|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 8. oktoober 2008
Stenogramm » Kolmapäev, 8. oktoober 2008
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| IV ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 8. oktoober 2008, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
1.
15:37 Väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun kõnetooli ettekandeks põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!
|
|
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu liikmed! Väetiseseaduse muutmine tuleneb eelkõige vajadusest ühtlustada nõudeid "EÜ väetis" märgistusega ja nn riigisiseste ehk ilma "EÜ väetis" märgistusega väetiste kohta. Lisandub nõue, et väetise käitleja on kohustatud suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetiste (edaspidi AN-väetis) kohta esitama Taimetoodangu Inspektsioonile vähemalt viis tööpäeva enne väetisepartii eeldatavat Eestisse jõudmist selle detonatsioonikindlust tõendava dokumendi või selle tõendatud koopia. Detonatsioonikindluse katse on ohu ennetamise meede, st kui väetisepartii läbib detonatsioonikindluse katse, on väetise eesmärgipärasel käitlemisel selle plahvatusoht minimaalne. Muudatusega ühtlustatakse detonatsioonikindluse tõendamise nõudeid "EÜ väetis" märgistust kandva suure lämmastikusisaldusega AN-väetise ja nimetatud märketa suure lämmastikusisaldusega AN-väetise puhul. Muudatuse peamine eesmärk on laiendada detonatsioonikindluse katse läbiviimise nõuet eelkõige kolmandatest riikidest imporditavale suure lämmastikusisaldusega AN-väetisele. Avaliku julgeoleku huvides ja ohutuse tagamiseks peab suure lämmastikusisaldusega AN-väetis vastama teatavatele omadustele, mis võimaldab seda eristada sellist liiki ammooniumnitraadist, mida tarvitatakse lõhkeainena kasutatavate toodete valmistamiseks. Seepärast peavad tootjad tagama, et kõik suure lämmastikusisaldusega AN-väetised läbivad enne turule viimist detonatsioonikindluse katse. Täiendus on vajalik ka sellepärast, et kemikaaliseaduses kavandatavad muudatused laiendavad detonatsioonikindluse katse läbitegemise kohustuse ainult transiidina Eestit läbivale ja puistes olevale suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraadile, jättes välja pakendatud väetise impordi.
Teiseks, eelnõu määratleb väetisepartii mõiste. Eelnõu järgi on väetisepartii sama nimetuse, koostise ja omadustega ning samadel tingimustel toodetud väetisekogus, mida peab olema võimalik tuvastada ja teistest väetisepartiidest eristada, et tagada väetisepartii jälgitavus. Kui sama koostisega väetisekogused on märgistatud samade tunnustega, näiteks partii numbriga, siis on seda järelevalve käigus võimalik kergemini määratleda.
Kolmandaks, vähendatakse registreerimata väetise Eestisse toimetamiseks lubatud piirkogust 75 kg-lt 50 kg-ni. Seda eelkõige selleks, et välistada võimalus kasutada registreerimata tooteid kaubanduslikul eesmärgil, aga ka sel põhjusel, väetist ei müüda enam 75 kg suurustes kottides. Samuti lisatakse vedelväetise kohta lubatud piirkogused, seni olid need kehtestamata. Kui väetise Eestisse toimetamise korral jääb väetise kogus allapoole piirkogust, siis võib väetist Eestisse tuua registreerimata, näiteks selleks, et tutvustada uut liiki pakendatud väetist messil või näitusel või muul üritusel. Sel juhul ei ole väetise käitlejal vaja Taimetoodangu Inspektsioonist taotleda eraldi luba. Nn väikese koguse piirkogus ei kehti suure lämmastikusisaldusega AN-väetise Eestisse toimetamisel, kuna tegemist on plahvatusohtliku ainega. Nende puhul jäävad registreerimiskohustus ja ka detonatsioonikindluse kontrolli nõue kehtima. Keelu kehtestamisel on aluseks asjaolu, et kaua aega teadmata tingimustes seisnud suure lämmastikusisaldusega AN-väetiste plahvatuse oht võib suureneda ja väetis muutub seeläbi ohtlikuks inimese tervisele ja keskkonnale.
Neljandaks, eelnõu laiendab väetise käitlejate võimalust tõendada väetise kvaliteeti. Seda on võimalik tõendada nii väetise tootja kvaliteedisertifikaadiga kui ka akrediteeritud laboratooriumi väljastatud dokumendiga proovianalüüsi tulemuste kohta. Mõlemad dokumendid tõendavad, et väetises olev toimeainete vorm ja selle sisaldus vastavad väetise koostisele kehtestatud nõuetele ja on ohutud.
