|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 28. oktoober 2009
Stenogramm » Kolmapäev, 28. oktoober 2009
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| VI ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 28. oktoober 2009, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
Toimetamata
|
|
| |
|
|
1.
15:27 Isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõu (564 SE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Rein Langi!
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Väga lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Traditsiooniliselt võin nentida, et tegemist on väga hea seaduseelnõuga. Sellel eelnõul on kaks eesmärki. Esimene ja suurem eesmärk on muuta isikuandmete kaitse seaduses sätestatud delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimise korda ja seda selliselt, et menetlus oleks lihtne ja ökonoomne. Senine registreerimismenetlus muutub teavitusmenetluseks, mis lõpeb delikaatsete isikuandmete töötlemise lubatavuse korral registreerimisega ja seda isikuandmete töötlejate registris. Teavitusmenetluse eesmärk on muuta delikaatsete isikuandmete töötlemiseks õiguse saamine võimalikult lihtsaks ning jagada ka Andmekaitse Inspektsiooni ressursse otstarbekamalt. Eelnõu teine eesmärk on korrastada õiguslikku regulatsiooni eri seadustes, likvideerides nii seaduses sätete dubleerimine kui ka seaduste rakendamisel ilmnenud kitsaskohad. Kavandatavad muudatused peaksid looma piisavalt õigusselge olukorra, et rakendada seadust tõlgendamisprobleemideta. Niipalju siis eesmärgist. Ma peatun nüüd olulistel muudatustel, mis minu hinnangul äramärkimist väärivad.
Kõige rohkem muudetakse isikuandmete kaitse seadust. Olulisemad muudatused hõlmavad peamiselt delikaatsete isikuandmete töötlemise registreerimiselt teavitusmenetlusele üleminekut. Loobutakse isikuandmete organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete üksikasjaliku kirjelduse nõudest. Edaspidi peab töötleja esitama vaid nimetatud turvameetmete üldisema kirjelduse. Uudsena on lisatud nõue esitada andmete säilitamise tähtaeg, mis aitab Andmekaitse Inspektsioonil paremini hinnata isikuandmete kaitsmise tagamiseks kasutatavaid meetmeid kogumis. Sisuliselt tähendab üleminek teavitusmenetlusele töötlejatele suurema vastutuse panemist, sest eelkontroll toimub nüüdsest vaid teatises esitatud andmete õigsust eeldades. Samuti toob see endaga kaasa Andmekaitse Inspektsiooni ressursside otstarbekama kasutamise. Teavitusmenetlus peaks edaspidi hakkama toimuma peamiselt on-line-teavitamisena.
Isikuandmete kaitse seadust muudetakse ka selliselt, et isikuandmete välisriiki edastamisel ja isikuandmete töötlemisel teadusuuringute ja riikliku statistika vajaduseks Andmekaitse Inspektsioonilt loa saamiseks peab töötleja eelnevalt esitama sisuliselt samad andmed mis delikaatsete isikuandmete töötlemisest teavitamise puhulgi. Seetõttu viidatakse selliste andmete puhul eelmainitud kahe menetluse korral teavitamismenetluse teatise andmetele.
Isikuandmete kaitse seaduses tunnistatakse ka kehtetuks kontrollakti koostamiseks kohustavad sätted. Tegemist on erisätetega, võrreldes haldusmenetluse seadusega, mis isikute õigusi ei tugevda, ent tekitab Andmekaitse Inspektsioonile juurde bürokraatlikku lisakoormust.
Eelnõuga muudetakse ka avaliku teabe seadust. Avaliku teabe seaduse muudatused on tingitud seaduse regulatsioonis selguse loomisest selliselt, et dokumendiregistris avalikustatakse isikuandmed ulatuses, mida ei hõlma juurdepääsupiirang, ehk sisuliselt taastatakse olukord, mis kehtis enne 1. jaanuari 2008. Muudatustega tunnistatakse kehtetuks ka segadust tekitavad dubleerivad sätted.
