelgi suurem probleem. Seetõttu muutub ka elektri turuhind suurel määral. Turul võidab see, kellel on pakkuda elektrit siis, kui seda on vaja, mitte siis, kui seda lihtsalt kuskil üle jääb.
Nüüd räägin põhilistest energiakasutuse probleemidest. Võimsusbilansi hoidmise probleemi lahenduseks võiksid olla tarkvõrgud ehk smart grid'id, millest siin juba juttu oli, aga nende loomine nõuab suurt arendustööd.
Mis puudutab muundamis- ja edastamiskadude vähendamist, siis muundamiskadusid saab vähendada kõrgtehnoloogiliste lahendustega. Seal lihtsaid lahendusi ei ole. Edastamise puhul on enamikul juhtudel, sest tegemist on tavalahendustega, vaja ainult piisavalt investeeringuid.
Energia majanduskeskkond peaks stimuleerima seda, et me vähendaksime kadusid, mitte ainult energia tootmist. Kõik, kes energiasüsteemis osalevad, peaksid hoolitsema selle eest, et kaod väheneksid. Sellise olukorra tekitamine eeldab vastavat reeglistikku.
Neljandaks on oluline transpordi energiatõhususe stimuleerimine. Siin on võrreldud kolme alternatiivi: ühis- ja individuaaltransport, sisepõlemismootoritel põhinev transport ja elektritransport, maantee- ja rööbastransport. Küsimus on, miks me eelistame kõigil kolmel juhul energiamahukamaid variante, miks me ei kasuta rohkem ühistransporti, elektritransporti ega rööbastransporti.
Tänapäeva energeetikas on paljugi muutumas. Taastuvenergiate osakaal suureneb, elektriturg avaneb, tarbija muutub järjest targemaks. Me võtame kasutusele soojuspumbad ja elektriautod. Selle tagajärjel on võimsusbilanssi järjest raskem hoida ning jaotusvõrkude koormuse iseloom muutub. Soojuspumbad, elektriautod, regenereerivad ajamid, hajageneraatorid tekitavad uut liiki koormuse, mis raskendab jaotusvõrkude tööd. Tekib kahesuunaline energiavahetus, suur juhuslik tipukoormus, tekivad uued elektriohutuse probleemid, kuna tekib tarbijapoolne genereerimine. Suurema reguleerimisvajaduse tõttu suurenevad võimsuskaod. Lisavõimsused nõrkades võrkudes suurendavad samuti kadusid. Võrkudes tekib häireid, kuna kõik need regulaatorid, mis neid tekitavad, on impulsstehnikal põhinevad pooljuhtmuundurid. Uus nähtus seoses turu avamisega on elektri hinna suur kõikumine.
Lahendus oleks tarkvõrgud ehk smart grid'id. Aga nende loomine on muidugi üsna pikaajaline protsess, need üleöö ei teki. Läbilaske suurendamiseks on edastus- ja jaotusvõrkudes vaja uusi ühendusi, et suurendada läbilaset, ehitada energiasalvesteid, kasutada ka tarbijat võimsusbilansi hoidmiseks, optimeerida energia tootmist ja tarbimist, luua arenenud mõõte- ja juhtimissüsteemid, vähendada võrgus häireid ning võib-olla tuleb osalt tagasi minna ka alalisvoolu kasutamisele. Transpordis põhjustab Euroopas suurimaid probleeme maanteetransport. Kokkuhoidu tuleks vist sealt alustada.
Nüüd räägin natuke meie endi töödest. Meie teaduskond on osalenud Tallinna trammide veoajamite uuendamisel. Me saavutasime üsna hea tulemuse: trammide elektritarve vähenes. Sellel slaidil on näide selle kohta, mis trammides toimub. Sinine joon näitab trammide võimsuse muutumist, see joon miinuspoole peal tähendab, et trammiajamid genereerivad pidurdamisel energiat võrku tagasi. Kui me seda mõistlikult kasutada oskame, saame tervikuna energiasäästu. Sedasama võib teha ka elektriauto. Nii võib üsna palju energiat säästa, aga selleks peavad jällegi olemas olema tehnilised vahendid.
Järgmine pilt illustreerib seda, kuidas tehnoloogia aitab kaasa veoajamite energia tarbimise vähendamisele. Nii on moodsa tehnoloogiaga võimalik säästa energiat üle kahe korra. Lisateabena on teile esitatud kasutegurid ja eri tüüpi elektrijaamades toodetava elektri hind aastal 2016. See on USA energeetikaministeeriumi prognoos.
Lõpuks tahan öelda, et energiasääst ja energiatõhusus on otseselt seotud energiasüsteemi optimeerimisega. Energiasüsteem on tervik ja seda peavad iga hetk arvestama kõik selles osalejad. Sinna kuuluvad kõik, alates primaarenergia tootjatest kuni lõpptarbijateni välja, ja kõik peavad teatud määral ka vastutama selle efektiivse toimimise eest, st vastutama kadude eest. Selleks on vaja luua majandusmehhanism.
Energiasüsteemi optimeerimine on keerukas ülesanne. See peab arvestama varustuskindlust, tehnilisi ja poliitilisi riske ning majanduslikku tõhusust, energia regionaalseid ja maailmaturuhindu, tehnoloogia arengut, samuti elu- ja looduskeskkonda ning inimarengut. Aitäh teile!

Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu, professor Tõnu Lehtla! Teile on küsimusi. Istungi lõpuni on jäänud 14 minutit. Urve Palo, palun!

Urve Palo
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud esineja! Minu küsimus käsitleb elamuehitust. Me teame, et ligi 40% kogu energiast tarbitakse hoonetes. Samal ajal me teame, et lisaks projekteerimisele on väga oluline ehituskvaliteet, et hoone tõepoolest vastaks projektile ja oleks korralikult tehtud. Kuid paraku on Eestis olukord selline, et ehitaja ka n-ö tellib muusika, st ta tellib oma objektile ise järelevalve. See on viinud olukorrani, kus tarbija ei pruugi maja või korterit ostes või ühiskondlikku hoonet rentides olla sugugi kindel, et see tõepoolest projektile vastab ja kvaliteetselt ehitatud on. Mida te arvate, kas selline olukord on normaalne, kas siin peaks riik rohkem reguleerima ja sellest protsessist osa võtma?

TTÜ energeetikateaduskonna dekaan Tõnu Lehtla
Nõustun täielikult teie arvamusega, et ehituskvaliteet on väga-väga tähtis. Tõepoolest, keegi peaks seda kontrollima. Kas see on tellija või riik, seda ma ei oska öelda.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Kalle Palling, teine küsimus!

Kalle Palling
Aitäh, lugupeetud ettekandja, väga põhjaliku ja hästi ülevaatliku ettekande eest! Mida te arvate, mida saaks seadusandja seaduste tasemel ära teha, et me suudaksime eesmärke täita mitte ainult elamuehituses, vaid üldse kõikides valdkondades, mis te siin esile tõite? Eelmisele ettekandjale esitati küsimusi põhiliselt korterelamute renoveerimise kohta, aga tegelikult on energiasäästu valdkond hoopis laiem. Ma kordan: mida saaks seadusandja ära teha, et me suudaksime eesmärgid täita ja inimestele ka teadvustada, et energiasääst säästab reaalselt nende raha?

TTÜ energeetikateaduskonna dekaan Tõnu Lehtla
Seadusandja saab ilmselt paljugi teha. Minu põhiline idee on see, et energiasüsteemis peab olema tagatud võimsusbilanss ja kui see ei ole tagatud, siis tekivad kaod. On võimalik olukord, kus tootja n-ö toob energia tarbijale kohale, aga see on kahjuks kiiresti riknev kaup. Näiteks, soojuse puhul laseb tarbija soojuse ülejäägi akna kaudu välja, elektri puhul, kui elektripinge tõuseb, siis hakkab tarbija rohkem tarbima, ta maksab selle kinni, aga lambid lähevad kiiremini läbi, elektrimootorid töötavad väiksema kasuteguriga jne. Nii tekivad kaod. Tuleks välja mõelda sellised seadused, mis aitaksid kõigil kadusid vähendada. Bilansi hoidmine ja kadude vähendamine peaks olema põhieesmärk, mitte lihtsalt energia tootmine, hoolimata sellest, kuhu see kaob.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Urmas Klaas!

Urmas Klaas
Aitäh, proua juhataja! Austatud professor Lehtla! Kuna teie ettekanne oli akadeemilisem ja üldisem, siis ma ka küsin üldisemalt. Ma lähen natuke edasi kolleeg Pallingu küsimusest. Esiteks, kuidas te hindate, kas meie otsustajad, näiteks valitsus ja kohalikud omavalitsused, kuulavad piisavalt energeetikateadlaste ja energeetikute arvamust ning kas teil on teie hinnangul olnud võimalik selliste otsuste ettevalmistamisel küllaldaselt kaasa rääkida? Teiseks, mida teie kui tipp-pedagoogi arvates tuleks teha, et parandada Eesti ühiskonna mentaliteeti ja suurendada meie teadmisi energiasäästu valdkonnas?

