|
|
» Stenogramm » Teisipäev, 10. juuni 2008
Stenogramm » Teisipäev, 10. juuni 2008
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| III ISTUNGJÄRK |
| Teisipäev, 10. juuni 2008, kell 10:00 |
|
|
Toimetatud
Toimetamata
|
|
| |
|
|
1.
12:03 Siseministri poliitiline avaldus
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Head kolleegid! Läheme edasi oma neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on siseministri poliitiline avaldus. Ma kutsun kõnetooli siseminister Jüri Pihli ja ministri ettekanne kestab kuni kümme minutit. Riigikogu liikmetel on võimalik esitada ettekandjale üks küsimus ning fraktsioonide esindajatel on võimalik avada hiljem läbirääkimised. Palun, lugupeetud siseminister!
|
|
Siseminister Jüri Pihl
Austatud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Turvalisus loob inimestele kvaliteetse elukeskkonna, majanduse stabiilsuse ja arengu eeldused. Turvaline ühiskond tähendab, et inimesed ja kogukonnad saavad üksteist usaldada. Ometi räsivad ühiskonda ootamatused õnnetuste näol, ühiskonna arenedes muutub kuritegevus ning kerkivad uued ohud. On tark endalt küsida, kuidas tegutseda, et võiksime end tunda turvaliselt. Juba Rousseau on öelnud, et hästi valitsetavas riigis ei karistata inimesi vähe mitte sellepärast, et seal antakse palju armu, vaid kuna seal on vähe kurjategijaid. Sageli arvatakse, et turvalisus tähendab karmi ja otsustavat riigipoolset tegutsemist kuritegevuse ohjeldamisel, kuid on suur vahe ühiskonnal, kus kehtib lihtsalt karm kord, ja ühiskonnal, mis on turvaline. Riigi sund on vajalik seaduste täitmise tagamiseks, kuid karmid jõuvõtted ei tekita turvatunnet, vaid hirmu. Totalitaarsetes riikides võib kuritegevuse tase olla madal, kuid inimestel puudub turvatunne. Eestil on minevikust selline kogemus olemas ja see peab välistama ka tulevikus niisugusele rajale sattumise.
Turvalisuspoliitika põhisuunad on kinnitanud, et tänases Eestis me ei loo politseiriiki, vaid turvalist õigusriiki. On oluline, et politseiriigiga ei aetaks sassi tugevat ja toimivat politseid ning teisi riigi turvalisust tagavaid struktuure. Demokraatlikus ühiskonnas on politsei tugevus selles, et ta tagab inimeste õigused ja vabadused, õiguskorra ning tugineb seadusele, koheldes igaüht õiglaselt. Selle juures peab aga riik olema efektiivne, otsustav ja vajaduse korral ka jõuline.
Siseturvalisuse valdkonda nähakse sageli vaid tagajärgedega tegelejana – tuleb tabada seadusrikkujad, selgitada välja kurjategijad, kustutada tulekahjud, koristada reostus. See paneb sageli arvama, et puudub võimalus neid protsesse mõjutada, et me ei saa midagi muuta, tulemused tulevad alles kauges tulevikus ning pole kindel, kas me üldse midagi saavutame. Ma mäletan, et asunud tööle siseministrina, kohtasin just seetõttu üleolevat skepsist, kui rääkisin, et elude säästmiseks tuleb liikluses järelevalvet tugevdada. Aga ärgem küsigem endalt, kas muudatused on võimalikud, vaid hoopis, kuidas me saame olukorda muuta!
Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad asetavadki rõhu põhjustega tegelemisele. Muudatuste võimalikkust tõendab liiklusolukorra mõjutamise näide. Aasta tagasi analüüsisime liiklussurmade põhjusi, mille tulemusena selgus, et liiklussurmade põhjustajad on peamiselt kiiruse ületamine, alkoholijoobes sõitmine ja turvavöö mittekasutamine. Otsustasime, et on vaja tegelda kõigi nimetatud probleemidega ja liiklusjärelevalvet tõhustada. Rõhuasetuste muutus on toonud märkimisväärseid tulemusi. Möödunud aasta esimese viie kuuga kaotas liikluses elu 73 inimest, sellel aastal aga oluliselt vähem – 45. Tänase seisuga on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes liikluses hukkunuid 33 inimest vähem.