Kolmanda seadusena muudetakse arhiiviseadust. Arhiiviseadust täiendatakse §‑ga 421, mis sätestab juurdepääsu avaliku elu tegelase isikuandmetele arhiivides. Juurdepääsu avaliku elu tegelase isikuandmetele arhiivis peab juurdepääsutaotluses põhjendama ning selleks peab olema ülekaalukas avalik huvi. Juurdepääsutaotluse saab esitada avalikele arhiividele. Arhiiv teeb otsuse, kuulates ära andmesubjekti arvamuse. Isikuandmetele juurdepääsu võimaldamise korral võetakse arvesse isikuandmete olulisust ühiskondliku arutelu tekitamisel ning avaliku elu tegelaseks olemise asjaolusid. See tähendab, et isikuandmeid võib avaldada ainult selle ajavahemiku kohta, millal isik omas avalikkuse suurendatud tähelepanu. Avaliku elu tegelaseks saab pidada eelkõige isikut, kes valdab poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni, võib mõjutada poliitikat, majanduslikke ja ühiskondlikke valikuid, on avaliku võimu teostaja, teenib elatist enda isiku või loomingu eksponeerimisega, kelle andmete avalikustamiseks eksisteerib ülekaalukas avalik huvi ning kelle andmetel on iseseisev informatiivne väärtus.
Valitsus toetab kindlasti komisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Suur tänu!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Hea minister! Teile on küsimusi. Väino Linde, palun!
|
|
Väino Linde
Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Aitäh kiire ja põhjaliku ettekande eest! Küsin selguse huvides. Kas sa võiksid ministrina selgitada või kommenteerida, kuidas eristada selle seaduse kontekstis avaliku elu tegelase suhtes üles näidata võidavat avalikku huvi, mis peaks teenima eelkõige meie demokraatliku riigi otsustusprotsesside läbipaistvamaks muutmist, avalikust uudishimust, mida samuti võib üles näidata avaliku elu tegelaste tegevuse suhtes ja mis lähtub hoopis madalamatest eesmärkidest ja teenib eelkõige just meediaomanike huvi suurendada ühe või teise väljaande müüki?
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Tänan väga! See on väga hea küsimus. See tähendabki seda, et iga kord on vaja selliseid juurdepääsutaotlusi väga põhjalikult kaaluda. Privaatautonoomia, õigus üksikisiku privaatsusele, on Eestis konstitutsiooniline printsiip. Samas ei saa me eitada, et üldsusel on siiski suurendatud huvi nende isikute isikuandmete vastu, kes teostavad võimu või kes võivad mõjutada ühiskonnas toimuvaid protsesse. Mis seal salata, kehtiv arhiiviseadus välistab sellistele andmetele juurdepääsuõiguse andmise ajakirjanduslikul eesmärgil, mis äraseletatult tähendab ka seda, et uurival ajakirjandusel on Eestis päitsed peas. Ma kordan veel üks kord: kõiki neid juurdepääsutaotlusi tuleb väga põhjalikult analüüsida ja väga põhjalikult kaaluda, et põhjendamatult ei riivataks üksikisikute õigust eraelu puutumatusele.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Lembit Kaljuvee, palun!
|
|
Lembit Kaljuvee
Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu kahel korral. Mind, ausalt öeldes, seletused arhiiviandmetele juurdepääsu laiendamise kohta kuidagi ei rahuldanud. Kui me teeme ettepaneku see osa välja jätta, siis kuidas te suhtute sellesse nii isiklikult kui ka ministeeriumi poolt?
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Tänan väga! Ma oleksin väga kurb, Lembit, kui sa selle ettepaneku teeksid. Ma kohe põhjendan, miks. Tänapäevane demokraatlik ühiskond ja selle käsitlus Euroopas, veelgi enam Euroopa Liidus, ja ka see käsitlus, mida me võime lugeda Strasbourgis asuva Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditest, viitab väga selgelt üldisele arusaamale, et avaliku elu tegelaste privaatautonoomia on piiratud, piiratud just üldsuse, avalikkuse õigusega teada nende inimeste kohta rohkem kui nende kohta, kes on n‑ö tavainimesed. Selline absoluutne piirang, nagu praegu sisaldub arhiiviseaduses, et isiku eraelulisi andmeid ei ole võimalik ajakirjandusliku uurimise eesmärgil avaldada ilma tema nõusolekuta 75 aasta jooksul, kusjuures seda piirangut võivad pealegi veel kasutada isiku pärijad, ei ole kindlasti proportsionaalne.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Evelyn Sepp, palun!
