| |
|
1.
21:56 Võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (262 SE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Jüri Ratas
Läheme 31. päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikme Väino Linde!
|
|
Väino Linde
Austatud istungi juhataja! Austatud ametikaaslased, Riigikogu liikmed! Nagu me kõik mäletame, tublisti üle kuu aja tagasi, nimelt 7. mail 2008 ei leidnud siinsamas Riigikogu saalis toetust, täpsemalt öeldes, nõutavat häälteenamust üks eelnõu, mille nimi oli võrdse kohtlemise seaduse eelnõu. Sellest tulenevalt on kolm fraktsiooni – Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Eesti Reformierakonna fraktsioon – otsustanud algatada samal kujul võrdse kohtlemise seaduse eelnõu. See on meie laudadel nüüd numbrimärgi 262 all. Eelnõu esitamise vajadus tulenes sellest, et Euroopa Komisjon on algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse Euroopa Liidu direktiivide 2000/43/EÜ ja 2000/78/EÜ ülevõtmise asjus.
Selle eelnõu eesmärk, nagu me kõik ilmselt mäletame veel eelmisest esitamisest, on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude, aga ka seksuaalse suundumuse tõttu. See eelnõu sätestab võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel, selle edendamisel ja ka diskrimineerimisalaste vaidluste lahendamisel.
Tähtis on see, et eelnõu kehtestab võrdse kohtlemise seaduses toodud nõuete täitmiseks ühe olulise ametiposti: võrdse kohtlemise voliniku, kelleks peaks saama senine soolise võrdõiguslikkuse volinik. Seda sel moel, et tema büroo eelarvet suurendatakse, kasvab ka töötajate arv ning voliniku funktsioone laiendatakse märksa.
Eelnõu koostades on eeskujuks võetud mitme Euroopa Liidu liikmesriigi vastavad seadused, näiteks Soome ja Saksamaa omad. Väärib ka mainimist, et näiteks selle aasta märtsis andis Rootsi valitsus Rootsi parlamendile üle eelnõu, millega tahetakse muuta sealset võrdse kohtlemise seadust. Senise nelja eri diskrimineerimisvaldkonna vastutavate ametiisikute ülesanded antakse kõik ühele ametiisikule. Meie nimetame neid volinikeks, seal on nad ombudsmanid.
Lõpetuseks. Selle seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Seda me ilmselt mäletame ka eelmisest korrast, kui seda eelnõu arutati. Eelnõu koostamisel on lähtutud suures osas just rahvusvahelisest ja Euroopa Liidu õigusest. Loodame, et selle eelnõuga saab Eesti riik täita oma rahvusvaheliselt võetud kohustused, mis käsitlevad võrdset kohtlemist. Eelnõust on välja jäetud sätted, mis käsitlevad soolise võrdõiguslikkusega seonduvat, kuna need on meil olemas kehtivas soolise võrdõiguslikkuse seaduses, mille Riigikogu, kui mu mälu mind ei peta, eelmise koosseisu alguses päris tõsise töö viljana lõpuks ka vastu võttis. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Eldar Efendijev!
|
|
Eldar Efendijev
Austatud ettekandja! Mul on küsimus seoses 4. peatükiga, kus on räägitud volinikust – see on viimane, viies punkt. Kas ma sain õigesti aru, et voliniku tööandja on valitsus? Kui nii, siis kui sõltumatu ta on ja kui iseseisev? Millest see seadus räägib?
|
|
Väino Linde
Täpselt nii ongi. Voliniku ja tema kantselei töökorraldus sätestatakse põhimääruses, mille kehtestab Vabariigi Valitsus. Tema nimetab ametisse sotsiaalminister viieks aastaks ja tema tegevust finantseeritakse riigieelarvest. Mingi valitsusvälise või riigivälise võrdse kohtlemise voliniku institutsiooni rajamist ei pea eelnõu algatajad otstarbekaks. Leiame, et pakutud moel on tagatud ka nende ülesannete täitmine, mida Euroopa Liidu direktiivid meilt nõuavad.
|
|
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Mai Treial!
|
|
Mai Treial
Lugupeetud ettekandja! Nagu seaduseelnõust näha võib, ei ole see üldse arvestanud ei naisteühenduste ümarlaua ega Eesti Ametiühingute Keskliidu ettepanekutega. Eesti Ametiühingute Keskliit juhtis tähelepanu sellele, et praegu kehtiv töölepingu seadus annab diskrimineerimisele palju laiema käsituse, võrdse kohtlemise seadus kitsama variandi. Uus töölepingu seadus annab viite võrdse kohtlemise seadusele ja seega ei käsitle enam diskrimineerimist üldse. Miks te muudate võrdse kohtlemise seaduses praegu diskrimineerimise alused võrreldes praegu kehtiva töölepingu seadusega kitsamaks?