Samamoodi on vähenenud tulesurmad. Eelmise aasta viie esimese kuu jooksul kaotas tulekahjus oma elu 65 inimest, tänavu 47. See tähendab 18 säästetud elu ning seda paljuski täna ennetustööle. Suitsuandurid on siin näidanud oma tähtsust. Ennetustöö tulesurmade ärahoidmiseks suitsuandurite abil on lihtne, mõistlik on seda võimalust veelgi rohkem kasutada. Saavutatu näitab, et me peame oma ressursid kontsentreerima õigetele valupunktidele, aga ka seda, et peame vaatama piiridest üle, tagajärgedega võitlemise asemel tegema ennetustööd. Kuritegusid ei panda toime ainult seetõttu, et politsei teeb tööd halvasti, ning majad ei põle seetõttu, et päästekomando ei asu kõrvaltänavas. Põhjused on mujal, meie tähelepanu peab olema suunatud neile.
Eesti turvalisuspoliitika põhisuundade loomine on just seetõttu väga oluline samm, et muuta inimeste, aga ka organisatsioonide hoiakuid. Nii nagu ohtude juured on eri tasanditel, peame ka tegutsema erinevalt. Liikluses on elude säilitamisel oluline roll tõhusal järelevalvel, kuid veelgi rohkem vajame solidaarset ja ohtusid ärahoidvat liikluskultuuri ning häid infrastruktuurilahendusi ohtude vähendamiseks teedel. Nii on elu säästmine liikluses Siseministeeriumi kõrval ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning kodanikuühiskonna kätes. Turvalisuspoliitika põhisuunad määratlevad juhtpõhimõtted, visiooni, suunad ja eesmärgid, millest lähtuvalt saame edaspidi oma tööd korraldada. Ohtude ennetamine, inimeste ulatuslik kaasamine ning suurenenud koostöö aitavad veelgi tõhusamalt täita meie peamist eesmärki – kaitsta inimeste elu ja tervist. Nii näiteks võimaldab liiklusohutusalane ennetustöö arendada liikluskultuuri ning seeläbi parandada olukorda liikluses, mis omakorda võimaldab meil kasutada politseiametnikke rohkem mujal. Ohtude ennetamine tähendab vähem õnnetusi, turvalisemat keskkonda, aga ka ressursside kokkuhoidu. Siseturvalisus on valdkond, mis nõuab palju, alates töötingimustest ja palkadest ning lõpetades erakorraliste kuludega. Peame teadma, milline on optimaalne ressursside hulk, mida vajame oma eesmärkide täitmiseks. Näiteks metsapõlengute korral peame tagama tulekahjude kiire likvideerimise. Üldjuhul on meil täna see võimekus olemas. Aga kui korraga põleb kaks, isegi kolm korda rohkem metsa? Seetõttu peame endalt küsima, kas meie siseturvalisus on saavutanud optimaalse taseme või oleme allpool vajalikku taset.
Turvalisuspoliitika põhisuundade selged eesmärgid ja konkreetsed tegevused on hea võimalus ressursse paremini planeerida ja kasutada, võimalus näha optimaalset taset ning selles suunas liikuda. Nii on Riigikogul, ministeeriumidel, aga ka kohalikel omavalitsustel lihtsam otsuseid vastu võtta, planeerida eelarvet, töökorraldust, personalipoliitikat või tegeleda seadusloomega. Nendel otsustel on suur mõju politseinikele, päästjatele, piirivalvuritele ja kõigile teistele riigiametnikele, kes iga päev oma tööd teevad. Ilma targa juhtimiseta ja logistikata pole võimalik tulemusi saavutada.
