Riigikogu

» Stenogramm » Kolmapäev, 18. juuni 2008

XI RIIGIKOGU STENOGRAMM

III ISTUNGJÄRK

Kolmapäev, 18. juuni 2008, kell 14:00

Toimetatud


	14:00 Istungi rakendamine
1.	14:11 Riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (273 SE) teise lugemise jätkamine
2.	14:43 Ringhäälinguseaduse muutmise seaduse eelnõu (241 SE) kolmas lugemine
3.	14:53 Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE) kolmas lugemine
4.	14:54 Surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (242 SE) kolmas lugemine
5.	14:56 Austria Vabariigi, Belgia Kuningriigi, Hispaania Kuningriigi, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Madalmaade Kuningriigi, Prantsuse Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise eelkõige terrorismi-, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastases võitluses piiriülese koostöö tõhustamise lepinguga ühinemise seaduse eelnõu (233 SE) teine lugemine
6.	15:01 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest 2003. aasta protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (247 SE) teine lugemine
7.	15:05 Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelise endise NSV Liidu territooriumil täitunud kindlustusperioodide arvessevõtmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (230 SE) teine lugemine
8.	15:10 Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu (258 SE) teine lugemine
9.	15:30 Alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (89 SE) teise lugemise jätkamine
10.	16:33 Ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu (246 SE ja 196 SE) teine lugemine
11.	17:00 Looduskaitseseaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (212 SE) teine lugemine
12.	17:08 Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (225 SE) teine lugemine
13.	17:10 Keskkonnatasude seaduse §-de 16 ja 19 muutmise seaduse eelnõu (264 SE) teine lugemine
14.	17:12 Kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (238 SE) teine lugemine
15.	17:13 Karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (239 SE) teine lugemine
16.	17:18 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu (223 SE) teine lugemine
17.	17:20 Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse eelnõu (259 SE) teine lugemine
18.	17:23 Väärteomenetluse seadustiku, kohtute seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (260 SE) teine lugemine
19.	17:25 Lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE) teine lugemine
20.	17:33 Elektroonilise side seaduse § 90 muutmise seaduse eelnõu (261 SE) teine lugemine
21.	18:09 Väärtpaberituru seaduse § 265¹ muutmise seaduse eelnõu (282 SE) teine lugemine
22.	18:12 Audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (283 SE) teine lugemine
23.	18:13 Kaitseväe korralduse seaduse eelnõu (202 SE) teine lugemine
24.	19:32 Kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse, Vabariigi Valitsuse seaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (203 SE) teine lugemine
25.	19:44 Kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (219 SE) teine lugemine
26.	19:50 Ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu (272 SE) teine lugemine
27.	20:18 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu (275 SE) teine lugemine
28.	20:21 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu (280 SE) teine lugemine
29.	20:51 Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (235 SE) esimene lugemine
30.	21:04 Riikliku pensionikindlustuse seaduse, riiklike peretoetuste seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (221 SE) esimene lugemine
31.	21:56 Võrdse kohtlemise seaduse eelnõu (262 SE) esimene lugemine
32.	22:15 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (234 SE) esimene lugemine
33.	22:45 Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu (236 SE) esimene lugemine
34.	22:59 Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse muutmise seaduse eelnõu (237 SE) esimene lugemine
35.	23:23 Ravikindlustuse seaduse § 63 muutmise seaduse eelnõu (249 SE) esimene lugemine
36.	23:35 Tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu (250 SE) esimene lugemine
37.	23:49 Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE) esimene lugemine
38.	23:55 Meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (274 SE) esimene lugemine
39.	00:02 Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (267 SE) esimene lugemine

Üles / Tagasi



1. 16:33 Ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu (246 SE ja 196 SE) teine lugemine

Aseesimees Kristiina Ojuland Läheme edasi oma kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Tõnis Kõivu.

