» Stenogramm » Teisipäev, 21. oktoober 2008

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM
IV ISTUNGJÄRK
Teisipäev, 21. oktoober 2008, kell 10:00

Toimetatud

 
10:00 Istungi rakendamine
1. 10:02 Riigikogu otsuse "Riigikogu 2002. aasta 4. detsembri otsuse "Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine" kehtetuks tunnistamine" eelnõu (314 OE) teine lugemine
2. 10:06 Riigikogu otsuse ""Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2008–2015" kinnitamine" eelnõu (300 OE) teine lugemine
3. 10:43 Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu (337 OE) esimene lugemine
4. 12:07 Maapõueseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse eelnõu (298 SE) teine lugemine
5. 12:36 Liikluskindlustuse seaduse §-de 3 ja 10 muutmise seaduse eelnõu (255 SE) teine lugemine
6. 12:39 Võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (262 SE) teine lugemine
 
Üles / Tagasi
 
1. 12:39 Võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (262 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma
Alustame Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni aseesimehe kolleeg Evelyn Sepa!

Evelyn Sepp
Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kuna see eelnõu ei ole meie menetluses mitte esimest korda ja tegemist ei ole ka esimese lugemisega, siis ei ole siinkohal ehk nii oluline loetleda, mitu korda seda on komisjonis menetletud. Lugemine kipub sassi minema – neid kordi on vähemalt kümme ja seda juba kõnealuse eelnõu lugemise faasis.
Peatun lühidalt eelnõu põhilisel vaidlusobjektil. On kaks olulist aspekti, mille üle on kulgenud valdavalt kõik komisjoni senised vaidlused. Üks neist puudutab praegu ametis olevat soolise võrdõiguslikkuse volinikku. Kui kellelgi on juhtumisi meeles, siis päris pikka aega oli tungiv soov lisada talle ka võrdse kohtlemise seadusest tulenevad voliniku kohustused. Mingil hetkel arutati pikalt ja põhjalikult ka selle üle, et ehk liita kaks seadust ja ühitada nende reguleerimisalad – jutt on soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest. Praegu me oleme selles faasis, et need on väga erineva ulatusega reguleerimisalad ja eraldi seadused jäävad kehtima.
Teine väga tähtis ja olemuslik vaidlus toimus selle üle, mis täpselt hakkaks olema selle konkreetse seaduse reguleerimisala. Teatavasti põhiseadus näeb diskrimineerimise keelu ja selle aluste loetelu n-ö näitloeteluna, avatuna. See konkreetne seadus piirab selle aga väga kitsaste alustega. See on küsimus, millele väga murelikult juhtis meie tähelepanu ka õiguskantsler, paludes tungivalt lähtuda sellest, et Eesti Vabariigil on mitmesuguseid rahvusvahelisi kohustusi. Kuna põhiseaduses kehtiv loetelu on avatud loetelu, siis õiguskindluse ja õigusselguse huvides võiks ka võrdse kohtlemise seadus olla analoogne põhiseadusega, kaasates vähemalt sellesama loetelu ja nähes ette sellesama menetluskorra kõikide võimalike diskrimineerimisjuhtumite puhul.
Menetluse käigus põhiseaduskomisjon hääletas seda ja toetas alguses sellist laiemat lähenemist. Kuid kui me jõudsime töö käigus konkreetse sõnastuseni, mis oli analoogne põhiseaduse vastava paragrahviga, siis millegipärast eelnõu algatajate meel muutus ja põhiseaduskomisjonilt selline ettepanek siia paranduste tabelisse kahjuks ei jõudnud.
Nüüd me oleme seisus, kus meil on koostatud seadus, mis kannab võrdse kohtlemise seaduse nime. Ühelt poolt kohustab meid sellist seadust vastu võtma Euroopa uus õigusruum. Selle aluseks on kolm direktiivi. Kui peaks tekkima praktilisi vaidlusi – ja tõenäoliselt need varem või hiljem inimestel erinevate diskrimineerimisjuhtumite lahendamisel tekivad –, siis kohus peab hakkama leiutama protseduuri, menetluskorda, mille alusel ta neid lahendab. Tõenäoliselt ei jää kohtul muud üle kui rakendada analoogiat. Aga kas see on õiguse ökonoomika seisukohalt põhjendatud? Kas see on põhiõiguste tagamise seisukohalt õigustatud ja põhjendatud? Julgen kinnitada, et ei ole. Ja seda üldiselt komisjon ka möönis, kuid mingil arusaamatul egoistlikul põhjusel siiski selge sõnaga seadusesse sisse ei kirjutanud. Samas ei ole mul ka võimalik viidata, et komisjoni valdav seisukoht oli, et seda seaduse analoogiat ei tohiks või ei tuleks edaspidi võimalike vaidluste korral rakendada. Ega muud ju selles menetluses ei olegi spetsiifilist kui tõendamiskohustus. Kui haldus- ja kriminaalmenetluses eeldatakse süütuse presumptsiooni, siis selliste vaidluste puhul, nagu see eelnõu käsitleb, peab tõendama oma süütust see, keda süüdistatakse mingis diskrimineerivas tegevuses.