Turvalisuspoliitika põhisuundade puhul on oluline põhimõte, et nii nagu ma täna seisan siin teie ees, head Riigikogu liikmed, annab edaspidi siseminister parlamendi ees üks kord aastas ülevaate tehtust ja tulemustest. See tagab, et turvalisuspoliitika põhisuunad ei jää lihtsaks järjekordseks riiulidokumendiks. Meie töö edukust mõõdavad ärahoitud surmad liikluses, tulekahjudes, vähenenud mõrvade ja tapmiste hulk. Ka tööõnnetuses hukkunute ja uppunute arv peab vähenema. Samuti on üks tulemusi või, nagu öeldakse, mõõdupuid rahulolu-uuringute läbiviimine, mis aitab meil tulemusi hinnata ning edasisi tegevusi planeerida. Suurem rahuolu tähendab, et töö on tehtud hästi, riigiorganite usaldusväärsuse kasv näitab, et oleme teinud õigeid valikuid.
Viimane aasta on siseturvalisuse valdkonnas olnud väga kiirete muudatuste aeg. Schengeni õigusruumiga liitumine nõudis töömahukat ja kiiret tegutsemist nii Siseministeeriumilt kui ka teistelt siseturvalisuse eest vastutavatelt ametkondadelt, ka Riigikogult. Hea seadusloomealane koostöö Riigikogu ja Siseministeeriumi vahel on toonud mitmeid väärtuslikke arenguid siseturvalisuses. Eraldi tõstaksin esile Riigikogus käesoleval aastal vastuvõetud päästeteenistuse seadust, tänu millele on päästeteenistuses lõppenud ebaselguse periood. Iseäranis soovin konstruktiivse koostöö eest tänada Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni.
On äärmiselt hea meel, et Riigikogu kuus fraktsiooni on algatanud Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015. Sel kevadel kohtusime kõigi parlamendifraktsioonide liikmetega. Nendel kohtumistel tundsin positiivset ja osavõtlikku suhtumist. Konkreetsete muudatusettepanekute tulemuseks on visioon, mis keerab uue lehekülje siseturvalisuses kui olulises riiklikus valdkonnas.
Head Riigikogu liikmed! Tänan veel kord hea koostöö eest ning avaldan lootust, et te kiidate heaks Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015. Aitäh!
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Suur tänu! Kolleegidel on siseministrile ka küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Ain Seppik.
|
|
Ain Seppik
Aitäh, lugupeetud juhataja! Küsimusi muidugi on. Mulle oli meeldiv üllatus, et te, härra siseminister, täna siia tulite, muidu oleks pidanud arupärimise tegema. Üllatus oli veel selles mõttes, et mina arvasin, et edaspidi lahendab politsei kõik seadusandja küsimused, aga selgub, et parlament on siiski ka olemas. Minu küsimus on aga selline. Te olete hakanud liiklusjärelevalve tugevdamisel tarvitama üpris omapäraseid meetodeid, tänane Postimees kirjutab Lõuna Politseiprefektuuris algatatud või kuskilt prügikastist välja võetud sotsialistlikust võistlusest, kes määrab rohkem trahve. Kuidas te seda kommenteerite, milline on siin Siseministeeriumi seisukoht? Kas nüüd siis hakkabki nii olema?
|
|
Siseminister Jüri Pihl
Aitäh küsimuse eest! Väga hea võimalus vastata. Ütlen veel kord: ei tasu võtta kõike tõe pähe, mida kirjutab meie ajakirjandus, ma olen seda korduvalt öelnud. Kõige aluseks on seadus. Aga ma pean ütlema, et politseipeadirektorid on andnud väga mitmesuguseid juhendeid, mis on abimaterjalideks. Mitte ainult peadirektor Aeg, vaid ka eelmised, ja ma kardan, et neid hakkavad andma ka tulevikus tööle määratavad peadirektorid. Ja neid saabki käsitleda kui abimaterjali. Nagu me kõik teame, kohtunikud kasutavad karistusseadustiku, menetlusseadustiku kommenteeritud koodekseid ja iga otsus tehakse ikka lähtuvalt individuaalsest olukorrast. Kui me võtame liiklusolukorra, siis meil on umbes 60% rohkem tuvastatud rikkumisi, mis on seotud kiiruse ületamisega, joobes sõitmisega ja turvavarustuse mittekasutamisega. Selle tulemusena on vähenenud surmade arv, nagu ma ütlesin, 40%, mille tulemusena on meil elus 33 inimest. Võib ka küsida, et kui eelmisel aastal anti välja samasugune juhend nagu praegu, kas siis karistusmäärad suurenesid. Me analüüsisime ja selgus, et sellel aastal on keskmine karistus keskmisest trahvisummast 5–10% väiksem kui eelmisel aastal. Nii et see juhendmaterjal kindlasti ei vii rahakogumisele.
