|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 8. oktoober 2008
Stenogramm » Kolmapäev, 8. oktoober 2008
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| IV ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 8. oktoober 2008, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
1.
16:22 Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (321 SE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun kõnetooli justiitsminister Rein Langi!
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Väga austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Iseenesestmõista on tegemist väga hea eelnõuga. Sellega muudetakse nelja seadust, mis reguleerivad valimisi ja rahvahääletust. Eelnõul on kaks eesmärki. Esimene neist on võimaldada valijatel kasutada elektroonilist hääletamist valimistel ja rahvahääletusel senisest pikema perioodi vältel. Teine eesmärk on luua võimalus kasutada elektroonilisel hääletamisel peale ID-kaardi ka muid andmekandjaid, näiteks siis juba kasutuses olevat mobiiltelefoni ID-d. Minu hinnangul loodaks eelnõu vastuvõtmise korral eeldused valimisaktiivsuse kasvuks ning uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuks. Me peaksime looma inimestele erinevaid võimalusi oma tahet avaldada, sealhulgas ka otseselt jaoskonda minemata. Midagi pole teha, tänapäeva elutempo on kiire ja infotehnoloogia areng võimaldab meil kasutusele võtta erinevaid mooduseid, kuidas teha valimised inimestele võimalikult lihtsaks. Samas ma juhin tähelepanu sellele, et loomulikult jaoskondades hääletamine ei kao ära. Oma olemuselt valimised ega rahvahääletus ei muutu, lihtsalt inimestele luuakse juurde üks võimalus, kuidas oma häält anda.
Nüüd ma peatun teie lahkel loal muudatustel, mis see eelnõu seaduseks saamisel kaasa tooks. Eelnõu kohaselt algab eelhääletamine kolmeteistkümnendal päeval ja lõpeb neljandal päeval enne valimispäeva. Eelhääletamine hõlmab eelnõuga muudetavat elektroonilist hääletamist, mis toimub kolmeteistkümnendast neljanda päevani enne valimispäeva, ning valimisseaduste ning rahvahääletuse seadusega sätestatavat üldist eelhääletamist kõikides valimisjaoskondades, mis toimub kuuendast neljanda päevani enne valimispäeva. Elektroonilise hääletamise perioodi pikendamisega loobutakse eelhääletamisest maakonnakeskustes asuvates valimisjaoskondades kolmeteistkümnendal kuni üheksandal päeval enne valimispäeva.
Ajaloolise tõe huvides olgu märgitud, et maakonna valimiskomisjoni määratud valimisjaoskonnas eelhääletamise võimalus loodigi ajutisena. Selle eesmärk oli anda võimalus hääletada nendel valijatel, kellel ei olnud võimalik hääletada kuuendal kuni neljandal päeval enne valimispäeva või siis valimispäeval. Need inimesed reeglina viibivad sellel ajal välismaal. See viis pidi jääma kasutusse elektroonilise hääletamisega asendamiseni. Valijad saavad edaspidi hääletada samal perioodil elektrooniliselt või kuuendal kuni neljandal päeval enne valimispäeva oma valimisjaoskonnas.
Nüüd peatuksin lühidalt elektroonilisel hääletamisel mobiil-ID‑d kasutades. Mobiil-ID-ga hääletamine on üks elektroonilise hääletamise liike ning hääleõiguse kindlakstegemine toimub samadel alustel kui ID-kaardiga hääletamisel. Et kasutada mobiil-ID‑d, muudetakse elektroonilise hääletamise sätteid nii, et valija tõendab oma isikut digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi alusel, sealhulgas näiteks mobiil-ID‑ga. Mobiil-ID kasutamine sarnaneb ID-kaardi abil hääletamisega. ID-kaardi lugejat asendab mobiiltelefon ning ID-kaardi sertifikaate mobiiltelefoni SIM-kaardile antavad võtmed, mis võimaldavad ligipääsu sertifitseerimisteenuse osutaja andmebaasile. Mobiiltelefon täidab sisuliselt kaardilugeja funktsiooni. Mobiiltelefoni SIM-kaardiga seotud sertifikaatide abil siseneb valija Interneti teel elektroonilise hääletamise süsteemi, mobiil-ID kasutamiseks tuleb senine SIM-kaart vahetada sertifikaatidega varustatud kaardi vastu ning need sertifikaadid aktiveerida, kasutades selleks isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel väljaantavat ID-kaarti.
