Riigikogu

» Stenogramm » Kolmapäev, 18. juuni 2008

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM

III ISTUNGJÄRK

Kolmapäev, 18. juuni 2008, kell 14:00

Toimetatud


	14:00 Istungi rakendamine
1.	14:11 Riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (273 SE) teise lugemise jätkamine
2.	14:43 Ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) kolmas lugemine
3.	14:53 Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE) kolmas lugemine
4.	14:54 Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (242 SE) kolmas lugemine
5.	14:56 Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduse eelnõu (233 SE) teine lugemine
6.	15:01 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest 2003. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (247 SE) teine lugemine
7.	15:05 Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise endise NSV Liidu territooriumil täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (230 SE) teine lugemine
8.	15:10 Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (258 SE) teine lugemine
9.	15:30 Alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE) teise lugemise jätkamine
10.	16:33 Ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu (246 SE ja 196 SE) teine lugemine
11.	17:00 Looduskaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (212 SE) teine lugemine
12.	17:08 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (225 SE) teine lugemine
13.	17:10 Keskkonnatasude seaduse §-de 16 ja 19 muutmise seaduse eelnõu (264 SE) teine lugemine
14.	17:12 Kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (238 SE) teine lugemine
15.	17:13 Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (239 SE) teine lugemine
16.	17:18 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (223 SE) teine lugemine
17.	17:20 Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse eelnõu (259 SE) teine lugemine
18.	17:23 Väärteomenetluse seadustiku, kohtute seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (260 SE) teine lugemine
19.	17:25 Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE) teine lugemine
20.	17:33 Elektroonilise side seaduse § 90 muutmise seaduse eelnõu (261 SE) teine lugemine
21.	18:09 Väärtpaberituru seaduse § 265¹ muutmise seaduse eelnõu (282 SE) teine lugemine
22.	18:12 Audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE) teine lugemine
23.	18:13 Kaitseväe korralduse seaduse eelnõu (202 SE) teine lugemine
24.	19:32 Kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (203 SE) teine lugemine
25.	19:44 Kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE) teine lugemine
26.	19:50 Ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (272 SE) teine lugemine
27.	20:18 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu (275 SE) teine lugemine
28.	20:21 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE) teine lugemine
29.	20:51 Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (235 SE) esimene lugemine
30.	21:04 Riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (221 SE) esimene lugemine
31.	21:56 Võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (262 SE) esimene lugemine
32.	22:15 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE) esimene lugemine
33.	22:45 Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (236 SE) esimene lugemine
34.	22:59 Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (237 SE) esimene lugemine
35.	23:23 Ravikindlustuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu (249 SE) esimene lugemine
36.	23:35 Tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu (250 SE) esimene lugemine
37.	23:49 Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE) esimene lugemine
38.	23:55 Meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (274 SE) esimene lugemine
39.	00:02 Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE) esimene lugemine

Üles / Tagasi



1. 15:30 Alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE) teise lugemise jätkamine

Aseesimees Kristiina Ojuland Võtame käsitlusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu, teise lugemise jätkamine. Ettekandjaks kutsun kõnetooli majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi.