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Küsimuseks saab sõna kolleeg Kalle Laanet.
|
|
Kalle Laanet
Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Õnnitlen teid ja kogu Siseministeeriumi, et see pikka aega ettevalmistatud dokument on jõudnud Riigikogu täiskogu saali. Ma usun, et see on Eesti riigile ja rahvale vajalik dokument. Jah, siin on põhisuunad aastani 2015 ja rakenduskava on ju praktiliselt ette valmistatud. See dokument ei hõlma mitte ainult Siseministeeriumi, vaid ka teisi ministeeriume, samamoodi eraõiguslikke asutusi ja ühiskonda tervikuna. Mis te arvate, kuidas meie praegune majanduskasvu langus võib mõjutada kogu selle valdkonna tegevust, ma pean eriti silmas just ennetusmeetmeid, mitte karistusmeetmeid?
|
|
Siseminister Jüri Pihl
Aitäh küsimuse eest! Seda dokumenti on Siseministeeriumis tõesti pikka aega ette valmistatud koostöös väga erinevate ametkondadega, kodanikeühendustega jne, seda on arutatud ka Riigikogus. Turvalisuspoliitika pole ju mõeldud mitte finantseerimise suurendamiseks siis, kui tagajärjed on käes, vaid on mõeldud eelkõige ärahoidmiseks, kodanike kaasamiseks, turvalisuspoliitikat ei mõjuta mitte niivõrd meie finantsseis, kuivõrd hea tahe teha midagi ära riigi turvalisuse nimel.
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Küsimuseks saab sõna kolleeg Aivar Riisalu.
|
|
Aivar Riisalu
Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Mõned head aastad tagasi, kui likvideeriti päästekompaniid, oli üsna suur osa progressiivsest elanikkonnast selgelt selle vastu, sest suured loodusõnnetused ja kõik muu selline on meil, nagu öeldakse, raskesti kontrolli alla saadavad. Nüüd ilmselt päästekompaniid taastatakse ja kaitseväeteenistuse seadusesse kirjutatakse see ka selgelt sisse. Milline on teie seisukoht, kas päästekompaniisid on Eestile vaja, või te leiate, et see ei ole õige?
|
|
Siseminister Jüri Pihl
Minu vastus saab olla ainult üks, et jah. Aga kas see läheb kokku – ma mõtlen, kui on tegemist sõjaväega – meie partnerite tahtmistega? Kuid seni, kuni toimub diskussioon – ka siin Riigikogu saalis –, kuidas kaasata sisejulgeoleku valdkonda rohkem meie kaitseväge, Kaitseliitu mitmesugustes vormides, on meil olemas vabatahtlike kompaniid, me püüame oma töödes ja tegemistes, tänu ka Riigikogus vastuvõetud päästeteenistuse seadusele, korraldada rohkem vabatahtlikku abi, vabatahtlikke koolitada, neid kaasata, neid organiseerida.
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaan Kundla.
|
|
Jaan Kundla
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Aegade jooksul on autode kiiruse kontrollimiseks kasutatud erinevaid meetodeid, st kontrollitud avalikult ja põõsast. Milline meetod on praegu kasutusel ja millised on selle meetodi eelised, võrreldes teise meetodiga?
|
|
Siseminister Jüri Pihl
Aitäh küsimuse eest! Ma ütleksin, et on kombineeritud meetodid. Asja eesmärk pole mitte tabada rohkem rikkujaid, selle töö eesmärk on, et meil oleks vähem surmasid, vähem vigastatuid, vähem õnnetusi teedel. Üks selline komponent on, et inimesed alati teaksid, saaksid aru, et selline kontroll toimub ja et on ka vahelejäämise võimalus, enne kui liikluskultuur tõuseb uuele tasemele. Mina ei ole seda meelt, et ei tohi öelda, kas raadios või kuskil mujal, või anda märku tulede vilgutamisega, et politseiauto seisab teel –, see aitab minu arvates suurendada turvalisust. Aga teinekord, näiteks ohtlike kohtade peal, tuleb võib-olla kasutada ka varjatumaid võtteid, mis on samuti maailmapraktikas kasutusel.