Palju on tekitanud vaidlusi küsimus, kes hakkab tulevikus seda mobiil-ID-d välja andma. See on igati õigustatud küsimus. Vastus on, et Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on koostöös EMT ja AS‑iga Sertifitseerimiskeskus jõudnud põhimõttelise lahenduseni, mille realiseerumisel hakkab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet väljastama mobiil-ID kasutajatele isikutuvastamist ja digitaalset allkirjastamist võimaldavaid sertifikaate. Tahaksin veel kord märkida seda, et mobiil-ID kasutamine ei ole ainus elektrooniline hääletamisviis ja selle kasutamine ei ole hääletajale kohustuslik. Hääletajatel on võimalik valida ka ID-kaardiga hääletamine või minna hääletama valimisjaoskonda eelhääletamise ajal või valimispäeval.
Enne kui ma oma ettekande lõpetan, tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, et see eelnõu vajab seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Eelnõu algatanud Vabariigi Valitsuse esindajana toetan ma igati Riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Tänan väga!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Teile on küsimusi. Evelyn Sepp, palun!
|
|
Evelyn Sepp
Lugupeetud minister! Kui me vaatame seda eelnõu ja selle seletuskirja, siis kumab sealt läbi ühelt poolt soov hirmsasti kiirustada. Mis ei ole iseenesest ei hea ega halb. Minu küsimus puudutab pigem seda, et sisuliselt on mobiil-ID näol tegemist isikutunnistusega ja seda peaks olema võimalik kasutada isiku identifitseerimiseks valimiste kontekstis ja tulevikus, kui rakendused arenevad, siis jumal teab milleks veel. Aga miks puudub eelnõust kogu see pool, mis annaks selleks rakendusliku aluse, et meil oleks põhjust valimiste kontekstis rääkida mobiil-ID kasutamisest?
|
|
Justiitsminister Rein Lang
See ei ole kindlasti eelnõu eesmärk, et mobiil-ID muutuks isikut tõendavaks dokumendiks või isikutunnistuseks. Seda ei ole. Isikut tõendavate dokumentide loetelu on hoopis teises seaduses ja ma isiklikult väga kahtlen, et mobiiltelefonis sisalduvad sertifikaadid on piisavad selleks, et mobiiltelefoni saaks hakata tulevikus käsitama kui isikut tõendavat dokumenti. Aga ärme midagi välistame! Nagu ütlevad inglased: never say never. Tehnoloogia areneb nii kiiresti, et ühel päeval me näeme ehk ka mingisugust tehnilist vidinat, mille lisamine isikut tõendavate dokumentide loetellu on täiesti loomulik. Aga mobiiltelefon seda kindlasti ei ole.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Ain Seppik, palun!
|
|
Ain Seppik
Lugupeetud minister! Selge, et see on jälle uuendus ja uuenduste vastu ei või kellelgi midagi olla. Aga paraku eksperdid on välja toonud terve rea puudusi, mille tõttu seda kohe rakendada ei saaks. Kas te võiksite natuke kommenteerida nende ekspertide seisukohti ja ühtlasi öelda, et kui me seaduse vastu võtame, siis kui need puudused jäävad kõrvaldamata, mis siis tulevikus saab?
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Need ekspertide hirmud, millest nad rääkisid ka põhiseaduskomisjoni istungil, jagunevad laias laastus kaheks. Ühed on n-ö sotsiaalsed riskid, teised on tehnilised riskid. Sotsiaalsete riskide vallast tõi eksperdirühma esindaja välja – mul ei ole kahjuks meeles tema nime, aga ilmselt komisjonipoolne kaasettekandja oskab selle öelda – näiteks sellise võimaluse, et mobiiltelefon antakse kellelegi kolmandale isikule ja see siis kasutab seda mobiiltelefoni ära. ID-kaardi üleandmine kellelegi teisele on inimese jaoks nagu midagi enamat kui mobiiltelefoni andmine käest kätte. Sellele võib vastata, et jah, sellisel juhul, kui kõik need PIN-koodid on graveeritud mobiiltelefoni peale, on see risk on olemas. Aga me ju teame, et on ka inimesi, kes kirjutavad PIN-koodi oma ID-kaardi peale, nii et praegugi on too risk olemas. Kõik need on rohkem sellised poliitiliselt hinnatavad riskid.