Viiendaks, eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kohustus väljastada väetise registreerimise eest registreerimistunnistus. Rakendamise seisukohalt ei ole Taimetoodangu Inspektsioonil asjakohane väljastada kahte dubleerivat dokumenti, kuna seaduse § 22 lõike 2 kohaselt saadetakse ettevõtjale väetise registreerimise või sellest keeldumise otsus. Eelnõus tehtavate täienduste kohaselt asendatakse "EÜ väetis" märgistusega väetise registreerimise kohustus lihtsa teavitamiskohustusega, mille kohaselt "EÜ väetis" märgistusega väetise käitleja teavitab kirjalikult Taimetoodangu Inspektsiooni väetise käitlemise alustamisest.
Seaduse rakendamine ei too kaasa riigieelarves lisakulusid, samuti ei kaasne uusi tulusid. Seaduse jõustumisel on mõju lõivude laekumisele, kuna tunnistatakse kehtetuks kaks riigilõivu, mis olid ette nähtud väetiseseaduse alusel tehtavate toimingute eest. Riigilõivu tasumise kohustus "EÜ väetis" märgistusega väetise registreerimise eest tunnistatakse kehtetuks, kuna Taimetoodangu Inspektsiooni teavitamine väetise käitlemisest ei eelda toimingu tegemist riigilõivuseaduse § 3 tähenduses – riigilõivu tasuja saab teatava õiguse, asja või muu hüve. "EÜ väetis" märgistusega väetise käitleja jaoks ei ole tegemist uue kohustusega, kuna seni kehtinud nõuete kohaselt pidi ta oma tegevuse igal juhul registreerima ja selle eest lõivu maksma. Seega muudatus lihtsustab senist korda. Väetise registreerimistunnistuse väljastamise eest riigilõivu tasumise kohustus kaob, kuna muudatuse kohaselt riigilõivu maksmise aluseks olnud toimingut edaspidi ei teostata. Riigilõivuseaduses kehtetuks tunnistatavate sätete alusel on seni laekunud järgmised summad: 2005. aastal laekus riigilõivu "EÜ väetis" märgistusega väetise käitlejate väetise registrisse kandmise eest 5000 krooni, 2006. aastal 6000 krooni ja 2007. aastal 2000 krooni. Aastal 2005 laekus riigilõivu registreerimistunnistuse väljastamise eest 1600 krooni, 2006. aastal 2300 krooni ja 2007. aastal riigilõivu registreerimistunnistuste eest ei laekunud. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Aleksei Lotman, palun!
|
|
Aleksei Lotman
Härra minister! Minu küsimus puudutab selle eelnõu teemavaldkonda, aga mitte päris otseselt eelnõuga reguleeritavaid paragrahve. Eelnõu on väga tehniline, minu küsimus aga natuke üldisem. Ma küsisin seda ka komisjonis teie ametnike käest, aga ilmselt oli küsimus nende jaoks natuke liiga strateegiline, sellepärast küsin nüüd ministrilt. Nimelt: pärast seda, kui Eesti on astunud Euroopa Liitu ja me oleme hakanud sealt toetusi saama, on mineraalväetiste kasutus meie põllumajanduses kasvanud. Nii lähevadki toetused, mis on mõeldud põllumehele, tegelikult hoopis väetisekaupmeestele ja suureneb veekogude reostatus. Tõsi, mõnevõrra suurenevad ka saagid, aga kas seejuures paraneb saagi kvaliteet, on enam kui küsitav. Kas te olete ministrina mõelnud sellele, et me võiksime rohkem viljelda oma looduslähedasemat põllumajandust? Me võiksime kasutada oma tugevust selles vallas ja mitte korrata seda vanade Euroopa Liidu riikide läbitud etappi ja kõiki neid vigu, mis nad on teinud.
|
|
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Kõigepealt, ega see eelnõu ainult tehniline ei ole. Siin on üks põhimõtteline ja oluline täiendus, mis puudutab detonatsioonikindluse kontrolli kehtestamist. See on sisuline uuendus ja võib-olla eelnõu kõige tähtsam muudatus. Ja teiseks, mis eriti teile, härra Lotman, peaks meeldima, on astutud suur samm lihtsustamise suunas: kaks riigilõivu ja kaks toimingut kaovad ära. See teeb asjaajamise lihtsamaks ja odavamaks. Me oleme püüdnud järgida teie juhtnööre.
Aga nüüd vastus küsimusele. Jah, Euroopa Liidu toetused, mis on mõeldud põllumeestele, lähevad tegelikult suurel määral märksa laiemale ringile ja kasusaajaid on kõvasti rohkem. Suurem osa investeerimistoetusi läheb ju lõppkokkuvõttes ehitajatele või traktorite ja põllumajandusseadmete maaletoojatele jne. Sama, tõesti, on ka nende toetustega, mis on suunatud põllumajandustootmisse, sealhulgas taimekasvatusse, ja mis jõuavad lõpuks ikkagi ka väetise käitlejate ja müüjateni. Nii et jah, need toetused jõuavad hoopis kaugemale ja see on tegelikult täiesti loomulik, arvestades nende toetuste eesmärke.