|
|
Evelyn Sepp
Aitäh! Hea ettekandja! Ma luban endale jääda eriarvamusele selles, et tegemist on väga hea seadusega. Kuid eks sul on võimalik meid siin kõiki ümber veenda. Minu küsimus puudutab seda, et terminid "isikuandmed" ja "delikaatsed isikuandmed" tähendavad kindlasti väga erinevat hulka andmeid. Üldiselt Euroopa regulatsioonid n‑ö vabastavad pigem üldisi isikuandmeid, mitte aga delikaatseid isikuandmeid. Millist demokraatia põhimõtet võiks kaitsta see, kui ajakirjanduslikel eesmärkidel oleks võimalik saada kätte andmeid inimese terviseseisundi, puude või päriliku informatsiooni kohta, tema biomeetrilisi andmeid, andmeid seksuaalelu, etnilise päritolu, rassilise kuuluvuse, poliitiliste vaadete jne kohta? Jätame selle esimese asja välja, räägime ülejäänutest. Millist demokraatia põhimõtet nende ajakirjanduslik käsitlemine teie arvates kaitseb?
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Tänan väga! Ma võin vastata üldiselt ja üksikult. Ma arvan, et kogumis võivad kõik need andmed teatavatel tingimustel olla avaliku huvi objektiks. Teatavatel tingimustel. Ma kordan veel üks kord: iga kord tuleb põhjalikult kaaluda, kas juurdepääsutaotlus on piisavalt põhjendatud. Võin siin näiteks tuua Ameerika Ühendriigid, kus nii ametisoleva presidendi kui ka kõigi eelmiste presidentide terviseandmed on kõigile kättesaadavad.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Lauri Vahtre, palun!
|
|
Lauri Vahtre
Tänan! Austatud minister! Ma saan aru, et seadusmuudatuse eesmärk on takistada võimu korrumpeerumast, ja selle vastu aitab kõige paremini avalikkus, see, kui on näha inimese võimalikud vead, ohukohad, motiivid otsuste langetamisel. Ma kuulsin ka seda, et mitte ainult need, kes teostavad avalikku võimu, vaid ka need, kes võivad mõjutada selle teostamist, on arvatud sellesse ringi, kelle isikuandmed on avalik asi. Olen nõus. Aga minu arvates on Eestis hulk inimesi, kes on juba aastakümneid elanud nagu nähtamatuks tegeva sõrmuse kaitse all. Need on ajakirjanikud ise, kes oluliselt mõjutavad avaliku võimu teostamist. Millal me hakkame kuulma täpseid andmeid nende eraelu, nende tervise ja motiivide kohta, ka ärihuvide kohta?
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Tänan väga! Hea Lauri! Loe seda eelnõu. Mina küll ei välistaks ka ajakirjanike kuulumist sellesse rühma, kelle isikuandmete väljaandmist arhiividest võib taotleda.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe Evelyn Sepa!
|
|
Evelyn Sepp
Austatud ettekandja! Head kolleegid! Olen siin kolleegi asendava ettekandjana.
Tõsi on see, et põhiseaduskomisjon arutas eelnõu kahel komisjoni koosolekul. Selle arutelu tulemusena on meil päris palju kõhklusi ja küsitavusi, millega tuleb edaspidise menetluse käigus tõsiselt tööd teha.
Kuid nüüd lühidalt komisjoni arutelu käigust teemadel, mis tundusid olevat märksa sensitiivsemad kui mõned teised küsimused.
