|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 8. oktoober 2008
Stenogramm » Kolmapäev, 8. oktoober 2008
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| IV ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 8. oktoober 2008, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
1.
16:04 Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemete kasutuselevõtust tulenevalt välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (325 SE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemete kasutuselevõtust tulenevalt välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!
|
|
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Teie käes oleva seaduseelnõu eellugu ulatub 8. veebruarini 2007, mil Riigikogu võttis vastu keeleseaduse muutmise seaduse. Selle muudatuse kohaselt pidi Eesti 1. juulist 2008. aastal võtma kohustusliku keeleoskustaseme määramisel aluseks Euroopa Nõukogu koostatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemed. Euroopa keeleõppe raamdokument pärineb 2001. aastast, mil Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee võttis vastu soovituse võtta see aluseks keelepoliitika kujundamisel, võõrkeelte õppimisel ja õpetamisel ning keeleoskuse mõõtmisel. Euroopa keeleõppe raamdokumendis kirjeldatakse ülevaatlikult, millised pädevused peab keele õppija omandama, et osata keelt suhtlemisel kasutada, ning milliseid teadmisi ja oskusi tuleb arendada. Samuti määratletakse raamdokumendis keeleoskuse tasemed ja nende kirjeldused, mis võimaldavad mõõta õppija edusamme elukestva keeleõppe kõigil etappidel.
Enne 1. juulit 2008 kasutati eesti keele oskuse nõude kehtestamisel ja keeleoskuse mõõtmisel Eestis kolme taset: alg-, kesk- ja kõrgtase. Euroopa keeleõppe raamdokumendis on kasutusel kuuetasemeline süsteem: A1, mis on kõige madalam, A2, B1, B2, C1 ja C2, mis on kõige kõrgem. Neist kuuest tasemest kasutatakse keeleoskusnõude esitamisel ja keeleoskuse hindamisel tasemeid A2–C1, seega on keeleoskuse mõõtmisel sisuliselt kasutusel neljaastmeline skaala senise kolmeastmelise asemel. Uus süsteem võimaldab senisest täpsemalt ning põhjendatumalt selgitada eesti keele kui riigikeele oskuse kehtestatud nõudeid, samuti võimaldab see Eestis kehtivaid nõudeid võrrelda teistes Euroopa riikides kehtestatud nõuetega.
Eelnõu eesmärk on viia seaduse tasandil esitatud keeleoskusnõuete nimetus kooskõlla Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskuse tasemetega. Teine oluline eesmärk on kehtestada tasemete nimetused ja kirjeldused ka keeleseaduses. Praegu on keeleoskustasemete kirjeldus esitatud sellekohases Vabariigi Valitsuse määruses, ent seaduses sisalduvate keeleoskusnõuete määratlemiseks tuleb tasemete nimetused ja kirjeldused esitada ka seaduses. Seitsmes käesoleva seadusega muudetavas seaduses – välismaalaste seaduses, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, keeleseaduses, prokuratuuriseaduses, kutseõppeasutuse seaduses, väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses, lennundusseaduses ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses – asendatakse nõutava keeleoskustaseme vana nimetus Euroopa Nõukogu raamdokumendist tuleneva ja tasemelt sobiva uue tasemenimetusega. Keeleseaduse muudatusega täiendatakse seadust uute keeleoskustasemete kirjelduste tabeliga. Seni keeleseaduses keeleoskustasemeid otsesõnu nimetatud ja kirjeldatud ei ole. Aitäh!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Kas ettekandjale on küsimusi? Eldar Efendijev, palun!
|
|
Eldar Efendijev
Minu küsimus oli haridus- ja teadusministrile, aga kuna teie esitasite selle eelnõu, siis ma esitan selle küsimuse teile. Kui võtta koos Vabariigi Valitsuse määrus, mis on kinnitatud juunikuus, ja see eelnõu, siis selgub, et inimesed, kes sooritasid keeleeksami enne aastat 1999 ja said vastavad tunnistused, on praegu olukorras, kus neil on vaja jälle eksam sooritada. Neid oli tol ajal rohkem kui 100 000 inimest. Kuidas te olukorda hindate? Need inimesed täitsid kõik riigi esitatud tingimused. Nüüd muudab riik neid tingimusi juba kolmandat korda ja inimesed, kes täitsid esimese mudeli tingimused ja teise mudeli tingimused, peavad nüüd täitma kolmanda mudeli tingimused. Aga need ei ole omavahel võrdsustatud.
