|
|
» Stenogramm » Kolmapäev, 4. juuni 2008
Stenogramm » Kolmapäev, 4. juuni 2008
|
|
|
|
| XI RIIGIKOGU STENOGRAMM |
| III ISTUNGJÄRK |
| Kolmapäev, 4. juuni 2008, kell 14:00 |
|
|
Toimetatud
|
|
| |
|
1.
18:39 Keskkonnatasude seaduse §-de 16 ja 19 muutmise seaduse eelnõu (264 SE) esimene lugemine
|
|
Esimees Ene Ergma
Meie viimane päevakorrapunkt on keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse §-de 16 ja 19 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks on juba kohale tulnud keskkonnakomisjoni esimees kolleeg Marko Pomerants. Palun!
|
|
Marko Pomerants
Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjon jõudis oma 19. mai istungil lisaks maapõueküsimustele pühenduda ka keskkonnatasudele ja keskkonnatasude seaduse §‑de 16 ja 19 muutmise vajadusele. Tegemist on küll väga napisõnalise seadusega, mis on saanud lehepinda, ma arvan, tähemärkides tänaseks päevaks juba rohkem, kui saab võib-olla äsja läbitud lisaeelarve lugemine. See puudutab põllumajanduses paiksetest reostusallikatest lenduvate orgaaniliste ühendite hulgas ka metaaniheitme maksustamist. Ükski Euroopa liikmesriik peale Eesti ei ole sellist asja plaaninud ette võtta ja et Eesti põllumehed saaksid tunda ennast sama hästi kui nende kolleegid Sloveenias, Leedus või miks mitte ka näiteks Slovakkias, on need muudatused vajalikud. Muudatused on väga lihtsad. Kui me selle seaduseelnõu heaks kiidame, siis lenduvate orgaaniliste ühendite maksustamine küll jätkub, aga metaani nende hulka ei arvata. Mida see siis rahas tähendaks? Vastavalt kehtivale keskkonnatasude seadusele oleks 1. jaanuarist 2008 metaanitonn 906 krooni. Nii et raha pole väike, kui lehmi palju, on mure suur. Selline maksuosa jääb siis ära. Komisjon, arutamata seda, mis on asjaolud, miks selline seadus nüüd peab täna saama menetletud, võttis arvesse istuva keskkonnaministri muret, et asi peab saama jaanipäevaks korda. Kiirem tee on teha seda komisjoni algatuse kaudu. Komisjon tegi teile väga lihtsa ettepaneku: esimene lugemine kenasti lõpetada tänasel päeval ja et mitte pikalt jorutada, siis muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oleks 5. juuni kell 18. Sellega olid kõik komisjonis osalenud 10 komisjoni liiget nõus. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!
|
|
Tõnis Kõiv
Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teatavasti on ju tänase keskkonnakomisjoni liige see keskkonnaminister, kelle juhtimise all praegu kehtiv seadus ette valmistati ja siia Riigikogu poole teele saadeti. Ehk kuidas see norm sinna üldse sisse tekkis, mis täna nii äkitselt kiiresti muutmist vajab? Kas komisjonis selle meile esitatud eelnõu ettevalmistamisel, läbiarutamisel tekkis ka küsimus, kuidas see tolleaegsel keskkonnaministril siis – ma mõtlen Villu Reiljanit – kahe silma vahele jäi?
|
|
Marko Pomerants
Aitüma! Ütlen siiralt, et sügavat arutelu selles küsimuses ei olnud. Vaatamata sellele, mis Villu Reiljan ministrina tegi, on Riigikogu ometi ikkagi Eesti põllumeestele oma seaduse rakendusega sellise ebameeldiva üllatuse teinud, nii et ma arvan, et oluline on nüüd keskenduda vigade korrigeerimisele. Istuv keskkonnaminister on ometi vea üles leidnud – tore ju!
|
|
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Aleksei Lotman!
|
|
Aleksei Lotman
Aitäh! Kas ma saan õigesti aru, et metaani aruandluses midagi ei muutu, ainult maksunduses?
|
|
Marko Pomerants
Jaa, seaduseelnõu on küll väga lühike, aga ma võib-olla ühele olulisele asjale jätsin üldse tähelepanu pööramata. Seaduse jõustumine on kavandatud tagasiulatuvalt 2008. aasta 1. jaanuarist. Kuigi arvestust peetakse, raha ei pea selle eest tõepoolest välja käima.
|
|
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Kalev Kotkas!
|
|
Kalev Kotkas
Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kas teie käsutuses on ka arvutusi, kui palju teie tänuväärt algatus nüüd põllumeestele raha kätte jätab?
|
|
Marko Pomerants
Tänan küsimuse eest! See suurusjärk on 5,5–6 miljonit krooni aastas ja kuna tasu määr iga aastaga tõuseks, siis ka iga aastaga jääks järjest rohkem raha kätte.
|
|
Esimees Ene Ergma
Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!
|
|
Valdur Lahtvee
Aitäh! Kuna keskkonnatasude eesmärk on eelkõige suunatud sellele, et ettevõtted võtaksid meetmeid heitmete vähendamiseks, sest nii nad ei pea maksma oma heitmetasusid, kui nad heitmeid vähendavad, siis küsin: kas tehti ka selliseid arvutusi või olid olemas komisjonis sellised arvutused, mis näitasid, kui palju selle meetme likvideerimisega heitmeid rohkem õhku paiskub?