Esiteks, delikaatsete isikuandmete teema. Teatavasti teeb seadus vahet lihtsalt üldistel isikuandmetel ja delikaatsetel isikuandmetel. Aga läbivalt on seaduse enda tekstis või seletuskirjas juttu üldiselt isikuandmetest ja on vähe motiive selle kohta, miks peaks delikaatsete isikuandmete kaitset sellisel määral vähendama. Olgu veel kord kolleegidele ette loetud, mis on Eesti seaduste kohaselt delikaatsed isikuandmed, mida eelnõu kohaselt võib küsida ajakirjanduslikel eesmärkidel ja mitte ainult ajakirjanduslikel eesmärkidel, ka iga inimene tänavalt võib sisse astuda ja neid küsida, ta peab küll seda soovi põhjendama. Aga kujutage ette seda praktilist olukorda. Delikaatsed andmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed terviseseisundi või puude kohta; 4) andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; 5) biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje‑, peopesajälje‑ ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed); 6) andmed seksuaalelu kohta; 7) andmed ametiühingu liikmesuse kohta; 8) andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.
Eelnõus antakse küll ka regulatsioon seniselt registreerimismenetluselt teavitamismenetlusele ülemineku kohta, aga komisjoni arutelude käigus tekkis mitmel korral küsimus, kas see tasakaal on paigas, kas isikul on piisavalt garantiisid, et neid andmeid ei saaks andmesubjekti enda nõusolekuta käsitleda.
Päris kriitiline arutelu toimus ka ajakirjanduseetika üle. Ma usun, et meil kõigil on põhjust olla väga kriitiline. Vaevalt et see on Eesti Vabariigis, andku ajakirjanikud mulle andeks, küll midagi sellist, mis aitaks tagada isikute põhiõigusi või nende tagamisele oluliselt kaasa aitaks. Pigem on see tavaliselt kahjuks vastupidi.
Päris pikalt oli juttu sellest, millisesse olukorda satuksid arhiivitöötajad. Ka arhiivide esindaja, kes komisjoni koosolekul osales, ütles, et nende töö hulk selle muudatuse tõttu suurel määral kasvab. Kahtlemata on see nii. Halduskoormus suureneb. Kuid eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole arvestatud sellega, et nende haldusressursid võiksid suureneda. Seletuskirjas öeldakse, et mingeid lisakulutusi see eelnõu kaasa ei too.
Üks probleem, mis ka kahtlemata on juba mõnda aega õhus olnud, aga eriti tõenäoliselt tõusetub selle eelnõu valguses, on see, et Andmekaitse Inspektsioon ei ole ise väga paljudes küsimustes suutnud juhendeid välja anda. Me aeg-ajalt oleme lugenud ajakirjandusest skandaalseid ja kurioosseid näiteid, mis sageli tulenevad õigupoolest sellest, et puudub normaalne juhendmaterjal, need ei tulene iseenesest mitte seaduste vildakusest, vaid võimetusest neid süsteemselt tõlgendada ja kasutada.
Oli näiteks küsimus, millistele kriteeriumidele peavad vastama sellised suhteliselt kindlaks määramata sisuga õigusmõisted nagu "avaliku elu tegelane", "piisav avalik huvi", "mitteülemäärane huvide kahjustamine" jne. Sellele on ka õiguskantsler oma kirjas põhiseaduskomisjonile tähelepanu juhtinud, et need on ju määratlemata õigusmõisted. Teatud kohtupraktika raames on neid küll sisustada püütud, aga kindlasti on nendes küsimustes veel pikk tee käia. Paraku, ka asja olemusest tulenevalt, vaevalt ongi neid mõistlik ja võimalik üheselt defineerida. Kahtlemata ei ole iga kaasuse puhul võimalik ennustada, millega vaidlus ühes või teises küsimuses lõpeb.
Oli ka päris pikk arutelu selle üle, et eelnõu ei puuduta ju mitte ainult arhiiviseaduse muutmist, vaid ka avaliku teabe seadust. Siin on päris mitmeid muudatusi, mis tõenäoliselt mitte ei ava võimalusi avaliku teabe kättesaamiseks ja kasutamiseks, vaid muudavad protsesse keerulisemaks. Ehk ametiasutusi on võimalik rohkem kaitsta, aga üksikisikutelt võetakse märgatavas osas ära garantiid selle kohta, et nende delikaatseid isikuandmeid nende tahte vastaselt ei jagataks.