Tehnilised riskid on aga selles asjas selgelt olemas. Meil ei ole 100-protsendilist kindlust, et kõik need tarkvaravidinad, mis peaksid ühendama Sertifitseerimiskeskust Kodakondsus- ja Migratsiooniametiga, praegu töötavad. Aga see ei takista selle seaduseelnõu menetlemist. Küll aga tuleb langetada selge otsus nii poliitilisel tasandil kui ka pärast valimiskomisjoni poolt, kas mobiil-ID identifitseerimist on võimalik kasutada näiteks Euroopa Parlamendi valimistel. Mina praegu selles väga kahtlen. Meil on veel üksjagu tegemata töid ja kiirustamine ei ole ratsionaalne.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Eldar Efendijev, palun!
|
|
Eldar Efendijev
Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Mind häirib ja minus tekitab küsimusi üks valdkond. Telefonioperaatorid on erafirmad ja kõigi nende hääletamisel selguvate andmete omanikuks-vahendajaks saavad erafirmad. Tuleb välja, et valimistega ei tegele mitte ainult riik, aga ka mitu erafirmat. Seepärast on mul küsimus: kas olete mõelnud olukorrale, kui erafirmad võtavad valimistest jõuliselt osa ja kogu projektis hakkab tunda andma ka kommertsialiseerimine?
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Ma üritan teie kahtlusi hajutada sellega, et erafirmad osalevad valimistel ka praegu. Elektroonilise hääletamise korral te kasutate ju arvutit, mis on ühendatud reeglina eraõigusliku isiku poolt pakutava operaatorteenuse kaudu. Ega valimiskomisjon ei too eraldi juhet teie arvutini, et te saaksite ID-kaardi abil hääletada. Isegi käsitsi hääletamisel on erafirmad mingil moel valimistega seotud: nad ehitavad valimiskabiine, jaoskonnad paiknevad eraõiguslikele isikutele kuuluvates ruumides ja neid kindlasti ei otsita enne seda läbi. Kõik see kuulub sotsiaalse riski kategooriasse, mida ma siin enne üritasin käsitleda. Mina ei näe selles kindlasti probleemi, kui teatud infobitid läbivad eraõiguslikele operaatoritele kuuluvaid arvuteid. Küsimus on selles, et too informatsioon peab olema krüptitud ja dekrüpteerimise võtmed peavad asuma kindlates kohtades. Ja need ongi riigi käes. Ma ei kujuta ette, et neid on võimalik üle anda.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Evelyn Sepp, palun!
|
|
Evelyn Sepp
Aitäh! Ma jätkan oma eelmisest küsimusest või õigupoolest sellele antud vastusest. Mina olen siiamaani nii aru saanud, et valimisi korraldatakse ikkagi valijate jaoks ehk inimeste jaoks. Valimistest osavõtjad on seni olnud inimesed – kodanikud, valimisõigusega elanikud. Aga eelmisest vastusest jäi mulje, et nüüd ei hakata tuvastama enam mitte inimesi, vaid mobiiltelefone. See on nüüd küll päris uuenduslik valimisõigust puudutav idee, et meil hakkavad n-ö ID-d ja mobiiltelefonid valimistel osalema. Äkki sa tahaksid ennast pisut parandada, et me saaksime sisuka vastuse ja ka komisjoni tarbeks sisukat materjali tulevikuks?