|
|
Väino Linde
Ma arvan, et te ei ole oma küsimust esitades päris õigel teel või ei saanud selle eelnõu mõttest hästi aru. Juhin teie tähelepanu aga rõõmsalt sellele, et me ei tegele täna mitte selle eelnõu seadusena vastuvõtmisega. Algatajate esindajana esitan praegu teile selle eelnõu kujul, nagu koostajad on otstarbekaks pidanud. Mina olen lähtunud tolle eelnõu tekstist. Mis ei tähenda seda, et seda muuta ei saa. Ma kujutan ette, et järgmine esineja, heast kolleegist komisjonipoolne ettekandja, kindlasti kinnitab, et komisjon on teatud ajavahemiku jooksul avatud kõigile sobilikele ettepanekutele selle eelnõu muutmise kohta. Ja küllap pärast seda eelnõu algatajate esindaja saab öelda oma poolt- ja vastuargumendid ühe või teise pakutud muudatuse puhul.
|
|
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!
|
|
Eldar Efendijev
Austatud ettekandja! Mul on ka täpsustav küsimus. Eelnõu § 14 räägib sellest, et iga ministeerium peab oma valitsemisala piires võrdõiguslikkuse garanteerima. Kas ei teki sel juhul konflikti voliniku ja ministeeriumide pädevuse vahel? See on küsimuse esimene pool. Teine pool küsimusest on: kui kaugele või kui kõrgele võib voliniku pädevus ulatuda? Näiteks kas ta jälgib ainult täitevvõimu valdkonda või on ka omavalitsused, esinduskogud tema pädevuses?
|
|
Väino Linde
Kell on praegu 22.10. Hea küsija, ma ei kavatse kaaskolleegide aega raisata sellega, et hakata sulle, hea küsija, lugema ette eelnõu 4. peatükki tervikuna. See käsitleb võrdse kohtlemise voliniku ülesandeid, tema pädevust, tema arvamust ja kõike muud sellega seonduvat. Soovitan selle läbi lugeda, ja sa saad oma küsimustele vastused.
|
|
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!
|
|
Jaanus Marrandi
Lugupeetud ettekandja! Ma ei saa hästi aru, miks valitsusliit ei soovi seda eelnõu toetada ja miks me peame seda eelnõu uuesti arutama muutmata kujul. Ma eeldasin, et eelnõu juures on mingi probleem, miks te ta tagasi võtsite. Näiteks sookvootide rakendamine või midagi niisugust. Kas eelnõu teisel esitamisel ei kerkinud komisjonis üles tõsisemad võrdõigusliku kohtlemise küsimused? Näiteks kas poleks mõistlik rakendada mitmes eluvaldkonnas sookvoote?
|
|
Väino Linde
Ma ei oska teile öelda, kuidas saavad edaspidi komisjonis need küsimused üles kerkida või kas need on kerkimas. Aga jah, algatajate esitatud eelnõu tekst on, nagu ma juba ütlesin, sama, mille me siin Riigikogus kolmandale lugemisele viisime. Osaliselt erineb see küll variandist, mis Vabariigi Valitsusest omal ajal esimesele lugemisele siia Riigikogu saali tuli. Ent kindlasti on mingid arengud selle eelnõu osas komisjoni töös võimalikud.
|
|
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Evelyn Sepp!
|
|
Evelyn Sepp
Hea kolleeg! Ma ei saa aru, mis põhjustas sinu nipsakuse kolleeg Eldar Efendijevi küsimusele vastates. Kui on puudujääke arusaamises, siis on ilmselt puudujääke ka ettekandmises. Ehk sa seletaksid põhjalikumalt, kuidas see volinik hakkab suhestuma kohalike omavalitsustega ja ka täitevvõimu eri institutsioonidega. Me tõesti tahaksime sellest rohkem teada.
|
|
Väino Linde
Aitäh, hea kolleeg Evelyn põhiseaduskomisjonist! Ma usun, et sa oled selle eelnõuga sama hästi tuttav kui mina ja tead ka selle küsimuse vastuseid, mis tulenevad sellest eelnõust. Ma kordan veel kord: aja kokkuhoiu mõttes ma ei kavatse hakata selle eelnõu aabitsatõdesid tutvustama. Me saame neid ise ka lugeda.
|
|
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!
|
|
Evelyn Sepp
Nüüd mulle juba tundub, et see nahaalsus ületab igasugused piirid! Miks sa siin meie ees üldse oled? Eks me põhimõtteliselt ju kõik oska lugeda, kui me oleme siia Riigikokku saanud. Me võiksime seda eelnõu ise kodus lugeda tööpäeva ajal kaheksast viieni. Miks sa üldse meie aega praegu raiskad, kui sa ei taha vastata küsimustele, mis sulle esitatakse?
|
|
Väino Linde
Ma olengi seda meelt ja usun, et sa tõepoolest veedad ka väljaspool tööaega aega sellega, et tutvuda eelnõudega. Nii et võid ka edasi neid lugeda, palun!
|
|
Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Nüüd ma kutsun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni aseesimehe kolleeg Evelyn Sepa.
|
|
Evelyn Sepp
Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Et ära rääkida kõik, soovin ma alustada algusest. Nimelt: kõnealust eelnõu menetles põhiseaduskomisjon kolmel korral. Suurem osa tööajast kulus sellele, et selgitada võistleva menetluse käigus välja komisjoni kaasettekandja isik. Nagu te näete, olen selle võistluse kahjuks võitnud mina. Komisjon teeb ettepaneku esimene lugemine lõpetada täna ja parandusettepanekud esitada 25. juuniks kella 16-ks.