Urmas Klaas Proua juhataja! Austatud kolleegid! Püüan anda teile ülevaate sellest, millist elu on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu 89 vahepeal elanud. Majanduskomisjonis oli kõnealuse seaduseelnõu arutelu teise lugemise jätkamiseks päevakorral k.a 10. juunil. Lisaks komisjoni liikmetele olid arutelule kutsutud Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup, sama ministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna alkoholi turukorralduse büroo juhataja Katrin Karolin ja õigusosakonna nõunik Geir Veski. Samuti osalesid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna kaubandustalituse juhataja Anne Laar ning Tallinna linna esindajana Tallinna Ettevõtlusameti hinna- ja tarbijakaitseteenistuse direktor Aave Jürgen. Meenutan teile, head kolleegid, et alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu menetlemine katkestati täiskogus k.a 27. veebruaril ning täna oleme teist lugemist jätkamas. Eelnõu kohta laekus muudatusettepanekuid Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, Riigikogu liikmelt Jüri Tammelt, lisaks majanduskomisjoni muudatusettepanekud. Komisjoni istungil olid välja jagatud ka Tallinna Linnavalitsuse ettepanekud, mis linnavalitsuse kirjaga olid meile saabunud. Kuna Tallinna linn on alkoholi jaemüügi korraldamisel endale pioneerirolli võtnud, siis ma tegin ettepaneku viia läbi hääletus, et juhul kui majanduskomisjon Tallinna Linnavalitsuse ettepanekuid toetab, vormistada need komisjoni ettepanekutena muudatusettepanekuteks. Komisjon toetas sellist mõttekäiku ja ettepanekut. Eelnõu algataja esindajana selgitas Põllumajandusministeeriumi asekantsler Andres Oopkaup meile veel kord, miks on seaduseelnõu edasine menetlemine vajalik, ning tõi välja neli punkti. Nimelt on kehtiva alkoholiseaduse järgi kontrollorganil kohustus konfiskeerida kaup igal juhul, ka siis, kui üksnes tarbijapakendi märgistus ei vasta nõuetele, kuigi kaup oma sisult on nõuetekohane ja toode oleks võimalik märgistusnõuetega vastavusse viia näiteks kleebise paigaldamisega või mõnel muul lihtsamal moel. Teiseks, alaealise poolt alkoholi valdamise või pärimisega seonduv. Seda punkti me oleme pikalt käsitlenud. Kolmandaks, puskariaparaadiga seonduv, mis teisel lugemisel veebruaris siin saalis samuti palju elevust tekitas. Neljandaks, järelevalveorganitele kontrollipaindlikumate ettekirjutuste tegemise võimaldamine. See oli lühike sissejuhatus asekantslerilt, kes eelnõu algatajat esindas. Muudatusettepanekutest pööras komisjon kõige enam tähelepanu – ma mõtlen, ajalises mõttes enim tähelepanu – Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekutele. Neid oli kokku kolm, aga nad on omavahel seotud ja tegelikult kokkuvõetavad, käsitletavad ühe muudatusettepanekuna. Nimelt tuleb selle muudatusettepaneku sisu välja Keskerakonna fraktsiooni ettepanekust nr 2, mis kõlab nõnda: "Paragrahvi 44 pealkiri muudetakse ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 ja need sõnastatakse järgmiselt: "§ 44. Nõuded alkohoolse joogi jaemüügil"; (2) Alkohoolsete jookide jaemüük on lubatud kaupluses, kus alkohoolsete jookide müügiks on ette nähtud eraldi ruum või kus alkohoolsed joogid ei ole ostjale üleandmiseks valmis pandud ja asuvad eraldi müügiletil, kus müüja on kohustatud ostjat teenindama. Nõuded ruumile ja alkohoolsete jookide paiknemisele kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega."" Lisaks siis veel ettepanek, et äsja etteloetud seadussäte jõustuks 1. jaanuaril 2009. Eesti Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekuid tutvustas komisjonile kolleeg Jaak Aab ning komisjoni liikmed esitasid küsimusi mõistete kohta. Kolleeg Jaak Aab selgitas, et mõistel "eraldi ruum" ei ole täpset tõlgendust ning nõuded ruumile – kas vaheseina, eraldi ruumi või muul moel eraldamine – sätestatakse majandusministri määrusega. Mõistega "ostjale üleandmiseks valmis pandud" on silmas peetud, et kaup asub müüja taga riiulil. Komisjoni liikmed küsisid, et kas siis ka n-ö kerged alkohoolsed joogid, ja vastus oli, et jah, sealhulgas ka kerged alkohoolsed joogid. Komisjoni liikmed tundsid huvi, kas on analüüsitud nimetatud muudatuse võimalikku mõju kaubandusettevõtetele, eelkõige väiksematele kauplustele, ning kas on ka konsulteeritud huvigruppidega, näiteks Eesti Kaupmeeste Liiduga. Samuti tunti huvi, kui suured on täiendavad investeeringud, mis seonduvad eraldi ruumi nõudega. Kolleeg Jaak Aab vastas, et uuringuid, kuidas muudatus mõjub kaubandustegevusega tegelevatele ettevõtetele, ei ole tehtud, samuti pole nimetatud ettepanekut arutatud huvigruppidega, sh Eesti Kaupmeeste Liiduga. Arvutusi nõude sisseviimiseks vajalike investeeringute kohta ei ole ka tehtud. Eelnõu algataja – Põllumajandusministeerium – ning ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nimetatud muudatusettepanekut ei toetanud, mida nad ka selgehäälselt välja ütlesid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja ütles, et selle ettepanekuga ei ole nende poole pöördutud, kuigi majandusminsiter peaks määrusega täpsemalt kehtestama need nõuded, millest eespool juttu oli. Lisaks sellele tõi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Anne Laar välja ka muudatusettepanekuga seotud ebakõlad. Nimelt on nõuete kehtestamisel tegemist tehnilise normiga, millest Eesti on kohustatud teavitama Euroopa Komisjoni ja esitama piirangu põhjenduse. Siseriiklikult takistab see norm kaupade vaba liikumist ja ettevõtjate vaba tegutsemist. Ning kuna Euroopa Komisjoni teavitamise protsess on aeglane, siis eelnõu menetlemine arvatavasti peatuks vähemalt pooleks aastaks. See oli siis Anne Laari seisukoht või informatsioon. Samuti ei ole selge, kas rakendatavad meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse printsiibiga põhiseaduse § 11 tähenduses, mistõttu mõistlik oleks veel kaaluda, kas on teisi võimalusi eesmärgi saavutamiseks, näiteks alaealiste alkoholitarbimise piiramiseks. Samuti selgitas Anne Laar, et kassasüsteemide muutmine nõuab suuri investeeringuid, ja muudatusettepaneku esimeses lõikes toodud nõude kehtestamisel peaksid kassaaparaadid olema ainult kaupluses. Ma toon välja ka selle mõttekäigu, mille Anne Laar esitas seoses Eesti Kaupmeeste Liiduga. Nimelt on kaupmeeste liidus samuti tõstatatud kerge alkoholi ja karastusjookide müügi eraldamise küsimus ning kaupmeeste liidu esindajad nõustuvad vajadusega eelmainitud tootegrupid müügisaalis eraldada. Oluline on ka see, et kohalikel omavalitsustel on samuti õigus selle müügi ruumilise korraldamise osas piiranguid kehtestada. Arutelu tulemusel leiti, et kui see muudatusettepanek jõustuks, siis väheneks esmatarbe- ja toidukaupade kättesaadavus maapiirkondades. Samuti ei peetud mõistlikuks jõustumise kuupäeva (1. jaanuar 2009), sest etteteatamise aeg on liiga lühike ning rakendamiseks vajalik ettevalmistusaeg ei ole reaalne. Nii et ei eelnõu algataja ega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei toetanud ettepanekut. Toimus hääletus ja juhtivkomisjon jättis selle muudatusettepaneku arvestamata. Ettepanek nr 2 oli laekunud meie kolleegilt Jüri Tammelt ja selles oli pakutud täiendada eelnõu § 4 lõppu uue lausega: "Piirangut ei kohaldata piiri- või tollikontrollitsoonis asuvatele kauplustele alkohoolse joogi jaemüügil Eestist lahkuvatele isikutele." See tähendab, et need kellaajalised piirangud ei rakendu kauplustele, mis töötavad lennujaamades, sadamates, piiri- või tollikontrollitsoonis, sest inimesed ei saa nende kaupadega enam sealt nii kergesti tagasi pöörduda. Juhtivkomisjon arvestas kolleeg Jüri Tamme ettepanekut sisuliselt. Komisjoni sõnastatud muudatusettepanek, mis on välja töötatud koos eelnõu algatajatega, kõlab selliselt: "Piirangut ei kohaldata rahvusvaheliseks liikluseks avatud lennujaama tollikontrollitsoonis ja rahvusvahelisi reise teostava vee- või õhusõiduki pardal". Selline sõnastus on erialaterminoloogiliselt täpsem ning reguleerimise alt jäävad välja vee- ja õhusõidukid, kes seilavad või lendavad kes teab millistes õhuruumides, ja kes teab, milline aeg seal täpselt kehtib. Nii et komisjon otsustas konsensuslikult muudatusettepanekut nr 2 toetada. Lisaks oli kõne all üks tehniline muudatus, terminoloogia täpsustamine, et vältida mõttekordust. See käib eelnõu § 6 kohta, kust jääksid välja sõnad "või hooldaja", sest eelöeldud sõnastuses on asja sisu juba paika pandud. Seda arvestas juhtivkomisjon samuti täielikult. Tallinna Ettevõtlusameti hinna- ja tarbijakaitseteenistuse direktori Aave Jürgeni tutvustatud linnavalitsuse ettepanekud olid kolleegidele samuti kenasti välja jagatud. Oma komisjoni istungi alguses olime otsustanud, et juhul kui need ettepanekud leiavad toetust, siis me sõnastame nad komisjoni muudatusettepanekutena. Aga kuna nad toetust ei leidnud, siis ma neid siin pikemalt lahti rääkima ei hakka. Komisjon ei ole neid muudatusettepanekutena teie ette toonud. Selle päevakorrapunkti lõpus tegi komisjoni liige Toomas Tõniste ettepaneku saata Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu 89 Riigikogu täiskogule teise lugemise jätkamiseks k.a 17. juunil ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, on ettepanek viia kolmas lugemine läbi k.a 19. juunil ja eelnõu seadusena vastu võtta. Komisjoni liikmed toetasid seda ettepanekut – poolt 8, vastu 0, erapooletuid 2 – ja nii komisjon selle materjali siia ka tõi. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Suur tänu! Kolleegidel on küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Mai Treial.