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Ilmselt te ei pannud tähele, mida ma ütlesin. Ma ütlesin, et mobiiltelefon ei ole isikut tõendav dokument, mida te oma küsimuses tegelikult väitsite. Kindlasti osalevad valimistel inimesed, aga inimesed võivad kasutada selleks tehnilisi vahendeid. Muide, ka sulepea on tehniline vahend, pastapliiats on tehniline vahend. Ja mobiiltelefon on selles kontekstis pastapliiats. Mida rohkem tehnika areneb, seda rohkem saab kasutada oma hääle andmiseks ja selle edastamiseks kohta, kus ta registreeritakse, erinevaid meetodeid.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Väino Linde, palun!
|
|
Väino Linde
Hea ettekandja! Sellest oli küll juttu ka põhiseaduskomisjoni istungil, aga ma küsin Riigikogu istungi stenogrammi huvides seda ka eraldi. Täna on 8. oktoober 2008, järgmised valimised on meil 7. juunil 2009. Need on europarlamendiga seonduvad. Milline on eelnõu algatanud Vabariigi Valitsuse seisukoht: mis ajast võiks seda eelnõu kindlasti rakendada? Sellest oli küll varem juttu, aga ikkagi küsin veel korra täpsemalt üle.
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Tuntud Pontu laiba seaduse järgi üritab valitsus alati vastutusest põgeneda ja öelda, et lõppastmes peab valimiskomisjon otsustama, kas seda tehnilist uuendust järgmistel Euroopa Parlamendi valimistel saab rakendada või mitte. Siin on öeldud ka seda, et umbes üks aasta peaks olema ettevalmistusperiood, enne seda valimisreeglistikku ei muudeta. Ja kõnealusel juhul ei ole mobiil-ID kasutuselevõtmine või selle lubamine isiku identifitseerimiseks mingi eriline reeglistiku muutmine, vaid tegelikult ühe täiendava tehnilise võimaluse loomine anda oma hääl elektroonilisel teel. Nii et selles osas, ma kujutan ette, ei teki suurt teoreetilist õiguslikku vaidlust, kas me täna võiksime otsustada, et Euroopa Parlamendi valimistel saab mobiil-ID-d kasutada.
Tehnilisi probleeme aga on veel palju ja risk, et Euroopa Parlamendi valimisel võib juhtuda mingi äpardus, on selgelt olemas. Ma möönan, et neid riske on valimiskomisjon analüüsinud, osa nendest on juba maha võetud, aga osa on endiselt üleval. Ja nüüd tuleb kaaluda, kas on ratsionaalne riskida Euroopa Parlamendi valimistel mingite tehniliste probleemide üleskerkimisega või on õige rakendada mobiil-ID abil valimist alles kohalike omavalitsuste volikogude valimisel 2009. aasta sügisel. Mina arvestaksin siin küll rohkem valimiskomisjoni seisukohta.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Valeri Korb, palun!
|
|
Valeri Korb
Lugupeetud härra minister! Minu küsimus on päris lihtne: mis riikides niisugune tehniline valimissüsteem juba eksisteerib?
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Vastus on väga lihtne: mitte üheski! Täiesti ainulaadne süsteem!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Eldar Efendijev, palun!
|
|
Eldar Efendijev
Austatud minister! Kabiinis valimine käib protseduuri järgi, mis peab tagama õigluse, ja praktiliselt peaksid saadud tulemused olema nagu õiguspärased. Ja ikkagi tekivad ühed või teised sellega seotud probleemid. Mobiili kasutamisel praktiliselt seda korda ei ole, ei saa jälgida, kuidas ja mida on tehtud. Bussidega viiakse inimesi kohale ja manipuleeritakse bülletäänidega ka praeguses olukorras – see on väike protsent, aga ikkagi –, ent mobiilide kasutamisel võib seda teha palju-palju rohkem. Kas see teile muret ei tekita?
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Ma ei jaga neid hirmusid. Vaadake, teatud inimeste puhul too bussisõit, sellega kaasnevad hüved alkohoolsete jookide näol ja hilisem ettekandmine bussisõidu korraldajale, kuidas on hääletatud – see on minu arvates demokraatia seisukohalt märksa suurem risk kui see risk, et inimesed ehk vabatahtlikult annavad kellegi kätte oma mobiiltelefoni ja lisaks ka koodid, mida läheb autentimiseks vaja. Ega need koodid ei ole ju mingi materiaalne vara, need on neli või viis numbrit, mis on ID-kaardiga seotud, ja neid teab vaid iga inimene ise. Kui teilt relva ähvardusel neid välja pressitakse, siis on tegemist juba esimese astme kuriteoga ja see ei ole mitte valimisõiguse rikkumine, vaid hoopis midagi muud. Nii et mina erilist riski sellest aspektist ei näe.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Ain Seppik, palun!
