|
|
» Stenogramm » Teisipäev, 10. juuni 2008
Stenogramm » Teisipäev, 10. juuni 2008
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| III ISTUNGJÄRK |
| Teisipäev, 10. juuni 2008, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
Toimetamata
|
|
| |
|
1.
12:37 Riigikogu otsuse "Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015 heakskiitmine" eelnõu (263 OE) esimene lugemine
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Läheme edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015 heakskiitmine" eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liige kolleeg Ken-Marti Vaher.
|
|
Ken-Marti Vaher
Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Te saate suurepäraselt aru, et tegemist on ühe päevakorrapunktiga, mitte kahe erineva päevakorrapunktiga. See on tõenäoliselt üks väike nüanss, mis meie kodukorra seaduses vajab pisut redigeerimist. Me räägime samast teemast, millele oli fokuseeritud ka siseministri poliitiline avaldus, eelkõige lähtudes põhimõttest, et siseminister oli see poliitilist vastutust kandev ametiisik, kes juhtis otsuse "Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015" eelnõu ettevalmistamist.
Sissejuhatuseks on võimalus avaldada ainult heameelt, et me käime juba sissetallatud rada. Nii nagu aastal 2003 algatasid kõik toona Riigikogus olnud fraktsioonid kriminaalpoliitika arengusuundade dokumendi aastani 2010, nii algatavad täna kõik Riigikogu fraktsioonid otsuse "Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015" eelnõu.
Ma tahaksin kõigepealt vastata mõnele retoorilisele küsimusele. Kõigepealt, miks meil on sellist dokumenti vaja? Ma arvan, et eelkõige kahel põhjusel. Esiteks seab see ühtse raamistiku meie riigi turvalisuspoliitikale, eelkõige nendele valdkondadele, mida juhib Siseministeerium, mis kuuluvad Siseministeeriumi valdkonda ja pädevusse, aga mitte ainult. Selle dokumendiga on puutumus ka teistel ministeeriumidel, näiteks Justiitsministeeriumil, Sotsiaalministeeriumil ja muudel. Teiseks toob see peale ühtse raamistiku kindlasti maksumaksja jaoks selguse, kuidas ja milliste eesmärkide, suundade ja visiooni elluviimiseks kulutatakse igal aastal riigieelarvega Siseministeeriumi ja ka teiste ministeeriumide valdkondadesse eraldatavat raha. Ehk siis maksumaksja jaoks muutub selgemaks tema poolt riigile makstavate maksude kasutamine ja riigieelarvega eraldatava ressursi kasutus.
Milline on siis erinevus Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade ja kriminaalpoliitika arengusuundade vahel? Väga lihtsalt öeldes seisneb see selles, et kui kriminaalpoliitika arengusuunad keskenduvad peamiselt süütegude ennetamisele, süütegude tagajärgedega tegelemisele, siis käesolev dokument – turvalisuspoliitika põhisuunad – on laiem ja puudutab avalikku korda tervikuna, ähvardavaid ohte, samuti nende ohtude kõrvaldamist, mitmesuguste tegevuskavade, arengukavade väljatöötamist ja sammude astumist, kuidas neid avalikku korda ähvardavaid ohte nii ennetada kui ka nendele reageerida, kui need ohud on saanud teoks. Ma olen nõus nende kolleegidega, kes tõenäoliselt aruteludel fraktsioonides väljendasid seisukohta, et turvalisuspoliitika põhisuundade dokument võiks olla võib-olla täpsem, võib-olla konkreetsem, sisaldada vähem sõnu "tõhustada", "suurendada" jne. Samas on, esiteks, väga hea meel, et me oleme aastal 2008 lõpuks saanud dokumendi, millele me loodetavasti saame täna ka seadusandja heakskiidu, kus see ühtne raamistik seatakse. Teiseks, ka algatajatel, ei poliitilistel algatajatel ega selle dokumendi ettevalmistajatel ei olnud lihtne sõnadesse vormida neid samme, mille kõige täpsem sisustamine ei toimu selles raamdokumendis, vaid Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade alusel sügisel koostatavas siseturvalisuse arengukava dokumendis. Ma eeldan, et seal on kirja pandud väga täpsed mõõdikud, väga täpsed rahalised ressursid, mis nähakse ette ajalises jadas juba aastaks 2009, aastaks 2010 jne. Ehk siis tänane dokument, mis on teie ees, peabki olemuslikult olema üldisem, andma üldised terviksuunad kuni aastani 2015. Ressursilise ja ajalise jaotuse peaks nägema ette siseturvalisuse arengukava, mille arutelus – ma pean seda ühemõtteliselt selgeks – on oma roll kindlasti ka parlamendil, Riigikogu õiguskomisjonil ja võib-olla veel mõnel komisjonil, kui seda peab oluliseks Vabariigi Valitsuse esindaja. Sissejuhatavalt niipalju üldistest põhimõtetest.