Mai Treial Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonile on laekunud ka ühenduse Alkoholivaba Eesti ja Lastekaitse Liidu ettepanekud, kuidas alkoholiseaduse muutmisega võiks edasi minna?

Urmas Klaas Meile on laekunud sellel teemal õige mitmeid kirju. Konkreetselt ei julge ma teile peast öelda, kas ka nendelt organisatsioonidelt, aga meie komisjoni hea nõunik Piia Schults raputab pead. Ma usaldan teda, järelikult neid kirju meile laekunud ei ole.

Aseesimees Kristiina Ojuland Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaanus Marrandi.

Jaanus Marrandi Tänan! Lugupeetud ettekandja! Te olete ise sellise piirkonna saadik, kus kodune alkoholivalmistamine on üsna levinud. Eriti kui silmas pidada setude rahvatraditsioone, siis nende kuningriigi päevadelgi on hansade n-ö maitsmisvõistlus. On üsna karmilt öeldud, et puskariaparaadi omamine on keelatud ja need seadmed tuleks likvideerida. Kuidas hakkavad siis sellised hansavõistlused välja nägema ja kas korraldatakse mingisugune kontroll, kuidas meistrid on hansa valmistanud? Ilmselt tuleb teil kui majanduskomisjoni esimehel ja sealtkandi saadikul nendele küsimustele ka oma valimispiirkonnas vastuseid anda. Kuidas te siis hansa käsitlemist selgitate?

Urmas Klaas Aitäh, hea küsija! Meie anname vastuse teie esitatud küsimusele hääletusega Riigikogu täiskogus.

Aseesimees Kristiina Ojuland Küsimuseks saab sõna kolleeg Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi Aitäh! Austatud ettekandja! Kas komisjon on hinnanud selle ühtse üleriigilise kellaajapiirangu mõju alkoholi kättesaadavusele? Kui palju see kättesaadavust suurendab ja kui palju vähendab? Jutt on ju kolmandiku, jõukama kolmandiku Eesti puhul kättesaadavuse suurendamisest. Mis on komisjoni arutuste kohaselt selle piirangu resultaat?

Urmas Klaas Aitäh! Komisjoni istungil, mida ma praegu tutvustasin, 10. juunil 2008 me seda küsimust ei käsitlenud, sest selle teema me olime läbinud juba jaanuari- ja veebruarikuus teiseks lugemiseks valmistudes. Aga õige on see, et ka komisjonis kõlasid seisukohad ja info, et näiteks Tallinna linnas, kus praegu kehtivad alkoholi jaemüügil piirangud kella 20-st alates, on alkoholi läbimüük suurenenud, kange alkoholi läbimüük on suurenenud. Kolleeg Jaak Aab siin küll parandas ja ütles, et suurtes kaubanduskettides on jälle langenud, aga sellist kindlat ja vettpidavat statistikat meil kahjuks kasutada ei ole.

Aseesimees Kristiina Ojuland Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Mai Treial.

Mai Treial Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kahtlemata astub see seaduseelnõu alkoholipoliitikas tubli sammu edasi, kehtestades ühtse alkoholimüügipiirangu kellaaja kogu vabariigi ulatuses. Samas on üks tunnustatud vorme, kuidas alkoholi tarbimist vähendada, ka kaupluste küsimus. Mind pani imestama, et seda ei ole võimalik meil siin Eestis rakendada, et see ei ole kooskõlas Euroopa Liidu dokumentidega. Ma tean aga, et mitmes Euroopa Liidu riigis niisugust võimalust kasutatakse ja selline alkoholi kättesaadavuse piiramine on tõesti edukas olnud. Millele tuginevalt te siiski ei näe võimalust seda ettepanekut Eestis rakendada?

Urmas Klaas Ma arvan, et ma selgitasin piisavalt ammendavalt juba oma ettekandes, mida komisjoni liikmed arvasid ja mis seisukohad kõlasid. Ma võin teile öelda, et ka teie erakonna esimees kolleeg Jaanus Marrandi väljendas komisjoni sõnavõttudes õige mitmel korral seisukohta, et selline regulatsioon, iseäranis just väikestes maakauplustes, tähendaks esmatarbekaupade ja toiduainete raskemat kättesaadavust. Aga ta hääletas muidugi küll teistmoodi. Nii et sellised olid seisukohad komisjonis.

Aseesimees Kristiina Ojuland Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi Aitäh! Vastusest oma esimesele küsimusele sain ma teada, et kellaajaliste piirangute mõju tarbimisele ei ole tõestatud. Aga see, mida ma küsisin, oli hoopis üks teine asi. See oli küll sama asja kohta, aga ma tahtsin teada seda, kas komisjoni arvates, teie hinnangul toob Tallinna kellaajalise piirangu lõdvenemine Eestis kokku võttes kaasa alkoholi kättesaadavuse – ma rääkisin kättesaadavusest – suurenemise või vähenemise.

Urmas Klaas Aitäh! Ma võin öelda teile oma seisukoha, mida ma ka komisjonis väljendasin. Ma ütlesin seal, et minu hinnangul kavandatav meede ei too kaasa seda efekti, mida loodetakse, ehk siis alkoholi tarbimise vähendamist.

Aseesimees Kristiina Ojuland Küsimuseks saab sõna kolleeg Evelyn Sepp.

Evelyn Sepp Aitäh! Kahtlemata on kellaajalised müügipiirangud üks vahend paketist. Kuna te räägite siin pidevalt, et sellel ei ole mingit mõju, siis ma palun teil vastata – teil kindlasti on see analüüs põhjalikult tehtud –, mida te selle üldise väite all silmas peate. Kas seda, et üldine alkoholi läbimüük või tarbimine ei ole vähenenud, et tarbijaskond ei ole suurenenud või et ei ole mõju näiteks alkoholijoobe tõttu toime pandud kuritegudele. Viimase kohta ma võin öelda, et politseistatistika järgi on alkoholi pruukinud inimeste kuritegevus vähenenud, eriti teatud kellaaegadel, kui alkoholimüük on lõppenud. Tarbijaskonna kasvu suhtes ei oska öelda, võib-olla vähem inimesi tarbib rohkem. Äkki te põhjendate põhjalikult, millistele analüüsidele teie väited tuginevad.

Urmas Klaas Tänan teid! Ma arvan, et on ebaproportsionaalne väita, et ma väidan siin midagi pidevalt, seda esiteks. Teiseks, ma väljendan siin praegu komisjoni seisukohti ja tutvustan teile komisjonis toimunud arutelu. Kui te soovite saada minu isiklikku analüüsi nendes küsimustes, siis palun registreerige ennast kodanike vastuvõtule.

Aseesimees Kristiina Ojuland Läheme küsimustega edasi. Sõna saab kolleeg Eiki Nestor!

Eiki Nestor Kas munitsipaalpoes võiks olla alkoholimüük lubatud?