|
|
Ain Seppik
Lugupeetud minister! Teile omase kavalusega te muidugi keerutate kõvasti tolmu üles. Tegelikult ikka hääletussüsteemi muudetakse küll. Ega see pole ainult mobiili autentimine. Kavalalt vastasite te ka Evelyn Sepa küsimusele, kes või mis siis ikkagi hääletab, kas mobiil või inimene. Aga minu küsimus on: kas igasuguse mobiiltelefoniga saab ennast autentida või algab see teatud mobiili hinnaklassist ja kui, siis millisest?
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Iga mobiiltelefoniga kindlasti ei saa. See sõltub SIM-kaardist, mis teil mobiiltelefonis on. Telefon ise ei ole mingi takistus, aga SIM-kaart peab olema selline, mis võimaldab sinna sertifitseerimistarkvara installeerimist ja nende sertifikaatide ehk PIN-koodide aktiveerimist Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt.
Ma tean, kuhu sa, hea Ain, sihid. Et kes neid teenuseid täna pakub? Esialgu on tehniline valmidus olemas ainult ühel mobiilsideoperaatoril. Kuid ka teised Eesti turul toimetavad operaatorid on kinnitanud, et kolme-nelja kuu jooksul on nad võimelised seda teenust pakkuma. Aga ma kordan veel üks kord: nendest üksi ei sõltu midagi. Ma olen kuulnud, et kõige suurem mobiilsideoperaator müüb SIM-kaarte, millega on võimalik anda digiallkirju. Ma oleksin selles küsimuses natuke ettevaatlik. Ilma selleta, et need on ikkagi sertifitseeritud allkirjad, me ei saa ütelda, et need on 100% tõesed allkirjad. Maailmas on tuhandeid firmasid, kes pakuvad digiallkirjastamise teenust. Ent ainult mõnd üksikut nendest tunnustavad rahvusvaheliselt omakorda tunnustatud sertifitseerimiskeskused.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Karel Rüütli, palun!
|
|
Karel Rüütli
Hea minister! Eesti Vabariigi põhiseaduse § 60 ütleb, et valimised peavad olema üldised, ühetaolised ja otsesed ning hääletamine peab olema salajane. Kui usaldusväärsed on meie sideettevõtted? Eriti arvestades probleeme, mis on hiljaaegu ilmsiks tulnud. Elektroonilise side seadus kehtib meil juba aastast 2005, aga sideettevõtted ei täida seda.
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Sellepärast ongi ette nähtud kasutada sertifikaate, mida annab välja riigiasutus ehk Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Kui toda sertifitseerimist ei eksisteeriks, kui neid võtmeid ei annaks välja riigiasutus, siis mina küll ei julgeks mobiilsideoperaatorite praeguse tegevuse juures kinnitada, et nende allkirjatuvastamise või isikutuvastamise meetodid on 100% vettpidavad. Selle ümber vaidlus käiski kaheksa-üheksa kuud.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Toivo Tootsen, palun!
|
|
Toivo Tootsen
Lugupeetud härra minister! Ma usun, et tehnika progressi vastu ei saa ja ühel päeval meil nagunii õnnestub väga korralikult telefoni teel hääletada. Kui mu mälu mind ei peta, siis enne, kui elektrooniline hääletamine sai seadusse, katsetati seda süsteemi päris põhjalikult. Minu meelest ühel rahvaküsitlusel testiti seda süsteemi, enne kui see läks seadusse. Kas ei oleks ka nüüd mõistlik seda telefoni teel hääletamist enne testida ja siis seadusega välja tulla?
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Absoluutselt nõus. Sellepärast ma olengi kahtleval positsioonil, kas seda jõuab rakendada Euroopa Parlamendi valimistel 2009. aasta juunis.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Toivo Tootsen, palun!
|
|
Toivo Tootsen
Ja nüüd küsimus minu valijalt. Tahetakse teada, kas SIM-kaart ei ole mitte Herman Simmiga kuidagi seotud.
|
|
Justiitsminister Rein Lang
Õnneks mitte. SIM-kaart kirjutatakse ühe m-iga, Simm, Herman kahe m-iga.