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek.
|
|
Toomas Varek
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud siseminister! Suur aitäh selle avalduse eest! On hea meel kuulda, et siseturvalisusele on nii palju tähelepanu pööratud, ja see ongi hädavajalik, sest elanikkond ootab seda. Sisejulgeolek on ju meile kõige tähtsam. Kuid ka Eesti riigil on vaja sisejulgeolekut juurde saada, eelkõige veel väljastpoolt vaadates. Me hakkame homme arutama lisaeelarvet, kus tulude poolele on toodud 200 miljonit täiendavaid tulusid, mis peaks tulema trahvide kaudu. Kahtsada miljonit nagunii kätte ei saa, pooled ehk saate kätte. Kuid minu küsimus puudutab hoopis välissaatkondi, eelkõige just Moskva ja Peterburi saatkonnalt turvalisuse äravõtmist. Kui me paneme tulude poole peale 200 miljonit, kas siis seda 4 või 6 miljonit ei ole võimalik jätta meie saatkondade, nii tähtsa saatkonna turvalisuse tagamiseks, et me ei vähendaks seal tööjõudu?
|
|
Siseminister Jüri Pihl
Ma hakkaksin peale Rahandusministeeriumi valdkonnast, kus tulusid prognoositakse. Rõhutan veel kord, et Siseministeeriumi töö kuritegevusvastases võitluses – liikluses, kus iganes – on saavutada, et neid rikkumisi oleks vähem. Hea politseinik, hea politseiülem on see, kes oskab asju organiseerida nii, et liiklussurmad, liiklusõnnetused vähenevad. Aga ma ütleksin ka seda, et siin tuleb selline kõrvalmõju, st trahvide näol tuleb teatud tulu riigile ja selle prognoosimisega, millised tulud tulevad, tegeleb Rahandusministeerium. Ju ta oli siis vaadanud, et sel aastal läheb nende tulude poolel paremini kui eelmisel aastal. Kui kuskilt hakkad inimesi ära võtma, tuleb alati teha valikuid. Eelmisel aastal me saatsime Moskva saatkonda politseiametnikke juurde ja see oli viimasel viiel aastal lisaks presidendivalvele ainuke valdkond, kus politseinike arv suurenes. Igalt poolt on neid ikka vähendatud ja viimastel aastatel on inimeste arv siseturvalisuse valdkonnas vähenenud umbes tuhande võrra. Sellepärast olimegi valiku ees, kust võtta, kas võtta veel 30–50 inimest sealt, kust on tuhat võetud, või võtta sealt, kuhu on juurde antud. Ja arvestades ka mitmesuguseid ohuprognoose, leidsime, et on võimalik võtta sealt, kuhu eelmisel aastal sai seoses raske olukorraga juurde antud ehk osaliselt siis meie saatkonna valvest. Sest nagu siin on korduvalt räägitud, tähendab see raha, mida me ära võtame, 30 politseiniku äravõtmist tänavatelt. Samas, kui olukord peaks muutuma, on julgestuspolitseis olemas inimesed, kes lähevad sinna kohale ja tagavad seda kaitset. Aga see tuleb alati millegi arvel.
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaanus Marrandi.
|
|
Jaanus Marrandi
Tänan! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus puudutab liiklusjärelevalvet kiiruste mõõtmisel. Teedel on juba päris pikka aega fotosilma eest hoiatavad liiklusmärgid. Paraku on teada ka diskussioon vastavusest muule õiguskorrale. Kui kaugele see on jõudnud ja millal võib loota, et need hoiatavad märgid tegeliku sisuga täidetakse?
|
|
Siseminister Jüri Pihl
Aitäh küsimuse eest! Eelmisel suvel, kui oli väga raske olukord, olid mitmesugused debatid, kuidas olukorda kontrolli alla saada. Kõige käepärasem vahend on muidugi liiklusjärelevalve tõhustamine, mida me ka tegime, ja ma ütleksin, et esialgu on päris head tulemused käes. Loomulikult on seadusandjal alati omad võimalused, kuidas mõjutada õiguskorda, kas trahvide ja muude sanktsioonidega, ning asjaomane seaduseelnõu on praegu parlamendi menetluses. Me saame aru, et parlament tahab iga asja põhjalikult vaagida, ja kui parlament on jõudnud seda põhjalikult vaagida, siis saavad vastava sisu ka need kaamerad.