Pöördusime menetluse käigus väga erinevate huvirühmade poole, loen need lühidalt ette. Oma suure panuse andis eelnõu menetluse käiku loomulikult soolise võrdõiguslikkuse volinik, kes mitmel korral juhtis meie tähelepanu mitmesugustele probleemidele, sealhulgas kutsenõuetega seonduvates ja tõendamisküsimustes. Probleem, mille ta veel praktikast tulenevalt esile tõstis, on voliniku pädevus või selle pädevuse tõhustamine. Praegu saab volinik küll nõutada konkreetse menetluse käigus informatsiooni ja dokumente, ent praktikas neid sageli ei esitata või ei esitata neid mõistliku aja jooksul. Sisuliselt puudub volinikul igasugune võimalus menetlust efektiivsemaks ja kiiremaks muuta. See probleem leidis küll arutamist, ent kahjuks mitte eelnõu parandusettepanekuna vormistamist. Oli kaalumisel, kas anda volinikule õigus teha ettekirjutus dokumentide või informatsiooni väljanõudmiseks. Siin tuleb väga selget vahet teha selles mõttes, et volinik ei ole säärane institutsioon, kes saaks karistada ühe või teise asja tegemata jätmise eest, aga just menetluse sujuvuse tagamiseks on mõeldav tema pädevust natuke suurendada.
Järgmine institutsioon, kes andis meile väga kasulikku informatsiooni, oli  õiguskantsler. Tema peamine mure, mille ta sõnastas oma kirja teises alalõigus, on küsitavus võrdse kohtlemise seaduse eelnõu tolles osas, kus on diskrimineerimistunnuste loetelu. Tsiteerin: "Leian, et võrdse kohtlemise seaduse eelnõus sätestatud piiratud diskrimineerimistunnuste loetelu on problemaatiline põhiseadusest ning rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste valguses." Sellel sai juba pikemalt peatutud ja siinkohal ma seda rohkem ei ava. Õiguskantsler avaldas ka arvamust, et võib-olla on mõistlikum ühitada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seaduse reguleerimisalad, kuid pärast pikemaid arutelusid sellest loobuti. Sellel on kindlasti oma põhjused ja kaalukad argumendid.
Oma arvamuse andsid komisjonile teada ka Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ning Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kirikukogu. Põhiliselt juhiti tähelepanu sellisele probleemile. Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt on keelatud diskrimineerimine isiku usutunnistuse, veendumuse, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Aga praktilise näitena toodi esile, et juhul, kui usuorganisatsioonid on tööalases tsiviilõigussuhtes, siis tööalane diskrimineerimine justkui ei olegi tööalane diskrimineerimine, vaid õigustatud tegevus nende usulistest vaadetest või veendumustest tulenevalt. See vaieldi päris põhjalikult selgeks ja sellist vahe tegemist rahvusvaheline õigus ja Eestis kehtiv õigus meile ei võimalda. Siin peetakse silmas pigem konkreetseid ametikohti, kus näiteks teise religiooni kandjate ametisse palkamine ei ole põhjendatud ja mõeldav. Ei peeta silmas muid tööalaseid suhteid – olgu need siis kirikuteener, koristaja, sekretär ehk siis ametid, mis ei ole otseselt seotud selle religiooni kandmisega.
Meie arutelus osales väga aktiivselt ka Eesti Ametiühingute Keskliit. Päris mitu nende märkust on jõudnud paranduste näol tabelisse. Kahjuks võib teatavaid küsitavusi tekitada see, et hetkel menetluses olev töölepinguseadus enam diskrimineerimist kui sellist käsitlema ei hakka. Selle juurde võib aga konkreetse eelnõu menetlemise käigus tagasi tulla. Kas sellel oleks mingit lisaväärtust, kui nii tundlikku valdkonda ja nii olulist küsimust edendada või reguleerida paralleelselt mitmes seaduses? Võib-olla rakendamise seisukohalt oleks see põhjendatud, ent heade õigusloometavade kohaselt mitte. Aga omad plussid sellel kindlasti on.
Nüüd tsiteerin veel seda õnnetut komisjoni ettevalmistatud parandusettepanekut, mis küll kahjuks tabelisse ei jõudnud, aga millest ka õiguskantsler pikalt rääkis. See puudutas eelnõu § 1 lõiget 1. Oli kaalumisel selle muutmine sõnastuses, et seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse, etnilise kuuluvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste ja muude veendumuste, vanuse, puude, seksuaalse sättumuse, samuti varalise või sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. See oli n-ö kompromissi kompromiss, arvestades põhiseaduse vastavat paragrahvi. Aga, nagu juba öeldud, nii palju ei olnud komisjonis meelekindlust või järjepidevust, et see oleks jõudnud tabelisse.
Nüüd protseduuriliste otsuste juurde. Komisjon on teinud ettepaneku täna teine lugemine lõpetada ja viia sellel nädalal läbi kolmas lugemine. Lõpphääletus võiks olla käesoleva nädala neljapäeval. Aitäh!

Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Mai Treial!

Mai Treial
Lugupeetud ettekandja! Sa nimetasid ühena viimastest õiguskantsleri ettepanekut. Kui ma vaatan enda tehtud muudatusettepanekut § 1 lõike 1 kohta, siis seal on väga palju kattuvust. Sa ütlesid, et see muudatusettepanek tabelisse ei jõudnud. Tegelikult on see ettepanek tabelis olemas, aga samas ei ole komisjon seda muudatust arvestanud ja kahjuks ei kuulu see ka saalis hääletamisele, sest see ei saanud komisjonis vajalikku arvu poolthääli. Kas see muudatus puudutas sama situatsiooni või pisut ka midagi muud?

Evelyn Sepp
See on väga hea, väga asjakohane küsimus. Kahjuks kannab vastus endas väga halba töökultuuri või väga halba poliitilist praktikat. Nimelt, kui komisjon on teatud põhimõtted läbi hääletanud ja täiesti rutiinse töö käigus otsustanud ühe või teise sõnastuse kasuks ja siis eelnevast kokkuleppest lähtudes hääletanud läbi ülejäänud paranduste tabeli, arvestades, et kokku lepitud põhimõte kehtib, ainult sõnastuslik pool on veel vormistamisel, siis on üllatav, kui ühel hetkel siiski otsustatakse ümber mõelda. Tabelis on ju kõik muu lähtuvalt eelnevast kokkuleppest otsustatud ja läbi hääletatud. Aga tõepoolest, kuna me otsustasime konsensusliku hääletusega, et meil on avatud loetelu, siis oli sinu väljapakutu kahjuks teatud mõttes kitsendav. See ei olnud enam selles kontekstis kõige parem sõnastus ega leidnud seepärast toetust. Kahjuks olime lõpuks selles seisus, kus meil ei olnud enam ei üht, teist ega kolmandat. Ma arvan, et Eesti kohtuorganid ja muud õiguskaitseorganid, samuti inimesed, kelle põhiseaduslikke õigusi mõni säärane vaidlus riivab või tulevikus riivama hakkab, ei ole õnnelikud selle üle, et neil ei ole selge, millise menetluskorra alusel nende probleeme lahendatakse. Nendel ei ole selge ja nendel, kes neid asju lahendama peavad, samuti ei ole selge. Kokkuvõttes see ei ole kindlasti positiivne.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Erik Salumäe!

Erik Salumäe
Hea ettekandja! Sa ei nimetanud oma ettekandes üht kirja, mis saabus Eesti Kirikute Nõukogult ja puudutas eelnõu § 10 lõikeid 1 ja 2. Ma küsin: mis seal kirjas oli? Väga pikkade traditsioonidega kirikutes on juba kaks aastatuhandet või vähemalt mitmeid sajandeid esitatud nendele, kes võetakse vaimuliku ametisse või ametisse mõnel muul kiriklikul tegevusalal, kõrgendatud moraalseid nõudmisi, mis puudutavad näiteks kas või seksuaalset sättumust. Kas põhiseaduskomisjon kinnitab, et selle eelnõuga ja selle aluseks oleva eurodirektiiviga ei sunni riik ega Euroopa Liit kirikuid neid moraalseid põhimõtteid muutma? Ning ega selliste kõrgendatud moraalinõuete esitamine ei ole tõlgendatav diskrimineerimisena?