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ministrit! Palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!
|
|
Väino Linde
Tervitus teile, auväärt Riigikogu liikmed! Auväärt istungi juhataja! Hea minister! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu 23. septembril 2008. aastal. Istungist võtsid osa head kolleegid komisjonist Igor Gräzin, Lembit Kaljuvee, Ene Kaups, siinesineja, Hannes Rumm, Vilja Savisaar, Evelyn Sepp ja juures olid ka meie komisjoni vastutavad nõunikud. Olime palunud eelnõu kohta selgitusi andma lisaks justiitsministrile ka justiitsministri nõuniku, Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõuniku, Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe, Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja ja selle osakonna nõuniku ning Tallinna Tehnikaülikooli teadmussüsteemide õppetooli professori Jaak Tepandi. Viimane on Vabariigi Valimiskomisjonile teinud selle eelnõuga seonduvaid turvaanalüüse.
Esmalt lugupeetud minister andis ülevaate eelnõu asjaoludest. Eelnõu teenib kahte eesmärki. Esiteks, võimaldada inimestel kasutada valimisel ja rahvahääletusel elektroonilist hääletamist senisest pikema perioodi vältel. Teiseks, mis on väga oluline, luua võimalus kasutada elektroonilisel hääletamisel peale ID-kaardi ka muid andmekandjaid, näiteks või eeskätt mobiiltelefoni, mobiiltelefoni ID-d. See ongi eelnõu põhifaabula, mille arutelu vältas päris pikka aega.
Rääkisime sellest, kui valmis mobiiltelefonivõrgud ettevõtmiseks on. Oli juttu, nagu siin saaliski, et EMT-l on valmisolek olemas, teised operaatorid on selgitanud, et jõuavad sinnamaani kohe-kohe. Rääkisime ka sellest, kui õige on valimisseadust muuta enne järgmisi valimisi. Nagu täna siin, arvasime ka meie, et ideaalne oleks, kui aasta enne valimisi valimisseaduse reegleid ei muudetaks. Aga kui muutmine võib viia selleni, et valijal on mõnevõrra lihtsam hääletada, siis miks mitte võimaldada mugavamalt oma põhiseaduslikku õigust teostada. See ei tohiks kindlasti negatiivne olla. Räägiti sellestki, et maakonnakeskustes hääletamise ajutine võimalus väheneb selle eelnõuga. Meile selgitati, et see asendataksegi elektroonilise hääletamisega ja et maakonnakeskustes valimise võimaldamine oligi ajutise iseloomuga samm. Selle viite tegi meile ka Vabariigi Valimiskomisjoni esimees härra Sibul.
Oli veel juttu sellest, et kokku käis 2007. aastal Riigikogu valimisel eelhääletamise ajal hääletamas 171 000 inimest, kellest ligi 30 000 kasutas elektroonilise valimise võimalust. Maakonnakeskustes käis 14 000 inimest. Võib prognoosida, et järgmistel valimistel elektrooniliselt hääletajate arv mõnevõrra suureneb. Räägiti sellest, et mobiiltelefoni kasutamist enese identifitseerimiseks elektrooniliselt hääletades läheks kõige rohkem vaja nendel isikutel, kes hääletavad väljaspool Eesti Vabariiki. Välismaal on ID-kaardi lugejaga arvutite leidmine hoopis raskem kui meie armsal isamaal.
Oli juttu ka valitsuse soovist e-hääletamise perioodi pikendada. Valitsuse ettepanek eelnõus on 13 päeva. Vabariigi Valimiskomisjon on seisukohal, et see võiks olla kümme päeva. Eelnõu algataja esindajana härra minister ei olnud selle vastu, et tähtaeg on kümme päeva. Siis oleksid kaetud kõik päevad, kaasa arvatud nädalavahetus, ja raha kuluks sel puhul vähem.