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Küsimuseks saab sõna kolleeg Väino Linde.
|
|
Väino Linde
Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Sa ütlesid kindlasti õigesti, et tuleb olla karmide jõuvõtete ja politseiriigi tekkimise vastu. Aga teistpidi, kui ikkagi politseijuht kehtestab näiteks sellised kommenteeritud koodeksina käsitletavad põhiseadusvastased väärteokaristuste määramise tabelid, millest alluvad peavad juhinduma; või teistpidi jälle, kui politseiprefektuuride vahel on mingi võistlus, kes suudab rohkem väärteokaristusi määrata, kui sellest sõltub paljuski ka politseinike tulemuspalk, kui on avalikult kuulda, et on keelatud kas või suulised hoiatused selles vallas; kui on teada, et Piirivalveameti, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ja politsei liitmise tulemusena tekib üks superorgan; kui on teada, et korrakaitseseaduse eelnõus üritatakse jälitustoiminguid lubada ka abstraktse ohu ilmnemise puhul, teadmata, kas sellest kasvab välja mingi korrarikkumine või mitte; kui automaatsete kaamerate kaudu üritatakse kiiruse ületamise puhul selgitada välja ainult liiklusvahendi omanik, mitte jõuda konkreetse rikkujani –, siis kas see kõik ei anna tegelikult alust hirmule, et me olemegi nüüd politseiriigile lähemal kui kunagi varem?
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Kolleegid, ma olen teid täna korduvalt palunud: hoiame küsimuste esitamisel ajast kinni! Palun, härra siseminister!
|
|
Siseminister Jüri Pihl
Ma olen jätkuvalt veendunud, et me ei ole teel politseiriigi poole. Nagu ma ka oma sõnavõtus ütlesin, ei tekita sellised jõulised meetodid turvatunnet, vaid hirmutunnet. Mis puudutab politsei juhtimist, kus erinevalt kohtusüsteemist on võimatu korrigeerida otsust, mida inspektor teeb tänaval, isegi kui ta teeb vale otsuse, politseiniku ülemused seda muuta ei saa. Mingil moel peab allapoole soovituslikke juhiseid andma ja ma ütleksin veel kord, et neisse tuleb suhtuda kui soovituslikesse. Politseiprefekt, -peadirektor ei saa muuta vanemkonstaabli otsust, mille ta on kohapeal teinud. Ja kui me räägime juhistest, siis ma rõhutan veel kord, et neid ei anta ju esimest korda, neid on koostatud iga aasta, saadetud võib-olla ainult natuke teise nurga alt välja, ja see ei ole viinud trahvide suurenemiseni. Eelmisel aastal debateeriti ka sellesama juhise üle, mille andis välja politseipeadirektor. Ja selle aasta esimesed neli kuud näitasid, et tegelikult on keskmine trahvisumma läinud 4% allapoole. Tahan öelda, et kui olukord paraneb, siis ka vaadatakse iga asja kohapeal, tehakse rohkem hoiatusi, ja seepärast ma arvan, et üldine keskkond muutub inimsõbralikumaks. Aga töö tulemus on see, et 33 inimest hukkus vähem, vigastatuid oli sadu vähem ja me ei pidanud kedagi koos prokuratuuri ja kohtuga kriminaalmenetluses represseerima, mis tekitas inimestele siiski oluliselt vähem tüli. Me näeme sellel aastal esimest korda ka sellist positiivset tendentsi, et esimese nelja kuuga vähenesid 9% need juhud, kus korduva alkoholijoobes juhtimise eest saadeti inimesi kohtu alla. Ehk selliste tülikate võtetega, kui politsei kellegi kinni peab või kellelegi trahvi teeb, on saavutatud seda, et on hoitud ära rasked kuriteod, nagu korduv joobes juhtimine, inimeste surm ja vigastused.