Tõnis Kõiv Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Teie ees on kahest eelnõust kokku pandud eelnõu ehk sotsiaalkomisjoni otsusega on liidetud Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu 246 ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu 196. Sellest viimasest ei olnud küll valitsuse eelnõule palju lisaks võtta, kuid kuna seaduseelnõus 196 on tehtud ettepanek muuta ravikindlustuse seaduse § 63 ja selles oli osa, mis kattus Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõuga, ning mõlemad olid sotsiaalkomisjoni menetluses, siis sotsiaalkomisjon tegigi ettepaneku need kaks eelnõu kokku panna. Nüüd põhilisest eelnõust 246, mis on ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu kahel koosolekul ja põhiliselt keskendusime oma arutelul muudatusettepanekute läbivaatamisele, ka läbihääletamisele ehk otsustamisele. Arutelu ülevaate ma teeksin selliselt, et räägin muudatusettepanekutest täpsemalt ja annan edasi nende muudatuste sisu. Kõigepealt juba mainitud esimene ettepanek, millega kaks eelnõu ühendatakse. Teine muudatusettepanek puudutab meditsiinilise abivahendi ja meditsiiniseadme mõistet. See parandus oli tegelikult juba varasema seadusega tehtud ehk tegemist oli tehnilise vajadusega seadust muuta. Sotsiaalkomisjon selle muudatuse tegi ja loomulikult oli ka selle poolt. Kolmanda muudatusettepaneku oli esitanud Rahvaliidu fraktsioon ja see puudutas ravikindlustuse seaduse neid norme, mis räägivad kindlustuskaitse peatumisest tudengitel akadeemilise puhkuse ajaks. Komisjon jõudis seisukohale, et need juhud, mis lubavad akadeemilist puhkust tingituna isiku haigusest või vigastusest ehk tervislikel põhjustel, kaitseväeteenistuse puhul või lapse hooldamiseks, on tegelikult teiste seadustega kaetud ehk vajadust ravikindlustuse seadust muuta ei ole. Komisjon pidas olemasolevaid reegleid täiesti sobivateks. Sellest tulenevalt jättis komisjon ka hääletamisel Rahvaliidu fraktsiooni tehtud ettepaneku arvestamata. Neljanda muudatusettepanekuga viiakse ravikindlustuse seaduse sõnastus kooskõlla avaliku teenistuse seadusega ehk sisuliselt võime ka seda pidada tehniliseks muudatuseks. Viies muudatusettepanek on samuti pigem tehniline, sest on mõistlikum, et sõnastus "seadusega pandud ülesannete täitmiseks kasutab haigekassa Eesti rahvastikuregistri andmeid" ei oleks mitte ravikindlustuse seaduses, vaid oleks Eesti Haigekassa seaduses. Kuues muudatusettepanek on seotud kaheksanda muudatusettepanekuga, millest ma räägin järgnevalt. Seitsmes muudatusettepanek puudutab tervishoiuteenuste piirhinnas sisalduvaid kulusid. Ettepaneku sisu on selles, et jätta seaduseelnõust 246 välja pakutud sõnastus "kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, hõlmab tervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind kõiki tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele" ja jätta kehtima praegu kehtiv sõnastus, kus on kirjas, et tervishoiuteenuste loetelus märgitud piirhind hõlmab kõiki tervisehoiuteenuse osutamiseks vajalikke kulusid, välja arvatud kulutused teadustegevusele ning õpilaste ja üliõpilaste koolitamisele. Teatavasti rahastatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 52 lõike 1 punkti 10 alusel riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi kaudu tervishoiuteenuse osutajate ehitiste kulum. Sellesama paragrahvi lõige 4 sätestab, et see kulum tasutakse riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel vastavalt ravikindlustuse seadusele. See leping on hetkel kooskõlastamisel ja saab varsti ka sõlmitud. On olemas üks sotsiaalministri määrus 2007. aastast, mis reguleerib kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise korda ja tervisehoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodikat. Selle määruse 7. peatükk kehtestab tervishoiuteenuse osutajatele teenuste osutamise eest makstava tasu arvutamise metoodika, mida rakendatakse teenuse piirhinna arvutamisel ja loomulikult ka piirhinna muutmisel. Piirhinna sees on muu hulgas ruumide kasutamise maht vastavalt teenuse osutamiseks keskmiselt kuluvale ajale. Ruumide kogukulu perioodis koosneb hoonete ja rajatiste kulumist, kommunaalkuludest, kinnistute, hoonete ja ruumidega seotud muudest kuludest ja ruumides paiknevate seadmete ja inventari kulumist. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud kulum on üks ruumide kogukulu komponente, mida kaetakse ka praegu kehtiva korra alusel riigieelarvest. Aga oluline on jälgida, et tervishoiuteenuse osutaja saaks kaetud kõik kulutused, mis on seotud tervishoiuteenuse osutamisega, et oleks selgus ja läbipaistvus. Kulum peab olema adekvaatne ehk arvestama tervishoiuteenuse osutaja ehitise tegelikku kulumit. Praegu kehtib selge põhimõte, et investeeringud haiglavõrgu arengukava haiglatesse tulevad vastavalt investeerimise kavale. Kulumikate tuleb küll eraldi ja see liidetakse tervishoiuteenuse hinda, aga see on ainult üks neljast kogukulu komponendist. Niisiis on praegune reeglistik täiesti piisav ja samamoodi võib jätkata, selle muutmise vajadust ei peaks olema. Sotsiaalkomisjon arvestas ettepanekut. Kaheksas muudatusettepanek puudutab ravikindlustuse seaduse § 36 muutmist, õigemini, järjekordselt on ettepanek, et see tekst, mis on praeguses seaduses olemas, jääks kehtima ja eelnõus pakutud § 36 "Ravi rahastamise lepingu sõlmimine" jäetaks välja. Kehtiv ravikindlustuse seaduse redaktsioon tagab ravi rahastamise lepingute sõlmimise, protsessi õiglase läbiviimise ja teenuste osutajatega lepingute sõlmimise lähtuvalt patsientide vajadusest. Haigekassa poolt patsiendile osutatud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel on selgelt oluline piirang – ravi rahastamise lepingu olemasolu tervishoiuteenuse osutajal. Olemasolevas seaduses on ka rohkem selgeid kriteeriume, mille alusel valikuid teha. Seadus peab tagama ravi rahastamise lepingu valikute tegemisel võrdsed võimalused ja kriteeriumid kõikidele tervishoiuteenuse pakkujatele ja kehtiva seaduse sõnastus seda ka võimaldab. Oluline on olemasoleva seaduse punkt, et haigekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepinguid kõigi tervishoiuteenuse osutajatega. Ka kohtus on leidnud tõestamist, et see on täiesti seaduspärane ega kahjusta kellegi õigusi. Seetõttu ei ole põhjust sellest võimalusest või lahendist loobuda. Nüüd tagasi kuuenda muudatusettepaneku juurde. Selle muudatuse põhjus ongi see, et kuna sotsiaalkomisjon toetas kaheksandat muudatusettepanekut ehk teksti väljajätmist, siis oli vaja teha muudatus nr 6, et regulatsioon, mis puudutab õigust saada mitterahalist kindlustushüvitist, oleks siiski seaduses olemas. Üheksas muudatusettepanek on tegelikult sõnastuse täpsustamine ehk sisuliselt tehniline muudatus. Kümnes muudatusettepanek on samuti sellest killast, et eelmise aasta 20. detsembril vastu võetud seaduses on see muudatus sisuliselt juba olemas ehk topelt ei ole põhjust teha. Seetõttu on komisjon heaks kiitnud ettepaneku see tekst välja jätta. Üheteistkümnes muudatus on samuti seotud kaheksanda muudatusega. Kaheteistkümnenda muudatusega täiendasime haigekassa seadust selle koha pealt, millised on need võimalused, et haigekassa nõukogu saaks otsuseid langetada (teatavasti me ju vähendasime seal kvoorumit). Seal on siis täpsustatud, milliste punktide arutelul peab otsuste vastuvõtmiseks kindlasti olema nõukogu esimehe nõusolek. Kolmeteistkümnes muudatus on jõustumise kohta. Kui me nüüd seaduse vastu võtame, siis osa seadusest peaks jõustuma 2008. aasta 1. septembril. See osa, mis puudutab haigekassa andmete vahetamist maksuametiga, milleks pidi kuluma aasta seaduse vastuvõtmisest, võiks vastavalt sotsiaalkomisjoni otsusele jõustuda 2009. aasta 1. augustil. Sotsiaalkomisjon otsustas teise lugemise lõpetada. See ongi ettekandjalt kõik. Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Suur tänu! Ettekandjale on ka küsimusi. Kõigepealt kolleeg Karel Rüütli.