|
|
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Päris nii see praktikas ei ole, nagu te praegu küsimust esitades välja tõite. Kui need inimesed, kes said omal ajal keelekategooriate alusel vastava kategooriatunnistuse, töötavad praegu ametikohal, kus kehtib keeleoskusnõue, ja saavad sellel ametikohal hakkama, siis selle seadusmuudatuse jõustumise järel ei muutu nende jaoks mitte midagi. Nad võivad jätkata oma tööd senisel tööpostil, ilma täiendavaid toiminguid või eksameid sooritamata. Aga kui need inimesed soovivad minna uuele ametikohale, kus ka keelenõue kehtib, siis tõepoolest neile see nõue laieneb ja nad peavad eksami tegema uuesti, aga selle maht on tunduvalt väiksem. Nii et kõigile praegu töötavatele inimestele, kes oma tööga hakkama saavad, muudatusi kaasa ei tule.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Valeri Korb, palun!
|
|
Valeri Korb
Lugupeetud härra minister! Lugedes seda seletuskirja, sain ma asjast nii aru, et selle eelnõu oleks võinud vastu võtta juba 2001.-2002. aastal. Miks me nii mitu aastat ootasime?
|
|
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Ma ei oska vastata, miks seda varem ei ole tehtud. Tõepoolest oleks võinud teha. Seda tuleks ilmselt küsida varasemate valitsuste ja ministrite käest.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Eldar Efendijev, palun!
|
|
Eldar Efendijev
Kahjuks minu esimesest küsimusest teine pool jäi vastamata, püüan selle paremini sõnastada. Nagu te teate, esimese ja teise mudeli vahel oli võrdsustamine tehtud. Kolmas mudel on enam-vähem võrdsustatud teise mudeliga. Mispärast ei saa võrdsustada neid kolme mudelit omavahel?
|
|
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder
Ma palun vabandust, ma ei saanud päris täpselt küsimusest aru! Kas te mõtlete keeleoskuse tasemete, alg-, kõrg- ja kesktasemete võrdsustamist, et neid võrrelda? Ma arvan, et selle eelnõu on välja töötanud kogenud eksperdid ja spetsialistid ning see taseme võrdlus on täiesti adekvaatne. Uued tasemed vastavad ikkagi siiski endistele kategooriatele ja siin olulisi ebakõlasid ei ole. Uued tasemed on võrreldavad. Ja miks seda ikkagi oli vaja teha? Seletuskirjast tuleb see piisavalt hästi välja: et võrdsustada olukorda teistes Euroopa riikides oleva olukorraga, et me oleksime võrreldavad. Minu arvates on see siiski praegu adekvaatne ja see tase vastab ka endistele kategooriatele.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tänan, minister! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Helmer Jõgi!
|
|
Helmer Jõgi
Härra juhataja! Austatud Riigikogu! Kultuurikomisjon menetles seda eelnõu oma 23. septembri istungil. Eelnõu sisu kanti ette ja selle kohta komisjonis erilisi küsimusi ei tekkinud, sest eelnõu on suhteliselt tehnilist laadi. See viib kooskõlla endised tasemed ja nüüd uued tasemed, mis tulenevad kõnekeeles öeldes Euroopa keelepassist. Diskussioon tekkis meil just nendelsamadel teemadel, millest sa rääkisid ja mida eelmise ettekande ajal saadikud küsisid.
See puudutab otseselt sellel suvel vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrust, millega kehtestatakse uued nõuded avalikus teenistuses olevate inimeste keeleoskusele. Mailis Reps nentis, et enne 1. juulit 1999 välja antud tööalase keeleoskuse tunnistusi arvestatakse käesolevas määruses kehtestatud keeleoskusnõude täitmist tõendava dokumendina määruse jõustumise hetkel töötavate isikute puhul töö jätkamisel sama tööandja juures. Ma tsiteerisin praegu selle määruse § 16 lõiget 4. Tema küsimus oli, kas on tegemist õiguskindluse printsiibi rikkumisega. Komisjonile jagas selgitusi Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna jurist Kati Uusmaa ja tema tõi välja, et tegelikult neid kategooriatunnistusi ei tunnistata kehtetuks, aga neid ei ole lihtsalt võimalik viia uude süsteemi – sellesse süsteemi, mille annab meile ette Euroopa keelepass. See oligi teema, mille ümber komisjonis jutt käis. Me jõudsime selleni, et tegelikult see teema otseselt seaduseelnõu ei puuduta ja nimetatud määrus ei takista eelnõu saatmist Riigikogusse ja seadusena vastuvõtmist.
Komisjon otsustas saata eelnõu 325 Riigikogu täiskogu istungi päevakorda tänasel päeval ja komisjoni üksmeelne ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekuteks on aega kümme tööpäeva.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Samuti on Riigikogu juhatusele ettepaneku teinud Keskerakonna fraktsioon, kes paneb ette eelnõu 325 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletust.
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 325 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 11 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.
Juhtivkomisjoni seisukohast tulenevalt ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 22. oktoober 2008 kell 18. Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