Pean siiski vajalikuks lühidalt peatuda ka komisjoni arutelu käigul. Eelnõu ettekandja komisjonis hoidis juba komisjoni tööaega kokku ega seletanud pikemalt kõike seda, millega me oleme tegelnud siin Riigikogus pea aasta aega selles koosseisus ja ka varasemates koosseisudes. Kokkuvõttes otsustati põhiliselt konsensuse alusel, et sisuliseks aruteluks avatakse eelnõu peale esimest lugemist. Teada on, et on tulemas naisteühenduste ümarlaua, ametiühingute ja ka kirikute organisatsiooni ettepanekud selle eelnõu kohta. Nii et ma loodan pikka ja põhjalikku menetlemist.
Üks kurioosum on siiski veel, see puudutab Vabariigi Valitsuse seisukohta. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele peaks nimelt Vabariigi Valitsus andma arvamuse eelnõu kohta. Aga Eesti Vabariigi valitsus on armulikult toetanud Riigikogu õigust seda seaduseelnõu menetleda ja loobunud selle eelnõu kohta arvamuse andmisest. Ka on ta pidanud võimalikuks ja vajalikuks anda meile teada, et Vabariigi Valitsus teeb Riigikogule ettepaneku võtta aluseks tema enda poolt 30. mail 2007. aastal algatatud eelnõu ja arvestada muu hulgas eelnevalt juba nende muudatusettepanekutega, mis justiitsminister esitas selle menetluse käigus. Sellise sisuga kiri leidis üsna elavat arutelu, sest see on esiteks oma stiililt ja sisult pisut pretsedenditu ega vasta kodukorraseaduses ettenähtud korrale ehk siis sellele, milleks Vabariigi Valitsuselt seisukohta küsitakse.
Kuid küllap me saame nendelt ka sisulise arvamuse selle eelnõu kohta ja ilmselt kõik möönavad, et Eesti Vabariigi parlament ei pea mitte küsima luba Vabariigi Valitsuselt, kas ta võib mõnda seadust menetleda.
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Kas ettekandjale on küsimusi? Kolleeg Eldar Efendijev, kaks küsimust lubatakse. Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mai Treial Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!
|
|
Mai Treial
Austatud juhataja! Head kolleegid! Taas menetleme Riigikogus võrdse kohtlemise seaduse eelnõu, mille koalitsioonierakonnad andsid menetlusse pärast seda, kui seaduseelnõu jäi Riigikogus vastu võtmata. Soov sätestada seadusega isikute kaitse diskrimineerimise eest on ootuspärane ja igati mõistlik, ometi vaatasid eelnõu taasesitajad võrdse kohtlemise seaduse menetlemisel tõstatunud probleemidele, millele juhtisid tähelepanu Eesti Naisteühenduste Ümarlaud ja Eesti Ametiühingute Keskliit, läbi sõrmede.
Rahvaliidu fraktsioon toetab nii ümarlaua kui ka ametiühingute seisukohti. Meie arvates pole soolise võrdõiguslikkuse seadusest väljalõiget tehes ning voliniku institutsiooni kitsama rakendusega võrdse kohtlemise seadusesse istutades piisavalt analüüsitud, mida selline seadusmuudatus reaalses elus kaasa toob. Ametiühingud juhtisid oma pöördumises Riigikogu fraktsioonide poole tähelepanu sellele, et võrdse kohtlemise seadusega soovitakse sätestada isikute kaitse diskrimineerimise eest üksnes piiratud alustel, andmata selget sõnumit, et diskrimineerimine on keelatud mis tahes alusel ja põhjusel, nii nagu see on sõnastatud praegu kehtiva töölepingu seaduse § 10 lõigetes 1, 2 ja 3. Viimane on eriti oluline märguanne, sest uues töölepingu seaduse eelnõus viidatakse diskrimineerimisküsimustes nii soolise võrdõiguslikkuse kui ka võrdse kohtlemise seadustele. Seega tulekski võrdse kohtlemise seaduses anda väga selge määratlus, mida diskrimineerimise all silmas peetakse.
Head kolleegid! Vaja ei ole järjekordset üldsõnalist seadust, vaid sellist õigusakti, mille puhul kodanikuühendused tunnetavad, et nende seisukohtadega on arvestatud. Kahju, et eelnõu esitajad varasemate arutelude seisukohti ning muudatusettepanekuid pole soovinud arvestada. Tundub, et teerull ruulib. Küsimus on vaid: kui kaua siis? Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu 262 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 25. juuni kell 16. Eelnõu 262 esimene lugemine on lõppenud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