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.
|
|
Rein Ratas
Tänan väga, austatud proua juhataja! Väga lugupeetav ja kardetav siseminister! Teatavasti toimub teie valitsemisalas mõningate ametite ühendamine. Ei ole kahtlust, et see ühendamine ja ühendatud kooslus parandab, suurendab ministeeriumipoolset järelevalvet ja raamatupidamistoiminguid. Aga kas selles ühendamises ei ole ka politseiteenistuse lahjendamise ohtu?
|
|
Siseminister Jüri Pihl
Kolme ameti ühendamise debatid seisavad meil siin Riigikogus kindlasti ees, kui valitsus selle plaani heaks kiidab. Ma ütleksin, et see on palju väiksem samm tsentraalsuse suunas kui varasemad debatid selle üle, et teeme kõigist viiest ametist ministeeriumi osakonnad, mille pooldaja mina ei ole. Need kolm asutust, mida me ühendame, on seotud sarnaste võtetega ehk politseiliste võtetega. Nad ei ole jälitusasutused – välja arvatud politsei – , piirivalvel ju puudub jälitustegevus ja inimeste n-ö represseerimine, välja arvatud korrakaitse meie piiridel, ma mõtlen Schengeni välispiiridel, ning Kodakondsus- ja Migratsiooniametil ka. Ma arvan, et see ei lahjenda politseiteenistust, vaid rikastab nende võimalustega, mis uus olukord meile tekitab.
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.
|
|
Toivo Tootsen
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Turvalisuse seisukohalt on üpris tähtis koostöö naaberriikide asjaomaste organitega ja minu meelest on selles töös üpris oluline osa politsei sideohvitseridel. Lisaeelarvest ma lugesin, et te kavatsete politsei sideohvitserid tagasi kutsuda. Millega on see põhjendatud, kas te ei ole rahul nende tööga või on tegemist tõepoolest ainult raha kokkuhoiuga?
|
|
Siseminister Jüri Pihl
Eks ikka raha kokkuhoid, kust võtta vahendeid vähemaks, mis on ka Siseministeeriumi kohustus. Me pidime tegema valiku ja võtma oma seitsmest sideohvitserist ära kaks, st viis jääb. Need olid järjekordsed valikud. Ühelt poolt on Soome meile äärmiselt lähedal ja meil on tihe koostöö ning me püüame koos Balti riikidega teha ka nii, nagu on teinud Põhjala riigid. Nii et võib-olla esindab üks sideohvitser sügisel kõiki Balti riike. Mis puudutab Venemaad, siis seal oli meil tõesti kaks sideohvitseri, üks tuli ära võtta. Aga kaks inimest jäi Europoli juurde, Euroopa Liidu juurde. Need on need valikud, sideohvitseri pidamine on sama mis mitme politsei patrullekipaaži ülevalpidamine.
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Küsimuseks saab sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.
|
|
Lembit Kaljuvee
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Raskete liiklusõnnetuste statistika muutused teevad tõesti head meelt. Me teame, et liiklusõnnetuste ärahoidmisel on üks osa politseil. Kas te ütleksite, kui suur osa on teie arvates sellel, mis võib rääkida politsei heast tööst, ja kui palju on muud profülaktikat.
|
|
Siseminister Jüri Pihl
Siin ei saa täpset vastust öelda, aga me võime analüüsida situatsioone aasta tagasi ja praegu. Politseitööd on suurendatud keskeltläbi 60% prioriteetsetes suundades – eelkõige turvavarustuse mittekasutamine, alkoholi tarbimine roolis ja suur kiiruseületamine – ja meil on neid surmasid ning vigastatuid umbes 40% vähem. Muidugi ei ole see ainult politsei töö, ka ühiskonna hoiak oli selline. Võtame ajakirjanduse – meid küll kritiseeritakse teinekord mitme nurga alt, aga see küsimus on alati tähelepanu all. Selline politsei koostöö avalikkusega, loomulikult ka Riigikoguga annab tulemusi, kuid teinekord on tõesti käepärane võte suurendada järelevalvet seal, kus oht on kõige suurem. Ega me igal pool ei jõua teha. Aeg-ajalt ma saan ikka kaebusi, ka Riigikogu liikmetelt, et maasturid, ATV-d sõidavad kuskil metsa vahel, seda, teist ja kolmandat. Ma olen püüdnud neile vastata nagu härra Lindelegi, et meil ei ole päris politseiriik, et me ei saa olla igal pool.