Evelyn Sepp
Ei, komisjon ei saa seda kinnitada. Pärast pikka ja põhjalikku analüüsi jõudsime seisukohale, et see laiendav tõlgendamine puudutab väga kitsast ja piiratud loetelu ametikohti, mis on tõepoolest kirikute tegevusega seotud. Küll aga ükskõik, on see sugu, nahavärv, seksuaalne sättumus – nendel alustel ei või ka kirikuorganisatsioonides inimesi diskrimineerida.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Jaanus Marrandi
Lugupeetud ettekandja! Seesama eelnõu jäi kord siin vastu võtmata, kuna koalitsioonisaadikud otsustasid miskipärast, et see väga suurt toetust ei vaja, ja jätsid hääletamata. Kui jälgida seda teistkordset käsitlust siin saalis, n-ö teisel ringil olevat arutelu, siis tundub, et poleemikat on rohkem, kui enne oligi. Järsku ei ole see eelnõu ka nüüd küps, et teist lugemist lõpetada? Võib-olla ilmnevad veel mingid detailid, mida on vaja arutada ja vaielda? Tundub, et see teema ei olegi nii lihtne, sest teisel ringil on arutelu rohkem, kui võiks oodata.

Evelyn Sepp
Kui see oli küsimus, kas selle eelnõu reguleerimisala ei olegi lihtne, siis olen absoluutselt nõus, et tõesti ei ole. Kindlasti ei jookse see arutelu mööda külgi maha ühelgi põhiseaduskomisjoni liikmel ja ma loodan, et ka teiste komisjonide liikmetel siin saalis. Mida aeg edasi, seda sisulisemaks käsitlused lähevad. Mõni aeg tagasi oldi ilma häbenemata valmis deklareerima, et see on mingi mõttetu asi, mida lihtsalt Euroopa Liit nõuab, siis nüüd nii primitiivselt enam asjale ei läheneta. Tegemist on väga keerulise sotsiaalsuhete valdkonnaga ja samas valdkonnaga, mis kätkeb endas väga suurt ressurssi ja potentsiaali – on see siis kogu ühiskonna sidususe seisukohalt, kitsamalt võttes tööturu mõttes kui seni kasutamata ressurss võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste näol või mis iganes valdkond. See on kahtlemata positiivne. Kui meil peaks olema täna mõttes otsustada seda eelnõu veel pikemalt menetleda ehk mitte teist lugemist lõpetada, siis ma usun, et kõik järgmised arutelud on veel rohkem sisulised. Kui meie ise jagame seda valdkonda rohkem, siis kindlasti on meil ka avalikkusele rohkem pakkuda.

Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Mai Treial
Lugupeetud ettekandja! Meil on menetluses ka töölepingu seaduse eelnõu, milles ei ole kohta paragrahvidel, mis sätestaksid võrdse kohtlemise põhimõtteid. Tahan küsida muudatusettepanekute tabelis selle seaduseelnõu kohta, mida me praegu menetleme, muudatusettepaneku nr 2 kohta. Kas muudatusettepanek nr 2 lahendab kogu selle valdkonna, mis on praegu kehtivas töölepingu seaduses sätestatud võrdse kohtlemise ülesannetena?

Evelyn Sepp
Ma olen selles suhtes pisut skeptiline, et üks väike säte saab lahendada kõik probleemid. Töösuhete valdkonnas on parandusi ju veel. Aga tõepoolest, see on väga tõsise kaalumise koht, kas poleks õige lisada seda temaatikat puudutav regulatsioon töölepingu seadusesse, arvestades seda, kui suur on nende inimeste hulk, keda see seadus puudutab. Võrdse kohtlemise ja võrdõiguslikkuse temaatika ei ole Eesti ühiskonnas liialt eksponeeritud või kuidagi üle kasutatud. Vastav teadlikkus ei ole nii suur, et me ei võiks kasutada võimalusi selle tõstmiseks – mõtlen loomulikult nii tööandjaid kui ka töövõtjaid.

Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp. Head kolleegid! Kuna meie istungi aeg on läbi, siis me jätkame selle seaduse menetlemist homme. Suur tänu!

Istungi lõpp kell 13.00.

« Eelmine