Nüüd täpsemalt sellest, mida see dokument endas sisaldab ja mida ta käsitleb. Turvalisuspoliitika visioon on siin sisuliselt ära toodud kolme kriteeriumi kaudu. See, et Eesti oleks 2015. aastaks turvaline ühiskond, väljendub, esiteks, ohutuma elukeskkonna kaudu, teiseks, igaühe turvatunde suurenemise kaudu ja, kolmandaks, hukkunute ja tervisekahjustusi saanute arvu vähenemise kaudu. Turvalisuspoliitika näeb ette kokku kaheksa suunda, mis on võetud kokku järgmiste sõnadega: 1) turvalisustunne, 2) ohutum liiklus, 3) tuleohutum elukeskkond, 4) kaitstum vara, 5) vähem õnnetusi, 6) turvalisem riik, 7) kiirem abi ja 8) tõhusam turvalisuspoliitika. Nende suundade elluviimiseks on turvalisuspoliitika põhisuundades ette nähtud 19 eesmärki, mis on sõnastatud mõjueesmärkidena. Mõjueesmärk tähendab, et nende eesmärkide saavutamine peab avaldama ühiskonnas või konkreetses keskkonnas, millele see eesmärk on suunatud, ka reaalset mõju. Ma peatuksin põgusalt mõnedel nendest eesmärkidest, tuues välja teatud rõhuasetusi.
Esimene eesmärk suuna "Turvalisem tunne" all on vähendada elanikkonna hirmu sattuda avalikus kohas rünnaku ohvriks. Kui 2006. aasta avaliku arvamuse uuringu tulemused näitavad, et 42% inimesi tunneb ennast endiselt ohustatuna tänavakuritegevuses, siis see on Eesti ühiskonnas teema, mis väärib kindlasti eraldi eesmärgistamist ja ka selleks ettenähtud samme. Sammudena on välja toodud politsei kui üldkorrakaitseorgani nähtavuse suurendamine ja samuti elanike teavitamine. Eraldi peaks rõhutama analüüsipõhist patrullitööd, mis tähendab taktikalistel, kriitilistel aegadel politseitoimkondade optimaalset paigutust. See tähendab kindlasti nende paikkondade ja kohtade, kus inimestel on suurem oht ja suurem risk sattuda rünnakute ohvriteks, pidevat analüüsi. Neid paikkondi on Eestis ja Tallinnas, eelkõige Tallinnas, pealinnas, päris mitmeid. Analüüsitöö, igapäevase patrullitöö sisseseadmise olulisus sellel eesmärgil on kindlasti tähtis. Lisaks koostöövõrgustike sisseseadmine kohaliku omavalitsuse tasandil, mis puudutab eelkõige riskirühmi. Riskirühmadena me võime välja tuua pikaajalisi töötuid, alkoholi kuritarvitajaid, vägivallatsejaid ja probleemse käitumisega noori.
Teine eesmärk on isikuvastaste kuritegude arvu vähenemine, milleks on ette nähtud ellu viia mitmesuguseid teavitamiskampaaniaid, samuti suurendada toetust sotsiaalprogramme pakkuvatele mittetulundusühingutele. Ehk siin on väga selge kuriteoennetusliku töö tähtsustamine. Kolmandaks, tõhusam lõimumisalane tegevus.