Urmas Klaas Ole hea, palun korda!

Aseesimees Kristiina Ojuland Palun mikrofon tagasi kolleeg Nestorile!

Eiki Nestor Kas munitsipaalpoes võiks olla alkoholimüük lubatud?

Urmas Klaas Korrektne oleks vastata, et majanduskomisjon oma 10. juuni koosolekul seda küsimust ei arutanud, ei jõudnud arutada, sest sellelaadseid ettepanekuid ei olnud veel laua peal.

Aseesimees Kristiina Ojuland Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Evelyn Sepp.

Evelyn Sepp Aitäh! Ma pean ütlema, et kodanik Klaas peaks kodanik Sepale peale maksma selle eest, et ta registreeriks ennast kodanik Klaasi kodanike vastuvõtule. Aga küsimus on selle kohta, et meie kodukorraseaduse muudatuste kohaselt on komisjon teatavasti eelnõu esindaja ja ta peab olema pädev andma vastuseid kõigile küsimustele, mitte piirduma ainult sellega, mida konkreetselt, kitsalt ühel hetkel komisjonis arutatakse. Ta on n-ö selle eelnõu esindaja Riigikogus, mitte komisjoni kitsa arutelu vahendaja. Võib-olla sa nüüd ikkagi parandad oma vigu ja tutvustad meile neid analüüse, mida komisjon on kindlasti teinud.

Urmas Klaas Ma väga tänan, proua Evelyn Sepp, et te siiski ei ole kaotanud oma vormi! Seda esiteks. Teiseks ütlen teile, et majanduskomisjonis ei esitanud ka teie fraktsioonikaaslased taotlusi algatada nendes küsimustes laiapõhjalisi analüüse. Oma ettepanekuid tehes olid neil olemas analüüsid, millest nad lähtusid. Te võite oma küsimustega nende poole pöörduda.

Aseesimees Kristiina Ojuland Küsimuseks saab sõna kolleeg Keit Pentus.

Keit Pentus Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Täna me arutame siin saalis kellaajalise alkoholimüügi reguleerimise õiguse äravõtmist kohalikelt omavalitsustelt. Mu küsimus haakub natuke kolleeg Eiki Nestori esitatud küsimusega. Kas selle parandusettepaneku esitajad on võtnud majanduskomisjonis kõneaineks ka järgmiseid ettepanekud, millised võiksid olla järgmised mõne kaubagrupi müügi kellaajalised piirangud või millised võiksid olla järgmised kohalikelt omavalitsustelt äravõetavad müügi reguleerimise õigused?

Urmas Klaas Suur tänu! Siiani ei ole selliseid ettepanekuid meile veel laekunud, nii et elame, näeme.

Aseesimees Kristiina Ojuland Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jaanus Marrandi.

Jaanus Marrandi Ma vormistan selle küsimusena, kuigi võiksin ka sõna võtta, kuna ettekandja nimetas minu nime. Aga ma esitan ikkagi küsimuse. Teatavasti vormistatakse arutelul seisukohad hääletuste teel. Tõepoolest, ma avaldasin arvamust, et väikeses maapoes on väga raske leida eraldi ruume alkoholi müügiks. Küll aga väljendus minu seisukoht hääletuses. Kuna te olete valinud nüüd selle tee, et rääkida mitmesugustest vestlustest, siis ma küsiksin teie käest, miks te ei ole toonud seda esile, miks osa teie erakonna – Reformierakonna – liikmeid hääletas nende ettepanekute poolt, mille vastu te siin praegu kangesti sõna võtate, ehk siis Keskerakonna esindaja ja Tallinna linnapea ettepanekute poolt alkoholi täiendavate piirangute kohta. Need hääletused olid ju ka komisjoni arutelul! Te ei ole edastanud komisjoni arutelu täielikult.

Urmas Klaas Tänan! Protokolli huvides te saite nüüd loomulikult ära fikseerida, kuidas te hääletasite. Mis puudutab Tallinna Linnavalitsuse esitatud ettepanekuid, siis ma alguses ütlesin: me otsustasime, et kui need hääletuse tulemusel kvalifitseeruvad komisjoni ettepanekuteks, siis me võtame nad arvesse ja vormistame ka sellistena. Kuna seda ei juhtunud, siis ma ei toonud siin ka välja kogu arutelu käiku.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleegid, kui teil ettekandjale rohkem küsimusi ei ole, siis täname ettekandjat ja võime avada läbirääkimised. Esimesena saab sõna kolleeg Ester Tuiksoo. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Ester Tuiksoo Austatud proua juhataja! Austatud kolleegid! Alkoholismi negatiivsed mõjud ja tagajärjed on üldteada kogu ühiskonnale. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni raporti järgi on alkohol kolmandal kohal põhiliste terviseriskide tekitajate hulgas. Eestis tarbitakse absoluutalkoholi ühe elaniku kohta ligi 13,1 liitrit aastas, mis on üks kõrgemaid näitajaid teiste riikidega võrreldes. Ei ole siis põhjust imestada, et Eesti meeste keskmine eluiga on üks lühemaid Euroopas. Ka alkoholi tarvitamine teismeliste noorte hulgas on viimastel aastatel kiire kasvu trendiga. Uuringute kohaselt on alkoholi proovinud ligi 60% 10–13-aastastest, 55% 14–15-aastastest on end juba vähemalt korra purju joonud, regulaarseid alkoholi tarvitajaid on 14–15-aastaste hulgas 52% ning 16–18-aastaste hulgas 69%. Jubedad arvud, eks ole! Enamik lapsi ei joo end purju mitte kangest alkoholist, vaid lahjadest alkohoolsetest jookidest, mida uuringute põhjal lapsed ise alkoholiks ei peagi. Sotsiaalministeerium on oma Interneti kodulehel sunnitud möönma, et alkoholi tarvitamine on Eestis omandanud enesehävitusliku iseloomu. Riigi tulu alkoholi aktsiisist on mitu korda väiksem sellest kahjust, mida põhjustavad alkoholiga seotud kuritegevus, inimvigastused, haigestumised jms. Kõige eeltoodu tõttu on avalikkus hakanud nõudma järjest kategoorilisemalt alkoholireklaami keelustamist ja teisi piiranguid, mis vähendaksid alkoholi kättesaadavust, eriti alaealistele. Eestimaa Rahvaliit on seisukohal, et alkohol ei ole tavaline tarbekaup ega toiduaine ning alkohoolsete jookide tarbimine ei ole inimestele eluliselt vajalik. Leiame, et mõistlik on rakendada kogu ühiskonna heaolu ja inimeste endi tervise kaitseks selliseid meetmeid, mis aitaksid piirata alkoholitarbimist. Seoses sellega toetab Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon põhimõtteliselt alkoholiseaduse muutmise seadusse sisseviidud sätteid, mille kohaselt on alkoholimüük lubatud ainult kella 10-st kuni 22-ni, samuti meetmeid alaealistel alkohoolsete jookide valdamise ja tarbimise keelu tagamiseks. Need on esimesed väiksed sammud ühtse riikliku alkoholipoliitika suunas ja nendes küsimustes enamiku erakondade vahel Riigikogus saavutatud üksmeelt tuleb tervitada. See annab lootust ka järgnevateks sammudeks, sest senini kahjuks efektiivset võitlust alkoholismi kui sotsiaalse pahe vastu ei ole Eestis riiklikul tasandil toimunud. Ametkondade tegevus selles küsimuses on valitsuse poolt sisuliselt koordineerimata. Sotsiaalminister on küll loonud ministeeriumidevahelise alkoholipoliitika kujundamise töörühma, mis on arutanud järelevalve tõhustamist, müügikohtade ja -aegade piiramist, reklaami keelustamist, efektiivsema maksupoliitika rakendamist, nõustamist, raviabi kättesaadavuse tagamist, kuid eriliste tulemusteta. Asjatu on ka lootus, et omavalitsused suudaksid igaüks omaette ainuüksi alkoholi müügipiirangutega mingit märkimisväärset edu saavutada. Senist kõrvaltvaataja positsiooni õigustatakse valitsuse tasandil Eesti liberaalse majandusmudeliga, kuid kahjuks on elu ja ka teiste riikide praktika näidanud, et pahedevastases võitluses, sh alkoholismi, narkomaania, ka suitsetamise vastu, ei ole liberaalsuse ja kõike lubava suhtumisega võimalik edu saavutada. Edu on saavutatud ainult rangete piiravate meetmetega ja reaalse vastutuse kohaldamisega rikkujate suhtes. See eeldab aga ühtse ja selge üleriigilise alkoholipoliitika kujundamist. Meil on eeskujusid leida maailmast ja teiste riikide praktikast, kus on palju mitmesuguseid meetmeid läbi proovitud, ja tulemused on teada, millised meetmed on tõhusad ja millistest suurt abi pole. Aeg on loobuda lausliberaalsest poliitikast alkoholismi ja ka teiste pahede suhtes ning asuda normaalse euroopaliku riigina kujundama ka meil ühtset alkoholipoliitikat, mis aitaks vähendada alkoholismist põhjustatud traagilisi tagajärgi ning suuri materiaalseid kahjusid kogu ühiskonnale. Tänan teid!