Kust peaks minema piir ja kuidas saavutada tasakaal intensiivse põllumajandusliku tootmise vahel, kus kasutatakse mitmesuguseid kemikaale, pestitsiide ja herbitsiide, ning mahetootmise vahel? Vastuse otsimine on väga keeruline ja ma arvan, et ega sellele lõplikult ühest vastust ei ole. Küll aga ma arvan, et mahetootmise osakaal Eestis peaks olema tunduvalt suurem, kui see praegu on. Selleks on olemas potentsiaali ja kindlasti Eesti tarbija vajab värsket tervislikku ja puhast toitu. Ma lugesin teie küsimuse ridade vahelt välja, et ka teie toetate mahetoodangu osakaalu suurendamist. Ja ma võin vastata, et ma pean seda kindlasti vajalikuks.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Ain Seppik, palun!
|
|
Ain Seppik
Lugupeetud minister! Mulle teeb erakordset rõõmu, et te olete nii keerukasse teemasse põhjalikult sisse elanud. Aga küsimus on selline. Tänavu te väetisega seotud riigilõivu tegevuslubadelt ei saanud. Kui suure summa te järgmisel aastal planeerisite saada?
|
|
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Järgmiseks aastaks minu teada me ei planeerinud üldse väetise registreerimise toimingutelt riigilõivu. Me väga loodame, et Riigikogu kiidab selle eelnõu heaks ja sel juhul nende konkreetsete toimingute eest riigilõivu enam ei laeku. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan, minister, teid ettekande eest! Palun nüüd ettekandeks kõnetooli maaelukomisjoni liikme Arvo Sarapuu!
|
|
Arvo Sarapuu
Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Head kolleegid! Maaelukomisjon menetles väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esmaspäeval, 15. septembril asjatundjate juuresolekul, kelleks olid Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler Toivo Nõvandi, taimetervise osakonna juhataja Evelin Hillep ja õigusosakonna peaspetsialist Raili Sillart. Saime väga hea ülevaate sellest seaduseelnõust ja põhjustest, miks neid seadusi tuleb muuta. Ma ei hakka seda kordama, ministri ettekanne oli väga põhjalik ja asjatundlik.
Komisjonis toimus ka arutelu – esitati küsimusi ja avaldati arvamust. Komisjoni liikmetel oli üsna palju öelda. Toon kiiresti näiteks, et väga palju oli juttu detonatsioonikindlusest, mis puudutab lämmastikusisaldusega ammooniumväetisi, samuti sellest, kuidas neid katseid tehakse, mis on selle väetise olemus, kuidas seda märgistatakse, mismoodi järelevalvet teostatakse, milline peab olema järelevalveasutuste vastav luba. Oli ka niisugune vahva küsimus – Aleksei Lotman esitas selle –, kas ei peaks mineraalväetistele nende lämmastiku- ja fosforisisaldust arvestades kohaldama aktsiisimaksu. Vastati, et huvi korral võib seda teemat uurida.
Nüüd meie otsusest. Komisjon langetas üksmeelse otsuse saata eelnõu 310 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks muudetud kujul s.a 8. oktoobril ja teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada. Muudetud kujust nii palju, et parandused puudutasid põhiliselt teksti täpsustavat, normitehnilist osa ning tegime ka keelelisi parandusi koostöös eelnõu algatajatega. Need muudatused võeti arvesse. Tehti ettepanek määrata väetiseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. oktoober 2008 kell 18. Ka hääletati konsensusega eelnõu ettekandjaks maaelukomisjoni liige Arvo Sarapuu. See oleks kõik. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aleksei Lotman, palun!
|
|
Aleksei Lotman
Hea ettekandja! Küllap oled sina hästi teadlik, nagu mina olen juba ammu hästi teadlik, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika on üks väga ühine poliitika. Sellepärast ole kena ja korda protokolli huvides üle, et ma küsisin meie ministeeriumi ametnikelt, kuidas nad sellesse suhtuvad: kas kui kogu Euroopa Liidus rakendatavasse ühtsesse instrumenti, mitte kui Eestis ühepoolselt rakendatavasse.
|
|
Arvo Sarapuu
Jaa, aitäh! Loomulikult, õige ongi täpsustada, muidu jääb protokollist võib-olla mõneti teine mulje. Täpselt nii oli, Aleksei Lotman küsis: "Mõnedes Euroopa Liidu liikmesriikides on mineraalväetised sõltuvalt nende lämmastiku- ja fosforisisaldusest maksustatud aktsiisiga. Kas ministeeriumil on nimetatud aktsiiside kohta ülevaadet?" Evelin Hillep nentis, et selline ülevaade puudub, aga huvi korral võib teemat uurida.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 310 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. oktoobri 2008 kell 18. Viienda päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