Neljas eesmärk, mida ka siseminister oma poliitilises avalduses puudutas ja mida mitmed küsimused puudutasid, on liiklusõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu, samuti liiklusõnnetustega kaasnevate varaliste kahjude vähendamine. 2005. aastaga võrreldes kasvas Eestis 2006. aastal päris oluliselt inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv, samuti vigastatute arv. Tänaseks me oleme kuulnud selle aasta esmaseid statistikaülevaateid, kus need arvud on õnnelikult vähenemas. Me loodame, et see suundumus jääb kestvaks. Üldiselt on sel statistikal olnud Eestis pigem tsükliline areng ehk siis kord tõus, kord langus. On kindel, et säärase ühtset strateegiat ja visiooni ettenägeva turvalisuspoliitika põhisuund võiks olla, et kõikide selliste kahjude ja ka hukkunute, vigastatute arvu vähenemine peaks saama regulaarseks. Mida siis politsei peaks tegema selleks, et liiklusõnnetuses hukkunute ja vigastatute arvu vähendada? Kindlasti tuleks ette näha mitmesuguste tehniliste seadmetega ehk siis kiirusmõõteseadmete ja tõenduslike alkomeetritega varustamine. Lisaks automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemide rakendamine, aga ka isikustatud kindlustusmakse määramise süsteemi sisseseadmine.
Viienda eesmärgina on ära toodud liikluskultuuri paranemine, mis peamiselt tähendab hoiakuid ja väärtusi, mida meie erinevad ühiskondlikud grupid jagavad. See tähendab liikluskultuuri osas kindlasti teavitustöö süsteemsust, aga ka kodanike suuremat kaasamist liiklusohutuse tagamisse. Selle all võib konkreetse sammuna nimetada liiklusliini, väga mitmes Euroopa riigis levinud liiklusliini sisseseadmist ja kogu ühiskonna igakülgset teavitamist selle olemasolust.
Kuues eesmärk räägib meile tuleõnnetustest ning puudutab jällegi hukkunuid ja vigastatuid. Eesmärgi täpsema sõnastusena võiks välja tuua eelkõige tuleõnnetustes hukkunute ja vigastatute arvu vähendamise, samuti tuleõnnetustega kaasnevate varaliste kahjude suuruse vähenemise. Aastatel 2003–2006 on Eestis toimunud keskmiselt igal aastal 12 000 tulekahju. Nendes tulekahjudes hukkub umbes sama palju inimesi kui liiklusõnnetustes, keskmiselt 140 inimest, vigastada saab 120 inimest. Me oleme Euroopas Suurbritannia järel tuleõnnetuste toimumise suhtarvu poolest teisel kohal. Ja see ei puuduta mitte ainult Euroopat, vaid kogu maailma. Tuleõnnetuste tagajärjel hukkub Eestis suhtarvult kõige rohkem inimesi, võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Selleks, et nende hukkunute ja vigastatute arvu ja ka tuleõnnetustega kaasnevaid varalisi kahjusid vähendada, nähakse ette muuta autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur aastast 2009 kohustuslikuks. Soomes ja Rootsis on see samm toonud kaasa märgatavaid tulemusi. Samuti muudetakse kohustuslikuks tulekustuti olemasolu eluruumides. Tulekustuti on mitmetes teistes Ida-Euroopa riikides muudetud kohustuslikuks, olgu siin välja toodud kas või Sloveenia või Tšehhi. Suurendatakse sotsiaaltöötajate tuleohutusalast teadlikkust.
Seitsmenda eesmärgina on välja toodud elanike muutmine teadlikumaks õigest käitumisest tuleõnnetuste korral. Siin võiks nimetada eelkõige vabatahtlike kaasamist, samuti avalikkuse teavitamist küttekollete ja lahtise tule ohutusest ning sellest, kuidas rakendada tulekaitsevahendeid.
Kaheksas eesmärk, varavastaste kuritegude arvu vähenemine ja erilise tähelepanu pööramine just alaealiste toimepandud varavastaste süütegude ennetamisele. Selle eesmärgi saavutamisse annab loodetavasti järgmisel nädalal ka Riigikogu oma väikse panuse seadusandliku muudatusena, mis puudutab just süstemaatilisi varavastaseid süütegusid. Lisaks tuuakse siin arengu põhisuundade paberis järgmiste sammudena esile just politsei võimekus selgitada välja varastatud asjadega kauplejaid, samuti kuritegelikult saadud vara realiseerimise ja sellest saadava kriminaaltulu saamise raskendamine ning lastevanemate teadlikkuse suurendamine.