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh! Sõna saab kolleeg Toomas Tõniste.

Toomas Tõniste Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Selle eelnõu esialgne põhieesmärk oli paremini tagada alkohoolse joogi tarbimise keeldu. Öise alkoholi jaemüügi piirangu punkti eelnõu ei sisaldanud. Mul isiklikult on väga hea meel, et see üleriigiline kellaajaline jaemüügipiirang on seadusesse parandusettepanekuna sisse hääletatud. Nagu me näeme ka viimasest meediakajastusest, on see teema, mis pakub avalikkusele huvi ja kus tahetakse jõuda mingi otsuseni. Ideaalis ma küll näeksin Eestit võimalikult piirangutevaba riigina, kuid kahjuks teeb elu nendesse soovidesse korrektiive. Loodetavasti on enamik siin saalis viibijaid kursis liigse alkoholitarbimise negatiivsete tagajärgedega ja jõudnud arusaamale, et riik siin ainult pealtvaataja rollis olla ei saa. Enamik Eesti elanikke peab vajalikuks ühtse üleriigilise alkoholi jaemüügi piirangu kehtestamist. Analoogse eelnõu on algatanud ka majandusministeerium. Samasisulise ettepanekuga on valitsuse ja seadusandja poole pöördunud Kohalike Omavalitsuste Liit, Eesti Kaupmeeste Liit jne. Üldistatult julgen öelda, et meilt oodatakse populistliku sõnavahu ja poliitilise otsustusvõimetuse lõpetamist või siis mõne järjekordse kavala poliitilise kombinatsiooni asemel ühtset otsust. Kindlasti on ülim aeg taastada Eestis ettevõtlusele võrdsed konkurentsitingimused. Riigi ülesanne on luua tõhus, ühtne üleriigiline alkoholipoliitika. Tegemist on teemaga, kus igaüks on oma arust spetsialist ja teab parimat lahendust. Parim stiilinäide on siin meie 127 omavalitsuse nägemused efektiivsest alkoholi öise jaemüügi keelust. Praegu on olukord, kus väikese Eesti omavalitsustes on kümneid erinevaid jaemüügipiiranguid. Näiteks paljudes Tallinna ümbritsevates omavalitsustes lõpeb alkoholimüük kaks-kolm tundi hiljem kui Tallinnas. Tartumaa enamikus valdades alkoholi jaemüügi piirangud puuduvad, samas on aga Tartus piirang kella 2-st öösel 7-ni hommikul, Elvas kella 10-st õhtul 7-ni hommikul, Pärnus suvel kella 24-st kella 6-ni hommikul jne. See rida on lõputu – kui te hakkate sellega lähemalt tutvuma, siis te mingi hetk loobute. Te ei suuda kunagi endale selgeks teha, kus millised piirangud on, mis kellaajad parajasti kehtivad. Sellised erinevused meie väikeses riigis tekitavad kasu asemel ainult segadust, ebavõrdsust ning kahjuks on pahatihti ka üks joobes autojuhtimise põhjusi. On aeg lõpetada poliitiline otsustusvõimetus ja segadust tekitavate ning mõneti populistlike otsuste asemel astuda samm tervikliku alkoholipoliitika suunas. Isamaa ja Res Publica Liit toetab seda eelnõu. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Suur tänu! Järgnevalt kutsun kõnetooli kolleeg Jüri Tamme.

Jüri Tamm Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nagu te kõik teate, on alkohol saatnud ühiskonda aastatuhandeid ja paratamatult ei saa alkoholivastast võitlust võrrelda sõjaga, kus on algus, kus on lõpp, kus on võitja ja kus on kaotaja. Seepärast on see periood, mida me siin Riigikogus oleme üle elanud, need pool aastat, mille jooksul oleme läbi töötanud kõik need mõtted ja ettepanekud, teatud mõttes väga kasulik. Nagu te teate, ei juhtu head asjad siin maailmas ruttu. Mida me oleme siis selle poole aastaga saavutanud? Me saame väga hästi aru, et ühiskond toetab üleriigilist ühtset öise alkoholimüügi keeldu – seda näitavad kõik avaliku arvamuse uuringud. Riigikogu liikmed on nende aruteludega jõudnud võib-olla palju parema arusaamiseni riigi alkoholipoliitika praegusest olukorrast. On jõutud ka uute mõtete ja seisukohtadeni, ja nagu te nägite, mõningad neist toodi siia Riigikogu ette viimasel hetkel ehk juunikuu esimestel päevadel. Kolmas, mida me saavutanud oleme, on see, et valitsus on jõudnud seisukohale võtta alkoholitemaatika uuesti ja kiiresti arutelule. Me oleme saavutanud, et Sotsiaalministeerium on algatanud töörühma loomise, kus alkoholitemaatikat hakatakse käsitlema veel laiemas kontekstis. Ma usun kindlasti, et paljud asjad, mis siin saalis tegemata on jäänud, ning ka need arvamused ja head mõtted, mis on tulnud avalikkuse poolt, leiavad selles strateegias oma koha. Viimane ja mitte vähem oluline on see, et ka ettevõtlus on rahul öise müügi piiranguga, sest võrdse kohtlemise printsiip on Eestis alati au sees olnud ja miks seda ei peaks järgima nii ettevõtluskeskkonnas kui ka riigi tasandil. Otse loomulikult toetavad kõik need inimesed, kes meiega iga päev on suhelnud, seda lähenemisnurka, mida käesolev seadusmuudatus käsitleb, ehk näiteks olukorda, kus alaealistel lastel ei ole võimalik omada või vallata alkohoolset jooki. Nii et minu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna üleskutse on seda eelnõu toetada ja lahing sellega lõpetada. Aitäh teile!