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Küsimuseks saab sõna kolleeg Mati Raidma.
|
|
Mati Raidma
Suur tänu, proua juhataja! Austatud minister! Avaldan samuti tunnustust väga hea arengusammu eest turvalisuse valdkonnas ja turvalisuspoliitika püüde eest ühendada erinevaid eluvaldkondi ühe katuse alla. Minu küsimus ei puuduta mitte politseiriiki sisulises mõttes, vaid politsei sõnavara. Te kindlasti teate neid uusi sõnu, korrakaitsed ja korrarikkumised. Ma toon teile ühe näite, mis mulle sisuliselt natuke muret teeb. Kui välk lööb põlema elumaja, kas see on siis korrarikkumine ehk välk on korrarikkuja ja tuletõrjujad, kes seda maja kustutama lähevad, täidavad korrakaitse funktsiooni? Nende sõnade olemus tundub tulevat politseimaailmast. Kas mu kartused on õiged?
|
|
Siseminister Jüri Pihl
Eks keel ja korrakaitseõigus on alati omavahel seotud. Meil on olemas ka Eesti Keele Instituut, kes peaks meile ekspertiisi tegema ja nõu andma. Kui me võtame praegu räägitud sanktsioonimeetodid, siis on meil süüteod, väärteod ja kuriteod, ning on olemas õnnetused ja muud ohud, mis riigile tekivad ja mida on tarvis ennetada. Ma ei oska selle määratluse kohta öelda, võib-olla saab parlamendis seda veel korrigeerida, sest korrakaitseseadus on siin menetluses ja iga selline märkus on alati teretulnud.
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Küsimuseks saab sõna kolleeg Evelyn Sepp.
|
|
Evelyn Sepp
Aitäh! Austatud minister! Kui te käisite fraktsioonides tutvustamas selle dokumendi põhimõtteid, siis meil oli päris sisukas vaidlus või mõttevahetus teemal, kas koduvägivald, selle vastu võitlemine on ka n-ö suure turvalisuspoliitika üks vaieldamatu osa või mitte. Kas te olete endiselt seda meelt, et see ei ole selline valdkond, mis peaks olema kaetud nende ühistegevustega, mis peaks olema politseiorganite prioriteet, ja ühtlasi siis arvate, et see ei ole Eesti ühiskonnas mitte mingisugune suur probleem?
|
|
Siseminister Jüri Pihl
Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole kunagi väitnud, et see ei ole prioriteet, et see ei ole tähtis. See on äärmiselt tähtis! Kuid meil on lisaks turvalisuspoliitika arengusuundadele ka kriminaalpoliitika arengusuunad, mille on 2003. aastal kehtestanud eelmine Riigikogu, ja seal on perevägivald väga selgelt üks prioriteet. Prokurörid on selles valdkonnas väga palju tööd teinud, mida näitab ka see, et selliste avastatud juhtumite arv on suurenenud, ja nad teevad kindlasti siin koostööd ka politseiga, et neid juhtumeid veelgi rohkem ennetada. Et mitte ajada segamini kahte dokumenti, siis me seda siin ei käsitlenud.
|
|
Aseesimees Kristiina Ojuland
Kolleegidel ministrile rohkem küsimusi ei ole. Täname siseministrit! Kolleegid! Kui te soovite avada nüüd läbirääkimisi, siis fraktsioonide esindajatel on selleks võimalus. Kõnesoove ei ole, juhataja läbirääkimisi ei ava. Neljanda päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.
|
|
|
« Eelmine
|
Järgmine »
|
|
|
|