Muidugi anti sõna turvauuringu tegijale. Ta märkis, et tegemist on puhtalt tehnilise analüüsiga, mis hõlmab mobiil-ID algusest lõpuni: alates SIM-kaardi väljastamisest kuni rakendumiseni. Kõik protsessid on igakülgselt arvesse võetud. Riskid võib jagada kolme gruppi. Esimest liiki riskid on ID-kaardi ja mobiil-ID puhul samaväärsed. Teist liiki riskid on tingitud probleemidest kas protseduurides või protsesside tehnilises varustuses. Kolmas grupp riske on sellised, mis on seotud mobiil-ID olemusega, need eristavad seda hääletusviisi ID-kaardist. Neid riske tuleb tunnistada, kuid neid on võimalik mõnevõrra vähendada.
Riski kujutavad endast ka võimalikud sotsiaalset laadi ründed. Mobiil-ID-ga võivad olla seotud mitmed osapooled, kes on seotud protsessi eri etappidega: näiteks SIM-kaardi väljastamine, rakenduste väljatöötamine, sertifitseerimine. Paljude osapoolte protseduurisüsteemid ei ole aga praegu piisava kontrolli all. Üks risk on olemuslikult mobiil-ID puhul väga tehniline: see on vahendusrünne. See tähendab olukorda, kus keegi asub teenuse pakkuja ja hääletaja vahel. Igale riskile andsid eelnõu algatajad oma selgitused. On selge, et nii innovaatiline samm hõlmab endas alati teatud riske. Kuid SIM-kaart on ikkagi kaitstud PIN-koodidega ja seetõttu mobiiltelefoni lihtlabane vargus ei anna võimalust teise inimese eest hääletada.
Mis siis veel? Too võimalik erafirmade vahendus – kas see võib olla probleem? Sertifitseerimine on nende äri ja Vabariigi Valitsus ei näinud selles eelnõu algatajate seisukohalt mingit probleemi. Kui mõelda, siis seniste e-valimiste puhul, mis me oleme Riigikogus heaks kiitnud ja mis on varasematel valimistel toiminud, on ka tegu erafirmade vahendusega. Arvutiühenduste eest vastutavad ju eraõiguslikud operaatorid. Valimiskomisjoni esimees härra Sibul selgitas, et põhimõtteliselt nad näevad teatud riske, aga nagu ka eelnõus juttu on, hakkab mobiil-ID kaarte ja sertifikaate väljastama Kodakondsus- ja Migratsiooniamet. Sellega on osa probleeme maandatud.
Kui riskidega tegelemine oleks ainult valimiskomisjoni teha, siis võib-olla saakski kõike seda rakendada Euroopa Parlamendi valimisel, kuid Vabariigi Valimiskomisjoni seisukoht selles osas pole päris selge. Saime nii aru, et tõenäoliselt järgmiseks europarlamendi valimiseks uuendus ei rakendu. Aga kui see seadus on vastu võetud, siis annaks see valijatele vähemalt võimaluse identifitseerida end mobiiltelefoni abil. Ent vaatame ja menetleme seda eelnõu edasi. Komisjonis märgiti, et positiivne on eelnõu juures see, et tahetakse anda uudne hääletusvõimalus teatud grupile, eelkõige noortele inimestele. Tehniline pool on lahendatud, rahaliselt ei pruugi aga asi olla täpselt läbi mõeldud. Sellisele seisukohale asus kolleeg Lembit Kaljuvee.
Komisjon arutas eelnõu, võttis arvesse vastused küsimustele ja lõpuks jäid sõelale kaks konkureerivat ettepanekut: kas tulla eelnõuga saali või mitte, kas eelnõu on esimese lugemise valmiduses või mitte. Peale jäi seisukoht – häältega poolt 4, vastu 3, erapooletuid ei olnud –, et täna toimuks eelnõu esimene lugemine Riigikogu saalis, et esimene lugemine tuleks lõpetada ja kui see on lõpetatud, siis teha juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute põhiseaduskomisjoni esitamise tähtajaks tavapärasest mõnevõrra pikem tähtaeg, 31. oktoober 2008. aastal, ja tavapärasemast veidi täpsem kellaaeg, kell 16.45. Aitäh teile, et ära kuulasite!
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 321 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. oktoobri 2008 ning tavapärasest teise kellaaja: kell 16.45. Esimene lugemine on lõppenud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