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh! Sõna saab kolleeg Jürgen Ligi. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Jürgen Ligi Austatud Riigikogu! Ma olen tähelepanelikult jälginud, kuidas on võimalik saada põlevkivist alkoholi või vastupidi ja kuidas saab kahe nii erineva valdkonna poliitikat ühte patta panna. Analüüsi tulemusena olen tuvastanud, et saab küll. Poliittehnoloogiliselt saab ühte patta panna kõike. Aga sellele vaatamata jääb põlevkivi põlevkiviks, alkohol alkoholiks ja igale küsimusele tuleb anda eraldi vastus. Põlevkividebati puhul me ei saanudki teada – palun vaadake stenogrammist järele –, kuidas me saanuks rakendada ühe firma suhtes diskrimineerivat piirangut, kui me samadel tingimustel teistele firmadele kaevandmisloa andsime. Me ei saanudki seda teada! Ma jälgisin nende kurjade kriitikute kõnesid ja vastust sellele küsimusele ei olnud. Ometi tõsteti selle hääletuse järel üles alkoholiteema ja justkui kättemaksuks neile, kes teistpidi arvasid, kehtestatakse praegu üleriigilist ühtset müügikeeldu. Kõigepealt ütlen, et mina ei ole öise müügi piirangu vastane. Meil on liikmeid, kes on selle kategoorilised vastased. Mina ütlen, et ma pigem pooldan seda, ja ma osutan sellele, et ka mu oma erakonnakaaslastest omavalitsustegelased on neid piiranguid juba massiivselt kehtestanud. Eestis peaaegu ei leiagi enam valda, kus öösel alkoholi osta saaks. See on vastus ka nendele, kes käivad halamas alkoholi suurest kahjulikkusest inimkonnale. See ei ole see teema. Alkoholi kahjulikkus ja müügiajad – need ei ole praegu ühendatavad, praegu seda seost ei eksisteeri, sest Eestis juba kehtivad alkoholikeelud. Me ei saanud teada, kuidas on keelud mõjunud, kus nad on puudu ja kui suur kogus alkoholi üldse Eestis müüakse poodides hilisel või öisel ajal. Mina väidan, et me räägime mingisugusest kahest protsendist alkoholist, sest suurem osa alkoholist ostetakse muul ajal ja valdades ostu võimalused peaaegu et puuduvad. Nii et ärme sellest alkoholismivastasest retoorikast ennast liiga ka innustada laseme! Kuigi ka sellest võib rääkida, aga rääkige siis mingis muus seoses. Jüri ja Toomas ei olnud ainsad alkoholikaupmehed, kes seda piirangut siin täna tervitamas käisid. Kaupmehed on ka üldisemalt öelnud, et neile see piirang meeldib, ja ma ütlen ka põhjuse – see suurendab alkoholi kättesaadavust. Ühtne piirang suurendab alkoholi kättesaadavust. Inimesed teavad täpselt, millal poodi jõuda, see on üks asi, ja teine on see, et Tallinna jabur piirang kaob ära. Ma ütlen, et see on jabur piirang! Kella kaheksane piirang on jabur, kümnene on parem ja üheteistkümnene oleks päris paras. Aga ärme siis räägime, et nüüd me piirame alkoholi tarbimist. Ei, kättesaadavus paraneb, kolmandikule Eestile paraneb, ja jõukamale kolmandikule. Kindlasti on see eelnõu kasulik Keskerakonnale, kes saab enne kohalikke valimisi sellest jaburast Tallinna piirangust viisakalt väljuda. See ei ole siis enam rahva pahameele allikas ja jumal nendega, ma ei ole kade. Ma loodan, et nad kaotavad need valimised ka ilma selle jabura piiranguta. Kuid riigiehituslik probleem on ikka omavalitsused. No kas siis talvine Sillamäe ja suvine Pärnu vajavad tõesti ühtemoodi kella kümnest piirangut? Mina vana geograafina ütlen ausalt: mina ei tea. Mulle tundub, et see on küsitav, aga ma ei tea. Ma arvan, et nendes piirkondades on sellised demokraatlikult valitud inimesed, kes peaksid otsustama, kas Sillamäe tööline ja Pärnu suvitaja on ühtmoodi probleemid avalikule korrale ja öörahule. Mulle tundub, et paindlik lahendamine on mõeldav ja et meie valitus siin ei ole olnud demokraatlikum kui nende inimeste valitus seal. Nii et Reformierakonna üks kõige kindlam vastuväide sellele eelnõule tuleneb siiski kohalike omavalitsuste autonoomiast. Kohalike omavalitsuste üks kõige esmasemaid funktsioone on korraldada kohalikku kaubandust. Kui me võtame selle ära, mis teema on siis järgmine? Kas haridus? Kas lasteaiandus? Mis funktsioonid me veel ära võtame? Tõsi, Tallinnalt võtaks ära nii mõnegi funktsiooni, kui valimised lähevad jälle niimoodi metsa, aga demokraatia seisukohalt on see lihtsalt vale. See on jõhker sekkumine ja sellel põhjusel ei saa meist keegi hääletada selle piirangu poolt. Seda, kas müüki piirata või mitte – ma ütlen veel kord, needsamad omavalitsused on selle vastuse juba andnud. Sellepärast meil tervikuna mingil juhul sellise piirangu kui niisuguse vastu kindlasti üksmeelset vastuseisu ei ole – mõned on poolt, mõned on vastu ja ülejäänud räägivad hoopis teistest asjadest kui alkoholi kahjulikkusest, sest alkoholi kahjulikkuses meil kahtlust ei ole. Kui me meenutame siin oma öist istungit, siis mitte meie erakonna inimestel ei olnud keeled ja jalad pehmed, Riigikogul oli võimalus näidata oma alkoholipõlgust ja osa suutis seda, aga teised mitte. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Sõna saab kolleeg Jaanus Marrandi, koos kolmeminutise lisaajaga kokku kaheksa minutit.