TTÜ energeetikateaduskonna dekaan Tõnu Lehtla
Ma alustan küsimuse teisest poolest. Kindlasti on tänapäeval energeetikas väga palju muutumas. Siin oli juttu tarkvõrkudest. Need eeldavad tegelikult täiesti uut mõttelaadi ja seda oleks vaja rahva hulgas propageerida. Tarbija muutub järjest rohkem energiasüsteemi osaks ja ta peab ise seda tajuma. Tal peab tekkima võimalusi seal tegutseda ja teiselt poolt peaks tal tekkima ka vastutus kadude eest. Niisugused harivad üritused on kindlasti vajalikud.
Küsimuse esimene pool kõlas, kas ametiasutused on piisavalt teadlaste abi kasutanud. Nii ja naa. Minul on see küll esimene kord niimoodi teie ees esineda, aga kolleegid on varem tegelnud arengukavade koostamisega ministeeriumides.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Toomas Tõniste, palun!

Toomas Tõniste
Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Minu arust on Eestis jäänud kuidagi tagaplaanile niisugune suurima potentsiaaliga energiaallikas nagu Päike. Kuidas teile tundub, kas me oleme siin teiste riikidega võrreldes lootusetult maha jäänud? Kas Päikesel on suur potentsiaal ja mida me saaksime siin muuta, et asja parandada?

TTÜ energeetikateaduskonna dekaan Tõnu Lehtla
Tegelikult nii ei ole, sest peaaegu kogu energia Maa peal on tekkinud tänu Päikesele, ka fossiilkütused on kunagi tänu Päikesele tekkinud. Tänu Päikesele toimib kliimakatel, saadakse hüdroenergiat ja tuult kasutada. Meie kliimas ei ole Päikese vahetu kiirguse kasutamine ilmselt väga tõhus, eriti võrreldes lõunapiirkondadega, Aafrika, Aasia ja Ameerika lõunapoolsete piirkondadega. Ma arvan, et meil täidab selle ülesande tuul, aga probleemid jäävad ikkagi samaks: probleem on võimsusbilansi hoidmine. Tuulele on vaja midagi kõrvale, näiteks energiasalvestit, mis võimaldaks võimsusbilanssi tarbijaga kohandada. See on probleemide probleem. Tuulikutest energia saamine koguseliselt ei ole probleem.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Margus Hanson!

Margus Hanson
Suur tänu väga põhjaliku ettekande eest! Me teame, et Euroopa Liit on vastu võtnud energiatõhususe miinimumnõuded ja me peame varsti hakkama tegelema liginullenergiahoonete projekteerimise ja ehitamisega. Praegu ei ole selliseid mõisteid veel sisustatud. Aga kas te teadlasena oskate öelda, millega neid mõisteid sisustada ja milline võiks olla energia n-ö piir ruutmeetri kohta hoonetes?

TTÜ energeetikateaduskonna dekaan Tõnu Lehtla
Ma ei ole soojustehnika spetsialist ega ehitustehnika spetsialist, nii et ma neid arve ütlema ei hakka. Aga päris nullenergiaklassi kuuluvad majad meie kliimas ilmselt kõne alla ei tule. Äärmisel juhul on võimalikud liginullenergiamajad, kus energiatarve on mingil määral olemas. Kindlasti on aga hoonetes energia säästmise varu väga suur, nii praeguse ehituskvaliteedi kui ka selle tõttu, et suur osa hooneid on väga vanad.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Palun, Kalle Jents!

Kalle Jents
Aitäh! Lugupeetud härra professor! Kui palju on Tallinna Tehnikaülikoolis uuritud LED-tehnoloogiat? Üks energiamahukas valdkond on tänavavalgustus. Väiksemates ja suuremates linnades on asutud vanu elavhõbedalampe välja vahetama naatriumlampide vastu. Väidetavalt on uued LED-lambid, vähemalt importijate ja müüjate reklaami kohaselt, veel mitu korda energiasäästlikumad, aga objektiivseid kriteeriume ei ole. Kas tehnikaülikoolil on selle kohta uuringuandmeid? Paljud linnad, näiteks ka minu kodulinn Viljandi, plaanivad tänavavalgustuse välja vahetada, aga on suure küsimuse ees, kas valida naatriumvalgustid või on LED-tehnoloogial suur tulevik.