Millele veel kindlasti tasub tähelepanu pöörata, on protsess, kuidas toimuks juurdepääsu küsimine. Ka siin on mitmeid kitsaskohti. Ühelt poolt on paberil justkui kõik hästi, on olemas regulatsioon selle kohta, kuidas delikaatsetele isikuandmetele juurdepääsu taotlev isik põhjendab ära oma vajadused ja huvid, siis Andmekaitse Inspektsioon põgusalt vaatab, kas kõik tingimused on täidetud, kusjuures seda vormi on võimalik täita internetis, mis muudab selle kindlasti lihtsamaks ja kellelegi kindlasti ka odavamaks, teiselt poolt on olemas menetlustähtajad või protseduur, kuidas teavitatakse andmesubjekti või tema pärijaid või teisi lähedasi. Seal tekib tõenäoliselt mitmeid probleeme. Näiteks, mis saab olukorras, kus inimesi, kellel oleks õigus kas piirata nende andmete kasutamist või anda oma nõusolekut neid avaldada, on rohkem kui üks. Siis piisab ainult ühest inimesest, kes on nõus. Kas need inimesed suudavad seda tegevust koordineerida, on raske öelda. Kohtulikult on tal õigus vaidlustada sellist haldusotsust ainult siis, kui ta on vaide esitanud. Ka see võib olla teatud puhkudel küsitav.
Päris mitmel puhul tuli kõneks see, et meil on mõned ilmselgelt pigem avalikku uudishimu tekitavad isikud, kes on hiljaaegu manalateele läinud, näiteks president Lennart Meri. Tema puhul on vaieldamatult olnud ajakirjanduslikku huvi ja ka muud huvi, mis sageli on liigitatav pigem uudishimu kui avaliku huvi alla. Asi puudutab näiteks tema terviseandmeid ja muid eraelu puudutavaid andmeid. Me satume ühelt poolt olukorda, kus arhiivitöötaja ei ole selgelt mitmetel põhjustel võrdväärne seisma vastu selliste pöördumiste laviinile ja ta ei suuda otsust põhjendada olukorras, kus juhendeid tegelikult ei ole. Vaadates rakendustähtaegu, on ilmselge, et neid juhendeid ei ole ka sellel ajal, kui see seadus valdavas osas peaks rakenduma. Nii et võib tekkida tõsiseid probleeme.
Tõenäoliselt olen ma markeerinud peamised vaidluskohad, mis komisjonis olid. Ees on pikk ja põhjalik töö. Ma usun, et ka Justiitsministeeriumil on põhjust veel mitmel puhul komisjoniga koostööd teha.
Nüüd veel komisjoni otsused. Komisjon tegi ettepaneku tuua esimene lugemine tänasele päevale, esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 20. november s.a. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Kas ettekandjale on küsimusi? Hannes Rumm, palun!
|
|
Hannes Rumm
Lugupeetud ettekandja! Mul on teile küsimus. Meie viimasel istungil osales ka Eesti arhivaaride esindaja. Ma palun, et te meie kolleegide jaoks siin suures saalis täpsustaksite, kas teid veenis tema kinnitus selle kohta, et uus kord on selline, millega tema ja tema elukutsekaaslased toime tulevad ja et see parandab senist praktikat.
|
|
Evelyn Sepp
Ma mälu järgi tsiteerin komisjoni koosoleku protokolli. Ta möönis, et nad saavad küll uue regulatsiooniga hakkama. Aga mida tal seal muud tunnistada oligi? Küll ta möönis, et nende töökoormus ja pöördumiste arv oluliselt kasvavad ning olukord, kus nad satuvad väga keerukas valdkonnas, kus pole juhendmaterjale, kaalutlusõigust omava ametiisiku rolli, võib neile kaasa tuua tõsiseid probleeme. Kui me mõtleme selle üle, kuidas see praktikas võiks välja näha, kui peaaegu iga keeruka juhtumi puhul võib prognoosida kohtuasja ühelt või teiselt poolt. On küllaltki loogiline, et arhiivide töö muutub märgatavalt mitmekesisemaks.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 564 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 20. novembri kell 16.45.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