Jaanus Marrandi Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma kindlasti ei oleks siia pulti tulnud, kui hea kolleeg rahanduskomisjoni esimees ei oleks oma sõnavõttu pidanud – aega on isegi vähe ja meil kõigil kiire. Aga see sõnavõtt osutus nii demagoogiliseks! Ja täpselt sama demagoogiline – ma kasutasin seda sõna meelega – on olnud ka Reformierakonna käitumine. Majanduskomisjoni esimees ei rääkinud siin, kuidas tegelikult toimus majanduskomisjonis diskussioon selle seaduse hääletamisel. Hea kolleeg rahanduskomisjoni esimees räägib siin põlevkivi ja alkoholi seostest. No tegelikult põlevkivist saab ju ehk ka alkoholi kätte, aga jutt jutuks. Hoopis keerulisem on aru saada näiteks Reformierakonna käitumisest majanduskomisjoni hääletusel. Ühest küljest justkui räägitakse liberaalsusest, vajadusest olla hästi liberaalne ja mitte mingisuguseid piiranguid mitte kuskil mitte kunagi teha. Aga ma toon teile siin näite, kuidas siis tegelikult hääletamine majanduskomisjonis toimus. Seda siin ei räägitud. Nimelt oli komisjonis üks kiri, Tallinna Linnavalitsuse kiri, kus oli terve hulk ettepanekuid. Tõsi, need ettepanekud olid ühest küljest kantud küll heast tahtest, aga teiselt poolt olid nad võib-olla suhteliselt ebaproportsionaalsed ja nendega oleks teatud piirangute suhtes tekkinud probleeme Euroopa Komisjonis. Näiteks üks ettepanek oli, ma loen selle teile ilusti ette, et lahja alkohol oleks villitud ainult pooleliitristesse pudelitesse ja mitte suurtesse pudelitesse. No oma uba võib selles ju olla. Aga mis te arvate, kes selle ettepaneku poolt hääletas? Selle ettepaneku poolt hääletasid reformierakondlased. Vaat aru saada niisugusest segadusest ühe alkoholipoliitika raames on veel keerulisem kui seosest põlevkivi ja alkoholi vahel! Ja see oli paraku tõsiasi. Nii et demagoogitseda võib siin ju igatmoodi ja selle peale on reformierakondlased muidugi meistrid. Kuidagi on see diskussioon alkoholi teemal läinud meil natukene väikeseks kätte. Väikeseks kätte kas või selle poolest, et eelkõneleja rääkis siin veinikaupmeestest, nimetades siin Toomast ja ...

Aseesimees Kristiina Ojuland Jüri.

Jaanus Marrandi ... Johni ja endist peaministrit. Vaadake, siin võib veel diskussiooni korraldada. Kui tahetakse olla väike – no jumala eest, oleme väikesed! Siis räägime ka veel sellest, et peaministrile meeldib A Le Coqi õlu ja Tartus piiranguid ei ole! Kas räägime siis ka sellest? See on demagoogiline, loomulikult on see demagoogiline, aga see demagoogia ei erine sellest demagoogiast, mille siin eelkõneleja välja tõi. Minu arvates ei ole mõtet niisugustes asjades sellist diskussiooni üles kiskuda. Kui ollakse kibestunud, ollakse sappi täis, tahetakse valada välja oma ebaõnnestumised, kui ollakse kogu aeg võitnud ja siis juhtub mõnes poliitikasfääris mingi ebaõnnestumine ning seda tahetakse siis siin kõnetoolist välja valada – no ei ole ilus, ei ole ilus, lugupeetud reformierakondlased! Mõelgem asjadele ikkagi positiivses võtmes ja mõelgem selle peale, et see alkoholipiirang on üsna mõistlik, hommikul kella 10-st võiks alustada ja õhtul kella 10-st lõpetada. (Naer.) Või vastupidi. Täpselt niisugusena on majanduskomisjonis ka Reformierakonna esindajad seda eelnõu menetlenud. Nii et olge head ja olge asjalikud selle asja juures, praegu te naersite iseenda üle. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleegid, katsume läbirääkimistel siiski eelnõu sisu juurde jääda ja vähem isiklikuks minna! Järgnevalt saab sõna kolleeg Raivo Järvi.

Raivo Järvi Suur tänu, hea juhataja, kes ohates minu nime välja kuulutas! Päev on meil tõepoolest pikk, seepärast katsun piirduda viie minutiga. Alustuseks meenutaksin oma n-ö telekarjääri, kui ma tegin ühe nüüd ka poliitikas oleva inimesega intervjuu Linda mäel. Ma küsisin tema käest, mis ta arvab sellest, mis seal üleval Toompeal toimub. Ta ütles üpriski lihtsalt: vaata, seal on väga erinevad inimesed, kellel on väga erinevad ambitsioonid, kõik taandub kahele mõttemallile – enda eest ja Eesti eest. On täiesti loomulik, et tuleb mõelda ka enda eest, kas see on siis erakondlik mõtlemine või on see mingi kildkondlik mõtlemine. Aga ma ei saa aru sellest, kui mõeldakse n-ö ainult enda peale. Tegelikult on ju meie ülesanne siin – ehkki jah, kiusatus on väga suur teenida plusspunkte elektoraadi ees ja teha müügipiirangute osas žest vanaprouadele või mingile teisele kildkonnale – ikkagi mõelda, kuidas funktsioneerib riik. On täiesti loogiline, et üks modernne riik tunnistab sellist asja, nagu seda on võimude lahusus. Võtkem näiteks selline kolle, nagu on Ida-Virumaa, kus on HIV-ga eriline olukord ja kus võib-olla tuleb teatud meetmed rakendada teatud asja jaoks. Siin on tehtud palju nalja. Oletagem näiteks, et ühes regioonis tekib mingi väga erilise spordivõistluse, näiteks mudamaadluse traditsioon ja sellele järgneb mingi ohjeldamatu alkoholitraditsioon. Ja siis öeldakse: me ei saa midagi teha, riik on kehtestanud normid ja laskem peol jätkuda! Ehk mida ma tahan öelda, on see, et jah, nagu teada, tahaksid nii Reformierakond kui loomulikult ka kõik teised erakonnad oma võimaluste piires saavutada Tallinna linnas võimu. Küllaltki tõenäoline on, et Keskerakond, toetudes oma postsovetlikule elektoraadile, võtab võimu ka järgmine kord – lihtsalt rahvastiku konfiguratsioon on pealinnas selline –, kuid selle nimel ei saa me hakata teenima plusspunkte oma sõprade ees, kes jääksid peale kella kaheksat õllest ilma. Mõelgem ikkagi suurtes kategooriates ja ma ütleksin, professionaalsetes kategooriates, mitte punktide teenimise kategooriates. Tänan!

