|
|
» Stenogramm » Teisipäev, 22. veebruar 2011
Stenogramm » Teisipäev, 22. veebruar 2011
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| IX ISTUNGJÄRK |
| Teisipäev, 22. veebruar 2011, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
|
1.
11:34 Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (889 SE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Tänase päevakorra 15. punkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Algatajate ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli Ain Seppiku!
|
|
Ain Seppik
Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga ei ole ma siin puldis esimest, vaid juba mitmendat korda.
Selle eelnõu algatamine on tingitud vajadusest vähendada liiga kõrgeid ja põhiseadusega vastuolus olevaid riigilõivumäärasid. 2009. aasta 1. jaanuarist muutusid riigilõivumäärad tsiviilkohtumenetluses mitmekordseks. Meie arvates on liiga kõrged riigilõivumäärad saanud takistuseks põhiseaduse § 15 lõikes 1 sätestatud tõhusa õiguskaitse teostamisel. Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et kõrged riigilõivud ei saa olla tõhusad, kui need piiravad igaühel oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse pöördumist.
Eelnõu kohaselt vähenevad riigilõivud enim menetletavate tsiviilasjade puhul (näiteks maksekäsu kiirmenetlus, pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamine, hagi tagamise avaldus, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avaldus ning riigilõivuseaduse lisas 1 toodud riigilõivu täismäärade avalduse esitamine tsiviilkohtumenetluses) kas ühe kolmandiku või koguni poole võrra.
Mitmed Riigikohtu lahendid on ebaproportsionaalselt kõrge riigilõivumäära tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks. Ka õiguskantsler on lõpuks meie korduvatele järelepärimistele vastates konkreetse normikontrolli käigus riigilõivude suurust analüüsinud ning asunud Riigikohtule esitatud arvamustes seisukohale, et riigilõivud on ülemäära kõrged ehk Eesti Vabariigi põhiseadusega vastuolus. Õiguskantsler on seisukohal, et õigus kohtusse pöörduda on õigusriiklikult äärmiselt oluline põhiõigus ning riigilõivude kehtestamise ainus legitiimne eesmärk saab olla n-ö menetlusökonoomia. Kõik teised ratsionaalsena või mõistlikuna tunduvad kaalutlused, nagu kohtumenetluse kulude katmine, riigieelarvesse tulude leidmine või muu säärane, ei õigusta nn absoluutse põhiõiguse piiramist. Seega tuleks riigilõivude sätestamisel suhtuda kriitiliselt praeguse koalitsiooni rakendatavasse n-ö kulupõhimõttesse.
Nüüd ühest värskest kohtulahendist. Tallinna Ringkonnakohus jättis s.a 26. jaanuaril kohtumäärusega tsiviilasjas kohaldamata ning tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks kuni 31. detsembrini 2010 kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 sätte, mis näeb ette, et tsiviilasjas hinnaga üle 10 miljoni krooni on riigilõivu täismäär 3% tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 1,5 miljonit krooni. Alates s.a 1. jaanuarist arvutati see säte salapärasel kombel ümber eurodesse ning ka meie arvates tehti seda valesti: 1,5 miljonit krooni asendati 131 955 euro ja 82 sendiga, mis ümber arvutades teeb 2 064 658,93 krooni. Väike arvutusvõte ja 1 500 000 asemel saadi 2 064 000!
Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu muudab muu hulgas riigilõivuseaduse lisa 1, langetades selles sätestatud määrasid. Kui seni on ebaproportsionaalseid lõive põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistatud konkreetse normikontrolli käigus, siis praeguseks on saanud selgeks, et riigilõivude küsimust tuleb vaadelda üldisemalt ja viia need lõivud vastavusse põhiseadusega. Teisisõnu, lugupeetud kolleegid, kui meie seda siin varem või hiljem ei tee, siis teeb seda Riigikohus. Mul on niisugune eelaimus. Seetõttu palume teil eelnõu toetada. Aitäh!
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Aitäh! Küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni ettekande teeb taas rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas. Palun!
|
|
Taavi Rõivas
Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 14. veebruaril. Algatajate esindajana tutvustas eelnõu Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige Helle Kalda. Algatajate sõnul on eelnõu eesmärk tõhustada õiguskaitset ja õiguse realiseerimist riigilõivumäärade langetamise teel.
Vastab tõele, et ka rahanduskomisjonilt on korduvalt küsitud arvamust tsiviilkohtumenetluse riigilõivude põhiseadusele vastavuse kohta. Need teemad on muutunud vaata et igakuiseks. Sellest tulenevalt oli rahanduskomisjonis väga konstruktiivne ja tõsine arutelu nendel teemadel. Komisjonis arutatud küsimused ja teemad puudutasid nii konkreetseid riigilõivumäärasid kui ka lõivumäärade vastavust reaalsete kulude katmisele ehk n-ö kulupõhisuse printsiipi. Rääkisime ka konkreetsetest kaasustest, mis on juba Riigikogust läbi käinud, samuti vajadusest analüüsida, millised need õiglased riigilõivud võiksid täpselt olla.
Üldiselt oli rahanduskomisjon konsensuslikult seda meelt, et selle teemaga tuleks väga tõsiselt edasi tegelda. Me anname endale aru, et see parlamendikoosseis ei jõua seda teemat lõpuni menetleda, aga meie hinnangul vääriks teema edasist arutelu. See on üks teema, mille rahanduskomisjon võiks n-ö anda üle järgmisele rahanduskomisjoni koosseisule. Meile teadaolevalt on ka Justiitsministeerium 2011. aasta tööplaani kavandanud nimetatud teemade põhjaliku analüüsi.
Rahanduskomisjon on konsensuslikult seda meelt, et eelnõu esimene lugemine tuleks lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, st 9. märts kell 18.
|
|
Aseesimees Keit Pentus
Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Seaduseelnõu 889 esimene lugemine on lõpetatud. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt on eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 9. märts kell 16.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