Eraldi rõhutaksin omalt poolt üheksandat eesmärki, mis räägib kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimisest. Esimese konkreetse sammuna antakse siin suunis arendada politseis välja kriminaaltulu tuvastamise võimekus. Tänaseks on kriminaalpolitseis juba loodud üksus kriminaaltulu tuvastamiseks. Kindlasti aga vajab see üksus nii koolitust, teadmisi, täiendavaid ressursse kui ka lisanduvat inimressurssi. Toon näiteks Saksamaa eeskuju, kus vastavate üksuste loomine politseiasutustes, aga ka prokuratuuri spetsialiseerumine nimetatud valdkonnale on andnud väga olulisi tulemusi just nimelt n-ö valgekraelises kuritegevuses, räägime siin siis kas või rahapesust, räägime korruptsioonikuritegudest või narkokuritegudest.
Kümnenda eesmärgina suureneb elanike teadlikkus oma vara kaitsmise võimalustest. Selleks laiendatakse kogukonnakeskset ennetustööd ning teavitatakse elanikkonda võimalikest riskidest ja kuritegevuse suundumustest.
Järgmise eesmärgi puhul räägime jällegi hukkunutest ja vigastatutest, seekord erinevates õnnetustes hukkunutest ja vigastatutest. Igal aastal hukkub Eestis õnnetustes üle 60 inimese, vigastada saab aga pea kuus korda rohkem, üle 300 inimese, ja lisaks nendele on aastas ligikaudu 1100 rasket, sealhulgas 20 surmaga lõppenud tööõnnetust. Et seda hukkunute ja vigastatute arvu vähendada, luuakse õiguslik alus tuleohutuse järelevalve ametnike toiminguteks kõikide ohtude vähendamisel ja rakendatakse nn VHS- ehk varajase hoiatuse süsteemi hädaolukordade varajaseks avastamiseks ja elanikkonna varajaseks teavitamiseks loodud meetmetest ja vahenditest. Põhisuundade kehtimise ajal töötatakse välja ohtlike vedude seadus ja edendatakse koolides ohutusalaste teadmiste andmist.
Järgmine eesmärk on suurendada elanike teadlikkust õigest käitumisest õnnetuste korral, mis on selgelt seotud eelmise eesmärgiga. Selle eesmärgi rakendamiseks käivitatakse elanikke abistav ja juhendav Interneti-keskkond, samuti tõhustatakse elanikkonna kaitsealaseid tegevusi.
Lisaks võiksin eesmärkidena veel põgusalt välja tuua riigi võimekuse usaldusväärselt tuvastada Eestis viibivaid isikuid. Teatavasti on 2009. aasta 28. juuniks Eestis kohustuslik rakendada reisidokumendis sõrmejälgede digitaalseid andmeid ja astuda ka muid samme. On ette nähtud eesmärgid terroriaktide ennetamiseks, tõkestamiseks, elutähtsate valdkondade toimimiseks, samuti kiirema abi ja tõhusama turvalisuspoliitika elluviimiseks.
Lugupeetud Riigikogu! Ma loodan, et me võtame selle dokumendi vastu, ja tuleme uuesti parlamenti tagasi juba siis, kui me saame rääkida siseturvalisuse arengukavast ehk selle dokumendi täpsema rakendamise küsimustest. Aitäh!
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Üks hetk, ettekandja, võib-olla on teile küsimusi. Seda esiteks. Teiseks, ettekandjale informatsiooniks, et kuna siseminister palus, et ta soovib esineda poliitilise avaldusega, siis juhatus oli sunnitud seda kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt käsitlema eraldi päevakorrapunktina, ehkki need teemad üksteisega seonduvad. Küll aga ei võta see siseministrilt õigust ka praeguses päevakorrapunktis läbirääkimistel osaleda. Niisiis, kolleegid, kui teil on ettekandjale küsimusi, siis olge lahked! Ettekandjale küsimusi ei ole. Läheme järgmise ettekande juurde, milleks on õiguskomisjoni liikme kolleeg Toivo Tootseni ettekanne.
|
|
Toivo Tootsen
Proua juhataja! Head kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon arutas seda otsuse eelnõu oma 2. juuni istungil. Seal osales ka siseminister Jüri Pihl. Kuna nii siseministri poliitiline avaldus kui ka eelnõu esitajate esindaja kõne olid äärmiselt põhjalikud, ei ole mul vajadust enam turvalisuspoliitika põhisuundadel endil peatuda, küll aga peatun paaril asjaolul, mis komisjonis esile tõusid.