|
|
Marko Pomerants
Aitüma! Tõepoolest, sellist arutelu ei olnud. Aga võtame hästi lihtsa ja loogilise arutelu käigu. Ühelt poolt on juba täna siin saalis teie mainitud võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt mõistlik põllumehi võrdselt kohelda, aga teisest küljest ega see kuus miljonit krooni ei ole ka selline summa kamba peale, mis sunniks oma lehmakarja lihakombinaati viima.
|
|
Esimees Ene Ergma
Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Tõepoolest, fraktsioonid soovivad avada läbirääkimisi niivõrd tähtsal teemal! Ma kutsun siia Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja kolleeg Aleksei Lotmani.
|
|
Aleksei Lotman
Lugupeetud proua esimees! Asi on selles, et võib-olla ma ei olekski sõna võtnud, aga kolleeg Jürgen Ligi provotseeris natuke kõrvalpingilt. Ta küsis, et kas rohelistele on metaaniküsimus tõesti ükskõik. Ega ei ole küll. Metaan on, nagu me kõik, kes me kasvuhooneefektist midagi tõsiselt teame, mõistame, oluline kasvuhoonegaas ja märksa tugevam kasvuhoonegaas kui süsihappegaas, rääkimata veeaurust, millest armastab rääkida auväärt akadeemik Lippmaa. Metaan on nendest mõlemast tunduvalt tugevam kasvuhoonegaas. Ja kuigi kolleegid akna alt, keda praegu ei ole, jõudsid ristida selle maksu lehmapeerumaksuks, ei ole tegelikult jutt mitte lehmadest vahetult tulenevast metaanist, vaid paiksest allikast ehk sõnnikuhoidlast, mis on tegelikult tänapäeva maailmas täiesti tõsiselt võetav metaaniallikas.
Aga miks rohelised on tegelikult selle asja poolt, on seesama võrdse kohtlemise asi. Me oleme ühises Euroopa turus, ühises põllumajanduspoliitikas. Kui selline maks paiksetele, suurtele sõnnikuhoidlatele tuleks üleeuroopalisena ja ühtlasi sellisena, et ta stimuleeriks abinõusid metaanilekke vältimiseks, kas siis sellisena, et sõnniku aereerimisel välditakse metaani teket, või metaan, täpsemalt metaanirikas biogaas korjatakse kokku ja kasutatakse energiaks ning nende kahe, emma-kumma meetme rakendamisel oleks loomapidaja maksust vabastatud, ja kordan – et see maks oleks üleeuroopaline –, siis me kindlasti toetaksime seda maksu.
Praegu, arvestades seda, et Eesti põllumees ja kõigi teiste nn uute liikmesriikide põllumehed nagunii saavad oluliselt madalamaid toetusi kui vanade liikmesmaade omad, pidada mingit kõrgemat maksukoormust, võrreldes märksa rohkem metaani õhku paiskavate vanade liikmesmaade põllumeestega, ei ole ilmselt otstarbekohane ja seetõttu me hetkel toetame seda eelnõu. Aga metaaniheitmed tegelikult ei ole naljanumber, vaatamata sellele, et mõned kolleegid on sellest tahtnud seda teha. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Aitäh, kolleeg Aleksei Lotman! Ja nüüd ma palun kõnepulti kolleeg Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni esindajana oma arvamust avaldama!
|
|
Jürgen Ligi
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ega ma ilma asjata härra Lotmani ei provotseerinud, ja õnneks sain seda, mida lootsin. Ta ajas täiesti mõistlikku juttu! Seda oleks siin vaja olnud, oleks tegelikult juba härra Pomerantsi kõnes vaja olnud pöörata rohkem tähelepanu asja sisule, mitte visata seda maksu lihtsalt kõrvale kui eksitust. Kõhutuulega on ennegi olnud niimoodi, et üks mees teeb ja siis ajab teiste kaela, hakkab kõva häält tegema. Antud juhul tegi Villu Reiljan, ajas teiste kaela, aga tegelikult ajas ilmaasjata või ajas võib-olla õige asja. See ei ole sugugi kindel, et tegemist ei ole lihtsalt innovaatilise maksustamisega, sest kogu inimkond peab endale teadvustama, et mitte ainult autodega sõitmine, vaid ka liha söömine on tohutu koormus keskkonnale.
Härra Lotmaniga ma ei ole päris valmis nõustuma selles, et küsimus on ainult sõnnikuhoidlates, küsimus on minu arust lehma seedetraktis, mis produtseerib metaani. Aga muus osas küll, see on väga tugev kasvuhoonegaas! See on oluline probleem, oluline koormus, sellel on globaalne tähendus. Veisekasvatuse osa kasvuhooneefekti tekkimisel loetakse päris märkimisväärseks. Isiklikult mina seda rabeledes tehtud eelnõu sel põhjusel ei toeta, Reformierakonna fraktsioon toetab. Ma arvan, et populaarsus ei ole ainus põhjus, miks me peaksime seadusi vastu võtma. Aitäh!
|
|
Esimees Ene Ergma
Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 5. juuni kell 18. Eelnõu 264 esimene lugemine on lõpetatud ja meie istung on lõppenud. Aitäh!
Istungi lõpp kell 18.51.
|
|
|
« Eelmine
|
|
|
|
|