Aseesimees Kristiina Ojuland Sõna saab kolleeg Lauri Luik.

Lauri Luik Austatud juhataja! Head kolleegid! Mulle kui spordisõbrale ja alkoholiga mitte väga suures igapäevases sõprussuhtes olevale noorele inimesele teeb alkohoolsete jookide lembus ja liigtarbimine tõsist muret. Kuid mulle valmistab muret ka käesolev seaduseelnõu, mille keskmes on kahjuks piirangud ja keelud. Teatavasti on keelatud viljad just magusad. Meie eesmärk peaks ometi olema vähendada alkoholi liigtarbimist ja üritada pigem teadvustada inimestele alkoholi liigtarbimisest tulenevaid ohte. Piirangutega paraku seda ei saavuta. Me teame seda tegelikult kõik väga hästi, miks me siis ometi mängime siin sellist populistlikku mängu? Me teame ka väga hästi, et piirangud mõjuvad meie taotletavale eesmärgile vähendada alkoholi liigtarbimist tegelikult hoopis vastupidi: inimesed hakkavad alkoholi koju varuma ja suureneb ka salaalkoholi levik. Salaalkohol muutub kättesaadavamaks. Mulle teeb eriti muret see, et salaalkohol muutub kättesaadavaks just nooremapoolsetele inimestele. Uskuge mind, salaalkoholi müüjad ei ole sugugi huvitatud inimese vanusest või tema tervisest. Seda me peaksime siinkohal meeles pidama. Teine tahk on kohalikud omavalitsused. Ma ei näe põhjust, miks me peaksime hakkama sekkuma kohalike omavalitsuste pärusmaal? Kas me tõepoolest ei usalda meie kohalikke omavalitsusi? Minu arvates on nad sellise tasandi küsimustega siiamaani üpris hästi hakkama saanud, mõned erandid võib-olla välja arvata. Lahendusena näen ma pigem seda, et me peaksime tegelema enam teavitustööga, peaksime suhtlema eelkõige noorte inimestega, kelle seas on alkoholi liigtarbimine tõsiselt suureks probleemiks kujunemas. Spordiinimesena soovitan ma loomulikult teil kõigil alkoholi pruukimise asemel hoopiski enam sporti teha ja unustame igasugused piirangud, sest need ei vii meid kuskile edasi. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Sõna saab kolleeg Evelyn Sepp.

Evelyn Sepp Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mida ma öelda tahan, on see: kuule, sina, kolleeg Raivo Järvi, kui sulle ei meeldi mõni Riigikogu liige ja mõni kolleeg ning tema arvamused või seisukohad, siis ütle, et need on valed ja halvad! Sellepärast, et sa seisad siin n-ö põhiseaduse pilsneri eest, et sa seisad siin A Le Coqi huvide eest, ei ole vaja hakata mõnitama valijaid! Kui sa räägid Eesti Keskerakonna valijatest, siis neid on juhtumisi 130 000. Ma ei tea, mitu erakonda siin saalis veel on, kellel neid niisama palju on. See on väga põhimõtteline küsimus, kuskilt maalt on piir ja valijad on see piir, keda siit saalist ei tohiks mõnitada! Kui me räägime võimude lahususest, siis see on väga asjakohane vaidlus. Aga ma küsin teisiti: miks meie riigis ei või siis olla ühtset alkoholipoliitikat, kui meil on ühtne maksupoliitika? See oleks ju väga tore, kui meil oleks Kapa-Kohila sotsiaalmaks, Karksi-Nuia alkoholiaktsiis, Narva linna kütuseaktsiis – mis selles siis halba on? Võib-olla see on siis ka väga vajalik. Meil on ju ometigi kohalike omavalitsuste autonoomia! Aga millegipärast ei ole te ka sellega rahul. Mis veel lõpetuseks? Ma tean, siit puldist on seda kordi ja kordi ja kordi korratud ja räägitud: ühtse alkoholipoliitika mõte on siiski see, et ühtse meetmete paketi kaudu mõjutada tarbimiskäitumist ja mõjutada seda vähenemise suunas. Kui keegi püüab esitada kellaajalisi müügipiiranguid ühe ja ainsa meetmena, mis meid katastroofist välja toob, siis nii see loomulikult ei ole. Ja kui majanduskomisjon oleks natukene vastutustundlikumalt viitsinud selle teemaga tegelda, kindlasti ka tema esimehe isikus, kelle panus sellesse menetlusse oleks võib-olla võinud olla suurem, siis meil võib-olla oleks natukene rohkem neid meetmeid ja me ei räägiks ainult kellaajalistest piirangutest. Me räägiksime just nimelt erinevatest müügitehnikatest, me räägiksime pakenditest, me räägiksime reklaamist, me räägiksime rehabilitatsioonist. Me ei räägiks ainult sellest, kuidas me peaksime hakkama mõjutama lapsi, et nad ei jõuaks alkoholi tarbimise või selle kogemuse süvenemise juurde. Aga lõppude lõpuks on ühel hetkel ka piir, et ainult rääkimisest ei piisa. Igal juhul kutsun ma kolleege üles toetama kellaajalist piirangut. See on kehv kompromiss – kella kümnene piirang –, aga see on parem kui mitte midagi. Ja ma loodan, et järgmine kord, kui siia saali jõuavad arutamiseks ka kõik muud meetmed, on siin rohkem selgrooga poliitikuid ja need meetmed saavad ainult sõnadest ka tegudeks. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Sõna saab kolleeg Mark Soosaar.

Mark Soosaar Armsad kolleegid! Meil on täna öösel arutada veel 30 punkti ja selle tõttu on minu jutt hästi lühike. Me oleme ju kõik andnud tõotuse jääda truuks Eesti Vabariigi põhiseadusele. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et Eesti riik on oma territooriumilt ühtne ja jagamatu. Selle tõttu teen ma ettepaneku lõpetada teine lugemine nüüd nii ruttu kui võimalik ning teise ja kolmanda lugemise vahel võiksime teha sellesse seadusesse sellise muudatuse, et kogu Eesti Vabariigi territooriumil peab alkohol olema hommikul kella 10-st kuni õhtul kella 10-ni kõigil kättesaadav. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleegid! Kui teil rohkem kõnesoove ei ole, siis ma sulgen läbirääkimised. Läbirääkimised on lõpetatud. Vaatame läbi ka eelnõu kohta laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1 on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Teise muudatusettepaneku on teinud kolleeg Jüri Tamm ja juhtivkomisjon on arvestanud seda sisuliselt. Kolmas ettepanek on tulnud majanduskomisjonilt, juhtivkomisjonina on nad seda arvestanud täielikult. Ka neljanda muudatusettepaneku on teinud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud ning eelnõu teine lugemine lõpetatud.

« Eelmine	Järgmine »

Üles / Tagasi