Härra siseminister rõhutas ka komisjonis, et turvalisuspoliitika põhisuunad ei kattu kriminaalpoliitika arengusuundadega. Selles eelnõus kirjeldatu on suunatud ennetavale tegevusele, mitte karistuspraktikale, ja oluline on, et turvalisuse tagamisse on kaasatud nii riigiasutused, õiguskaitseorganid, äriühingud kui ka kohalikud omavalitsused ja mittetulundusühingud. Meie komisjoni liikmetel oli küsimusi. Kolleeg Vaher soovis näiteks teada, kuidas hinnata selle dokumendi edu, mille peale minister Jüri Pihl sõnas, et mõõdetavatest näitajatest rääkides saab ju hinnata, kui palju on vigastatuid, surmajuhtumeid, kas on vähenenud liiklus‑ või tuleõnnetustest tekkinud kahjud, kui palju on olnud õnnetusi veekogudel jne, aga tunnetuslikumate näitajate põhjal saab teha uuringuid, kas hirmutunne, koolivägivald, loodusreostus jne on vähenenud. Kui need näitajad on endiselt kõrged, siis saab hinnata, kas politsei taktika on olnud õige või kas on tarvis seadusi täiendada. Kolleeg Rahumägi arvas, et turvalisuse mõõdikuks saab olla avaliku arvamuse uuring ning ametlik statistika ja et oleks mõistlik, kui minister oma iga-aastase ettekande käigus esitaks statistika koos kommentaaridega eelnõus välja toodud kriteeriumide järgi. Härra siseminister arvas selle peale, et ilmselt tuleks tõepoolest hakata igal aastal tegema rahulolu‑uuringuid, et näha, kas statistika ja rahulolu kattuvad.
Komisjon otsustas suunata eelnõu 263 Riigikogu täiskogu päevakorda lõpphääletusele teisipäeval, 10. juunil s.a ettepanekuga otsuse eelnõu toetada. Aitäh!
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Fraktsioonide esindajad! Kui te soovite pidada läbirääkimisi, siis olge lahked! Esimesena saab Reformierakonna fraktsiooni nimel sõna kolleeg Hanno Pevkur.
|
|
Hanno Pevkur
Austatud eesistuja! Head kolleegid! See eelnõu on üks märkimisväärne eelnõu. Kui te vaatate sellele eelnõule alla kirjutanute nimesid, siis näete, et selle eelnõu on menetlusse andnud kõik Riigikogus esindatud fraktsioonid, mis tähendab, et turvalisus on siiski veel eluvaldkond, mis, tundub, ületab erakondliku ilmavaate piirid, ja tundub, et kõik erakonnad Riigikogu saalis on huvitatud sellest, et Eesti riik oleks turvalisem.
Kui vaadata eelnõu sisupoolt, siis, loomulikult, ühed ütlevad, et tegemist on liiga üldsõnalise eelnõuga, teised ütlevad, et oleks pidanud veel üldsõnalisemalt kirjutama, et poleks vaja olnud nii täpselt kirjutada, kolmandad ütlevad, et oleks võinud palju pikemalt kirjutada, ja neljandad ütlevad, et turvalisusega seonduvat polegi vaja eraldi kirja panna. Kindlasti on igaühel oma mõtted ja õigus nii väita. Kuid mina väidan, et see eelnõu, mis siia saali on tulnud, on päris hea selleks, et siit edasi minna. See eelnõu annab muu seas väga tõhusa tõuke sellele, et me ikkagi võtaksime korrakaitseseaduse vastu. Eelnõus kasutatud mõisted on tihedalt seotud korrakaitseseaduse eelnõuga, mis parlamendis menetluses on.
See eelnõu vajab kindlasti igapäevast tööd ja iga-aastast tööd. See, et põhisuunad on kinnitatud 2015. aastani, ei tähenda seda, et 2015. aastani seda eelnõu, mille me eeldatavalt otsusena vastu võtame, ei peaks muutma. Turvalisuspoliitika põhisuundi peab muutma ja tulebki pidevalt muuta, sest need on ajas muutuvad nähtused. Ühe lihtsa näitena võib tuua selle, et kui punktis 21 räägitakse Eesti ühinemisest Euroopa Liidu ühtse viisainfosüsteemiga ja Schengeni II põlvkonna infosüsteemiga SIS II, siis on selge, et Eesti riik ei oota aastani 2015, et ühineda Schengeni infosüsteemiga, vaid see toimub oluliselt varem. Järelikult juba ainuüksi selle väikese nüansi koha pealt tuleb seda otsust muuta ja täiendada.