TTÜ energeetikateaduskonna dekaan Tõnu Lehtla
Meil on kindlasti olemas valgustustehnika spetsialistid ja ka need andmed. Minu teada on olukord selline, et naatriumlambid on meil kasutusel siiski üsna ammusest ajast. Naatriumlampide kasutegur on samas suurusjärgus kui LED-lampidel. Ma ei näe siin selles mõttes väga suurt probleemi. Kasutusel võivad peale naatriumlampide olla veel muud tüüpi lambid, mis tuleks edaspidi välja vahetada. Aga LED-lambid minu arvates tõenäoliselt tänavavalgustuses niipea kasutusele ei tule.

Aseesimees Laine Randjärv
Aitäh! Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin
Austatud härra professor! Nagu ma aru saan, on meil tegemist fundamentaalse loodusteadusliku vastuoluga. Ühest küljest on mitmed uued energiaallikad, nagu Päike ja tuul, oma olemuselt väga ebastabiilsed, teiselt poolt toodavad nad asja, mida on väga raske säilitada. Nüüd on küsimus: kas on olemas mingisugusedki tehnilised ideed, kuidas sellest vastuolust üle saada? Küsimuse teine pool: kui me liigume selliste ebakindlate energiaallikate poole, mida me peame kompenseerima klassikaliste fossiilsete kompensatsioonijaamadega, mis on siis see, mis saldoks jääb, mis joone alla jääb? Kas me lõpuks võidame või kaotame sellest nn rohelisest energiast, mis oma olemuselt on kõike muud kui roheline?

TTÜ energeetikateaduskonna dekaan Tõnu Lehtla
See on väga hea küsimus. Kõik need taastuvenergiaallikad nõuavad tõepoolest tasakaalustamist. Küsimus on selles, millega me neid tasakaalustama hakkame. Kui me peame selleks ehitama kiiresti käivituvaid gaasijaamu, siis ma kahtlen, kas see on väga hea, kuigi see on kõige lihtsam lahendus. Peale selle on muidugi ka muid lahendusi. Mõnele riigile on loodus need lahendused kätte andnud. Seal, kus on palju hüdroenergiat, näiteks Põhjamaadest Norras, saab tänu hüdroenergiavarudele kompenseerida nii oma kui ka Taani tuulikute juhuslikku energiavoogu. Aga peale selle saab ehitada energiasalvesteid, on võimalik ehitada hüdroakumulatsioonijaamu, on võimalik ehitada soojusakumulaatoreid, näiteks võib kasutada tuulikute energiat kaugküttesüsteemides koos soojusakudega. Tarkvõrkude näol on tekkimas uus võimalus hakata targalt tarbima, nii et tootmise ja tarbimise nihutamisega saab viia bilansi igal hetkel paika, aga see eeldab väga põhjalikku infot võrgus toimuvate protsesside kohta, andmevõrkusid ja juhtimissüsteemi. See tähendab, et hinnakujundus võib tulevikus tõenäoliselt toimuda automaatselt, automaatide abil. Automaadid määravad hinna, sõltuvalt võrgu võimsusbilansist igal hetkel, ja hinnale reageerivad samuti tarbija juures olevad automaadid, otsustades, millal sisse ja millal välja lülitada mingit tarbijatüüpi ja missugust tarbimist saab ajas nihutada. Me ei pea pesumasinaid tööle panema siis, kui on tarbimise tipptund, me võime enamikku soojusega seotud koormusest teatud ulatuses ajas nihutada, me võime tarvitada energiat näiteks öösel. Selles valdkonnas on tegelikult palju võimalusi, aga see eeldab selle hästi läbimõtlemist.

Aseesimees Laine Randjärv
Suur tänu ettekandjale! Kuna me pikendasime tänast istungit kuni kella 14-ni, siis kahjuks jääb järgmine registreeritud küsimus esitamata. Kuna majanduskomisjon on palunud, et arutelu kestaks teisipäevase istungi lõpuni, jääb arutelu pooleli. Aga ma usun, et kõigil on võimalik teha kodutööd ning mõelda energiasäästu ja energia jäävuse seaduse peale täna vabade tundide jooksul ja ka edaspidises elus. Kena päeva kõigile! Suur-suur tänu ettekandjatele ja tänase arutelu ettevalmistajatele minister Juhan Partsile ja professor Tõnu Lehtlale, ning suur tänu majanduskomisjonile teema tõstatamise eest!

Istungi lõpp kell 14.02.

« Eelmine