Karel Rüütli Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab akadeemilisel puhkusel viibivaid üliõpilasi. Niipalju, kui mina olen aru saanud, akadeemilist puhkust üliõpilastele niisama ei anta, seda antakse väga konkreetsel eesmärgil. Väga paljud üliõpilased kasutavad akadeemilist puhkust selleks, et minna ennast näiteks välismaale täiendama. Paljud üliõpilased teevad sellel ajal uurimistööd, et mingi konkreetse teemaga süvitsi minna. Mulle jäi natuke arusaamatuks, mis põhjusel komisjon ei toeta akadeemilisel puhkusel viibivatele üliõpilastele ravikindlustuskaitse laiendamist? Siia juurde veel niipalju, et ka Eesti Üliõpilaskondade Liit on minu teada sellele tähelepanu juhtinud ja tahtnud seda laiendamist.

Tõnis Kõiv Aitäh küsimuse eest! Kui me seda ettepanekut sotsiaalkomisjonis arutasime, siis kõlasid seal pigem sellised põhjendused, et akadeemilist puhkust on sageli vaja võtta tervislikel põhjustel, et põhjuseks on tervis, et ei jõua õppida, on vaja tööd teha või siis lapse eest hoolt kanda või midagi selletaolist. Kõigi nende põhjenduste puhul, mis selle ettepaneku juures olid välja toodud, selgus kohapeal, et ravikindlustus on neil juhtudel juba kaetud teiste seadustega. Ehk siis ülikooliseaduse järgi on akadeemilise puhkuse saamiseks mitmesugused võimalused ja sealjuures on ravikindlustuse küsimus lahendatud.

Aseesimees Kristiina Ojuland Küsimuseks saab sõna kolleeg Mailis Reps.

Mailis Reps Aitäh! Mind sundis sõna võtma eelmine avaldus. Tõepoolest, üsna paljud üliõpilased meil kahjuks töötavad. Kui me võtame nüüd aastatepikkuse statistika, siis kõige sagedasem põhjus, miks võetakse akadeemiline puhkus, on lisaks sõjaväekohustusele ja lapsega kodus olemisele siiski välismaal õppimine, ja see protsent aina suureneb. Ma usun, et see probleem on tõusetunud valusalt just seoses nende välismaale läinud noorte inimestega, kes pöörduvad tagasi enne suvepuhkust. Neil jääb siis kaks-kolm kuud suvel katmata. Sügisest tulevad nad uuesti kooli.

Tõnis Kõiv Aitäh! Küsimust siin nagu ei kõlanudki. Nii et vastata on raske, kommenteerima ma ei hakka.

Aseesimees Kristiina Ojuland Kolleegid! Kui teil rohkem ettekandjale küsimusi ei ole, siis täname ettekandjat. On võimalik avada läbirääkimised. Kõigepealt saab sõna kolleeg Mai Treial. Kolm minutit lisaaega.