Reformierakonna fraktsioon kindlasti toetab turvalisuspoliitika põhisuundade vastuvõtmist ning ootab ministrilt sisukaid ettepanekuid selle dokumendi muutmise kohta järgmistel aastatel (eelkõige täiendamise kohta) ja sisukaid ettekandeid selle kohta, mis on juhtunud ja mis on tulevikus juhtumas. See eelnõu hakkabki mingil moel olema ministri tegevuse hindamise alustalaks. Nii et vaatame, kuidas turvalisuspoliitika põhisuunad elus tööle hakkavad ja millised järelmid sellest tulenevad. Võtame selle otsuse vastu ja hakkame tööle! Aitäh!
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Kalle Laanet.
|
|
Kalle Laanet
Austatud juhataja! Head kolleegid! Hea minister! See eelnõu näitab, et siseturvalisus on kõikide Eesti elanike ühine mure, see ületab parteipoliitika piirid. Kui me vaatame natukene ajalukku, siis 2006. aastal, me mäletame, loodi politsei nõukoja asemele sisejulgeoleku nõukoda. Sisejulgeoleku nõukoja nn esimeseks pääsukeseks oligi initsieerida üks selline laiapõhjaline dokument, tulla välja uue ideoloogiaga, et valmistada ette raamdokument, mis kõige laiapõhjalisemalt suudaks anda suunad siseturvalisusele.
Nagu me teame, siseturvalisuse valdkonnas vastuvõetud otsused on pika vinnaga, läheb aega, kuni nad hakkavad toimima ja tulemusi näitavad. Samamoodi on ka selle otsuse eelnõuga. Idee algatati 2006 ja nüüd on aasta 2008, sisuliselt möödus kaks aastat, enne kui see eelnõu jõudis Riigikokku. Väga positiivne on see, et ta on Riigikokku jõudnud, kõik saavad aru, et siseturvalisus on Eesti elanike jaoks ääretult tähtis.
Eesti Keskerakonna fraktsioon algatajana, küll opositsioonis olevana, on kirjutanud suisa esimesena sellele Riigikogu otsuse eelnõu paberile alla. Keskerakonna fraktsioon toetab seda otsust. Ma olen üsnagi veendunud, et see otsuse eelnõu võetakse vastu, ja soovin kõigile siin Riigikogus ja samamoodi kogu Eesti rahvale koostööd meie turvalisema tuleviku nimel. Aitäh!
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Aitäh! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Aleksei Lotman.
|
|
Aleksei Lotman
Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuna me kõik konsensusega selle eelnõu esitasime, siis on üsna loomulik, et ka rohelised seda eelnõu üldiselt toetavad. Ma ei hakka pikalt rääkima kõigest sellest, mille pärast me seda toetame. Juhin tähelepanu ainult kahele väiksemale, tegelikult mitte väiksemale, vaid üsna olulisele vajakajäämisele, mis kiirustamise tõttu sellest tähtsast ja muidu üldiselt õnnestunud dokumendist on välja jäänud.
Nimelt ei ole selles dokumendis meie arvates piisavalt jõuliselt esile toodud seost, mis on keskkonnariskidel ja inimeste üldisel turvatundel. Mitmesugused keskkonnakatastroofid on täiesti tõsine meie üldist turvalisust vähendav ja kohati ka halvav tegur.
Teine, mõnevõrra väiksem, aga samuti mitte tühine tähelepanek on see, et kuigi õigusega on selles turvalisuspoliitika dokumendis rõhutatud vajadust turvalise avaliku ruumi järele, on millegipärast unustatud, et märkimisväärne osa kuritegevusest ja vägivallast toimub kahjuks koduseinte vahel. See on asi, millele siiski tuleb tähelepanu pöörata.
Ma loodan, et kui me kuulame edaspidi selle dokumendi järgi esitatud aruandeid, siis ka need kaks asjaolu, vaatamata sellele, et selles dokumendis nad puuduvad, aruannetes siiski käsitlemist leiavad. Tänan teid tähelepanu eest!
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Suur tänu! Kui kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole, siis on läbirääkimised lõpetatud. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu täna otsusena vastu võtta, siis alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Lugupeetud kolleegid! Kuna otsus vajab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust, siis teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu liiget, puudub 23.
Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade aastani 2015 heakskiitmine" eelnõu 263. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt andis hääle 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