Mai Treial Austatud juhataja! Head kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon esitas ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu 246 juurde muudatusettepaneku täiendada eelnõu uue punktiga 3, muutes ülejäänud punktide numeratsiooni, ja sõnastada see järgmiselt: § 12 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Seda muudatust on vaja, sest praegu sätestab ravikindlustuse seaduse § 12 lõige 3, et kindlustuskaitse peatub akadeemilise puhkuse ajaks. Sotsiaalministrile on antud volitusnorm kehtestada määrusega tingimused, mille puhul kindlustuskaitse akadeemilise puhkuse ajaks ei peatu. Pärast peatumise lõppemist jätkub kindlustuskaitse ilma ooteajata. Sotsiaalministri 16. septembri 2002. aasta määrus nr 107 kehtestab, et kindlustuskaitse ei peatu akadeemilise puhkuse ajaks, kui akadeemiline puhkus on tingitud isiku haigusest või vigastusest. Ülikooliseaduse § 42 lõike 1 punkt 8 sätestab, et üliõpilasel on õigus saada kord igas kõrghariduse astmes ülikooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Ülikooliseaduse ja ravikindlustuse seaduse võrdlemisel on selge, et ravikindlustuse seaduse muutmisega kitsendatakse üliõpilaste õigusi. Lugupeetud kolleeg sotsiaalkomisjonist! Ettekannet tehes ei valgustanud sa täpselt põhjendusi, mis ma esitasin muudatusettepaneku puhul. Kahjuks rõhutati Riigikogu sotsiaalkomisjonile laekunud Eesti Haigekassa arvamuses, et sätte kehtetuks tunnistamine ei ole vajalik, sest sellised muudatusettepanekus viidatud akadeemilise puhkuse põhjused nagu kaitseväeteenistus ja lapse hooldamine kuni kolmeaastaseks saamiseni on ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 2 punktiga 3 sätestatu alusel tagatud. Samuti maksab riik nimetatud isikute eest sotsiaalmaksu seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 ettenähtud alustel ja üliõpilastele tervislikel põhjustel antud akadeemilise puhkuse ajaks kindlustuskaitse säilitamine on vajalik ja põhjendatud. Ka Vabariigi Valitsuse esindaja ei pidanud seaduse muutmist vajalikuks ja Rahvaliidu fraktsiooni tehtud muudatusettepanekut toetasin komisjoni istungil ainult mina. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ei ole kahjuks võimalik muudatusettepanekut täna ka täiskogus hääletada. Kas võib nüüd öelda, et ring sai täis? Oli üks opositsionääri ettepanek ja kõik. Aga tehkem siiski üks tagasivaade veendumaks, et see polnud ainult pinnavirvendus, hetkeline mõttevälgatus, mis kohe mittevajalikuna kustus. Nimelt korraldas Tartu Ülikooli üliõpilasesindus koostöös Riigikogu Kantseleiga 18. aprillil Riigikogu Valges saalis poliitikakonverentsi "Üliõpilaskond, surve ja vastutus seaduse ees". Üliõpilaste eneste sõnul käisid nad Riigikogus seaduseauke lappimas. Nad olid konverentsiks põhjalikult valmistunud, esitati konkreetseid muudatusettepanekuid sisaldavaid ettekandeid. Tartu Ülikooli üliõpilasesinduse avaliku poliitika spetsialist Ave Jalakas tõi oma ettekandes välja kaks üliõpilaste sotsiaalsete tagatistega seotud probleemi: doktorantide emapalk ja ravikindlustuse puudumine omal soovil akadeemilise puhkuse võtnud tudengitel. Välja pakuti ettepanekud seaduse muutmiseks. Konverentsil osales kuuest Riigikogus esindatud erakonnast viis, puudus Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja. Aruteludest ja sõnavõttudest võis välja lugeda, et ravikindlustuse seadust tuleb vastavalt üliõpilaste ettepanekule muuta. Nii tõstatasingi Riigikogu ees lahendamist vajava probleemi juba ravikindlustuse seaduse ja Eesti Haigekassa seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel. Uskusin, et üliõpilaste ettepanek leiab laialdast toetamist, vaatamata sellele, et esitajaks on Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Toetus heale ettepanekule jäi saamata. Head kolleegid! Nüüd tahangi küsida: miks te vaatate tudengite sotsiaalsest problemaatikast mööda? Tundub, et te ei ole vaevunud probleemi tõsidusse süvenemagi. Julgen väita, et noorte puhul, kes vajavad ravikindlustuskaitset, ei ole tegemist nn luuseritega. Kutsun üles teid kõiki, kuid eeskätt valitsuskoalitsiooni leidma mõistlikke lahendusi omal soovil akadeemilise puhkuse võtnud tudengite ravikindlustuseks! Aitäh!

Aseesimees Kristiina Ojuland Aitäh! Kolleegid, kui teil rohkem kõnesoove ei ole, siis sulgeme läbirääkimised ja asume läbi vaatama muudatusettepanekuid. Eelnõu kohta on laekunud terve hulk muudatusettepanekuid. Esimene on tulnud sotsiaalkomisjonist, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Teine muudatusettepanek on samuti sotsiaalkomisjoni tehtud ja juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Kolmas muudatusettepanek on tulnud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Neljas, viies ja kuues muudatusettepanek on sotsiaalkomisjonilt ja juhtivkomisjon on neid täielikult arvestatud. Seitsmenda muudatusettepaneku on teinud Riigikogu liige Tõnis Kõiv ja juhtivkomisjon on ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Toomas Varek Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seitsmendat muudatusettepanekut hääletada.

Aseesimees Kristiina Ojuland Lugupeetud kolleegid! Kuna Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada, siis alustame hääletuse ettevalmistamist. Lugupeetud kolleegid, panen Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekul hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille autor on Riigikogu liige Tõnis Kõiv. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 7 on leidnud toetust. Ettepanekud 8, 9, 10, 11, 12 ja 13 on sotsiaalkomisjonilt, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Kolleegid, me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud, mis eelnõu kohta on laekunud, ja sellega saame lugeda teise lugemise lõpetatuks. Palun vaiksemalt, kolleegid!

« Eelmine	Järgmine »

Üles / Tagasi